Teksti suurus:

Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid

Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.03.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 09.03.2023, 6

Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid

Vastu võetud 13.08.2010 nr 113
RT I 2010, 58, 391
jõustumine 01.09.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
06.09.2012RT I, 11.09.2012, 114.09.2012, määruses on läbivalt asendatud sõna „Eksamikeskus” sõnadega „riigieksamitunnistusi väljastav asutus” vastavas käändes.
22.08.2013RT I, 28.08.2013, 101.09.2013
24.04.2014RT I, 29.04.2014, 102.05.2014
03.07.2014RT I, 10.07.2014, 213.07.2014
23.04.2015RT I, 28.04.2015, 201.05.2015
04.05.2017RT I, 06.05.2017, 209.05.2017
08.02.2018RT I, 14.02.2018, 117.02.2018
05.05.2020RT I, 06.05.2020, 5109.05.2020
09.07.2020RT I, 14.07.2020, 1817.07.2020
23.07.2020RT I, 28.07.2020, 401.08.2020
26.02.2021RT I, 03.03.2021, 906.03.2021
22.04.2021RT I, 23.04.2021, 626.04.2021
11.04.2022RT I, 12.04.2022, 715.04.2022
02.03.2023RT I, 09.03.2023, 212.03.2023

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11 ning § 10012 lõigete 1 ja 4 alusel.
[RT I, 06.05.2020, 51 - jõust. 09.05.2020]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamist tõendava tunnistuse (edaspidi lõputunnistus), hinnetelehe ja riigieksamitunnistuse statuut ja vormid ning lõputunnistuse, hinnetelehe ja riigieksamitunnistuse duplikaadi taotlemise, vormistamise ja väljaandmise tingimused ja kord.

§ 2.   Lõputunnistus

  (1) Põhikooli lõputunnistus antakse põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhihariduse omandanud isikule. Gümnaasiumi lõputunnistus antakse gümnaasiumi riikliku õppekava järgi üldkeskhariduse omandanud isikule.

  (2) Lõputunnistuse väljaandmise õigus ja kohustus on koolil, kes võimaldab põhi- või keskhariduse omandamist.

  (3) Lõputunnistus kehtib iseseisva haridust tõendava dokumendina ka hinnetelehe ja riigieksamitunnistuseta.

§ 3.   Hinneteleht

  (1) Käesoleva määruse kohaselt vormistatud hinneteleht on lõputunnistuse lisa, mis antakse lõputunnistuse saajale koos lõputunnistusega. Hinneteleht annab informatsiooni õppekava ja selle täitmise tulemuste kohta.

  (2) Hinneteleht lõputunnistuseta ei ole iseseisev haridust tõendav dokument.

§ 4.   Riigieksamitunnistus

  (1) Riigieksamitunnistuse väljastab Haridus- ja Noorteamet (edaspidi riigieksamitunnistusi väljastav asutus) riigieksami tulemuse kohta elektrooniliselt igale riigieksami sooritanud isikule.
[RT I, 28.07.2020, 4 - jõust. 01.08.2020]

  (2) Riigieksamitunnistus lõputunnistuseta ei ole iseseisev haridust tõendav dokument.

§ 5.   Lõputunnistuse, hinnetelehe ja riigieksamitunnistuse kehtivus

  (1) Lõputunnistus, hinneteleht ja riigieksamitunnistus on eluaegsed.

  (2) Lõputunnistuse, hinnetelehe ja riigieksamitunnistuse, samuti selle väljaandmise aluseks olnud alusdokumendi võib kehtetuks tunnistada „Haldusmenetluse seaduses” sätestatud tingimustel ja korras. Lõpudokumendi ja alusdokumendi tunnistab kehtetuks selle väljaandnud õppeasutus või tema õigusjärglane või nende puudumisel Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 28.04.2015, 2 - jõust. 01.05.2015]

§ 6.   Plankide jaotamine ja registreerimine

  (1) Lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide tellimist ning lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide jaotamist koolide vahel korraldab riigieksamitunnistusi väljastav asutus.

