Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riikliku eksporditagatise andja valuuta-, krediidi- ja likviidsusriskide ning muude rahaliste vahendite haldamisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud

Vastu võetud 16.03.2010 nr 32
RT I 2010, 11, 63
jõustumine 21.03.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Ekspordi riikliku tagamise seaduse» § 20 lõike 5 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse «Ekspordi riikliku tagamise seaduse» §-s 19 nimetatud sihtasutuse (edaspidi sihtasutus) valuuta-, krediidi- ja likviidsusriskide ning muude rahaliste vahendite haldamisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud.

§ 2.  Rahaliste vahendite haldamise üldpõhimõtted

  (1) Rahaliste vahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, millega tagatakse rahaliste vahendite väärtuse säilivus, likviidsus ning maksimaalse tulu saavutamine kehtivate riskipiirangute raames.

  (2) Rahalisi vahendeid investeeritakse rahvusvahelistel finantsturgudel kõrge reitingu ja likviidsusega finantsinstrumentidesse.

  (3) Rahalisi vahendeid võib investeerida järgmistesse finantsinstrumentidesse:
  1) nõudmiseni ja tähtajalised hoiused;
  2) võlakirjad ja muud võlakohustused;
  3) pöördrepotehingud, ostu- ja tagasimüügitehingud;
  4) rahaturu- ja intressifondide osakud.

  (4) Rahaliste vahendite haldamisest ja riikliku eksporditagatise andja põhitegevusest tulenevate finantsriskide juhtimiseks on lubatud kasutada tuletistehinguid.

§ 3.  Rahaliste vahendite haldamisega seotud investeerimisriskid ja nendega seotud piirangud

  (1) Rahaliste vahendite haldamisel tuleb arvestada ja juhtida valuutariski, intressiriski, likviidsusriski ja krediidiriski.

  (2) Valuutarisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et valuutakursside muutumine mõjutab sihtasutuse finantsvarade ja -kohustuste väärtust. Finantsvarasid ja -kohustusi, mis on eurodes, loetakse valuutariskivabaks.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Intressirisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et intressimäärade muutumine mõjutab investeeringute väärtust ja nendelt saadavat tulu ning finantskohustustega seotud kulude suurust.

  (4) Likviidsusrisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et sihtasutusel ei ole piisaval hulgal likviidseid vahendeid riikliku eksporditagatise andja tegevusest tulenevate kohustuste kohaseks täitmiseks.

  (5) Krediidirisk käesoleva määruse tähenduses on oht tehingu vastaspoole kohustuste mittekohasest täitmisest kahju tekkimiseks. Tehingu vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s või Standard & Poor’s krediidireitingut. Juhul kui reitinguagentuuride määratud tehingu vastaspoole krediidireitingu tase ei ole sarnane, võetakse finantsseisundi hindamisel aluseks hilisem määratud krediidireiting.

  (6) Krediidiriskide juhtimiseks on rahalisi vahendeid lubatud paigutada:
  1) kuni üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga väärtpaberitesse ja hoiustesse, mille emitendi, krediidiasutuse või Eestis filiaalina tegutseva välisriigi krediidiasutuse krediidireiting on vähemalt Prime-1 (Moody’s) või A-1 (Standard & Poor’s) ja mille krediidireitingut ei ole alandatud viimase kolme kuu jooksul;
  2) üle üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga väärtpaberitesse ja hoiustesse, mille emitendi, krediidiasutuse või Eestis filiaalina tegutseva välisriigi krediidiasutuse krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s) ja mille krediidireitingut ei ole alandatud viimase kolme kuu jooksul;
  3) väärtpaberitesse, mille emitendiks, ja hoiustesse, mille hoidjaks on krediidiasutus, kui sellise krediidiasutuse emaettevõtja krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s) ning seejuures ei tohi krediidireiting olla alandatud viimase kolme kuu jooksul;
  4) sihtasutuse nõukogu määratud rahaturu- ja intressifondidesse.

  (7) Lõike 6 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud väärtpaberite ja hoiuste emitendiks või hoidjaks olev äriühing, krediidiasutus või Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidiasutus peab olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või selle suhtes kehtivad usaldatavusnormatiivid peavad vastama vähemalt sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Ühenduse õigusaktides.

  (8) Krediidiriski osaks on tehingurisk, mis käesoleva määruse tähenduses on oht, et tehingu vastaspoole esindajal ei ole tehingu sõlmimiseks volitust või tehingu vastaspool ei täida kohaselt tehingust tulenevaid kohustusi. Tehinguriski on lubatud võtta tehingute tegemisel nende tehingu vastaspooleks olevate isikutega, kelle madalaimaks krediidireitinguks on A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s).

  (9) Rahaliste vahendite kasutamisest, täiendamisest või muudest objektiivsetest asjaoludest tulenevad kõrvalekaldumised sätestatud piirangutest peavad olema likvideeritud hiljemalt viiendaks pangapäevaks kõrvalekaldumise tekkimise päevast arvates.

§ 4.  Piirangud rahaliste vahendite haldamise teenuse kasutamisel

  (1) Sihtasutus võib nõukogu nõusolekul rahaliste vahendite paigutamisel ja nendega tehingute tegemisel kasutada rahaliste vahendite haldamise teenust.

  (2) Rahaliste vahendite haldamise teenuse osutajaks võivad olla:
  1) Rahandusministeerium;
  2) Eestis registreeritud äriühing, millele on antud tegevusluba tegutsemiseks fondivalitsejana, krediidiasutusena või investeerimisühinguna;
  3) välisriigi äriühing, millele Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi pädev organ on andnud tegevusloa investeerimisteenuse osutamiseks.

  (3) Lõikes 1 nimetatud teenuse osutaja on rahaliste vahendite paigutamisel ja nendega tehingute tegemisel kohustatud järgima käesoleva määruse ning muude õigusaktidega sätestatud tingimusi ja piiranguid.

§ 5.  Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 10. novembrist 2009. a.