Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline koolikoostöö leping

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:04.08.2010
Avaldamismärge:RT II 2010, 22, 109

Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline koolikoostöö leping

Vabariigi Valitsuse 30.05.2002 korraldus nr 352-k lepingu eelnõu heakskiitmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Sõlmitud 3. juunil 2002. a Tallinnas, jõustunud 4. augustil 2010. a


Eesti Vabariigi valitsus ja Saksamaa Liitvabariigi valitsus –

   püüdes tugevdada kahe riigi suhteid ja süvendada teineteisemõistmist,

   olles veendunud, et saksa keele ja kultuuri parem tundmine Eestis on tähtsaks eelduseks kultuurisidemete tugevdamisele kahe maa vahel,

   soovides kaasa aidata Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi kultuurisuhete süvendamisele, teineteise ajaloo ja kultuuri tundmaõppimisele ning saksa keele laialdasele levimisele Eestis,

   järgides koolikoostöö süvendamise ideed, mis on väljendatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahel 29. aprillil 1993. a sõlmitud kultuurikoostöö lepingus ja Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahel 29. aprillil 1993. a sõlmitud kokkuleppes Saksa õpetajate lähetamise kohta Eesti koolidesse –

on kokku leppinud järgnevas:

Artikkel 1

Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi koolikoostöö leping sõlmitakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahel eesmärgiga luua Eesti õpilastele soodsad võimalused saksa keele omandamiseks ja edasiõppimiseks Saksamaa Liitvabariigi kõrgkoolides.


Artikkel 2

(1) Lepingupoolte kokkuleppe alusel moodustatakse ühes kuni kahes väljavalitud Eesti Vabariigi koolis saksa õppekeelega osakonnad (edaspidi saksakeelsed osakonnad), mille lõpetajad saavad saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse ning Eesti Vabariigi gümnaasiumi lõputunnistuse ja riigieksamitunnistuse.

(2) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistus annab õiguse asuda edasi õppima Saksamaa Liitvabariigi kõrgkoolidesse.

(3) Eesti Vabariigi koolides süvendatult saksa keelt õppinud õpilased saavad gümnaasiumi lõpetamisel sooritada eksami Saksamaa Liitvabariigi maade kultuuriministrite alatise konverentsi (edaspidi kultuuriministrite konverents) Saksa II astme keelediplomi saamiseks. Kultuuriministrite konverentsi Saksa II astme keelediplom tõendab, et Saksamaa Liitvabariigi kõrgkoolides edasiõppimiseks nõutav saksa keele oskus on omandatud.


Artikkel 3

Eesti Vabariigi valitsus kannab hoolt, et:

1. linna- või vallavalitsus, kelle haldusalasse saksakeelse osakonnaga kool kuulub, loob selles koolis saksa keele õpetamiseks ja saksakeelseks aineõppeks vajalikud ruumi- ning korralduslikud tingimused, samuti võimalused rühmaõppeks;
2. saksakeelse osakonnaga kooli direktor sõlmib töölepingud vajalike Saksa ja Eesti õpetajatega ning saksakeelse osakonna juhatajaga;
3. saksakeelse osakonnaga kooli õppekavas on 2.–6. klassis saksa keele süvendatud õpe tasemel, mis võimaldab edasi õppida kooli saksakeelses osakonnas.


Artikkel 4

(1) Saksamaa Liitvabariigi valitsus kinnitab oma valmisolekut teha koostööd Eesti Vabariigi valitsusega saksakeelsete osakondade loomisel Eesti Vabariigi koolides ja toetada neid osakondi oma võimaluste piires.

(2) Saksamaa Liitvabariigi valitsuse toetus hõlmab eelkõige:
1. kooli saksakeelse osakonna juhataja valimist, lähetamist ja finantseerimist (sh töötasu),
2. Saksa õpetajate (välisteenistuses olevate õpetajate ja programmõpetajate) valimist ja lähetamist,
3. välisteenistuses olevate õpetajate finantseerimist (sh töötasu),
4. saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami komisjoni esimehe määramist,
5. nõustamist vajalike ainekavade väljatöötamisel,
6. õpilastele ja õpetajatele vajaliku õppekirjanduse ja õppevahendite eraldamist, samuti koostööd õpikute koostamisel,
7. Eesti õpetajate võimalikku osalemist täienduskoolituses,
8. raadio ja televisiooni pakutud võimaluste kasutamist saksa keele õppe ja keeleoskuse täiendamiseks,
9. Eesti Vabariigi koolide saksakeelsete osakondade õpilaste kaasamist Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi õpilasvahetusse.


Artikkel 5

(1) Saksa õpetajate Eesti Vabariigi koolidesse vahendamise ja lähetamise üksikasjad, samuti programmõpetajate finantseerimine on määratletud 29. aprillil 1993. a Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppes Saksa õpetajate lähetamise kohta Eesti koolidesse.

(2) Kooli saksakeelse osakonna juhataja pädevuse piirid ning Saksa õpetajate õiguslik seisund ja vastutus on sätestatud lepingule lisatud personalistatuudis (Lisa 1), mis on lepingu lahutamatu osa.


