Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline koolikoostöö leping

Vabariigi Valitsus
välisleping

lisa 13350406

Lisa 2

Lisa 2
Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise koolikoostöö lepingule

 

Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks
Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise kord

Kultuuriministrite konverentsi otsus 07.03.2002

 

Sisukord
§ 1. Eksami eesmärk
§ 2. Eksami läbiviimine
§ 3. Eksamiained, eksaminõuded
§ 4. Hindamine
§ 5. Eksamikomisjon, aineeksamikomisjon ja teised osavõtjad
§ 6. Eksamiks registreerimine, eksamile lubamise nõupidamine
§ 7. Kirjaliku eksami nõuded
§ 8. Kirjaliku eksami ülesanded
§ 9. Kirjaliku eksami läbiviimine
§ 10. Kirjalike tööde parandamine ja hindamine
§ 11. Eksaminandide eelhindamine eksmiainetes (hinnetenõupidamine)
§ 12. Nõupidamine enne suulise eksami algust (eelnõupidamine)
§ 13. Suulise eksami kujundamine ja läbiviimine
§ 14. Eksamitulemuste kindlaksmääramine (lõppnõupidamine)
§ 15. Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistus
§ 16. Eksami kordamine
§ 17. Lõppsäte
Lisad
Lisa 1: Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse näidisvorm
Lisa 2: Eksamilehe näidis (ülevaade tulemustest)
Lisa 3: Pallide koguarvu keskmiseks hindeks ümberarvestamise tabel 22

 

§ 1
Eksami eesmärk

Eksamil peavad eksaminandid tõestama, et nad vastavad keele- ja ainenõuetele, mille täitmist vastuvõtt Saksamaa Liitvabariigi ja Eesti Vabariigi kõrgkoolidesse eeldab.

 

§ 2
Eksami läbiviimine

(1) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksam viiakse läbi gümnaasiumiastme lõpus koostöös Eesti Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega (edaspidi Eksamikeskus).

(2) Kool teatab eksamist kultuuriministrite konverentsile iga õppeaasta algul ja taotleb eksamikomisjoni esimehe määramist. Teates tuleb näidata kirjalike ja suuliste eksamite toimumise Eesti Vabariigi haridusministeeriumi poolt määratud ajad ja eksami sooritajate tõenäoline arv.

(3) Eesti keele kirjaliku eksami sooritavad õpilased Eesti Vabariigi gümnaasiumi riigieksamina.

(4) Saksa keele kirjalik ja suuline eksam ning matemaatika kirjalik eksam on ka Eesti Vabariigi gümnaasiumi riigieksamid.

(5) Kool teatab Eksamikeskusele riigieksamite sooritamisest vastavalt Eesti Vabariigi haridusministeeriumi kehtestatud korrale.

 

§ 3
Eksamiained, eksaminõuded

(1) Eksamit saab sooritada ainult tervikuna. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

(2) Nõuded eksamiainetes peavad vastama neile nõuetele, mis on kindlaks määratud Saksamaa Liitvabariigi maade välismaa koolitöö komisjoni kinnitatud õppekavas.

(3) Eksamiained on:
     – saksa keel,
     – eesti keel,
     – inglise keel,
     – ajalugu,
     – matemaatika,
     – füüsika,
     – keemia,
     – bioloogia.

(4) a) Kahel viimasel õppeaastal on kolmest loodusteaduslikust ainest (füüsika,  keemia, bioloogia) õpilastele kohustuslikud kaks.

     b) Seega sisaldab eksam eksaminandile seitset eksamiainet.

(5) Kirjaliku eksami neli ainet on:
     – saksa keel,
     – eesti keel,
     – matemaatika,
     – üks loodusteaduslik aine (füüsika, keemia, bioloogia), mida on eksami sooritamise ajaks õpitud vähemalt neljas järjestikuses klassis, sealjuures kahes viimases klassis kummaski vähemalt kolm tundi nädalas, või
     – inglise keel
õpilase valikul.

(6) a) Iga eksaminandi eksamineeritakse suuliselt vähemalt kahes aines:
     – saksa keeles ja
     – veel ühes aines, mida eksamineeritav viiest ülejäänud ainest valib (§ 3 (3)).

b) Eksamikomisjon võib eksaminandi suuliste eksamite arvu suurendada (§ 12 (4)).

