Teksti suurus:

Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.09.2013
Avaldamismärge:

Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]

Vastu võetud 08.07.2004 nr 242
RT I 2004, 55, 397
jõustumine 16.07.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.01.2008RT I 2008, 4, 2525.01.2008
09.10.2008RT I 2008, 45, 25227.10.2008
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
23.08.2010RT I 2010, 60, 40701.01.2011


Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 20 lõike 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrus kehtestab kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise korra ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, samuti kinnisasja väärtuse määramise korra ja alused.
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]

§ 2.  «Haldusmenetluse seaduse» kohaldamine

  Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seadust» «Looduskaitseseaduses» sätestatud erisustega.

§ 3.  Omandatav kinnisasi

  (1) Määrusega sätestatud korras omandab riik kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamise eesmärgil kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab ning mis asub kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti.

  (2) Kui kinnisasi ei asu kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või on suurem kui kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd, võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada selle osa kinnisasjast, mis ulatub kaitsealale, hoiualale või püsielupaika. Kinnisasja jagamise korraldab kinnisasja omanik, jagamisega seotud kulud kannab omandamise algataja.

  (3) Kogu kinnisasja võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada juhul, kui kinnisasja kaitsealale või hoiualale ulatuv osa on suurem kui kaks kolmandikku kinnisasja kogupindalast või kinnisasja hõlmab osaliselt I kaitsekategooria liigi püsielupaik või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd.
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]

§ 31.  Kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks

  (1) Kaitseala loodusreservaadis piirab kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt.

  (2) Kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis piirab kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, välja arvatud juhul, kui:
  1) kinnisasi on valdavas ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega loodusliku rohumaa või muu maa kõlvik, millel on lubatud poollooduslike koosluste hooldustööd;
  2) kinnisasi on valdavas ulatuses maatulundusmaa, mis on kaetud pillirooga ja kaitsekord lubab pilliroo varumist;
  3) hoonestamata kinnisasi on elamumaa, ärimaa või tootmismaa sihtotstarbega ja kaitsekord lubab ehitamist kinnisasja tarbeks.

  (3) Kaitseala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ei piira kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, välja arvatud juhul, kui:
  1) kinnisasi on valdavas ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa, millel kasvava metsa vanuseline struktuur on valdavalt kategoorias «valmiv» või «küps» ja kaitsekord keelab täielikult uuendusraie;
  2) hoonestamata kinnisasi on elamumaa, ärimaa või tootmismaa sihtotstarbega ja kaitsekord keelab uute ehitiste püstitamise;
  3) kinnisasjal paiknev kaitstav looduse üksikobjekt on eriti olulise looduskaitselise või kultuuriloolise tähendusega, mistõttu üksikobjekti valitseja ei anna nõusolekut ehitamiseks või loodusvarade kasutamiseks vastavalt kinnisasja sihtotstarbele;
  4) mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnisasjal on keskkonnaregistris aktiivse tarbevaruna registreeritud kinnisasja oluliseks osaks olev maavara ja ala kaitsekord keelab maavara kaevandamise.

  (4) Hoiualal ei piira kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, välja arvatud juhul, kui:
  1) kinnisasi on valdavas ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa, millel paikneb nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) lisas 1 nimetatud esmatähtis elupaigatüüp, kasvava metsa vanuseline koosseis on valdavalt kategoorias «küps» ning hoiuala valitseja ei anna nõusolekut metsaraieks;
  2) hoonestamata kinnisasi on elamumaa, ärimaa või tootmismaa sihtotstarbega ja hoiuala valitseja ei anna nõusolekut ehitise püstitamiseks.

  (5) Ala kaitsekord piirab kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist, kui kinnisasi asub linnas, alevikus või maastikukaitseala eritüübina kaitstavas pargis, mille välispiir on kinnitatud pärast 9. juulit 1994. a.

  (6) Ala kaitsekord ei piira kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, kui:
  1) kinnisasja sihtotstarve on elamumaa, ärimaa või tootmismaa ning sellel asub sihtotstarbele vastav hoone ning ala kaitsekord ei piira hoone kasutamist;
  2) sihtkaitsevööndis, piiranguvööndis või hoiualal asuval, metsaga kaetud maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjal on teostatud raied ulatuses, mis kinnisasja loodusliku seisundi tõttu välistaksid uuendusraie järgmise 20 aasta jooksul;
  3) maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjal on keelatud ehitamine.