  (2) [Kehtetu - RT I, 10.07.2014, 2 - jõust. 13.07.2014]

  (3) Lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide tellimisel, väljastamisel, tagastamisel ja aruandlusel lähtutakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 271 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest.
[RT I, 10.07.2014, 2 - jõust. 13.07.2014]

2. peatükk LÕPUTUNNISTUS 

§ 7.   Lõputunnistuse vorm

  (1) Lõputunnistus vormistatakse A4-formaadis turvaelementidega lõputunnistuse plangile, millele on trükitud sõnad „EESTI VABARIIK”, suure riigivapi kujutis, sõnad „PÕHIKOOLI LÕPUTUNNISTUS” või „GÜMNAASIUMI LÕPUTUNNISTUS” ning lõputunnistuse seeria ja number. Lõputunnistuse vormid esitatakse lisades 1 ja 2.

  (2) Lõputunnistuste plankidel on ühtne numeratsioon, mis koosneb seeriatähisest, milleks on põhikooli lõputunnistusel „P” ja gümnaasiumi lõputunnistusel „G” ning seeriatähisele järgnevast kuuekohalisest arvust.

  (3) Põhikooli lõputunnistuse plangi põhivärv on roheline. Gümnaasiumi lõputunnistuse plangi põhivärv on kollane.

§ 8.   Lõputunnistuse kirjeldus, lõputunnistusele kantavad andmed ja lõputunnistuse vormistamine

  (1) Lõputunnistusele kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS) automaatselt andmeväljad tekstiga:
[RT I, 28.08.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood;
  3) on lõpetanud;
  4) õppenõukogu otsusega nr;
  5) direktor;
  6) õppenõukogu sekretär;
  7) õppenõukogu liikmed.

  (2) Põhikooli lõputunnistusele kannab kool järgmised andmed:
  1) lõputunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
  3) kooli asukoht ja kooli nimi omastavas käändes, põhihariduse omandamisel ühe asutusena tegutsevas põhikoolis ja gümnaasiumis kooli nimi seesütlevas käändes, millele lisatakse sõna „põhikooli”;
  4) põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppes õppinud õpilase lõputunnistusele sõnad „põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lihtsustatud õppes”, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetulekuõppes õppinud õpilase tunnistusele sõnad „põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi toimetulekuõppes”, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel hooldusõppes õppinud õpilase tunnistusele sõnad „põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi hooldusõppes”;
  5) kiitusega lõpetamise puhul sõna „kiitusega”;
  6) õppenõukogu vastava otsuse number ja kuupäev (kuupäev numbritega, kuu sõnaga alalütlevas käändes, aasta numbritega).

  (3) Gümnaasiumi lõputunnistusele kannab kool järgmised andmed:
  1) lõputunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
  3) kooli asukoht ja kooli nimi omastavas käändes;
  4) koolil õppesuundade olemasolu korral õppesuuna nimetus omastavas käändes;
  5) gümnaasiumi lõpetamisel medaliga vastavalt kas sõna „kuldmedaliga” või „hõbemedaliga”;
  6) õppenõukogu vastava otsuse number ja kuupäev (kuupäev numbritega, kuu sõnaga alalütlevas käändes, aasta numbritega).

  (4) Lõputunnistuse vormistab kool EHIS-e haridust tõendavate dokumentide alamregistris ning trükib plangile laserprinteriga.
[RT I, 28.08.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (5) Lõputunnistus vormistatakse eesti keeles.

§ 9.   Lõputunnistuse kinnitamine ja väljaandmine

  (1) Lõputunnistuse väljaandmise aluseks on kooli õppenõukogu otsus.

  (2) Lõputunnistus kinnitatakse kooli direktori, õppenõukogu sekretäri ja vähemalt viie õppenõukogu liikme allkirjade ning kooli pitseriga.

  (3) Lõputunnistus antakse allkirja vastu selle saajale isiklikult või volitatud isikule kirjaliku volituse alusel.

3. peatükk HINNETELEHT 

§ 10.   Hinnetelehe vorm

  (1) Hinneteleht vormistatakse A4-formaadis turvaelementidega plangile, kuhu on trükitud sõna „HINNETELEHT” ja hinnetelehe number. Hinnetelehe vorm esitatakse lisas 3.

  (2) Hinnetelehe plangi põhivärv on hallikassinine.

§ 11.   Hinnetelehe vormistamine

  (1) Hinneteleht vormistatakse eesti keeles.