 

§ 4
Hindamine

(1) Õpilaste kahel viimasel õppeaastal ja eksamil saavutatud tulemusi hinnatakse järgnevalt:

väga hea     –   kui tulemus vastab nõuetele erilisel määral;
hea kui tulemus vastab täielikult nõuetele;
rahuldav kui tulemus vastab üldiselt nõuetele;
piisav kui tulemuses esineb küll puudusi, aga see vastab üldjoontes veel nõuetele;
puudulik kui tulemus nõuetele ei vasta, kuid on siiski näha, et hädavajalikud; põhiteadmised on olemas ja puudusi on võimalik lähemal ajal kõrvaldada;
ebapiisav kui tulemus nõuetele ei vasta ja isegi põhiteadmised on nii lünklikud, et puudusi ei ole võimalik lähemal ajal kõrvaldada.

(2) Hinnete pallisüsteemi ümberarvestamiseks kasutatakse järgmist võtit:

15/14/13    pallile vastab      väga hea 
12/11/10 pallile vastab hea
9/8/7 pallile vastab rahuldav
6/5/4 pallile vastab piisav
3/2/1 pallile vastab puudulik
0 pallile vastab ebapiisav


(3) Kahe viimase õppeaasta mõlema poolaasta ja eksami tulemusi eksamiainetes hinnatakse pallides. Pallide konverteerimine toimub kokkulepitud hinnetetabeli põhjal.

§ 5
Eksamikomisjon, aineeksamikomisjon ja teised osavõtjad

(1) Eksamikomisjoni kuuluvad:

a) kultuuriministrite konverentsi volitatud esindaja eksamikomisjoni esimehena,
b) Eesti Vabariigi haridusministeeriumi esindaja,
c) kooli direktor
d) saksakeelse osakonna juhataja,
e) õpetajad, kes gümnaasiumiastmes eksaminande eksamiainetes õpetavad.

(2) Eksamikomisjoni esimees nimetatakse kultuuriministrite konverentsi presidendi poolt kooskõlastatult Saksa Liitvabariigi Välisministeeriumiga. Reeglina on ta Saksa Liitvabariigi maade välismaa koolitöö komisjoni liige.

(3) Aineeksamikomisjoni kuuluvad eksamikomisjoni esimees, aineõpetaja ja teine hindaja/protokollija.

(4) Eksamiainete saksa keel ja matemaatika aineeksamikomisjonide liikmed kuuluvad Eesti Vabariigi haridusministeeriumi poolt Eksamikeskuse juures moodustatud komisjonidesse.

(5) Suulisel eksamil osalevad peale eksamikomisjoni ja aineeksamikomisjoni liikmete ka Eesti Vabariigi pädevate ametiasutuste ja Saksamaa Liitvabariigi välisesinduse esindajad. Suulisel eksamil võivad osaleda kooli teised õpetajad.

(6) Eksamikomisjoni liikmed ja teised selles töös osalevad õpetajad, samuti muud suulistel eksamitel osalejad on kohustatud eksami käigust vaikima.

§ 6
Eksamiks registreerimine, eksamile lubamise nõupidamine

(1) Kirjalik taotlus eksami sooritamiseks tuleb esitada kooli määratud tähtajaks saksakeelse osakonna juhatajale.

Taotleja teatab ka, millistes ainetes ta soovib sooritada neljanda kirjaliku (§ 3 (5) ja suulise valikeksami (§ 3 (6)).

(2) Taotlusele tuleb lisada oma käega kirjutatud elulugu ja hariduskäik.

(3) a) Enne kirjalikku eksamit tehakse eksamikomisjoni kuuluvate õpetajate (§ 5 (1)) koosolekul, mida juhatab saksakeelse osakonna juhataja, iga taotleja kohta õppetulemuste põhjal ja kooskõlastatult kooli direktoriga otsus, kas teda lubatakse eksamile.

b) Eksamile lubamine eeldab, et taotleja on regulaarselt õppetööst osa võtnud ja tulemusi näidanud, mis lubavad eksami sooritamist oodata.

§ 7
Kirjaliku eksami nõuded

(1) Ülesanded peavad andma eksaminandile võimaluse näidata teadmisi, meetodite tundmist, iseseisvat mõtlemist, otsustus- ja esitamisvõimet. Nad ei tohi olla väga lähedased juba lahendatud või läbitöötatud ülesannetele ega olla õppetöö käigus nii ette valmistatud, et nende lahendamine iseseisvat saavutust ei nõua.

(2) Ülesanded peavad tulenema kahel viimasel õppeaastal õpitust.

