Teksti suurus:

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.08.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.09.2019
Avaldamismärge:RT I 2010, 57, 373

Vali redaktsioon:

Järgmine...

Hetkel kehtiv

Vaata digitemplit

Võrdle redaktsioone

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases

Vastu võetud 11.08.2010 nr 38

Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» § 265 lõike 10 alusel.

§ 1.  Määruse eesmärk

  Määruse eesmärk on kehtestada ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases pinnase seisundi hindamiseks ning pinnase seisundi parandamise meetmete kavandamiseks ning rakendamiseks.

§ 2.  Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases

  (1) Ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi pinnases väljendatakse piirarvu ja sihtarvu kaudu ning need esitatakse milligrammides ühe kilogrammi pinnase kuivmassi kohta.

  (2) Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases on toodud käesoleva määruse lisas.

§ 3.  Piirarv

  (1) Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks.

  (2) Ohtlike ainete rühma kuuluvate ainete sisalduse piirarv on selle rühma üksikute ainete summaarne maksimaalne sisaldus pinnases, kui käesoleva määruse lisas ei ole määratud teisiti.

§ 4.  Sihtarv

  Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks.

Minister Jaanus TAMKIVI


Kantsler Rita ANNUS


Keskkonnaministri 11. augusti 2010. a määruse nr 38 «Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases»
lisa


OHTLIKE AINETE SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED PINNASES

Nr Aine nimetus CAS number1 Sihtarv,
mg/kg 		Piirarv elumaal2,
mg/kg 		Piirarv tööstus-
maal3,
mg/kg
  1. Elavhõbe (Hg)4          0,5       2     10
  2. Kaadmium (Cd)4       1       5     20
  3. Plii (Pb)4     50   300   600
  4. Tsink (Zn)4   200   500 1000
  5. Nikkel (Ni)4     50   150   500
  6. Kroom (Cr)4   100   300   800
  7. Vask (Cu)4   100   150   500
  8. Koobalt (Co)4     20     50   300
  9. Molübdeen (Mo)4     10     20   200
10. Tina (Sn)4     10     50   300
11. Baarium (Ba)   500   750 2000
12. Seleen (Se)       1       5     20
13. Vanaadium (V)     50   300 1000
14. Antimon (Sb)     10     20   100
15. Tallium (Tl)       1       5     20
16. Berüllium (Be)       2     10     50
17. Uraan (U)4       1       5     20
18. Fluor (ioonina)   450 1200 2000
19. Arseen (As)     20     30     50
20. Boor (B)     30   100   500
21. Tsüaniidid (CN-üldine)       5     50   100
22. Benseen 71-43-2          0,05          0,5       5
23. Etüülbenseen 100-41-4        0,1       5     50
24. Tolueen 108-88-3        0,1       3   100
25. Stüreen 100-42-5     1       5     50
26. Ksüleenid          0,1       5     30
27. Monotsüklilised aromaatsed süsivesinikud (summa)       1     10   100
28. Hüdroksübenseen ning kresooli ja dimetüülfenooli isomeerid (summa)       1     10   100
29. Kahealuselised fenoolid (pürokatehhooli, resortsinooli, hüdrokinooni ja nende derivaatide summaarne kontsentratsioon)       1     10   100
30. Fenoolid (iga järgnev ühend)          0,1       1     10
Hüdroksübenseen 108-95-2
o-kresool 95-48-7
m-kresool 108-39-4
p-kresool 106-44-5
2,3-dimetüülfenool 526-75-0
2,4-dimetüülfenool 105-67-9
2,5-dimetüülfenool 95-87-4
2,6-dimetüülfenool 576-26-1
3,4-dimetüülfenool 95-65-8
3,5-dimetüülfenool 108-68-9
Pürokatehhool 120-80-9
Resortsinool 108-46-3
Hüdrokinoon 123-31-9
2-naftool 135-19-3
31. Klorofenoolid (iga ühend)            0,05          0,5       5
32. MTBE (metüültertsiaarbutüüleeter) 1634-04-4     1       5   100
33. Naftasaadused (süsivesinikud C10–C40, summa)   100   500 5000
34. Antratseen 120-12-7     1       5     50
35. Krüseen 218-01-9        0,5       2     20
36. Fenantreen 85-01-8     1       5     50
37. Naftaleen 91-20-3     1       5     50
38. Püreen 129-00-0     1       5     50
39. Naftaleeni metüül- ja dimetüülderivaadid (iga ühend)       1       4     40
40. Atsenafteen 83-32-9     1       4     40
41. Benso(a)püreen 50-32-8        0,1       1     10
42. PAH (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, summa)       5     20   200
43. 1,2-dikloroetaan 107-06-2        0,1       2     50
44. Triklorometaan (kloroform) 67-66-3        0,1       1     25
45. Heksakloroetaan 67-72-1     1     10   100
46. Klooritud alifaatsed süsivesinikud (kõik ühendid, mida ei ole käesolevas nimekirjas eraldi nimetatud)          0,1       5     50
47. PCB (polüklooritud bifenüülid, summa) 1336-36-3        0,1       5     10
48. Kloororgaanilised aromaatsed ühendid (iga ühend)          0,1          0,5     30
49. Kloororgaanilised aromaatsed ühendid (summa)          0,2       5   100
50. Alifaatsed amiinid     50   300   700
51. 2,4-D 94-75-7          0,05          0,5       2
52. Aldriin 309-00-2        0,1       1       5
53. Dieldriin 60-57-1          0,05          0,5       2
54. Endriin 72-20-8        0,1       1       5
55. Isodriin 465-73-6        0,1       1       5
56. DDT 50-29-3        0,1          0,5       5
57. Heksaklorotsükloheksaanid (iga isomeer)            0,05          0,2       2
58. Triklorobenseen       2       5     50
59. Heksaklorobenseen 118-74-1     2       5     25
60. Sünteetilised taimekaitsevahendid (toimeainete summa)          0,5       5     20


1 CAS: Chemical Abstracts Service
2 Elumaa hõlmab «Maakatastriseaduse» § 18 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse tähenduses elamumaad ja nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud muud sellise sihtotstarbega maad, mis ei kuulu tööstusmaa alla vastavalt käesolevale määrusele.
3 Tööstusmaa hõlmab «Maakatastriseaduse» § 18 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse tähenduses järgmise sihtotstarbega maad:
  – tootmismaa, sh põllumajandusehitiste ja töökodade alune maa ning masinate hoidmise ja teenindamisega seotud maa, kuid välja arvatud toiduainetööstuse tootmishoonete, hoidlate ja laokomplekside alune maa;
  – mäetööstusmaa;
  – jäätmehoidla maa;
  – transpordimaa;
  – riigikaitsemaa;
  – sihtotstarbeta maa, sh tehnogeenne rikutud pinnasega maa;
  – ärimaast üksnes tanklate, sideehitiste ning massikommunikatsioonide ja tehnorajatiste alune maa.
4 Ohtliku aine sisalduse piirväärtuse kohaldamisel võib arvesse võtta metallide ning nende ühendite looduslikke taustakontsentratsioone, kui nende tõttu ei ole võimalik saavutada ohtliku aine sisalduse vastavust piirarvule.

← Tagasi | Üles ↑

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json