  (2) Hinnetelehed vormistatakse EHIS-e haridust tõendavate dokumentide alamregistris ning trükitakse plangile laserprinteriga.

  (3) Kui hinnetelehe tekst ei mahu plangi ühele poolele, jätkatakse seda plangi teisel poolel.

  (4) Kool kannab hinnetelehele järgmised andmed:
  1) selle lõputunnistuse number, mille juurde hinneteleht kuulub;
  2) hinnetelehe saaja ees- ja perekonnanimi;
  3) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
  4) õppekeel;
  5) riikliku õppekava nimetus, mille alusel õpe toimus, ning kui õpe toimus põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel, märgitakse, kas õpilane õppis lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes;
  51) Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tase vastavalt riiklikule õppekavale, mille alusel õpe toimus1;
[RT I, 29.04.2014, 1 - jõust. 02.05.2014]
  6) põhikooli lõpetamisel kõigi kohustuslike õppeainete viimased aastahinded ning gümnaasiumi lõpetamisel kõigi kohustuslike õppeainete kooliastmehinded numbrite ja sõnadega või õigusaktidega sätestatud juhtudel „arvestatud/mittearvestatud” või sõnalise hinnanguna;
[RT I, 06.05.2020, 51 - jõust. 09.05.2020]
  7) gümnaasiumis õppeainete kursuste arv;
  8) õppeainete puhul, mida riiklikust õppekavast tulenevalt ei õpetatud või kui koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel oli õpilane kooli poolt õppeainest vabastatud, märgitakse hinde kohale „ei olnud õppekavas”;
[RT I, 14.02.2018, 1 - jõust. 17.02.2018]
  9) gümnaasiumis õppeainete puhul, kus koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel oli kool riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi vähendanud, tehakse märge „individuaalne õppekava”;
[RT I, 14.02.2018, 1 - jõust. 17.02.2018]
  10) valikainete või valikkursuste nimetused, hinded numbrite ja sõnadega või hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”;
  11) põhikoolis sooritatud loovtöö teema;
  12) gümnaasiumis sooritatud õpilasuurimuse või praktilise töö teema ning hinne numbri ja sõnaga või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”;
[RT I, 23.04.2021, 6 - jõust. 26.04.2021]
  13) põhikooli lõpueksamite ained ning tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest;
[RT I, 09.03.2023, 2 - jõust. 12.03.2023]
  131) gümnaasiumi koolieksami ained ja hinded numbrite ja sõnadega või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”;
[RT I, 09.03.2023, 2 - jõust. 12.03.2023]
  14) põhikooli riikliku õppekava järgi õppijatel, kes sooritasid koolieksami, märge „koolieksam” eksamiaine taga;
  15) kooli nimi omastavas käändes;
  16) õppenõukogu vastava otsuse kuupäev (kuupäev numbritega, kuu sõnaga alalütlevas käändes, aasta numbritega).
[RT I, 28.08.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (5) Ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul kannab kool hinnetelehele informatsiooni, millised B1- ja B2-taseme eksamiga ühitatud keele eksami või eksamid õpilane sooritas. Hinnetelehele kannab kool eksamitulemuse või eksamite tulemused protsendina maksimaalsest tulemusest, sõltumata sellest, kas õpilane saavutas vastava keeletaseme või mitte.
[RT I, 09.03.2023, 2 - jõust. 12.03.2023]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 13 nimetatud ühtse põhikooli lõpueksami või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami asemel koolieksami sooritamisel kannab kool hinnetelehele koolieksami aine ja tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest.
Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 13 nimetatud ühtse põhikooli lõpueksami või eksamiplaanis ettenähtud koolieksami sooritamise järel koolieksami sooritamisel kannab kool hinnetelehele nii ühtse põhikooli lõpueksami aine ja tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest kui ka koolieksami aine ja tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest.
[RT I, 09.03.2023, 2 - jõust. 12.03.2023]

§ 12.   Hinnetelehe kinnitamine ja väljastamine

  (1) Hinneteleht kinnitatakse kooli direktori ja õppenõukogu sekretäri allkirjade ning kooli pitseriga.

  (2) Hinneteleht antakse koos lõputunnistusega lõputunnistuse saajale või volitatud isikule kirjaliku volituse alusel.