(3) Ülesanded peavad olema selliselt koostatud, et eksaminandid saaksid näidata oskusi ja teadmisi kolmes nõuetevaldkonnas:

   I. Teadmiste ja faktilise materjali esitamine piiritletud alal ja õpitud seostes ning õpitud ja harjutatud töövõtete ning toimimisviiside kirjeldamine ja kasutamine korduvas seoses.

   II. Tuttava materjali iseseisev seletamine, töötlemine ja esitamine, õpitu iseseisev kasutamine ja ülekandmine samalaadsetesse uutesse olukordadesse.

   III. Kompleksse teabe plaanipärane läbitöötamine eesmärgiga jõuda iseseisvate lahenduste, põhjenduste, järelduste, tõlgenduste ja hinnanguteni.

Ülesannete raskuspunkt asub II nõuetevaldkonnal. Ühtlasi tuleb arvestada I ja III valdkonna nõudeid, sealjuures I valdkonna nõudeid suuremal määral kui III valdkonna nõudeid.

§ 8
Kirjaliku eksami ülesanded

(1) Keeleainete ülesannete koostamisel on õpetaja kohustatud põhiaspektidena silmas pidama sisu, vormi ja seisukohavõtmist.

Ülesanded peavad olema koostatud nii, et eksaminandil oleks võimalik nende läbitöötamise tulemusi seostatult esitada.

(2) a) Aine saksa keel eksamiülesannete kolm liiki on:
   – teabeteksti analüüs,
   – kirjandusteksti analüüs,
   – teksti alusel probleemi arutlus.

b) Aineõpetaja esitab Eksamikeskuse riigieksamit ettevalmistava komisjoni liikmena ühe ülesande iga ülesandetüübi kohta. Eksamikomisjoni esimees kinnitab kaks ülesannet. Eksamineeritav saab eksamil valida täitmiseks ühe kahest kinnitatud ülesandest.

(3) Aine eesti keel eksamitöö kohta kehtivad Eesti Vabariigi gümnaasiumi kirjaliku riigieksami nõuded.

(4) a) Aine inglise keel ülesannete liigid on:
   – tekstülesanne: teabetekst,
   – tekstülesanne: kirjandustekst.

Etteantud teksti maht peab olema umbes 600 sõna.

b) Aineõpetaja esitab iga ülesandeliigi kohta ühe ettepaneku. Eksamikomisjoni esimees määrab täitmiseks ühe ülesande.

Eksaminandi koostatud tekst ei tohi olla lühem kui 500 ja ei peaks olema pikem kui 900 sõna.

(5) a) Aine matemaatika eksamil nõutakse kolme ülesande lahendamist.

b) Aineõpetaja esitab Eksamikeskuse matemaatika riigieksamit ettevalmistava komisjoni liikmena kaks ettepanekut, millest kumbki sisaldab kolme ülesannet. Iga ettepanek peab sisaldama ülesandeid vähemalt kahest valdkonnast, neist üks peab olema analüüsi valdkonnast. Ülesanded peavad olema koostatud nii, et nende lahendamine ei piirduks aritmeetilise lahenduskäiguga. Analüüs on eksami objektiks igal juhul.

c) Eksamikomisjoni esimees kinnitab eksamiülesandeks reeglina ühe pakutud variandi.

(6) a) Loodusteaduste (füüsika, bioloogia) eksamiülesannete liigid on: katse analüüsimine; ainespetsiifilist materjali (mittedemonstreeritud katse kirjeldus, tekstid, pildid, tabelid, graafikud, mõõteread, mikroskoopilised preparaadid jms) sisaldava ülesande läbitöötamine; nende ülesannete segatüübid.

b) Küpsuseksami aluseks on järgmistest õppe- ja eksamivaldkondadest need, mida kahes viimases klassis vastavalt ainekavadele käsitleti. Nõutavad põhiteadmised pärinevad kolmel viimasel õppeaastal käsitletud sisuvaldkondadest.

Füüsika: mehaanika; elektri- ja magnetväljad; elektromagnetvõnkumised ja elektromagnetlained; aatomi- ja tuumafüüsika.

Ettepanekud ülesannete kohta tervikuna peavad silmas pidama vähemalt kahte kuuest õppe- ja eksamivaldkonnast.

Bioloogia: rakubioloogia; aine- ja energiavahetus; ökoloogia ja keskkonnakaitse; informatsioonitöötlus ja käitumine; geneetika ja areng; evolutsioon.

Ettepanekud ülesannete kohta tervikuna peavad silmas pidama vähemalt kahte kuuest õppe- ja eksamivaldkonnast.

