Teksti suurus:

Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2011
Avaldamismärge:RT I 2010, 57, 387

Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale

Vastu võetud 13.08.2010 nr 54

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 43 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse statsionaarses õppes põhi- ja üldkeskharidust omandavale õpilasele (edaspidi õpilane) osutatava koolitervishoiuteenuse hulka kuuluvad õe tegevused põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses ning nõuded tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale.

2. peatükk KOOLITERVISHOIUTEENUS 

§ 2. Koolitervishoiuteenus

 (1) Koolitervishoiuteenuse hulka kuuluvad järgmised õpilasele suunatud individuaalsed tegevused:
 1) uute õpilaste terviseseisundi ja toimetuleku hindamine;
 2) I, III, VII ja XI klassi õpilasele ennetava tervisekontrolli teostamine, mis hõlmab õendusanamneesi kogumist, terviseseisundi hindamist, sh pikkuse ja kaalu mõõtmist, kehamassiindeksi määramist, nägemisteravuse kontrolli, vererõhu mõõtmist, rühi kontrolli, naha ja limaskestade seisundi hindamist, luu ja lihaskonna seisundi hindamist, sugulise arengu hindamist, vaimse tervise hindamist;
 3) alaealise õpilase vanema või seadusliku esindaja (edaspidi lapsevanem) kirjalik teavitamine tervisekontrolli käigus tuvastatud kõrvalekalletest ja nõustamine;
 4) õpilase või alaealise õpilase lapsevanema teavitamine vajadusest läbida perearsti ennetav tervisekontroll II, V ja IX klassis ja hambahaigusi ennetav arstlik kontroll I, III, V, VII ja IX klassis;
 5) vajadusel õpilase tervise hindamine, vältimatu ja vajaliku abi andmine, vajadusel õpilase suunamine perearsti või eriarsti konsultatsioonile või kiirabi kutsumine ning sellest lapsevanema teavitamine;
 6) koostöö kooli pidaja, lapsevanema ja üldarstiabi osutajaga õpilasele, sh õpilaskodus elavale õpilasele üldarstiabi korraldamisel;
 7) immuniseerimine riikliku immuniseerimiskava alusel;
 8) õpilase individuaalne nõustamine tervise, tervisekäitumise ja vajadusel rehabilitatsiooniplaaniga seotud küsimustes;
 9) vajadusel ja õpilase või alaealise õpilase lapsevanema nõusolekul pikaajalise tervisehäirega ja puudega või muu tervise seisundist tuleneva haridusliku erivajadusega õpilase nõustamine enesejälgimise ja arsti poolt määratud raviplaani täitmise tagamiseks;
 10) vajadusel õpilase tervisega seotud individuaalse rehabilitatsiooniplaani täitmise jälgimine.

 (2) Koolitervishoiuteenuse hulka kuuluvad järgmised õpikeskkonna ja õpilase tervise edendamisele suunatud tegevused:
 1) nakkuskahtluse korral nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmete rakendamine ja nakkushaigega või nakkushaiguse kahtlusega isikuga kokkupuutunud isikute väljaselgitamine ning eeltoodust õpilase, lapsevanema, õpilase perearsti ja kooli direktori ning vajadusel Terviseameti informeerimine;
 2) vajadusel ja õpilase või alaealise õpilase lapsevanema nõusolekul pedagoogide ja teiste kooli ning õpilaskodu töötajate nõustamine haridusliku erivajadusega õpilase terviseseisundist tulenevate asjaolude arvestamiseks õpikeskkonna ja õppetöö korraldamisel, õpilase rehabilitatsiooniplaani või arsti poolt määratud raviplaani täitmiseks;
 3) koostöö õpilase, lapsevanema, kooli pidaja, teiste tervishoiutöötajate ja kooli personaliga õpilaste tervisehäirete ennetamiseks ja vähendamiseks;
 4) õpilaste toitlustamist edendavate ettepanekute tegemine kooli direktorile ning õpilaste toitlustamise alane nõustamine haiguspuhuste eridieetide küsimustes;
 5) esmase abi praktilise õpetuse korraldamine õpilastele vähemalt üks kord põhikooli II ja III astmes ning gümnaasiumis;
 6) tõenduspõhise tervisealase teabematerjali levitamine;
 7) kord õppeaastas kogutud terviseinfo analüüs ning vajadusel ettepanekute kirjalikult edastamine kooli direktorile ja kooli hoolekogule kooli arengukava väljatöötamiseks tervisealastes küsimustes.