  (7) Kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise piiranguid hinnatakse kinnisasja iga kõlviku kohta eraldi. Kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, kui piirangud on olulised enamal kui 50% kinnisasja pindalast.
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

2. peatükk OMANDAMISE ETTEVALMISTAMINE 

§ 4.  Omandamise menetluse eeltoimingud

  (1) Omandamise menetluse algatamise õigus on:
  1) kinnisasja omanikul;
  2) kaitstava loodusobjekti valitsejal või keskkonnaministril (edaspidi omandaja).
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Omandamise menetluse eeltoimingute käigus:
  1) tuvastab kaitstava loodusobjekti valitseja, millised seaduslikud kitsendused kinnisasjal lasuvad, kas kinnisasja võib omandada «Looduskaitseseaduse» §-s 20 sätestatust ja käesoleva määruse §-dest 3 ja 31 tulenevalt;
  2) annab kaitstava loodusobjekti valitseja arvamuse kinnisasja omandamise põhjendatuse kohta, kui kinnisasja omandamise ettepanekut ei ole teinud kinnisasja omanik;
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]
  3) tuvastab kaitstava loodusobjekti valitseja, kes on omandatava kinnisasja omanik või omanikud ja millal on omandamine toimunud ning kas võõrandamistehing sisaldas vastavalt «Looduskaitseseaduse» §-le 16 informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta;
  4) tuvastab kaitstava loodusobjekti valitseja, milliste asjaõigustega on omandatav kinnisasi koormatud.
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

§ 5.  Ettepaneku tegemine riigi poolt

  (1) Kaitseala valitseja esitab keskkonnaministrile käesoleva määruse § 4 lõike 2 alusel kogutud informatsiooni, mille põhjal otsustab keskkonnaminister omandamiseks ettepaneku tegemise või omandamisest loobumise ning määrab kinnisasja omanikuga läbirääkimiste pidamiseks riigi esindaja.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Kinnisasja omanikule esitatavas ettepanekus märgitakse:
  1) kinnisasja andmed, mille omandamise riik on algatanud;
  2) kinnisasjal paikneva kaitstava loodusobjekti kirjeldus;
  3) kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise piirangud, mis tulenevad kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast;
  4) kinnisasja hinnaettepanek koos selgitusega maa väärtuse määramise aluste kohta või tellitud eksperdiarvamusega;
  5) kinnisasja omandamise lisatingimused.

§ 6.  Ettepaneku tegemine kinnisasja omaniku poolt

  (1) Kinnisasja omanik võib teha Keskkonnaministeeriumile kaitstava loodusobjekti valitseja kaudu kinnisasja omandamise ettepaneku, milles on märgitud:
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]
  1) ettepaneku esitaja andmed (sh aadress, sidevahendite numbrid);
  2) riigile omandamiseks pakutava kinnisasja pindala, katastritunnus(ed) ja kinnistusraamatu registriosa number;
  3) riigile pakutava kinnisasjaga seotud kolmandate isikute õigused, mida ei kanta kinnistusraamatusse, sealhulgas abikaasa õigus ühisvarale ja kehtivad maa kasutusõigused;
  4) avaldaja soovi korral hinnaettepanek;
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]
  5) kui riigile pakutav kinnisasi on kaasomandis, kuid ettepanekut ei ole teinud kõik kaasomanikud ühiselt, lisatakse ettepanekule «Asjaõigusseaduse» § 74 lõike 1 kohane kõigi kaasomanike kokkulepe.

  (11) Kui riigi poolt omandatav maa on omandatud pärast 1. aprilli 2007. a, lisatakse ettepanekule sõltuvalt omandamisviisist pärimistunnistuse, abielutunnistuse või «Looduskaitseseaduse» § 20 lõikes 11 kirjeldatud sugulusastet tõendava dokumendi või dokumentide koopiad, välja arvatud juhul, kui kinnisasi on kaitse alla võetud pärast omandamist või kinnisasja kaitsekord on pärast omandamist muutunud rangemaks.
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

  (2) Lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisel:
  1) tehakse § 4 lõikes 2 nimetatud toimingud;
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]
  2) [Kehtetu – RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

  (3) Kui «Looduskaitseseaduse» §-s 20 sätestatust tulenevalt ei ole ettepanekus nimetatud kinnisasja lubatud omandada, otsustab keskkonnaminister kaitstava loodusobjekti valitseja motiveeritud ettepanekul omandamisest keeldumise ja keeldumise otsus edastatakse kinnisasja omanikule.
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