Keemia: aine ehitus; reaktsioonitüübid ja -mehhanismid; keemiliste reaktsioonide toimumise tingimused; süsivesinike ja nende derivaatide reaktsioonid; looduslikud ained ja tehisained; analüütilise keemia meetodid; valitud teemad rakenduslikust keemiast.

Ettepanekud ülesannete kohta tervikuna peavad silmas pidama vähemalt kolme seitsmest õppe- ja eksamivaldkonnast; iga üksik ettepanek peab silmas pidama neist seitsmest valdkonnast vähemalt kahte.

c) Iga ülesande keskne osa on tööks pakutud materjal või läbiviidav katse. Materjali või katseta ülesanne ei ole lubatud.

Kui eksami käigus peab katsega kvantitatiivseid andmeid saama, fikseeritakse need juba ülesande koostamisel. Nii on võimalik katse ebaõnnestumise korral anda eksaminandile edasiseks tööks vajalikud andmed.

Kui ülesanne jaguneb osadeks, tuleb vältida liiga lühikesi lahenduskäike.

d) Aineõpetaja esitab kaks ülesannete ettepanekut erinevatest õppe- ja eksamivaldkondadest.

e) Eksamikomisjoni esimees määrab kasutamiseks ühe ettepanekuvariandi.

(7) Ülesannetele lisatakse lühikesed selgitused eksaminandidele töö teostamiseks; nimetakse abivahendid, mida eksaminand peab saama kasutada.

(8) Koos iga ülesannete ettepanekuga esitatakse andmed õpilaselt oodatava soorituse kohta (ootuste horisont) lühendatud lahenduskäigu vormis ning hindamise kriteeriumid; sealjuures näidatakse ära seos kolme nõuetevaldkonnaga. Lisada tuleb kahe viimase õppeaasta õppesisude lühike kirjeldus ja kirjalike tööde teemade loend.

(9)  Ülesannete ettepanekud esitatakse saksakeelse osakonna juhatajale, kohustudes hoidma eksamiülesannete saladust. Osakonnajuhataja kontrollib ülesannete vastavust käesolevas korras sisalduvatele sätetele ning saadab need õigeaegselt eksamikomisjoni esimehele.

(10) Eksamikomisjoni esimees võib esitatud ülesandeid muuta või uusi ülesandeid nõuda, kui ta peab neid ebasobivateks.

(11) Ülesanded esitanud õpetajad ja saksakeelse osakonna juhataja on kohustatud hoolt kandma, et kirjaliku eksami ülesanded ei saaks eksaminandidele teatavaks enne eksamitöö algust. Iga varasem vihje esitatud ülesannete kohta on lubamatu.

(12) Eksamiainete saksa keel ja matemaatika väljavalitud eksamiülesanded saadab eksamikomisjoni esimees Eksamikeskusele tagasi.

§ 9
Kirjaliku eksami läbiviimine

(1) Eesti keele, saksa keele ja matemaatika riigieksami kinnitatud ülesanded antakse kooli direktorile üle eksamipäeva hommikul. Eksam viiakse läbi Eesti Vabariigi haridusministri määrusega kehtestatud korras, silmas pidades ka käesoleva korra sätteid.

(2) Neljanda eksamiaine ülesannete pitseeritud ümbrik avatakse alles kirjaliku eksami päeval saksakeelse osakonna juhataja juuresolekul. Kui eksamikomisjoni esimees on ülesannet muutnud, märgitakse see ümbrikule. Sel juhul avatakse ümbrik vastavale kirjalikule eksamile eelneval päeval saksakeelse osakonna juhataja juuresolekul. Samuti toimitakse siis, kui eksamikomisjoni esimees on loodusteaduse eksami jaoks valinud katsega ülesande.

(3) Eksaminandid töötavad ülesannetega õpetajate pideva järelevalve all. Järelevalvet korraldab saksakeelse osakonna juhataja.

Nõutav on eksamineeritavate istumise plaan.

(4) Kirjalike eksamitööde sooritamise aeg on:

eesti keeles 6 astronoomilist tundi,
saksa keeles 5 astronoomilist tundi,
inglise keeles 4 astronoomilist tundi,
matemaatikas 4 astronoomilist tundi,
loodusteadustes 3 astronoomilist tundi.

Loodusteaduste eksamil võib eksamikomisjoni esimees põhjendatud taotluse korral tööaega pikendada.

Tööaeg algab vahetult pärast ülesannete kätteandmist.

