Teksti suurus:

Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused

Tagasi õigusakti juurde

Vabariigi Valitsus
määrus

lisa 13351988

Lisa 3

 

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 «Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused»
lisa 3
(Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 150 sõnastuses)
[RT I 2008, 45, 252 – jõust. 27.10.2008]

 

HARVENDUSRAIE MÄÄRAMINE JA TEOSTAMINE

 

1. Leitakse metsa raie-eelne (Lre) ja raiejärgne (Lrj) hõredus järgmiste valemitega:

Lre = (re1 + re2×d – re3×h100) ×0,95

Lrj = rj1 + rj2×d – rj3×h100, 

kus Lre

– raie-eelne hõredus, cm

Lrj

– raiejärgne hõredus, cm

d

– enamuspuuliigi keskmine diameeter, cm

re1, re2, re3, rj1, rj2, rj3

– tabelis 3.1 toodud valemi parameetrid

       

 

Tabel 3.1. Harvendusraie normatiivide valemi parameetrid

Puuliik

re1

re2

re3

rj1

rj2

rj3

rmax1

rmax2

MA, LH, SD

143,6

14,2

3,4

166,8

15,2

3,7

49

0,89

KU, NU, TS, TO

91,8

12,9

1,2

121,6

13,3

1,9

53

1,45

Lehtpuud

71,4

14,7

0

105

16,8

0

60

1,15

 

2. Leitakse puistu hõredus:

2.1. Leitakse puude arv I rindes (kui I rinnet ei ole, siis kas II rindes või üksikpuude rindes) kokku (Nsum), st liidetakse rinde kõikide puuliikide arvud hektari kohta. Kui puude arvu andmetes ei ole, siis vaata käesoleva lisa punkti 3

2.2. Leitakse tegelik hõredus:   L = 10 000/Nsum^0,5

 

3. Leitakse puude arv:

3.1. Arvutatakse ühe keskmise puu tüvemaht, kasutades R. Ozolinši puu tüvemoodustaja mudelit. Keskmise puu tüvemahu arvutamisel on sortimendi alguseks 0 ja lõpuks puu kõrgus. Tulemiks on tüvemaht v

3.2. Leitakse puude arv (n – puude arv (tk); M – tagavara (m3); v – tüvemaht (m3)):
n = M/v

 

4. Kui punktis 2 leitud hõredus L on väiksem või võrdne raie-eelse hõredusega Lre, siis teostatakse harvendusraie:
4.1. Raiutavate puude arv hektari kohta:

Nr = Nsum – 100000000/Lrj/Lrj,  

kus Nr

– raiutavate puude arv, tk/ha

Nsum

– puude arv, tk/ha

Lrj

– raiejärgne hõredus, cm

 

4.2. Leitakse raiutavate puude osakaal:
Rok = Nr/Nsum,

kus Rok

– raiutavate puude osakaal

Nr

– raiutavate puude arv, tk/ha

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json