HALDUSÕIGUSEhitus ja planeerimine

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (lühend - ÜVVKS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.04.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RT I, 01.04.2014, 5

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus

Vastu võetud 10.02.1999
RT I 1999, 25, 363
jõustumine 22.03.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.05.2000RT I 2000, 39, 23826.05.2000
12.12.2000RT I 2000, 102, 67001.01.2001
13.12.2001RT I 2001, 102, 66810.01.2002
24.04.2002RT I 2002, 41, 25127.05.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
15.01.2003RT I 2003, 13, 6401.07.2003
08.06.2005RT I 2005, 37, 28010.07.2005, 01.01.2006
18.12.2008RT I 2009, 3, 1501.02.2009
15.06.2009RT I 2009, 39, 26224.07.2009
30.09.2009RT I 2009, 49, 33101.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
03.08.2010RT I 2010, 56, 36301.11.2010, osaliselt 1.01.2011
19.06.2013RT I, 05.07.2013, 115.07.2013
13.03.2014RT I, 01.04.2014, 211.04.2014, osaliselt 01.01.2015

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused.

 (11) Käesolevas seaduses kasutatakse kinnistu mõistet kinnistusraamatuseaduse § 51 punktides 1 ja 2 sätestatud tähenduses.

 (2) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.

 (3) Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata.

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 10.07.2005; 01.01.2006]

§ 2.  Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

 (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

 (2) Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui kohalik omavalitsus ei ole teisiti otsustanud.

 (3) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. Ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 158 sätestatut.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 01.01.2006]

§ 3.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

 (2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

 (3) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 01.01.2006]

§ 31.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi:
 1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid;
 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid;
 3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke.

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse kehtestab keskkonnaminister määrusega, lähtudes ehitiste otstarbest, asukohast, paigaldamissügavusest ja läbimõõdust.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 01.01.2006]

§ 4.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine

 (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid.

 (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt:
 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;
 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi;
 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

 (21) Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt:
 1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust;
 2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti;
 3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid.

 (22) Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse veeseaduse alusel.

 (23) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas vesikonna veemajanduskavaga.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (24) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

 (25) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel riigi tagatud laenuga, riiklike või Euroopa Liidu vahenditega peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud andmetele sisalduma:
 1) keskkonnatingimuste ülevaade, sealhulgas ülevaade pinna- ja põhjaveest, vete seisundist, pinna- ja põhjaveele avalduvast koormusest, põhjaveevarudest ja ehitusgeoloogilistest tingimustest ning kava seisukohast olulistest piirkonna muudest iseärasustest;
 2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kirjeldus, sealhulgas vee-ettevõtja andmed, kliendigrupid, tarbitud ja tarbitava vee kogused ning ärajuhitava reovee ja heitvee kogused, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide lekkest tingitud veekaod, infiltratsiooni hinnanguline suurus ja kava seisukohast olulised muud andmed;
 3) sotsiaal-majanduslike näitajate kirjeldus, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse ühe leibkonnaliikme aasta keskmise netosissetuleku ja elanikkonna maksevõime prognoos vähemalt 12 aastaks aastate kaupa;
 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide asukoht ja nende asendiskeem ning nimetatud süsteemide, sealhulgas puurkaev-pumplate, veetöötlusjaamade, survetõstepumplate, veetorustike, tuletõrjehüdrantide, ühisvoolu- ja lahkvoolukanalisatsiooni, lokaalsete puhastusseadmete, reoveepumplate, purgimissõlmede, reoveepuhastite, sademeveekanalisatsiooni ja tulekustutusvee võtmise kohtade tehniline kirjeldus ning seisukorra ja sobivuse hinnang;
 5) vee-ettevõtja finants-majanduslike näitajate kirjeldus ning lühi- ja pikaajalised investeerimisprogrammid, investeeringute allikad, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara kirjeldus ja seisundi hinnang, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna prognoos ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele tehtavate kulutuste osakaal kohaliku omavalitsuse üksuse ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust vähemalt 12 aastaks aastate kaupa;
 6) kohaliku omavalitsuse üksusele sobivate tehniliste lahenduste iseloomustus käesoleva lõike punktidest 2–5 lähtudes;
 7) kohaliku omavalitsuse üksuse määratud perspektiivsete ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavate alade kaardid juhul, kui need ei sisaldu kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

 (3) Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga.