4. peatükk RIIGIEKSAMITUNNISTUS 

§ 13.   Riigieksamitunnistuse vorm

  Riigieksamitunnistus vormistatakse elektroonilisele plangile, millel on sõnad „EESTI VABARIIK”, väikese riigivapi kujutis ja sõna „RIIGIEKSAMITUNNISTUS” ning alläärel sõnad „TUNNISTUS ON KEHTIV KOOS KESKHARIDUST TÕENDAVA LÕPUTUNNISTUSEGA”. Riigieksamitunnistuse vorm esitatakse lisas 4.

§ 14.   Riigieksamitunnistuse vormistamine

  (1) Riigieksamitunnistus vormistatakse eesti keeles ja elektrooniliselt.

  (2) Riigieksamitunnistusel on:
  1) riigieksamitunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
  2) riigieksamite sooritamise aeg;
  3) riigieksamiained ja -tulemused arvestades lõigetes 3–6 sätestatut;
[RT I, 29.04.2014, 1 - jõust. 02.05.2014]
  31) riigieksamiaine taga märge „individuaalse õppekava alusel” juhul, kui riigieksamitöö on koostatud vastavalt individuaalsele õppekavale;
[RT I, 28.08.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  32) eesti ja inglise keeles esitatud selgitus selle kohta, millised riigieksamid olid gümnaasiumi lõpetamiseks kohustuslikud ning missuguste rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitega võis riigieksamitunnistuse väljaandmise ajal asendada võõrkeele riigieksami ja missuguse eesti keele tasemeeksami tunnistuse olemasolu korral loetakse eesti keele kui teise keele riigieksam sooritatuks;
[RT I, 06.05.2017, 2 - jõust. 09.05.2017]
  4) riigieksamitunnistuse väljaandmise kuupäev;
  5) riigieksamitunnistuse number.

  (3) Eesti keele riigieksami kohta märgitakse riigieksamitunnistusele riigieksamitöö maksimumpunktid ja õpilase tulemus punktides.
[RT I, 29.04.2014, 1 - jõust. 02.05.2014]

  (4) Inglise keele riigieksami kohta märgitakse riigieksamitunnistusele:
  1) osaoskuste osakaalud protsentides;
  2) riigieksamitunnistuse saaja tulemuse osaoskuste protsendid;
  3) riigieksamitunnistuse saaja saavutatud keeleoskustase, kui ta on saavutanud keeleoskuse B1- või B2-tasemel, või märge, et kumbagi keeleoskustaset ei saavutatud;
  4) saavutatud keeletaseme kirjeldus järgmises sõnastuses: „B1-tasemel keelekasutaja mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane.” või „B2-tasemel keelekasutaja mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.”.
[RT I, 29.04.2014, 1 - jõust. 02.05.2014]

  (5) Matemaatika riigieksami kohta märgitakse riigieksamitunnistusele:
  1) riigieksamitunnistuse saaja sooritatud matemaatika riigieksami (kitsa või laia matemaatika riigieksami) maksimumpunktid;
  2) [kehtetu - RT I, 06.05.2017, 2 - jõust. 09.05.2017]
  3) riigieksamitunnistuse saaja tulemus punktides;
  4) [kehtetu - RT I, 06.05.2017, 2 - jõust. 09.05.2017]

  (6) Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas sooritatud Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksamit tunnustatakse laia matemaatika riigieksamina ning tulemused arvestatakse ümber riigieksamitulemuseks.
[RT I, 06.05.2017, 2 - jõust. 09.05.2017]

§ 15.   Riigieksamitunnistuse kinnitamine ja väljastamine

  (1) Elektrooniline riigieksamitunnistus kinnitatakse riigieksamitunnistusi väljastava asutuse digitaalse templiga.

  (2) Riigieksamitunnistus on eksameid sooritanud isikule kättesaadav riigiportaalis eesti.ee. Isikule, kellel puudub Eesti Vabariigis väljastatud isikukood, väljastab riigieksamitunnistusi väljastav asutus riigieksamitunnistuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I, 11.09.2012, 1 - jõust. 14.09.2012]

  (3) Elektroonilise riigieksamitunnistuse omanik saab taotleda uue riigieksamitunnistuse väljastamist, kui tuvastatakse riigieksamitunnistuse algdokumendi vormistamise ebatäpsus või riigieksamitunnistuse algdokumendile kantud andmete ebaõigsus.