Saksa keele eksamil valivad eksaminandid täitmiseks ühe ülesande. Tööaeg algab 20 minutit pärast ülesannete kätteandmist.

(5)  a) Õpilane, kes kirjalikul eksamil petab, proovib petta või aitab pettusele kaasa, kõrvaldatakse eksamilt.

Saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami kohta tehakse siis märge „mitte sooritatud“.

b) Kui vahejuhtumi iseloom võimaldab erandkorras teha leebemat otsust, annab saksakeelse osakonna juhataja loa uue ülesande täitmiseks.

Selle sätte rakendamine eeldab eksamikomisjoni esimehe nõusolekut.

(6)  Õpilane, kes on oma eksamitöö lõpetanud, annab selle järelevalvet teostavale õpetajale ära ja lahkub eksamiruumist.

Kui tööks ettenähtud aeg on läbi, tuleb kõik tööd ära anda.

Töödele tuleb lisada kõik mustandid ja ülestähendused.

(7)  Kirjaliku eksami käigu kohta koostatakse protokoll.

§ 10
Kirjalike tööde parandamine ja hindamine

(1)  Kirjalike eksamitööde parandamine ja hindamine peab näitama, kui kaugele jõudis eksaminand antud ülesande edukal täitmisel või millised ainealased või loogikavead teda selles takistasid. Tõsised ja sagedased eksimused saksa keele õigekeelsuse või välise vormi suhtes tingivad töö lihthindamisel pallide arvu vähendamise 1 kuni 2 palli võrra; aine saksa keel kohta kehtivad õigekeelsuse suhtes eri kriteeriumid.

(2)  Saksa ja inglise keele kirjalike eksamitööde hindamisel arvestatakse töö sisu (tekstist arusaamine, teemaarendus, mõttekäik, ülesehitus, seisukohavõtmine) ja keelekasutust (väljendusoskus, õigekeelsus).

Saksa keele eksamitöö tulemuste hindamisel on töö sisul ja keelekasutusel on ligikaudu sama osakaal.

Hinnang inglise keele eksamitöö tulemustele koosneb kolmest osast. Eraldi hinnatakse eksamitöö sisu, väljendusoskust ja õigekeelsusust.

Kui üks kolmest hinnangust on null palli, on töö tulemus alla 4 palli.

(3)  Matemaatika ja loodusteaduste kirjalike eksamitööde puhul on nõutavate tulemuste saavutamise protsendimäära ja pallide suhe järgmine:

100–95% – 15 palli                       94–90% – 14 palli                    89–85% – 13 palli

84–80%   – 12 palli                       79–75% – 11 palli                    74–70% – 10 palli

69–65%   –   9 palli                       64–60% –   8 palli                    59–55% –   7 palli

54–50%   –   6 palli                       49–45% –   5 palli                    44–40% –   4 palli

39–34%   –   3 palli                       33–27% –   2 palli                    26–20% –   1 pall

(4) Eesti keele riigieksamitöid hindab Eksamikeskuse hindamiskomisjon.

(5) Saksa keele ja matemaatika eksamitöid hindavad kaks aineeksamikomisjoni õpetajat kui Eksamikeskuse hindamiskomisjoni liikmed vastavalt saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksami nõuetele. Erinevaid hinnanguid tuleb põhjendada.

(6) Kirjaliku eksami 4. õppeaine teise hindaja määrab saksakeelse osakonna juhataja. Teine hindaja tunnustab pärast töö läbivaatamist antud hinnet või esitab oma hinnangu ja hinde. Erinevat hinnangut tuleb põhjendada.

(7) Aineõpetaja märgib ära iga kirjaliku töö vead liigi ja raskusastme järgi, annab hinnangu töö headele külgedele ja puudustele ning hindab tööd pallide arvuga (lihthindamine). Juurde lisatakse üldhinnang eksamitööde kohta.

(8) Üksikainete kirjalikud tööd esitatakse koos ülesannete ja üldhinnanguga eksamitööde kohta saksakeelse osakonna juhataja vahendusel eksamikomisjoni esimehele. Juurde tuleb lisada kirjaliku eksami protokoll.

(9) Eksamikomisjoni esimees, kes annab eksamitöödele lõpliku hinnangu (vt § 12 (2)), on õiguspädev esitatud hinnanguid muutma. Kahtluse korral, et mõni töö või kõik eksamitööd ei ole tehtud iseseisvalt, võib ta need kehtetuks tunnistada ja uued ülesanded anda.