 (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

 (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 10.07.2005; 01.01.2006]

§ 5.  Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.

 (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel.

 (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping (edaspidi liitumisleping) sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ning see peab sisaldama:
 1) liitumistaotlusele esitatavaid nõudeid ning liitumistaotluse läbivaatamise tähtaega ja korda;
 2) kinnistu liitumistingimustele, liitumislepingule ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projektile esitatavaid nõudeid;
 3) [kehtetu - RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]
 4) liitumistasu tasumise korda.

 (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isikul.

 (4) Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija:
 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
 3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

 (5) Kinnistu omaniku või valdaja taotluse rahuldamisest keeldumist peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 10.07.2005; 01.01.2006]

 (6) [Kehtetu - RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

§ 6.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu

 (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

 (2) Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Konkurentsiametil või kohalikul omavalitsusel on vastavalt oma pädevusele õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja vastavust metoodikale.

 (3) Vee-ettevõtja koostab liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatuga. Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on alla 2000 inimekvivalendi või väljaspool reoveekogumisala, kooskõlastab vee-ettevõtja metoodika kohaliku omavalitsusega. Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam, kooskõlastab vee-ettevõtja metoodika Konkurentsiametiga. Vee-ettevõtja avalikustab liitumistasu arvutamise metoodika pärast kooskõlastuse saamist.

 (4) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub nii üle kui ka alla 2000 inimekvivalendi suuruse reostuskoormusega reoveekogumisalal ja nendes piirkondades kasutatakse sama liitumistasu arvutamise metoodikat, kooskõlastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud metoodika kõigi reoveekogumisalade osas Konkurentsiametiga.

 (5) Liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 142 lõigetes 3–13 sätestatut.

 (6) Liitumistasuga tagatakse:
 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõike 2 punktis 6 nimetatud piirkonna arendamine;
 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kinnistu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise süsteemi olemasolu korral selle ühendamine sademeveekanalisatsiooniga.

 (7) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava väliselt liituja või kolmanda isiku taotluse alusel ja kokkuleppel vee-ettevõtjaga ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga, katab sellise arendamise ja ühendamise kulutused täies ulatuses taotleja.

 (8) Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse maha liitumistasudest ning see peab kajastuma liitumistasu arvutamise metoodikas.

 (9) Liitumistasu võib võtta vaid vee-ettevõtja tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 sätestatud erisust.

 (10) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ei saa korduvat või täiendavat liitumistasu tasumist nõuda ka juhtudel, kui kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub vee-ettevõtja arendustegevuse tõttu või piirkonda asub teenindama uus vee-ettevõtja või muutub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik.

 (11) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või kinnistu omaniku vahetumise korral ei võeta kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanikult või valdajalt liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi.

 (12) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda kliendilt täiendavat liitumistasu kliendi kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimuste muutmise korral, kui see toimub kliendi algatusel ja vee-ettevõtjale kaasnevad sellega lisakulutused.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

§ 61.  Liitumistasu osaline tagastamine
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (1) Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes vee-ettevõtja sellise kliendi tarbeks, kes on tasunud liitumistasu liitumiseks tehtud kulutuste täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada võimalikke teisi liitujaid, ning selle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul täiendavalt kliente, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue kliendi liitumist varem liitumistasu tasunud kinnistute omanikele osa tasutud liitumistasust.