  (4) Paberkandjal vormistatud riigieksamitunnistuse (edaspidi riigieksamitunnistuse algdokument) omanik saab riigieksamitunnistusi väljastavalt asutuselt taotleda elektroonilise riigieksamitunnistuse väljastamist, kui riigieksamitunnistuse algdokument on legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga) õigusaktides sätestatud korras. Sellisel juhul riigieksamitunnistuse algdokumenti kehtetuks ei tunnistata ega hävitata.

§ 16.   Riigieksamitunnistuse algdokumendi vahetamine elektroonilise tunnistuse vastu

  (1) Riigieksamitunnistuse algdokumendi omanik saab riigieksamitunnistusi väljastavalt asutuselt taotleda riigieksamitunnistuse algdokumendi vahetamist elektroonilise tunnistuse vastu, kui:
  1) riigieksamitunnistuse algdokumendi tekst on muutunud raskesti loetavaks;
  2) tuvastatakse riigieksamitunnistuse algdokumendi vormistamise ebatäpsus või riigieksamitunnistuse algdokumendile kantud andmete ebaõigsus;
  3) riigieksamitunnistuse algdokument on hävinud, kadunud või varastatud;
  4) riigieksamitunnistuse algdokumendi omanik soovib paberkandjal vormistatud riigieksamitunnistuse asemel elektrooniliselt väljastatud riigieksamitunnistust.

  (2) Riigieksamitunnistuse algdokumendi elektroonilise riigieksamitunnistuse vastu vahetamise taotluses näidatakse ära taotluse esitamise põhjus, taotleja isiku- ja kontaktandmed ning eksami sooritamise aeg. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel lisab taotleja taotlusele riigieksamitunnistuse algdokumendi.

  (3) Riigieksamitunnistuse algdokumendi elektroonilise riigieksamitunnistuse vastu vahetamisel tunnistatakse riigieksamitunnistuse algdokument kehtetuks.

  (4) Riigieksamitunnistusi väljastav asutus otsustab elektroonilise riigieksamitunnistuse väljastamise ja riigieksamitunnistuse algdokumendi kehtetuks tunnistamise kolmekümne päeva jooksul lõikes 2 nimetatud taotluse saamise päevast arvates. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Pärast elektroonilise riigieksamitunnistuse väljastamist hävitab riigieksamitunnistusi väljastav asutus taotlusele lisatud riigieksamitunnistuse algdokumendi.

  (5) Otsuse riigieksamitunnistuse algdokumendi kehtetuks tunnistamise kohta teeb riigieksamitunnistusi väljastav asutus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Riigieksamitunnistuse algdokumendi kehtetuks tunnistamise otsuse avaldamise kulud katab riigieksamitunnistusi väljastav asutus.

  (6) Riigieksamitunnistusi väljastav asutus keeldub riigieksamitunnistuse algdokumendi elektroonilise riigieksamitunnistuse vastu vahetamisest, kui:
  1) tunnistuse taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid;
  2) puuduvad andmed riigieksamitunnistuse algdokumendi väljaandmise kohta;
  3) ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluseid.

  (7) Otsus uue riigieksamitunnistuse väljaandmisest keeldumise kohta tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

5. peatükk DUPLIKAADI TAOTLEMINE, VORMISTAMINE JA VÄLJAANDMINE 

§ 17.   Lõputunnistuse või hinnetelehe duplikaadi taotlemine

  (1) Lõputunnistuse või hinnetelehe (edaspidi algdokument) omanik saab taotleda algdokumendi kehtetuks tunnistamist ning duplikaadi väljaandmist, kui:
  1) algdokumendi tekst on muutunud raskesti loetavaks;
  2) tuvastatakse algdokumendi vormistamise ebatäpsus või algdokumendile kantud andmete ebaõigsus;
  21) algdokumendi omanikule on pärast algdokumendi väljaandmist antud uus isikukood;
[RT I, 28.04.2015, 2 - jõust. 01.05.2015]
  3) algdokument on hävinud, kadunud või ära varastatud;
  4) algdokument on legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille’ga) õigusaktides sätestatud korras.

  (2) Duplikaadi taotleja esitab algdokumendi väljaandnud kooli direktorile taotluse, näidates ära taotluse esitamise põhjuse, taotleja isikuandmed ning kooli lõpetamise aasta.