§ 11
Eksaminandide eelhindamine eksamiainetes (hinnetenõupidamine)

(1) Enne suulist eksamit toimuval eksamikomisjoni kuuluvate õpetajate nõupidamisel, mida juhib saksakeelse osakonna juhataja, määratakse kindlaks eksaminandide eelhinded eksamiainetes (õpitulemused).

Eelhinde pallide arvu aluseks on kahe viimase õppeaasta poolaastahinded; sealjuures on viimase õppeaasta hinnetel suurem kaal.

(2) Nõupidamise protokoll ja eksamileht (ülevaade tulemustest) antud hetke seisuga tuleb eksamikomisjoni esimehele õigeaegselt üle anda.

§ 12
Eksamikomisjoni nõupidamine enne suulise eksami algust
(eelnõupidamine)

(1)  Enne suulise eksami algust toimub nõupidamine, millel osalevad eksamikomisjoni esimees, eksamikomisjoni ja aineeksamikomisjonide liikmed.

(2)  Eksamikomisjoni esimees avaldab arvamust eksamit sooritava klassi ja kirjalike eksamitööde kohta. Kirjalike eksamitööde hinded määratakse lõplikult kindlaks.

(3) a) Juhul, kui kolm või kõik neli kirjalikku eksamitööd on saanud alla 4 palli, on suulisele eksamile lubamine välistatud.

Kui kaks kirjalikku eksamitööd on saanud alla 4 punkti, otsustab eksamikomisjoni esimees eksamile lubamise peale eksamikomisjoni ära kuulamist. Sealjuures arvestab ta kirjalike eksamite tulemuste kõrval ka õppetöös saavutatud tulemusi.

b) Eksaminand, keda suulisele eksamile ei lubatud, ei ole sooritanud saksa kõrgkooliküpsuse eksamit.

(4)  Eksamikomisjoni esimees määrab vastavalt § 3 (6) a) kindlaks, millistes ainetes iga eksaminandi suuliselt eksamineerima hakatakse.

Eksamikomisjon võib eksaminandile määrata suulisi lisaeksameid.

Eksamite järjekord määratakse kindlaks.

(5) Eksamikomisjoni esimees lepib aineeksamikomisjoni liikmetega kokku suulise eksami läbiviimise korra ja vormi.

(6)  Koosoleku kohta koostatakse protokoll.

§ 13
Suulise eksami sisuline korraldus ja läbiviimine

(1)  Iga eksam tuleb kavandada nii, et eksaminandid saaksid näidata kindlaid ja korrastatud teadmisi, aine töömeetodite tundmist, arusaamist ja otsustusvõimet, iseseisvat mõtlemist, ainealaste seoste mõistmist ja esitamisoskust. Suuline eksam ei tohi olla kirjaliku eksami sisuline kordamine.

(2)  Suulised eksamid toimuvad eksamikomisjoni esimehe juhatusel üksikeksamitena.

(3)  Eksaminandid valmistuvad eksamiks õpetajate järelevalve all. Järelevalve korraldab saksakeelse osakonna juhataja.

Ettevalmistusaeg on reeglina 20 minutit.

(4)  Eksamitel tuleb igale eksaminandile anda uus piiritletud ülesanne. Ülesande esitab aineõpetaja kirjalikult. Tekstide ja muu kätteantud materjaliga koos antakse tööjuhendid. See ei kehti § 13 (10) kohta.

(5)  Suulise eksami ülesanded tuleb eksamikomisjoni esimehele üle anda õigeaegselt enne eksami algust.

(6)  Suulise eksami viib põhimõtteliselt läbi aineõpetaja. Eksamikomisjoni esimehel on õigus eksaminandile küsimusi esitada ja aeg-ajalt eksamineerimist üle võtta.

(7)  Suuline eksamineerimine kestab reeglina 15 kuni 20 minutit.

(8)  Eksamil peab eksaminand kõigepealt püüdma oma ettevalmistatud ülesannet iseseisvas sidusas ettekandes lahendada. Ettevalmistusruumis tehtud märkmete mahalugemine, teemaga mitteseotud ainese esitamine, samuti suvalised küsimused üksikteadmiste kohta on vastuolus eksami eesmärgiga.

(9)  Eksami käigus peavad eksamivestluses selguma ulatuslikumad ainealased seosed, mis tulenevad antud ülesandest.

Kui see eksaminandi puudulike teadmiste tõttu võimalik ei ole, läheb eksamineerija üle teise valdkonda.

Ka ainealastel põhjustel võib olla otstarbekas teise valdkonda üle minna.