 (2) Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ühisveevärgi või -kanalisatsiooni põhivara kulum.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

§ 7.  Vee-ettevõtja

 (1) Vee-ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

 (11) Vee-ettevõtja on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui:
 1) tema tegevuspiirkonda jääb ühisveevärgisüsteem, mis teenindab 40 000 või suurema elanike arvuga tiheasustusala või
 2) reovesi juhitakse tema hallatavasse üle 2000 inimekvivalendi suuruse koormusega reoveepuhastisse.
[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

 (2) Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse üksuse omandis või valduses, korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega vee-ettevõtja leidmiseks riigihanke riigihangete seaduses teenuse kontsessiooni kohta sätestatust lähtudes. Vee-ettevõtja määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsusega riigihanke tulemuste alusel, mis avalikustatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakonna ajalehes.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (21) Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik esitada kohaliku omavalitsuse üksusele ettepaneku määrata ta vee-ettevõtjaks käesoleva seaduse tähenduses.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (22) Kui eraõiguslikust juriidilisest isikust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku suhtes ei ilmne käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud asjaolusid, määrab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsusega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku vee-ettevõtjaks.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (23) Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsuses vee-ettevõtja määramise kohta sätestatakse:
 1) eraõiguslikule juriidilisele isikule antav haldusülesanne;
 2) haldusülesande täitmise rahastamise alused ja rahastamise ulatus, kui haldusülesande täitmist rahastatakse riigieelarvest või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest;
 3) haldusülesande täitmise üle järelevalvet teostav kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või organ;
 4) eraõigusliku juriidilise isiku kohustus esitada majandusaasta aruanne;
 5) haldusakti kehtivusaeg, kui haldusakt on tähtajaline;
 6) järelevalveasutuse või -organi õigused ning eraõigusliku juriidilise isiku kohustused haldusakti lõpetamise korral haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (24) Kui eraõiguslikust juriidilisest isikust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik teeb ettepaneku korraldada riigihange kontsessiooni andmiseks või tema suhtes ilmneb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud asjaolu, määratakse vee-ettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (25) Kohaliku omavalitsuse üksus võib eraõiguslikust juriidilisest isikust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku määramisest vee-ettevõtjaks käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 22 sätestatud juhul keelduda, kui:
 1) isikut või tema seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteokorras karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest, riigihangete nõuete rikkumise, kelmuse või ametialase või rahapesu- või maksualase süüteo toimepanemise eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv;
 2) isik on pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus on peatatud või ta on muus sellesarnases seisukorras tema asukohariigi seaduse kohaselt;
 3) isiku suhtes on algatatud sundlikvideerimine või muu sellesarnane menetlus tema asukohariigi seaduse kohaselt;
 4) isikul on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema asukohariigi kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (edaspidi maksuvõlg) vee-ettevõtjaks määramise ettepaneku tegemise päeva seisuga või maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud vee-ettevõtjaks määramise ettepaneku tegemise päevast arvates, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (26) Käesoleva paragrahvi lõike 25 punktis 4 nimetatud maksuvõlaks loetakse juriidilise isiku poolt tähtpäevaks tasumata riiklike või asukohariigi kohalike maksude ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (27) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud volikogu otsuses vee-ettevõtja määramise kohta ja käesoleva paragrahvi lõike 31 punktis 9 nimetatud hankelepingus ei määrata veeteenuse hinda. Veeteenuse hind kujundatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 142 lõigetest 1 ja 2.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (3) Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega.

 (31) Vee-ettevõtja leidmiseks korraldatava riigihanke hankedokumentides tuleb esitada vähemalt:
 1) vee-ettevõtja tegevuspiirkonna ulatus ja selle tehniline kirjeldus;
 2) teave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohta;
 3) teave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning selle kasutamise eeskirjade kohta;
 4) vee-ettevõtja kohustused;
 5) vee-ettevõtja kompetentsuse kohta esitatavad nõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamiseks;
 6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise tingimused;
 7) hankelepingu kehtivus;
 8) vee-ettevõtja investeerimiskohustused aastate kaupa;
 9) vee-ettevõtja ja valla- või linnavalitsuse vahel sõlmitava hankelepingu eelnõu;
 10) teave käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud halduslepingu kohta selle olemasolu korral.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (32) Riigihanke alusel määratava vee-ettevõtja tegutsemise kestus ning vee-ettevõtja määramise otsuse ning hankelepingu kehtivus ei tohi olla pikem kui 12 aastat.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (4) Kuni käesolevas paragrahvis ettenähtud viisil vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni on seni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust lepinguga määratud ajani.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 10.07.2005; 01.01.2006]