  (3) Kui algdokumendi väljaandnud kool on ümber korraldatud, esitab duplikaadi taotleja taotluse kooli asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, kes saadab taotluse ümberkorraldatud kooli õigusjärglasele duplikaadi väljastamiseks.

  (4) Kui kooli tegevus on lõpetatud, esitab duplikaadi taotleja taotluse kooli asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, kes saadab taotluse samas vallas või linnas asuvale sama haridustaseme omandamist võimaldavale koolile, kes väljastab duplikaadi. Kui vallas või linnas ei ole sama haridustaseme omandamist võimaldavat kooli, esitab valla- või linnavalitsus vastava taotluse lähima valla või linna, kus on vastav kool, valitsusele. Kooli direktor taotleb kohalikult omavalitsuselt või arhiivilt, kuhu kooli dokumendid on üle antud, teatise selle kohta, et õpilane on kooli lõpetanud. Teatise alusel väljastab kooli direktor taotlejale duplikaadi.

  (5) Lõike 1 punktides 1, 2, 21 ja 4 nimetatud juhtudel lisab duplikaadi taotleja taotlusele algdokumendi. Lõike 1 punktides 1, 2 ja 21 nimetatud juhtudel saadetakse algdokument pärast duplikaadi väljastamist hävitamiseks riigieksamitunnistusi väljastavasse asutusse.
[RT I, 28.04.2015, 2 - jõust. 01.05.2015]

§ 18.   Lõputunnistuse või hinnetelehe duplikaadi väljaandmine

  (1) Algdokumendi kehtetuks tunnistamise ja duplikaadi väljaandmise otsustab taotluse saaja kahe nädala jooksul duplikaadi väljaandmise taotluse saamise päevast arvates. Direktori otsus algdokumendi kehtetuks tunnistamise ja duplikaadi väljaandmise kohta vormistatakse kirjalikult.

  (2) Paragrahvi 17 lõike 1 punktis 4 toodud juhul algdokumenti kehtetuks ei tunnistata.

  (3) Otsuse algdokumendi kehtetuks tunnistamise kohta teeb kool teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (4) Duplikaadi väljaandmise kulud katab duplikaadi väljaandja määratud summa ulatuses duplikaadi taotleja, § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul duplikaadi väljaandja.

  (5) Duplikaat väljastatakse selle taotlejale allkirja vastu. Duplikaadi väljaandmine registreeritakse kooli „Õpilasraamatus”.

  (6) Duplikaadil on algdokumendiga võrdne juriidiline jõud.

  (7) Kui koolis või kohalikus omavalitsuses või arhiivis ei ole säilinud täielikke andmeid duplikaadi väljaandmiseks, kuid olemasolevate andmete põhjal on võimalik kindlaks teha, et taotleja on kooli lõpetanud, väljastab kooli direktor taotlejale tõendi, millele on märgitud:
  1) kooli lõpetanu nimi;
  2) kooli lõpetanu isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
  3) õppekava nimetus, mille järgi isik õppis;
  4) kooli, mille isik lõpetas, nimi;
  5) kooli lõpetamise kuupäev, kuu ja aasta;
  6) tõendi väljaandja allkiri;
  7) tõendi väljaandmise kuupäev, kuu ja aasta.

  (8) Tõend kinnitatakse kooli pitseriga.

§ 19.   Lõputunnistuse või hinnetelehe duplikaadi väljaandmisest keeldumine

  (1) Duplikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui ilmneb, et:
  1) duplikaadi taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid;
  2) puuduvad arhiivimaterjalid algdokumendi väljaandmise kohta;
  3) ei esine § 17 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud duplikaadi väljaandmise aluseid.

  (2) Direktori otsus duplikaadi väljaandmisest keeldumise kohta vormistatakse kirjalikult ning tehakse duplikaadi taotlejale kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 20.   Lõputunnistuse või hinnetelehe duplikaadi vormistamine

  (1) Duplikaat vormistatakse eesti keeles duplikaadi väljaandmise ajal kehtival lõputunnistuse või hinnetelehe plangil.