Artikkel 6

(1) Kooli saksakeelne osakond hôlmab pôhikooli III astet (7.–9. klass) ja gümnaasiumiastet (10.–12. klass).

(2) Kooli saksakeelses osakonnas toimub õpe eesti ja saksa keeles. Saksa õpetajad võivad õpetada saksa keelt, inglise keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat, bioloogiat ja ajalugu, v.a Eesti ajalugu.

(3) Kooli saksakeelse osakonna saksa keeles õpitavate õppeainete ainekavade koostamise aluseks on Saksamaa Liitvabariigi ühe maa gümnaasiumide ainekavad. Saksa keeles õpitavate ainete ainekavad arvestavad Eesti Vabariigi riikliku õppekava nõudeid.

(4) Saksa keele õppe ja saksakeelse aineõppe mahu saksakeelse osakonna üksikutes klassides määrab kultuuriministrite konverentsi ja Eesti Vabariigi haridusministeeriumi esindajate poolt ühiselt kokkulepitud tunnijaotusplaan.

(5) Kooli saksakeelses osakonnas toimub õpitulemuste hindamine vastavalt Saksamaa Liitvabariigi koolides kehtivale hindesüsteemile. Klassi- ja lõputunnistuste jaoks konverteeritakse hinded Eesti Vabariigis kehtivasse hindesüsteemi vastavalt Eesti Vabariigi haridusministeeriumis kokkulepitud hinnetetabelile.


Artikkel 7

(1) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks sooritavad saksakeelse osakonna lõpetajad eksami vastavalt kultuuriministrite konverentsi otsusega kinnitatud saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise korrale (Lisa 2), mis on lepingu lahutamatu osa.

(2) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami komisjoni esimees on kultuuriministrite konverentsi volitatud esindaja. Eksamikomisjoni kuulub ka Eesti Vabariigi haridusministeeriumi esindaja ja üks saksakeelse osakonna väline kooli esindaja.

(3) Eesti Vabariigi gümnaasiumi eesti keele riigieksamit arvestatakse Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami eesti keele eksamina ja selle tulemused konverteeritakse Saksamaa Liitvabariigis kehtivasse hindesüsteemi. Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksamisse kuulub eesti keele eksam ühe kirjaliku eksamina.

(4) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami saksa keele kirjalik ja suuline eksam ning matemaatika kirjalik eksam on samas ka Eesti Vabariigi gümnaasiumi riigieksamid ning nende tulemused konverteeritakse Eesti Vabariigis kehtivasse hindesüsteemi.

(5) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami teisi eksameid arvestatakse Eesti Vabariigi gümnaasiumi lõputunnistuse väljaandmisel koolieksamitena ning nende tulemused konverteeritakse Eesti Vabariigis kehtivasse hindesüsteemi.


Artikkel 8

(1) Kultuuriministrite konverentsi Saksa II astme keelediplomi eksam süvendatult saksa keelt õppinud õpilastele viiakse läbi pädeva Saksa eksamivoliniku juhtimisel vastavalt kultuuriministrite konverentsi poolt kindlaksmääratud korrale.

(2) Kultuuriministrite konverentsi Saksa II astme keelediplomi eksamit tunnustab Eesti Vabariik kui gümnaasiumi saksa keele riigieksamit.


Artikkel 9

Saksamaa Liitvabariigi gümnaasiumides õppinud õpilased võetakse kooli saksakeelsesse osakonda õppima klassitunnistuse alusel ja vastuvõtukatseteta, kui nad on valmis intensiivselt eesti keelt õppima, et järgmisel aastal edukalt eestikeelsest aineõppest osa võtta. Nende õpilaste vastuvõtu otsustab kooli saksakeelse osakonna juhataja koos kooli direktoriga.


Artikkel 10

(1) Leping jõustub päeval, mil lepingupooled on teineteisele kirjalikult teatanud lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike protseduuride lõpuleviimisest. Lepingu jõustumise kuupäevaks loetakse viimase ametliku teate laekumise kuupäev.

(2) Leping kehtib kuus aastat ja lepingu kehtivus pikeneb automaatselt kuue aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepingupool teatab vähemalt kaks aastat enne asjaomase perioodi lõppemist teisele lepingupoolele diplomaatilisel teel kirjalikult oma kavatsusest leping lõpetada.

(3) Lepingut on vōimalik muuta lepingupoolte vastastikusel nōusolekul kirjaliku kokkuleppe sōlmimisega.

(4) Lepingu lõpetamisel tagavad lepingupooled, et saksakeelsete osakondadega koolide gümnaasiumiastmes (10.–12. klass) õppivad õpilased saavad oma õpingud lõpetada samas koolis samadel tingimustel, mis kehtisid lepingu kohaldamise ajal, ning lepivad kokku lepingu lõpetamise tingimustes ja korras.

Leping on sõlmitud Tallinnas 03. juunil 2002 kahes eksemplaris eesti ja saksa keeles, kusjuures kõik tekstid omavad võrdset jõudu.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel Saksamaa Liitvabariigi valitsuse nimel
Mailis RAND Gerhard Enver SCHRÖMBGENS

 

Lisa 13350065 Lisa 1

Lisa 13350406 Lisa 2