 (5) Kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks käesolevas seaduses sätestatud korras, kuid tema tegevus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele, kohalduvad selle isiku suhtes käesolevas seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

 (6) Vee-ettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse pakkumise peatamist või lõpetamist kohalikku omavalitsust ja Konkurentsiametit kirjalikult informeerima peatamise või lõpetamise ajakavast ja esitama ülevaate abinõudest, mis tagavad käesolevast seadusest ja kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingutest tulenevate nõuete täitmise.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

 (7) Tegevuse lõpetamine või peatamine on lubatud üksnes juhul, kui käesolevast seadusest ja kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingutest tulenevate vee-ettevõtja kohustuste täitmise tagab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud teine vee-ettevõtja või juhul, kui vee-ettevõtja kohustuste täitmine on tagatud muul moel ja Konkurentsiamet kiidab selle heaks.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

§ 71.  Vee-ettevõtja tegevusaruande avalikustamine

 (1) Vee-ettevõtja tegevuse avalikustamiseks ning läbipaistvuse tagamiseks avalikustab vee-ettevõtja üks kord aastas aruande oma või kohaliku omavalitsuse veebilehel 30 päeva jooksul pärast seda, kui vee-ettevõtja on selle kinnitanud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanne peab sisaldama majandusaasta aruande kokkuvõtet, ülevaadet viimase aasta jooksul tehtud investeeringutest, joogivee kvaliteedist, reovee puhastamisest, tuleviku arengusuundadest ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks kavandatud investeeringutest.

 (3) Käesoleva paragrahvi nõuded ei vabasta vee-ettevõtjat seaduses sätestatud teabevaldaja kohustuste täitmisest.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

§ 72.  Raamatupidamise erinõue

 (1) Lisaks konkurentsiseaduse §-s 181 sätestatud nõude täitmisele peab vee-ettevõtja pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:
 1) veevarustus;
 2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine;
 3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine;
 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused;
 5) liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest;
 6) muu tegevus.
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud kulude juures tuleb eraldi välja tuua tagastamatu abi raames soetatud varad.

 (3) Kui kliendile või teisele vee-ettevõtjale osutatakse teenust mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil, peab vee-ettevõtja pidama eraldi arvestust erinevate kohalike omavalitsuste kaupa käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui kohalikud omavalitsused on kokku leppinud teisiti.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

§ 8.  Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni

 (1) Vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett.

 (3) Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud leping sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ning see peab sisaldama:
 1) võetava vee mõõtmise ja ärajuhitava reovee arvestamise korda;
 2) ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtusi arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv reovesi vastaks veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni toimimist;
 3) reoainesisalduse kontrollimise korda;
 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise korda;
 5) omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee määratlust ning nende mahu ja maksumuse määramise korda;
 6) vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise ning taastamise korda;
 7) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmise ning reovee ärajuhtimise piiramise, peatamise ja taastamise korda;
 8) ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalse lubatud veerõhu piirväärtust sõltuvalt hoonestuse valdavast kõrgusest;
 9) ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalse lubatud paisutustaseme piirväärtust.

 (41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 6 nimetatud vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust, kui vee-ettevõtte ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud.