  (4) Kui «Looduskaitseseaduse» §-s 20 ja käesolevas määruses sätestatust tulenevalt on ettepanekus nimetatud kinnisasja lubatud omandada, otsustab keskkonnaminister kaitstava loodusobjekti valitseja motiveeritud ettepanekul omandamismenetluse algatamise ning määrab edasises menetluses riigi esindaja. Omandamismenetluse algatamise otsus edastatakse avaldajale.
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

§ 61.  Kinnisasja omandamiseks tehtud ettepanekute menetlemise kord

  (1) Kinnisasja omandamiseks tehtud ettepanekuid menetletakse nende laekumise järjekorras, kui ei esine mõjuvaid põhjusi menetluse pikendamiseks. Mõjuva põhjuse esinemisel lahendatakse avaldus pärast mõjuva põhjuse äralangemist.

  (2) Ettepanekute ja nende laekumise järjekorra kohta avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel järgmised andmed:
  1) ettepaneku laekumise kuupäev;
  2) ettepaneku esitaja nimi;
  3) kinnisasja asukoha maakond ja vald.
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]

§ 7.  Esindusõigus

  (1) Omandamismenetluses peab kinnisasja omanikku esindava isiku volitusi tõendav volikiri olema notariaalselt tõestatud tulenevalt «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 118 lõikest 3 ja «Asjaõigusseaduse» §-dest 641 ja 120.

  (2) Riigi esindajal on õigus:
  1) teha kinnisasja omanikule ettepanekuid kinnistusraamatus kinnisasja koormavaid asjaõigusi käsitlevate kannete muutmiseks või kustutamiseks selliselt, et riigile omandatav kinnisasi oleks koormatud üksnes seadusjärgsete kitsendustega või muude kitsenduste või piiratud asjaõigustega, mis on seatud riigi kasuks;
  2) pidada kinnisasja omanikuga läbirääkimisi ning määrata läbirääkimiste käigus kinnisasja omanikule ettepanekutega nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks tähtaegu;
  3) teha kindlaks omandatava kinnisasja harilik väärtus vastavalt väärtuse määramise hetke turusituatsioonile. Vajadusel tellitakse väärtuse määramiseks maa erakorraline hindamine või selgitab katastripidaja «Maakatastriseaduse» § 6 lõike 2 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate omandatava kinnisasjaga samas piirkonnas asuvate sarnaste kinnisasjadega tehtud tehingute keskmise tehinguväärtuse, arvestades metsa inventeerimise andmeid või maa korralise hindamise tulemusi.
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

§ 71.  Kinnisasja väärtuse määramine

  (1) Kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse hinnatava objektiga sarnaste objektidega sooritatud tehingute hindade põhjal tehingute võrdlemise meetodil. Tehinguhindadena käsitatakse ainult neid müügitehingute hindu, mis kajastavad hindamise hetkele vastavat turusituatsiooni.

  (2) Kinnisasja väärtuse määramisel arvestatakse asjaõigustega, mida nende olemuse tõttu ei ole võimalik kinnistusraamatust kustutada (servituudid, naabrusõigused jms), samuti seadusest tulenevate kinnisomandi kitsendustega, välja arvatud «Looduskaitseseadusest» tulenevad kaitstava loodusobjektiga seotud kitsendused.

  (3) Vajadusel tellitakse kinnisasja väärtuse määramiseks maa erakorraline hindamine või selgitab katastripidaja «Maakatastriseaduse» alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate omandatava kinnisasjaga samas piirkonnas asuvate sarnaste kinnisasjadega tehtud tehingute keskmise tehinguväärtuse.
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]

§ 72.  Metsaga kinnisasja väärtuse määramine

  (1) Metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana.

  (2) Maatüki väärtuseks loetakse metsakõlviku eraldiste kaupa metsa kasvukohatüübile vastavate lisa 7 kohaselt määratavate hindade ja ülejäänud kõlvikute maa maksustamishinna summa.

  (3) Kui metsaga kinnisasja väärtuse määramisel ei oma kasvava metsa väärtus olulist tähtsust ja piirkonna turusituatsioonist lähtuvalt ei kajasta maa maksustamishind selle piirkonna turuhinda, võib riigi esindaja metsaga kinnisasja väärtuse määramiseks tellida erakorralise hindamise.