  (2) Duplikaadile kantakse sama tekst, mis oli algdokumendil. Duplikaat vormistatakse „Õpilasraamatu” sissekannete alusel. Duplikaadile ei kanta allakirjutanud isikute nimesid ega uusi andmeid. Plangi paremasse ülanurka tehakse märge „Lõputunnistuse nr duplikaat”, kuhu märgitakse algdokumendi number ning kirjutatakse duplikaadi väljaandmise kuupäev. Duplikaat kinnitatakse kooli direktori allkirjaga ning kooli pitseriga.

  (21) Kui duplikaat antakse välja § 17 lõike 1 punkti 21 alusel, kantakse duplikaadile algdokumendile kantud isikukoodi asemel uus isikukood. Kui lisaks isikukoodile on muudetud taotleja ees- ja/või perekonnanime, kantakse duplikaadile muudetud ees- ja/või perekonnanimi.
[RT I, 28.04.2015, 2 - jõust. 01.05.2015]

  (3) Ümberkorraldatud või tegevuse lõpetanud kooli algdokumendi duplikaadile märgitakse lõputunnistuse väljaandnud kooli nimi, mida kasutati siis, kui duplikaadi taotleja kooli lõpetas.

  (4) Duplikaat vormistatakse EHIS-e haridust tõendavate dokumentide alamregistris ning trükitakse plangile laserprinteriga.

6. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 201.   Loovtöö, õpilasuurimuse ja praktilise töö ning gümnaasiumi koolieksami kandmine hinnetelehele 2020/2021. õppeaastal
[RT I, 23.04.2021, 6 - jõust. 26.04.2021]

  (1) Loovtöö sooritamise kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele märge „Sooritamine ei olnud piirangute tõttu võimalik”, kui õpilane ei sooritanud loovtööd, sest see ei olnud õppenõukogu otsusel eelmisel õppeaastal kehtinud eriolukorrast või 2020/2021. õppeaastal õpilaste turvalisuse kaitseks kooli poolt rakendatud õppekorralduslikest erisustest tulenevalt võimalik.

  (2) Õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele järgmised märked:
  1) kui õppenõukogu on otsustanud, et õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine ei ole COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik, kantakse hinnetelehele märge „Ei sooritanud piirangute tõttu”;
  2) kui õppenõukogu punktis 1 nimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane õpilasuurimust või praktilist tööd ei sooritanud, kantakse hinnetelehele märge „Jättis sooritamata”.

  (3) Gümnaasiumi koolieksami kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele järgmised märked:
  1) kui õppenõukogu on otsustanud, et koolieksami sooritamine ei ole COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik, kantakse hinnetelehele märge „Ei sooritanud piirangute tõttu”;
  2) kui õppenõukogu punktis 1 nimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane koolieksamit ei sooritanud, kantakse lõputunnistusele märge „Jättis sooritamata”.
[RT I, 23.04.2021, 6 - jõust. 26.04.2021]

§ 202.   Põhikooli lõpueksami tulemuse kandmine hinnetelehele 2020/2021. õppeaastal

  (1) 2020/2021. õppeaastal kannab kool põhikooli lõpueksamite kohta hinnetelehele  põhikooli lõpueksamite ained ja õpilase tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest.

  (2) Ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul kannab kool hinnetelehele informatsiooni, kas õpilane sooritas B1- või B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele eksami, ning eksamitulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest.
[RT I, 03.03.2021, 9 - jõust. 06.03.2021]

§ 203.   Põhikooli lõpueksami tulemuse kandmine hinnetelehele 2021/2022. õppeaastal

  (1) 2021/2022. õppeaastal kannab kool põhikooli lõpueksamite kohta hinnetelehele  põhikooli lõpueksamite ained ja õpilase tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest.

  (2) Ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul kannab kool hinnetelehele informatsiooni, kas õpilane sooritas B1- või B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele eksami, ning eksamitulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest.
[RT I, 12.04.2022, 7 - jõust. 15.04.2022]

§ 21.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2010. a.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. a soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst) (ELT C 111, 06.05.2008, lk 1–7).
[RT I, 29.04.2014, 1 - jõust. 02.05.2014]

Lisa 1 Põhikooli lõputunnistuse vorm

Lisa 2 Gümnaasiumi lõputunnistuse vorm

Lisa 3 Hinnetelehe vorm

Lisa 4 Riigieksamitunnistuse vorm

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json