 (5) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

 (6) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi, ning reovett, milles sisalduvate reoainete piirväärtused ei ole nimetatud eeskirjaga kehtestatud, kuid mis ei kahjusta ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 10.07.2005; 01.01.2006]

§ 9.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

 (1) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist ning avalikest veevõtukohtadest vee võtmist reguleeritakse vee-ettevõtja ja valla- või linnavalitsuse vahel sõlmitud halduslepinguga.

 (2) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni abil ja puhastamiseks sõlmib valla- või linnavalitsus vee-ettevõtjaga sellekohase lepingu.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 01.01.2006]

§ 10.  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldamine

 (1) Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale ning valla- või linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.

 (2) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

 (3) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud kahjustuste või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii kõrvaldamise ajal on vee-ettevõtjal õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud korras piirata või peatada klientidele ühisveevärgist vee andmist või reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 10.07.2005]

§ 11.  Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ning selle korrashoid ja kontroll

 (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka.

 (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist.

 (3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse seaduses ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud korras ja tingimustel.

 (4) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isikul kontrollida käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmist.

 (5) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

 (6) Kohalik omavalitsus võib kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ehitamisele ja kasutamisele esitatavad nõuded, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise tagamiseks ning inimeste, rajatiste ja keskkonna kaitseks.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 10.07.2005; 01.01.2006]

§ 12.  Veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

  Üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest on omavalitsusel õigus teostada sundvaldust või -võõrandamist sundvõõrandamise seaduses sätestatud alusel sellise ehitise kasutamiseks või omandamiseks, mis on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni häireteta töö tagamiseks ja arenguks.

§ 13.  Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müük

  Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 10.07.2005]

§ 14.  Veeteenuse hind

 (1) Veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest võib võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind):
 1) tasu võetud vee eest;
 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;
 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest;
 4) abonenttasu.

 (2) Veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:
 1) põhjendatud tegevuskulude katmine;
 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks;
 3) keskkonnanõuete täitmine;
 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt;
 6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tasu reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võib erineda sõltuvalt reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee reostatusest. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise tasu võib erineda ka sõltuvalt sellest, kas see juhitakse ühisvoolukanalisatsiooni või sademeveekanalisatsiooni. Lisaks veeteenuse hinnale võib kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu, kui reoainete, sealhulgas ohtlike ainete sisaldus ärajuhitavas reo-, sademe- ja drenaaživees või muus pinnase- ja pinnavees ületab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalset reoainete sisaldust või käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtusi.

 (4) Veeteenuse hind ei tohi olla eri klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv.

 (5) Veeteenuse hinnaga ei tohi katta neid kulutusi, mis on kaetud liitumistasuga.

 (6) Kui vee-ettevõtja osutab veeteenust mitmel erineval reoveekogumisalal, võib kõigi piirkondade osas kehtestada ühise veeteenuse hinna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasude osas võib kehtestada erinevaid kliendigruppe erinevatest tarbimismahtudest tulenevate erinevate vee-ettevõtja kulutuste alusel.

 (8) Reovee, kinnistutelt ärajuhitava sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise hinna arvestamise aluseks on võetud vee maht.

 (9) Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted koostab ja avalikustab oma veebilehel Konkurentsiamet.

 (10) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, lähtutakse veeteenuse hinna kooskõlastamisel tagastamatu abi saamiseks võetud kohustustest.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

§ 141.  Veeteenuse hinna kehtestamine

 (1) Vee-ettevõtja määrab vastavalt käesoleva seaduse §-le 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (2) Teisele vee-ettevõtjale osutatava teenuse eest võib vee-ettevõtja võtta käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tasu üksnes juhul, kui ta on esitanud selleks eraldi hinnataotluse ning saanud kooskõlastuse §-s 142 sätestatud alustel ja korras. Kuni kooskõlastuse saamiseni on vee-ettevõtjal keelatud teenuse osutamist ühepoolselt lõpetada või peatada.

