Teksti suurus:

Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord

Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2011
Avaldamismärge:RT I 2010, 58, 394

Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord

Vastu võetud 12.08.2010 nr 28

Määrus kehtestatakse «Vangistusseaduse» § 76 lõike 4 ja «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 4191 lõike 5 alusel ning kooskõlas «Vangistusseaduse» § 762 lõikega 2.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise materjalide ettevalmistamise ja vabastamise tähtaegadest teavitamise kord.

§ 2. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid

  Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid (edaspidi materjalid) on:
 1) kinnipeetava isiklik toimik;
 2) kinnipeetava iseloomustus, milles antakse hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema enne tähtaega vabastamise kohta;
 3) kriminaalhooldusametniku arvamus katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta;
 4) kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks.

§ 3. Kriminaalhooldusametniku arvamus

  Kriminaalhooldusametniku arvamuse eesmärk on:
 1) analüüsida kinnipeetava võimaliku vabanemise järgset sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning muid teda vabaduses mõjutavaid tegureid;
 2) anda hinnang kinnipeetava ohtlikkuse ja uue kuriteo riski faktoritele;
 3) teha ettepanekuid katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ning nende kohaldamise tähtaja kohta.

§ 4. Kinnipeetava iseloomustus

 (1) Kinnipeetava iseloomustus koostatakse tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu (edaspidi riskihinnang) ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel käesolevas määruses sätestatud korras.

 (2) Kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on:
 1) anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta;
 2) hinnata individuaalse täitmiskava täitmist;
 3) esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta.

2. peatükk KINNIPEETAVA TEAVITAMINE TÄHTAEGADEST 

§ 5. Kinnipeetava teavitamine tähtaegadest

 (1) Kui kinnipeetav võetakse vanglasse vastu, arvutab vangla arvestusosakond välja ja teeb kinnipeetavale, välja arvatud vangistuse ositi kandmise korral, viie tööpäeva jooksul allkirja vastu teatavaks:
 1) karistuse täieliku ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva;
 2) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine;
 3) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega.

 (2) Kinnipeetavale, kes kannab süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel eelvangistust vangla eelvangistusosakonnas, tehakse lõikes 1 nimetatud tähtajad teatavaks viie tööpäeva jooksul süüdimõistva otsuse täitmisele pööramisest teadasaamisest.

 (3) Kui kohus mõistab kinnipeetavale liitkaristuse, juhindudes «Karistusseadustiku» §-st 65, siis käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevate tähtpäevade muutumise korral arvutatakse ja tehakse kinnipeetavale uued kuupäevad teatavaks jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramisest teadasaamisest viie tööpäeva jooksul.

 (4) Kui kinnipeetav viibib ajutiselt väljaspool paigutusjärgset vanglat, hakkab teavitamistähtaeg kulgema kinnipeetava vanglasse naasmisest.

3. peatükk TINGIMISI ENNE TÄHTAEGA VABASTAMISE ETTEVALMISTAMINE 

§ 6. Menetluse algus

 (1) Arvestusosakond teavitab kaks kuud enne käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud õiguse tekkimist kontaktisikut vajadusest valmistada kohtule ette materjalid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimuse otsustamise ettevalmistamiseks algatatakse materjalide koostamine hiljemalt neli kuud enne vangistuse ärakandmise tähtaja lõppemist.

 (2) Kontaktisik alustab info kogumist ja koostab kolme tööpäeva jooksul arvestusosakonna teate saamisest kriminaalhooldusosakonnale esitatava taotluse arvamuse esitamiseks käesoleva määruse lisa 1 kohaselt ja edastab selle välja saatmiseks arvestusosakonnale.

 (3) Arvestusosakond edastab taotluse arvamuse esitamiseks pärast selle saamist hiljemalt järgmisel tööpäeval kinnipeetava tulevase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

 (4) Kui kinnipeetava elukoht ei ole teada või on teada, et kinnipeetav ei kavatse asuda elama senisesse elukohta, edastatakse taotlus arvamuse esitamiseks kriminaalhooldusosakonnale, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul.

§ 7. Kriminaalhooldusametniku arvamus

 (1) Taotluse saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab kriminaalhooldustalituse või -ametniku, kes koostab arvamuse.

 (2) Arvamuse andmeteks on justiitsministri 1. juuli 2004. a määruses nr 51 «Kriminaalhooldusregistri asutamine ja kriminaalhooldusregistri põhimäärus» kriminaalhooldaja arvamuse andmed.

 (3) Kriminaalhooldusametniku arvamus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta koostatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse lisa 7 kohaselt.

 (4) Arvamus koostatakse ja edastatakse taotluse esitanud vanglale 12 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

§ 8. Kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine

 (1) Riskihinnangu koostab ja kinnitab kontaktisik.

 (2) Riskihinnangu koostamisel arvestatakse kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist vangistuse jooksul, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja asjaomaste spetsialistidega, andmekogudest saadud informatsiooni, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni.

 (3) Riskihinnangus on analüüsitud kinnipeetava:
 1) kuritegelikku käitumist;
 2) ohtlikkust;
 3) sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist;
 4) majanduslikku toimetulekut;
 5) eluaset;
 6) tööd ja haridust;
 7) tervist ja emotsionaalsest seisundit;
 8) mõtlemist ja käitumist;
 9) hoiakuid;
 10) suheteid.

§ 9. Kinnipeetava iseloomustuse koostamine

 (1) Kontaktisik koostab kinnipeetava iseloomustuse (lisa 2).