(10)  a) Saksa keele ja võõrkeele (inglise keel) eksami aluseks on teabetekst või kirjandus-  tekst. Eksami hindepallide arvu määramiseks hinnatakse eraldi eksaminandi esinemise sisu ja keelekasutust.

b) Saksa keele eksamil peab eksaminand oma ettekandes tõestama, et ta on  antud  teksti sisust aru saanud ja selle keelelist omapära mõistnud.

c) Võõrkeele (inglise keel) eksamil peab eksaminand näitama, et tema suuline väljendus on piisavalt ladus ja ta suudab antud teksti sisu võõrkeeles arusaadavalt käsitleda.

(11) Komisjoni esimees määrab reeglina pärast iga õpilase suulist eksamit protokollija ja aineõpetajaga arutamise järel kindlaks eksamitulemuse pallide arvu.

(12) Kui on selgunud, et eksaminand ei ole saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksamit sooritanud, teatatakse talle sellest viivitamatult.

(13) Eksamikomisjoni esimees teeb eksaminandide kohta, kes ei saanud eksamile ilmuda või pidid selle katkestama, vajalikud korraldused.

(14) Pettuse, pettuse katse või pettusele kaasaaitamise korral suulise eksami ajal toimitakse vastavalt § 9 (5) sätetele.

(15) Iga eksami kohta koostatakse protokoll.

§ 14
Eksamitulemuste kindlaksmääramine (lõppnõupidamine)

(1)  Peale suulise eksami lõppu toimub eksamikomisjoni lõppnõupidamine.

(2)  Olles eelnevalt eksamikomisjoniga nõu pidanud, paneb eksamikomisjoni esimees eksaminandidele igas eksamiaines välja lõpphinde.

a) Iga eksamiaine lõpphinne koosneb reeglina eelhindest ja eksamitulemusest (kirjalik või/ja suuline). Kui need hinded on erinevad, on eksamitulemusel eelhindega võrreldes suurem osakaal. Kui hinnete erinevus on paarisarv palle, võib lõpphindeks panna kahe hinde keskmise pallide arvu.

b) Kui ühes aines eksamineeriti nii kirjalikult kui ka suuliselt, on erinevuste korral kirjalikul eksamil suulise eksamiga võrreldes suurem kaal. Kui hinnete erinevus on paarisarv palle, võib lõpphindeks panna kahe hinde keskmise pallide arvu.

c) Kui aines ei olnud ei suulist ega kirjalikku eksamit, on aine lõpphinne sama eelhindega.

(3)  Peale eksamikomisjoni ärakuulamist otsustab eksamikomisjoni esimees iga eksaminandi eksami üldtulemuse.

Üldtulemuse kindlaksmääramisel võetakse aluseks eksamiainete lõpphinded vastavalt § 3 lõige 5.

(4)  a) Eksam on sooritatud, kui lõpphinnete summa lihthindamisel on vähemalt niisama suur kui kogusumma, mis saadakse eksamiainete arvu korrutamisel viiega. Sealjuures peab neljas kirjalikus eksamiaines saavutama vähemalt 20 palli.

b) Peale selle kehtib:
   Üheski aines ei tohi tulemus olla 0 punkti ja kõige rohkem kahes aines, mille hulgas võib olla ainult üks kirjalik eksamiaine, tohib tulemus olla 1–3 palli;
   kui kahes aines on tulemuseks 1–3 palli, peab kõigis teistes eksamiainetes olema saavutatud vähemalt 5 palli.

c) Juhul, kui nõutud pallide arvu (vt (4) a)) ei ole saavutatud, ei ole eksam ka siis sooritatud, kui kõik üksiktulemused on vähemalt 4 palli.

(5)   a) Eksamiainete pallide arvust saadakse pallide koguarv järgmisel viisil:
   – nelja kirjaliku eksamiaine tulemusi arvestatakse kahekordselt,
   – teiste eksamiainete tulemusi arvestatakse ühekordselt.

Seega on seitsmes eksamiaines võimalik saada maksimaalselt 165 palli (120+45).

b) Pallide koguarv arvestatakse ümber keskmiseks hindeks lisas 3 toodud tabeli järgi.

(6)  Määratakse kindlaks ülejäänud ainete lõpphinded.

(7)  Lõppnõupidamise kohta koostatakse protokoll.

§ 15
Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistus

Eksaminandid, kes on eksami sooritanud, saavad lisas 1 toodud näidisele vastava „Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse“.

§ 16
Eksami kordamine

(1)  Mittesooritatud eksamit võib korrata reeglina ühe korra, ühe aasta möödumisel.