 (3) Kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust nii üle kui ka alla 2000 inimekvivalendi suuruse reostuskoormusega reoveekogumisalal, kuid soovib hinnataotluse alusel kehtestada nende piirkondade jaoks ühesuuruse veeteenuse hinna summaarsete kulutuste alusel, esitab ta kõiki reoveekogumisalasid hõlmava hinnataotluse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

§ 142.  Veeteenuse hinnaregulatsioon

 (1) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam, koostab ta veeteenuse hinna ettepaneku (edaspidi hinnataotlus) ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet kontrollib, et taotletud hind sisaldaks üksnes käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

 (2) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on alla 2000 inimekvivalendi, või väljaspool reoveekogumisala, esitab ta hinnataotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel ja korras kooskõlastamiseks valla- või linnavalitsusele, kes kontrollib hinnataotluse vastavust käesolevale seadusele ja selle alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, sealhulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohalik omavalitsus lähtub hinna kooskõlastamisel käesolevast seadusest ja hinnaregulatsiooni tunnustatud põhimõtetest, pöördudes vajaduse korral oskusteabe saamiseks Konkurentsiameti poole.

 (3) Kui vee-ettevõtja ei pea hinnataotluse kooskõlastamata jätmist kohaliku omavalitsuse poolt põhjendatuks või kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel muude hinnataotluse kooskõlastamise üle tekkinud vaidluste korral on Konkurentsiamet kohustatud vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsuse vastavasisulise taotluse alusel esitama asja kohta oma põhjendatud arvamuse.

 (4) Hinnataotluse kooskõlastamise otsus tehakse ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud põhjendatud arvamus esitatakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.

 (5) Kui Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus ei kooskõlasta vee-ettevõtja hinnataotlust, on vee-ettevõtjal õigus kooskõlastamata jätmine halduskohtus vaidlustada.

 (6) Vee-ettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.

 (7) Vee-ettevõtja peab Konkurentsiametil ja kohaliku omavalitsuse volitatud isikul lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.

 (8) Konkurentsiametil ja kohaliku omavalitsuse volitatud isikul on õigus siseneda kohapeal kontrollimiseks kontrollitava vee-ettevõtja esindaja juuresolekul vee-ettevõtja territooriumile, ruumidesse ja rajatistesse, tutvuda seal vajalike dokumentide, muu teabe ja asjaoludega ning teha väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid.

 (9) Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse ja selle ametiisikute suhtes.

 (10) Konkurentsiamet on kohustatud küsima valla- või linnavalitsuselt arvamust hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

 (11) Hinnataotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.

 (12) Hinnataotluse kooskõlastamisel on Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel kohustus hoida vee-ettevõtja ärisaladust konkurentsiseaduse §-s 63 sätestatud alustel ja korras.

 (13) Hinnataotluse kooskõlastamisel on kohalikul omavalitsusel samad õigused ja kohustused, mis on Konkurentsiametil, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

§ 15.  Müüdava vee ja ärajuhitava reovee arvestus

 (1) Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

 (2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo-, sademete-, drenaaživee ja muu pinnase- või pinnavee kogust arvestatakse või mõõdetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt.

 (3) Ühiskanalisatsiooni juhitava vee reostusnäitajate mõõtmisel tuleb arvestada veeseaduse § 121 lõike 3 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele ja analüüsi referentmeetoditele esitatavaid nõudeid.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 10.07.2005; 01.01.2006]

§ 151.  Vastutus
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

 (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga omavolilise liitumise, ühisveevärgist omavolilise veevõtu, ühiskanalisatsiooni abil reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee omavolilise ärajuhtimise või ohtlike ainete normatiivi ületavas koguses või viisil ühiskanalisatsiooni juhtimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga omavoliliseks liitumiseks või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omavoliliseks kasutamiseks loetakse juhtumeid, kui:
 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping;
 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjaga lubatud eemaldamised;
 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
 4) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
 5) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
 6) näitusid on moonutatud;
 7) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 01.01.2006]