 (2) Iseloomustusse märgitakse:
 1) kinnipeetava isikuandmed;
 2) andmed toimepandud kuriteo ja mõistetud karistuse kohta;
 3) vanglas riskide maandamiseks toimunud tegevused ja nende tulemused;
 4) riskihinnangu kokkuvõte kinnipeetava isiksuseomadustest, elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide kohta;
 5) kinnipeetava ohtlikkus ja ohustatus vabanedes;
 6) arvamus katseaja ja kohaldatavate kohustuste kohta.

 (3) Koostatud iseloomustuse allkirjastavad kontaktisik ja kriminaalhooldusametnik.

 (4) Iseloomustuse kinnitab üksuse juht või vangistusosakonna juhataja vanglates, kus ei ole üksusi.

 (5) Iseloomustus koostatakse, allkirjastatakse ja kinnitatakse neljateistkümne tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku arvamuse saamisest arvates.

§ 10. Menetluse pikendamine

  Üksuse juhil või vangistusosakonna juhatajal vanglates, kus ei ole üksusi, on põhjendatud juhul õigus menetlust pikendada kuni viis tööpäeva.

§ 11. Materjalide esitamine kohtule

 (1) Arvestusosakond edastab materjalid vangla asukohajärgsele kohtule.

 (2) Iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku arvamuse ärakirja saadab arvestusosakond vangla asukohajärgsele prokuratuurile.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalidele lisatakse Politsei- ja Piirivalveameti vastus päringule elamisloata või tähtaegse elamisloaga välismaalasest kinnipeetava kohta. Vastuse koopia saadetakse vangla asukohajärgsele prokuratuurile.

§ 12. Muutustest teatamine

  Kui vangla või kriminaalhooldusosakond tuvastab pärast materjalide kohtule edastamist kinnipeetava käitumises või varem esitatud andmetes muutusi, mis võivad mõjutada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, teavitab vangla viivitamata sellest kirjalikult kohut.

§ 13. Käitumiskontrolli kohaldamata jätmisest teavitamine

  Kui kohus vabastab tingimisi enne tähtaega kinnipeetava, kes on riigist väljasaadetav, ja seetõttu otsustab loobuda tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, teavitab vangla direktor või tema määratud isik vabastamisest viivitamata kirjalikult Politsei- ja Piirivalveametit.

4. peatükk ELEKTROONILISE VALVE KOHALDAMISEGA TINGIMISI VABASTAMISE ETTEVALMISTAMINE 

§ 14. Elektroonilise valve kohaldamine

 (1) Menetledes kinnipeetava nõusolekut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (edaspidi nõusolek), kohaldatakse käesoleva määruse 2. peatükis sätestatut käesolevast peatükist tulenevate erisustega.

 (2) Kinnipeetav võib esitada nõusoleku arvestusosakonnale mitte varem kui kolm kuud enne käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud õiguse tekkimist.

 (3) Nõusolek peab olema kirjalik ja sisaldama kinnipeetava nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks ning tema tulevase elukoha andmeid.

 (4) Arvestusosakond kontrollib nõusoleku esitamise tähtaja õigsust ja algatab käesoleva määruse § 6 lõike 1 kohaselt materjalide ettevalmistamise menetluse.

 (5) Nõusoleku koopia lisatakse käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud taotlusele.

§ 15. Kriminaalhooldusametniku arvamus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

  Kui kinnipeetav taotleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, hindab kriminaalhooldusametnik ka elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust ja otstarbekust ning teeb ettepaneku elektroonilise valve tähtaja pikkuse kohta.

§ 16. Elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused

 (1) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud arvamuse koostamise käigus kontrollima kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, et selgitada välja, kas elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks.

 (2) Kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused on järgmised:
 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks;
 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus;
 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas;
 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja.

 (3) Elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus.

§ 17. Eelneva nõusoleku tagasi võtmine

 (1) Kinnipeetav võib nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tagasi võtta, esitades selleks kirjaliku avalduse.

 (2) Nõusolekust loobumisel lõpetatakse materjalide ettevalmistamine, kui menetlust on alustatud kinnipeetava esitatud nõusoleku alusel.

 (3) Kui vangla, millele kinnipeetav on esitanud nõusoleku tagasivõtmise avalduse, ei ole vangla, kuhu ta on karistuse kandmiseks paigutatud, siis teavitab avalduse saanud vangla sellest viivitamata menetlust läbiviivat vanglat.

 (4) Menetlust läbiviiv vangla teatab nõusoleku tagasivõtmisest kriminaalhooldusosakonnale, kui kinnipeetav võtab nõusoleku tagasi pärast seda, kui kriminaalhooldusosakonnale on esitatud taotlus arvamuse andmiseks. Kui materjalid on edastatud kohtule, siis teavitab vangla ka kohut.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 18. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamine üleminekuperioodil

  Enne käesoleva määruse jõustumist algatatud menetlustele tuleb kohaldada menetluse alguses kehtinud norme.

§ 19. Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Justiitsministri 17. jaanuari 2007. a määrus nr 4 «Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord» (RTL 2007, 7, 118; 2008, 43, 587) tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Justiitsministri 22. veebruari 2007. a määruse nr 15 «Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord» (RTL 2007, 20, 334; 2009, 36, 473) 2. peatüki 1. jagu tunnistatakse kehtetuks.

 (3) Justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 «Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend» (RTL 2008, 43, 586) § 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2010. a.

Rein Lang
Minister

Priit Kama
Asekantsler kantsleri ülesannetes

Lisa 1 

Lisa 2