(2)  Eksami kordamine eeldab, et selle taotleja on korranud saksakeelses osakonnas viimast klassi. Sealjuures arvestatakse viimase klassi puhul ainult klassi kordamisel saavutatud tulemusi.

(3)  Sooritatud eksamit ei saa korrata.

§ 17
Lõppsäte

Käesolev kord jõustub vastuvõtmise kuupäevast. Seda rakendatakse esimest korda eksamil 2002. aastal.

 

  Lisa 1
Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks
Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise korrale

Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse näidisvorm

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 
(Kooli nimi ja asukoht)

 

SAKSA ÜLDISE KÕRGKOOLIKÜPSUSE
TUNNISTUS

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 
(nimi)


Tunnistuse aluseks on saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise kord (Saksamaa Liitvabariigi maade kultuuriministrite alatise konverentsi . . . . . . . . . . . .  otsus).

 

Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse 2. lehekülg

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,

kes on sündinud . . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (aeg) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (koht),

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . kodakondsust,

lõpetas . . . . . . . .  . . . . õppeaastal edukalt

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 
                           (linn/koht)                                          (kool)                                                         

saksakeelse osakonna ja sooritas eksami saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks.

 

Eksamiainete lõpphinded
 
  Aine Pallide arv
Kirjaliku eksami ained Saksa keel  
Eesti keel  
Matemaatika  
   
Teised eksamiained    
   
   

 

Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse 3. lehekülg

 

                                                                Koguhinnang

Nelja kirjaliku eksamiaine kahekordne pallide arv

 

 

Teiste eksamiainete pallide arv

 

 

Pallide koguarv

(vähemalt 55, kõige enam 165 palli)

 

 

Keskmine hinne

 

 

                                                         12. klassi teised ained

 

 

 

 

 

 

 

 

                                                 10. ja 11. klassis lõppenud ained

 

 

 

 

 

 

Märkused:

 

 

Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse 4. lehekülg

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 

sooritas eksami ja on seega  võimeline õppima Saksamaa Liitvabariigi kõrgkoolis.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .  (koht),  «. . .» . . . . . . . . .  2001. a.

 

Saksamaa Liitvabariigi maade kultuuriministrite alatise konverentsi
 esindaja
Eesti Vabariigi haridusministeeriumi
esindaja
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Saksakeelse osakonna juhataja

Kooli direktor
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
   

(Saksamaa Liitvabariigi diplomaatilise või konsulaaresindaja pitser)

(Kooli pitser)

 

  Lisa 2
Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks
Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise korrale

Eksamileht

Kool Nimi:
 
Eesnimi:
 
Sünniaeg:
 
Sünnikoht:

 

Tulemused

 

Kirjaliku eksami ained

Teised eksamiained

Kohustuslikud ja kohustuslikult valitud ained 12. klassis

Ained, mis lõpevad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10. klassis 11. klassis

 

S E M

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11. klass

1. pa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2. pa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12. klass

1. pa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2. pa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eelhinne

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kirjalik eksam

 

 

 

 

 

 

 

Suuline eksam

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lõpphinne

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nelja kirjaliku eksami aine pallide arv kahega korrutatult:

 

Teiste eksamiainete pallide arv:

 

 

                                                                        Pallide koguarv:

 

                                                                        Keskmine hinne:

 

 

                                                               Eksami tulemus: sooritatud/ mittesooritatud

 

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(Lõppnõupidamise kuupäev) 
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
(Eksamikomisjoni esimehe allkiri)

 

  Lisa 3
Saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse saamiseks
Eesti Vabariigi munitsipaalkoolide saksakeelsete osakondade lõpetajatele eksami läbiviimise korrale

Pallide koguarvu keskmiseks hindeks ümberarvestamise tabel
 
Punktide koguarv Keskmine hinne
165–151 1.0
150–148 1.1
147–145 1.2
144–141 1.3
140–138 1.4
137–135 1.5
134–131 1.6
130–128 1.7
127–125 1.8
124–122 1.9
121–118 2.0
117–115 2.1
114–112 2.2
111–108 2.3
107–105 2.4
104–102 2.5
101–98 2.6
97–95 2.7
94–92 2.8
91–89 2.9
88–85 3.0
84–82 3.1
81–79 3.2
78–75 3.3
74–72 3.4
71–69 3.5
69–65 3.6
64–62 3.7
61–59 3.8
58–56 3.9
55 4.0

 

/otsingu_soovitused.json