 (4) Vee-ettevõtja poolt liitumistasu arvutamise metoodikale mittevastava liitumistasu või seaduse nõuetele mittevastava veeteenuse hinna kehtestamise eest, samuti käesolevas seaduses sätestatud raamatupidamise, teabe andmise, hinna või liitumistasu kehtestamise kohustusega seotud või muu nõude, mille mittetäitmine võib takistada veeteenuse hinnaregulatsiooni või järelevalve teostamist käesoleva seaduse täitmise üle, rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.01.2011]

 (5) Vee-ettevõtja poolt käesoleva seaduse nõuetele mittevastavate tingimuste seadmisel liitumislepingule või käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud lepingule, samuti käesoleva seaduse § 5 lõikes 21 või § 8 lõikes 4 nimetatud eeskirjade rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.01.2011]

§ 152.  [Kehtetu - RT I 2005, 37, 280 - jõust. 01.01.2006]

§ 153.  Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 01.01.2006]

 (2) Käesoleva seaduse § 151 lõigetes 1, 2 ja 5 nimetatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on valla- või linnavalitsus ning ohtlike ainetega seotud väärtegude korral Keskkonnainspektsioon. Paragrahvi 151 lõikes 4 nimetatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on Konkurentsiamet, kui vee-ettevõtjate tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 inimekvivalenti või enam, ning valla- või linnavalitsus ja Konkurentsiamet, kui vee-ettevõtjate tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi või väljaspool reoveekogumisala.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

 (3) Käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud ohtlike ainetega seotud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 01.01.2006]

§ 154.  Järelevalve

 (1) Järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele valla- või linnavalitsus, Konkurentsiamet ja Keskkonnainspektsioon.

 (2) Veeteenuse hinna ning liitumistasu vastavust seadusele ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud metoodikale kontrollib ning nende kohta teeb otsuseid ja ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele Konkurentsiamet või valla- või linnavalitsus.

 (3) Täiendavat järelevalvet liitumistasu või veeteenuse hinna üle teostab Konkurentsiamet kas omal algatusel või teostab kontrolli kohaliku omavalitsuse, Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti põhjendatud taotluse alusel. Järelevalve teostamisel on Konkurentsiametil käesoleva seaduse § 142lõigetes 7–9 sätestatud õigused ning kohustus hoida vee-ettevõtja ärisaladust konkurentsiseaduse §-s 63 sätestatud alustel ja korras.

 (4) Vee-ettevõtja ja vee-ettevõtja kliendi tegevuse vastavust ohtlike ainete käitlemise nõuetele kontrollib ning nende kohta teeb otsuseid ja ettekirjutusi Keskkonnainspektsioon.

 (5) Vee-ettevõtja tegevuse vastavust käesolevale seadusele ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, sealhulgas käesoleva seaduse § 5 lõikes 21 ja § 8 lõikes 4 nimetatud eeskirjadele ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kontrollib, ning nende kohta teeb otsuseid ja ettekirjutusi valla- või linnavalitsus.

 (6) Valla- või linnavalitsus kontrollib veeteenuse hinna vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale ning kohustab vee-ettevõtjat hinnataotlust esitama, kui veeteenuse hind ei kata kooskõlas käesoleva seadusega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud kulusid.

 (7) Järelevalve teostaja kasutab tema käsutuses olevat teavet üksnes seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

§ 155.  Ettekirjutus ja sunniraha

 (1) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks või ärahoidmiseks on Konkurentsiametil või valla- või linnavalitsusel vastavalt oma pädevusele õigus teha ettekirjutus liitumistasu või veeteenuse hinna vastavusse viimiseks käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmääraks on 3200 eurot.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2011]

§ 16.  Seaduse rakendamine

 (1) 2002. aasta 31. detsembrini tohib ühisveevärgist müüdava vee kogust arvestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vee kasutamise normide järgi.

 (2) Vee-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks paigaldama vee mõõtmiseks veearvestid.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva seaduse nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2002. aasta 31. detsembriks.