  (4) Kasvava metsa väärtuse määramisel kasutatakse lähteinformatsioonina:
  1) sortimentidele vastava ühikuhinna määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kinnisasja asukoha regioonis hindamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul teostatud vastava metsamaterjali (sortimentide) müügi tehingute keskmist hinda. Keskmine hind (eurot/m3) leitakse, jagades regiooni kõigi antud perioodil teostatud samaliigiliste sortimentide müügitehingute väärtuste summa nende tehingute käigus müüdud sortimentide summaarse mahuga;
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]
  2) metsauuendustööde kuluhindade määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kinnisasja omandamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul vastavas regioonis teostatud metsauuendustööde statistilist keskmist kulu hektari kohta;
  3) likviidse metsamaterjali koguse määramisel metsa inventeerimise andmeid metsaeraldiste lõikes;
  4) väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat kinnisasja omandamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul kehtinud keskmist intressimäära EURIBOR, mida suurendatakse 1% võrra (pankade riskipreemia);
  5) boniteediklassile vastavat küpsusvanust puuliikide kaupa;
  6) metsa ülestöötamise kulude määramiseks metsa inventeerimisel, paikvaatlusega või kaardimaterjali alusel määratud lähima võimaliku esmase vahelaoplatsi asukoha andmeid;
  7) maksustamismäära 2% aastas lisas 7 toodud kasvukohatüübile vastavalt.

  (5) Kui metsa või metsaosa kohta, mille väärtust määratakse, puuduvad värskemad kui viie aasta vanused inventeerimise andmed, samuti juhul, kui metsa inventeerimise toimumise ajast on metsaandmed muutunud tormikahjustuste, tulekahju, raiete vmt tulemusel, teostatakse enne metsaga kinnisasja väärtuse määramist metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimisega.

  (6) Kui metsaga kinnisasja väärtuse määramiseks kasutatavate inventeerimisandmete kogumise välitöödest on möödunud terve vegetatsiooniperiood või rohkem, kasvatatakse andmeid enne kasvava metsa väärtuse leidmist lisas 2 kirjeldatud viisil puistuelementide kaupa.

  (7) Kui vähemalt üks osapooltest leiab, et likviidse metsamaterjali koguse määramiseks kasutatavad metsa inventeerimisandmed ei vasta kasvava metsa tegelikele näitajatele, teostatakse nendel eraldistel, kus väidetav erinevus inventeerimisandmetega võrreldes on suurem kui 15%, enne kasvava metsa väärtuse määramist uus metsa inventeerimine. Kui erinevus jääb 15% piiresse, määratakse kasvava metsa väärtus esialgsetest inventeerimisandmetest lähtudes. Kui erinevus on suurem kui 15%, määratakse kasvava metsa väärtus kordusinventeerimise andmetest lähtudes.

  (8) Kui lõike 7 alusel on avaldaja nõudmisel teostatud uus metsa inventeerimine ja selle tulemused kinnitavad, et varasema inventeerimise andmed vastavad lõikes 7 sätestatud piiridele, kannab uue inventeerimise kulud avaldaja.

  (9) Kui metsa inventeerimise käigus selgub, et riigile üleantava metsamaaga kaasneb riigil õigusaktidest tulenevalt metsa uuendamise kohustus, arvatakse nimetatud kohustuse täitmise kulu kinnisasja väärtusest maha.

  (10) Kasvava metsa väärtuse leidmiseks summeeritakse lisas 4 kirjeldatud viisil sooritatud arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide mahtude ja neile vastavate ühikuhindade korrutised ning seejärel lahutatakse lisas 6 kirjeldatud viisil arvestatud kogu likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulud. Leitakse tulude ja kulude nüüdisväärtus.

  (11) Metsa väärtuse leidmiseks kasutatakse lisas 1 toodud arvutamise skeemi. Lisa 1 punktis 3 nimetatud harvendusraie vajadus määratakse lisade 3 ja 5 kohaselt. Arvutamine teostatakse kõikide eraldiste kohta, mis on kaetud vähemalt kahe meetri kõrguse metsaga.

  (12) Kui arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide maht on 0, lähtutakse kinnisasja väärtuse määramisel üksnes maatüki väärtusest.

