Teksti suurus:

Küttesüsteemi puhastamise nõuded

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.09.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.02.2021
Avaldamismärge:RT I 2010, 61, 446

Küttesüsteemi puhastamise nõuded

Vastu võetud 30.08.2010 nr 41

Määrus kehtestatakse «Tuleohutuse seaduse» § 11 lõike 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesoleva määrusega reguleeritakse nõudeid tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri (edaspidi küttesüsteem) puhastamisele.

  (2) Määruse nõudeid kohaldatakse ka muul kütusel töötava küttesüsteemi korstna ja ühenduslõõri puhastamisele, kui küttesüsteemi kasutamisel tekib tahma või muid ladestuvaid põlemisjääke.

§ 2.  Mõisted

  (1) Korstnapühkimine – küttesüsteemi puhastamiseks tehtavad tööd tagamaks selle korrashoid ning vältimaks tuleohu tekkimist.

  (2) Korstnapühkija – korstnapühkimise teenust osutav isik, kes on läbinud korstnapühkimise koolituse ning kellele on omistatud korstnapühkija kutsetunnistus.

  (3) Tahma põletamine – puhastatava küttesüsteemi suitsulõõride seintele kinnitunud tahma ja pigi eemaldamine põletamise teel korstnapühkija poolt vältimaks kontrollimatu tahmapõlengu teket.

§ 3.  Korstnapühkija pädevus

  Korstnapühkija võib korstnapühkimise teenust osutades teostada neid töid, mis vastavad tema korstnapühkija kutsekvalifikatsiooni tasemega omistatud pädevusele.

2. peatükk KORSTNAPÜHKIMINE 

§ 4.  Korstnapühkimisele eelnevad tegevused

  Enne korstnapühkimisele asumist:
  1) tutvub korstnapühkija puhastatava küttesüsteemi ja selle lõõride ehitusega;
  2) vastavalt vajadusele avatakse või sulgetakse suitsusiibrid ning fikseeritakse need vastavas asendis;
  3) kontrollitakse ühenduslõõride ja puhastusluukide korrasolekut;
  4) kontrollitakse ja veendutakse, et küttekoldes ei toimuks põlemisprotsessi.

§ 5.  Korstnapühkimise teostamine

  (1) Korstnapühkimisel korstnapühkija:
  1) puhastab küttesüsteemi põlemisjääkidest;
  2) vajadusel teeb avasid küttesüsteemi välispinda ummistuse likvideerimiseks ja sulgeb need viisil, mis tagab ohutuse küttesüsteemi kasutamisel;
  3) puhastab suitsusiibrid ja kontrollib nende toimimist ning küttesüsteemi tõmmet;
  4) kontrollib ning puhastab korstna ventilatsioonilõõre ja nendega ühendatud ventilatsioonikanaleid;
  5) kontrollib puhastatud küttesüsteemi tuleohutust.

  (2) Korstnapühkimise teostamisel korstnapühkija hindab küttesüsteemi tehnilist seisukorda ja ohutust. Korstnapühkija informeerib avastatud puudustest ja vigadest töö tellijat või ehitise valdajat.

§ 6.  Korstnapühkimise järgsed tegevused

  (1) Teostatud tööde lõpetamisel seatakse küttesüsteem toimimisvalmis seisundisse.

  (2) Teostatud tööde ning küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta täidab korstnapühkija määruse lisas 1 toodud korstnapühkimise akti kahes eksemplaris, millest üks jääb korstnapühkijale ja teine töö tellijale.

  (3) Küttesüsteemi puhastamisel avastatud tuleohutusnõude rikkumise ja tuleohu kohta koostab korstnapühkija määruse lisas 2 toodud ettepaneku, milles tuuakse välja puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumine ja tuleohu kirjeldus ning võimalikud meetmed nende kõrvaldamiseks. Ettepanek koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks esitatakse ehitise valdajale, teine asukohajärgsele päästekeskusele ja kolmas jääb korstnapühkijale. Ettepanek esitatakse hiljemalt kümne päeva jooksul pärast töö lõpetamist.

§ 7.  Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise korstnapühkimine korstnapühkija kutsetunnistuseta isiku poolt

  (1) Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib korstnapühkimist teostada korstnapühkija kutsetunnistuseta isik enda tarbeks.

  (2) Korstnapühkimise teostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitistes järgib korstnapühkija kutsetunnistuseta isik käesoleva määruse § 4, § 5 lõike 1 ning § 6 lõike 1 nõudeid.

3. peatükk TAHMA PÕLETAMINE 

§ 8.  Tahma põletamise vajaduse ja võimalikkuse määramine

  (1) Puhastatava küttesüsteemi suitsulõõri seintele kinnistunud tahma ja pigi põletamise vajaduse ning võimalikkuse määrab pädeva kutsekvalifikatsiooni tasemega korstnapühkija.

  (2) Tahma põletamise vajadusest informeerib korstnapühkija viivitamata ehitise omanikku või valdajat.

§ 9.  Tahma põletamise teostamine

  (1) Tahma põletamist küttesüsteemi suitsulõõris teostab ainult pädeva kutsekvalifikatsiooni tasemega korstnapühkija.

  (2) Enne tahma põletamisele asumist veendub korstnapühkija, et:
  1) küttesüsteemi ühenduskohtades puuduvad praod ja ei ole muud tuleohtu;
  2) kergestisüttivad esemed on suitsulõõri lähedusest eemaldatud;
  3) põlevmaterjalidest ehituskonstruktsioonid ja -materjalid asuvad suitsulõõrist ohutus kauguses;
  4) tahmaluugid on kõikides ruumides, mida läbib suitsulõõr, suletud;
  5) ilmastikutingimused on tahma põletamiseks sobivad.

  (3) Korstnapühkija varustab tuleohu vältimiseks esmaste tulekustutusvahenditega kõik ruumid, mida läbib suitsulõõr või korsten ning vajadusel rakendab muid abinõusid ohutuse tagamiseks.

  (4) Tahma põletamist teostatakse sobivate ilmastikutingimuste korral. Tahmapõletamisel võib tuule kiirus olla kuni 5,4 meetrit sekundis.

  (5) Tahma põletamisel tagatakse järelevalve kogu küttesüsteemi välispinna ulatuses ning tuleohu vältimiseks teostatakse tahma põletamist eraldi korruste või küttesüsteemi üksikute lõõride kaupa.

  (6) Tahma põletamise lõpetamisel puhastab korstnapühkija küttesüsteemi põlemisjääkidest ning kontrollib tuleohu esinemise võimalikkust küttesüsteemis ja selle vahetus läheduses.

Minister Marko POMERANTS


Kantsler Märt KRAFT

Lisa 1

Lisa 2

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json