 (4) 2006. aasta 1. jaanuaril:
 1) jõustuvad käesoleva seaduse § 1 lõige 11, § 31, § 4 lõiked 11, 21, 22, 23, 24 ja 5, § 5 lõiked 5 ja 6, § 7 lõige 21, § 8 lõige 6, § 11 lõiked 5 ja 6, § 14 lõike 3 punkt 5 ja lõige 31 ning § 15 lõige 3;
 2) jõustuvad 2005. aasta 8. juuni sõnastuses käesoleva seaduse § 1 lõige 1, § 2 lõige 1, § 3 lõige 2, § 4 lõiked 1 ja 2, § 5 lõige 21, § 6, § 7 lõiked 1 ja 2, § 8 lõiked 1, 4 ja 5, § 9 lõige 2, § 14 lõige 2 ning §-d 151 ja 153;
 3) tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 152.

 (5) Käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning §-des 5 ja 8 nimetatud eeskirjad tuleb viia käesoleva seadusega kooskõlla 2006. aasta 1. juuliks.
[RT I 2005, 37, 280 - jõust. 10.07.2005]

 (6) Kuni vee-ettevõtja kehtestab käesolevas seaduses ettenähtud korras hinnaregulatsiooni nõuetele vastava veeteenuse hinna, osutatakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust tarbijatele 2010. aasta 31. oktoobril kehtivate hindadega, mille on kehtestanud kohaliku omavalitsuse volikogu käesoleva seaduse 2010. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 14 lõike 2 alusel. Konkurentsiametil on igal ajal õigus nõuda vee-ettevõtjalt käesoleva seaduse nõuetega kooskõlas oleva hinna kehtestamist.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

 (7) Kuni vee-ettevõtja poolt käesolevas seaduses ettenähtud korras liitumistasu arvutamise metoodika rakendamiseni kohaldatakse 2010. aasta 31. oktoobril kehtivaid liitumistasu arvestamise aluseid ja korda, mille on kehtestanud kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas käesoleva seaduse 2010. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 5 lõike 21 punkti 3 ja § 6 lõike 1 alusel. Konkurentsiametil ning valla- ja linnavalitsusel on õigus igal ajal nõuda vee-ettevõtjalt liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlastamist vastavalt käesoleva seaduse § 6 lõigetele 3–5.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

 (8) Enne 2010. aasta 1. novembrit kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

 (9) Konkurentsiamet võib kehtestada käesoleva seaduse § 142 lõikes 1 nimetatud vee-ettevõtjale ajutise veeteenuse hinna, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. Konkurentsiameti poolt kehtestatud hind kehtib, kuni vee-ettevõtja kooskõlastab uue veeteenuse hinna Konkurentsiametiga.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud hindade kehtestamisel võtab Konkurentsiamet aluseks vee-ettevõtja kehtiva hinna struktuuri, ettekirjutuse tegemise aastale eelnenud majandusaasta põhjendatud kulud ja põhjendatud tulukuse määra. Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab veeteenuse hinna kehtestamise tingimused ja korra määrusega, lähtudes käesolevas lõikes sätestatud alustest.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

 (11) Kui kohalik omavalitsus on käesoleva seaduse 2010. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 14 alusel füüsilistele isikutele kehtestanud väiksema hinna kui juriidilistele isikutele, siis kohustub vee-ettevõtja viima rakendatavad hinnad kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku hindade erinevuses ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest 2010. aasta 31. oktoobril. Veeteenuse hinna kehtestamisel käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud juhul lähtub Konkurentsiamet vee-ettevõtjale ettekirjutuse tegemise ajal kehtivas hinnas väljendatud proportsioonist.
[RT I 2010, 56, 363 - jõust. 01.11.2010]

 (12) Käesoleva seaduse § 4 lõige 25 jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.
[RT I, 01.04.2014, 2 - jõust. 11.04.2014]

§ 17. – § 22. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]