Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.03.2022
Avaldamismärge: 

Maa maksustamishinna arvutamise kord

Vastu võetud 22.05.2001 nr 179
RT I 2001, 49, 276
jõustumine 28.05.2001

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
23.10.2008 - RT I 2008, 46, 260 - 
			, jõust. 1.11.12008
		
23.08.2010 - RT I 2010, 60, 407 - 01.01.2011

Määrus kehtestatakse «Maa 
 hindamise seaduse» § 6 lõike 1 alusel.

§ 1. Kohalik omavalitsus arvutab maatüki maksustamishinna «Maa hindamise seaduse» § 5^1  lõike 4 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal.

§ 2. Maatüki maksustamishinna arvutamiseks:

1) 
 leitakse hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu maatükk kuulub;

2) 
 leitakse maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja maatükil 
 esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide ja kõlvikute väärtused, 
 arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi.

§ 3. Maatüki maksustamishind arvutatakse järgmisi valemeid kasutades:

1) kui maa väärtuste loetelus ei ole maatüki suurusest 
 tulenevaid erisusi, siis
Hk = Ht × S, kus:
Hk 
 – on maatüki maksustamishind;
Ht – on 
 maakasutuse sihtotstarbe liigile või kõlvikule vastav hinnatsooni 
 väärtus eurodes maatüki hektari, maatüki ruutmeetri või ehitusõiguse 
 ruutmeetri kohta, kusjuures mitme sihtotstarbe liigi samaaegsel 
 esinemisel samal maatükil arvestatakse nende omavahelist proportsiooni;
S 
 – on maatüki pindala maakatastri andmetel. Kui maakatastris konkreetse 
 maatüki kohta andmeid ei ole, määratakse pindala tegeliku maakasutuse 
 järgi või kolmekordse hoonealuse pinna järgi suurelamurajoonides 
 (vabaplaneeringuga aladel);

[RT 
 I 2010, 60, 407 – jõust. 1.01.2011]

2) kui maa 
 väärtuste loetelus on maatüki suurusest tulenevaid erisusi, siis
Hk 
 = H1 × S1 + H2 × S 2 + 
 … +Hn × Sn, kus:
H1 … Hn 
 – on maatüki osale vastav hinnatsooni väärtus;
S1 
 … Sn – on maatüki osa pindala.

§ 4. Paragrahvi 3 punktis 1 nimetatud kõlvikule vastavat hinnatsooni väärtust rakendatakse ainult neil juhtudel, kui maa väärtuste loetelus on sihtotstarbe liigi siseselt esitatud kõlvikutele vastavad väärtused. Kui ühel maatükil on mitu kõlvikut, kasutatakse § 3 punktis 2 toodud valemit, kusjuures H1 … Hn tähistab vastava kõlviku väärtust ja S1 … Sn vastava kõlviku pindala.

§ 5. Metsamaa maksustamishinna arvutamisel rakendatakse «Maa hindamise seaduse» § 5 lõikes 1 nimetatud maa väärtuste loetelus esitatud kohaliku omavalitsuse üksuse metsamaa keskmist väärtust.

§ 6. Kui §-s 5 nimetatud maa väärtuste loetelus on esitatud maatüki suurusest tulenevad erisused õuemaa kõlviku osas, siis loetakse õuemaa pindalaks loetelus esitatud maatüki osa pindala. Seda põhimõtet rakendatakse ainult nende maatükkide suhtes, kus esineb õuemaa kõlvik.

§ 7. Mitmesse hinnatsooni jäävate maatükkide maksustamishinna arvutamisel kohaldatakse üldjuhul selle hinnatsooni sihtotstarbe liigi või kõlviku väärtust, kuhu jääb suurem osa maatüki pindalast.

§ 8. Veekogude maale, mis on avalikus kasutuses, ei rakendata maa maksustamisel veekogude maa sihtotstarvet. Avalikus kasutuses olevate veekogude maa maksustamishinna arvutamisel määratakse veekogude maa sihtotstarbega maa maksustamishinnaks sama katastriüksuse teiste sihtotstarvete maksustamishinnad vastavalt nende proportsioonile.
[RT I 2008, 46, 260 - jõust. 01.11.2008] 

§ 9. Kui maatulundusmaa kõlvikuline koosseis on määramata, siis arvutatakse maksustamishind muu maa kõlviku järgi.
[RT I 2008, 46, 260 - jõust. 01.11.2008]