  (13) Riigimetsa Majandamise Keskus esitab vastava taotluse saamisel riigi esindajale käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]

§ 8.  Omandamise kokkuleppe saavutamine

  (1) Kui kinnisasja omanik nõustub riigi ettepanekuga, mis on tehtud käesoleva määruse § 5 kohaselt või § 7 lõike 2 alusel peetud läbirääkimiste käigus, esitab ta:
  1) lihtkirjaliku nõusoleku, milles on märgitud kinnistu andmed ja hind;
  2) juhul kui riigi poolt omandatav maa on omandatud pärast 1. aprilli 2007. a, sõltuvalt omandamisviisist pärimistunnistuse, abielutunnistuse või «Looduskaitseseaduse» § 20 lõikes 11 kirjeldatud sugulusastet tõendava dokumendi või dokumentide koopiad, välja arvatud juhul, kui kinnisasi on kaitse alla võetud pärast omandamist või kinnisasja kaitsekord on pärast omandamist muutunud rangemaks.
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

  (2) Kui kinnisasja omanik nõustub riigi ettepanekuga kinnistu võõrandamise osas, kuid ei nõustu pakutud hinnaga, võib ta teha riigile omapoolse ettepaneku, mille suhtes tehakse § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud toiming. Juhul kui kinnisasja omanik on teostanud menetluse käigus kinnistu jagamise, võib ta taotleda tehtud kulutuste lisamist omandamishinnale. Seejärel asuvad pooled läbi rääkima.
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

  (3) Kinnisasja omanikul on õigus määrata omandajale läbirääkimiste käigus tehtud ettepanekutega nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks tähtaegu. Kui kokkulepet ei saavutata kuue kuu jooksul, arvates omandaja poolt nõustumise või vastuväite esitamisest, võib keskkonnaminister lõpetada omandamise menetluse.
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]

  (4) Kui kinnisasja omaniku ja riigi vahel ei saavutata kinnisasja omandamises kokkulepet, võib riik teha ettepaneku algatada kinnisasja sundvõõrandamine vastavalt «Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse» § 3 lõike 1 punktis 9 sätestatule.
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]

3. peatükk OMANDAMISE OTSUSTAMINE 
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

§ 9.  [Kehtetu – RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

§ 10.  Kinnisasja omandamise toimiku koostamine

  Riigi esindaja koostab omandamismenetluse toimiku, mis sisaldab:
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]
  1) omandatava kinnisasja kohta avatud kinnistusraamatu registriosa väljavõtet ja katastriüksuse plaani või väljavõtet katastrikaardist;
  11) otsus menetluse algatamise kohta;
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]
  2) omandamismenetluse käigus tehtud ettepanekuid ja kirjalikke nõusolekuid;
  3) omandamismenetluse käigus antud hinnanguid või tellitud eksperdihinnanguid;
  4) muid asja otsustamisel tähtsust omavaid materjale.

§ 11.  Omandamise otsustamine

  Kinnisasja omaniku ettepanekuga nõustumisel või pärast omaniku nõusoleku saamist riigi omandamisettepanekule esitab riigi esindaja omandamise toimiku koos asjakohase käskkirja eelnõuga otsustamiseks keskkonnaministrile, kes otsustab kinnisasja omandamise või keeldub sellest.
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]

§ 111.  Lepingu sõlmimine

  Kinnisasja omandamise otsuses märgitud kinnisasja omandamise lepingut riigi nimel sõlmima volitatud isik sõlmib omandamise otsuses märgitud tingimustel kinnisasja omandamise lepingu.
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]

4. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE 

§ 12.  Rakendussätted
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]

  (1) Kinnisasja omandamise menetlus, mis jäi lõpetamata «Looduskaitseseaduse» jõustumisel, viiakse lõpule seni kehtinud alustel ja korras.
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

  (2) Enne 1. aprilli 2007. a algatatud omandamismenetluse kohta, mis ei ole nimetatud kuupäevaks lõpule viidud, ei tehta käesoleva määruse § 6 lõigetes 3 ja 4 nimetatud otsust ega hinnata täiendavalt kinnisasja vastavust käesoleva määruse §-s 31 sätestatud kriteeriumidele ning omandamismenetluse eeltoimingud viib lõpule varem määratud riigi esindaja.
[RT I 2008, 4, 25 - jõust. 25.01.2008]

  (3) Kinnisasja vahetamiseks enne 1. augustit 2008. a esitatud avaldusi, mis «Looduskaitseseaduse» § 91 lõike 10 alusel loetakse kinnisasja omandamise ettepanekuteks, menetletakse kinnisasja omandamise ettepanekutega ühises järjekorras ning ettepaneku tegemise ajaks loetakse kinnisasja vahetamise avalduse laekumise kuupäev.
[RT I 2008, 45, 252 - jõust. 27.10.2008]

Lisa 13351984 Lisa 1

Lisa 13351983 Lisa 2

Lisa 13351988 Lisa 3

Lisa 13351990 Lisa 4

Lisa 13351987 Lisa 5

Lisa 13351996 Lisa 6

Lisa 13351998 Lisa 7

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json