 (3) Koolitervishoiuteenuse osutamisel õde kogub õendusanamneesi, täidab, säilitab ja väljastab dokumentatsiooni, seejuures:
 1) koolitervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimine toimub «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» alusel sätestatud korras;
 2) uute õpilaste terviseandmetega tutvumine, võimalusel koos lapsevanemaga, vajadusel õpilase või alaealise õpilase lapsevanema nõusolekul täpsustab terviseandmeid lapse terviskaardis õpilase perearstiga või eriarstidega;
 3) tervisealaste kõrvalekallete tuvastamisel koostab õpilasele individuaalse õendusplaani ning peab ülevaadet selle rakendamise kohta;
 4) väljastab vajadusel õpilasele või lapsevanemale tervise kohta teatise, tõendi või epikriisi ning tervisekaardist koopia või väljavõtte;
 5) õpilase kooli vahetamisel edastatakse õpilase või alaealise õpilase lapsevanema nõusolekul teisele tervishoiuteenuse osutajale õpilase tervisekaardi väljavõte vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 42 lõike 2 alusel sätestatule.

 (4) Koolitervishoiuteenust osutatakse õpilase ja/või lapsevanema nõusolekul vastavalt «Võlaõigusseaduses» sätestatule.

 (5) Õde teavitab õpilase immuniseerimisest lapsevanemat kirjalikult vähemalt üks nädal enne plaanitavat riikliku immuniseerimiskava kohast immuniseerimist. Immuniseerimine on lubatud lapsevanema kirjalikul nõusolekul ning sellest keeldumine vormistatakse kirjalikult.

3. peatükk KOOLITERVISHOIUTEENUSE KÄTTESAADAVUS 

§ 3. Nõuded osutamise asukohale

 (1) Koolitervishoiuteenust peab osutama kooli ruumides juhul, kui seal õpib rohkem kui 200 (kaasa arvatud) õpilast.

 (2) Koolitervishoiuteenust võib osutada väljaspool kooli juhul, kui seal õpib vähem kui 200 õpilast või kui koolitervishoiuteenuse osutamise koht asub õpilastele jalgsi läbitava mõistliku teepikkuse kaugusel.

 (3) Riigi poolt asutatud hariduslike erivajadustega õpilaste koolis «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes peab koolitervishoiuteenust osutama kooli ruumides.

§ 4. Nõuded tervishoiutöötaja tööajale

 (1) Õe töökoormus täistööaja 40 tundi juures on 600 õpilast.

 (2) Riigi poolt asutatud hariduslike erivajadustega õpilaste koolis «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes on õe töökoormus täistööaja 40 tundi juures 200 õpilast.

§ 5. Nõuded koolitervishoiuteenuse osutamise ajale

 (1) Koolitervishoiuteenust osutatakse 11 kuu vältel aastas tagades § 2 lõikes 1 sätestatud tegevuste kättesaadavuse õppeajal ja eksamiperioodil ning § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste läbiviimise.

 (2) Koolitervishoiuteenuse osutamisel arvestatakse õe tööaega vastavalt kooli õpilaste arvule võttes arvestuse aluseks tööaja 40 tundi nädalas 600 õpilase kohta.

 (3) Koolitervishoiuteenuse osutamisel riigi poolt asutatud hariduslike erivajadustega õpilaste koolis «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes arvestatakse õe tööaega vastavalt kooli õpilaste arvule võttes õe tööaja arvestuse aluseks tööaja 40 tundi nädalas 200 õpilase kohta.

 (4) Õppeajal ja eksamiperioodil peab õe vastuvõtuaeg moodustama vähemalt pool käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel arvestatud õe tööajast.

 (5) Õe tööajal väljaspool vastuvõtuaega nõustab õde õpilasi vajadusel sidevahendite teel. Õde peab teavitama õpilasi, kuhu vajadusel pöörduda arstiabi või tervisealase nõu saamiseks väljaspool vastuvõtuaega.

 (6) Koolitervishoiuteenuse osutaja peab avaldama kooli direktoriga kooskõlastatud vastuvõtuajad ja õe (õdede) kontaktandmed õpilastele, koolipersonalile ja lapsevanematele nähtavas kohas.

 (7) Mitme kooli teenindamisel ei tohi ühe ja sama õe vastuvõtuajad erinevates koolides kattuda.

 (8) Õe ajutise äraoleku korral korraldab koolitervishoiuteenuse osutaja puuduva õe asendamise teise tervishoiutöötajaga.

 (9) Koolitervishoiuteenuse osutaja peab panema koolis nähtavalt välja informatsiooni õpilase või lapsevanema õigusest pöörduda ettepaneku või kaebusega koolitervishoiuteenuse osutaja tegevuse kohta Terviseametisse või Eesti Haigekassasse (koos kontaktandmetega).

§ 6. Rakendussätted

 (1) Määrus jõustub 1. septembril 2010. a.

 (2) Määruse § 4 lõige 2 ja § 5 lõige 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2011. a.

Rein LANG
Justiitsminister sotsiaalministri ülesannetes

Marelle ERLENHEIM
Kantsler