Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemiseks vajalikele vahenditele esitatavad nõuded
Vastu võetud 09.09.2010 nr 133
Määrus kehtestatakse «Päästeseaduse» § 5 lõike 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTE
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus reguleerib hädaabiteadete vastuvõtmist ja töötlemist, informatsiooni edastamist ning ohuhinnangu ja väljasõidukorralduse andmist päästetööks, demineerimistööks ja kiirabi osutamiseks ning kehtestab hädaabiteadete menetlemiseks vajalikele vahenditele esitatavad nõuded.
2. peatükk HÄDAABITEADETE MENETLEMINE
§ 2. Hädaabiteate menetlemisega seotud toimingud
Hädaabiteate menetlemisega seotud toimingud on:
1) hädaabiteate vastuvõtmine;
2) hädaabiteate töötlemine;
3) ohuhinnangu andmine;
4) väljasõidukorralduse andmine;
5) reaalajas toimuva päästesündmuse või kiirabi osutamise käigus saadud informatsiooni vahendamine või muu hädaabiteates sisalduva informatsiooni edastamine;
6) hädaabiteate menetlemisega seotud informatsiooni päästeinfosüsteemi sisestamine.
§ 3. Hädaabiteate ja hädaabinumbrile 112 saabunud teate vastuvõtmine
(1) Häirekeskus võtab hädaabiteated vastu viivitamata.
(2) Hädaabiteate vastuvõtmisel sisestab Häirekeskus kohe päästeinfosüsteemi hädaabiteate edastajalt saadud teabe sündmuse liigi, sündmuse ulatuse, abivajavate isikute arvu, abivajaja terviseseisundi ja sündmuse asukoha kohta (edaspidi esmane informatsioon), mida täiendatakse hädaabiteate menetlemise käigus lisanduva informatsiooniga.
(3) Hädaabinumbrile 112 saabunud kõne või muul viisil saabunud teate vastuvõtmisel, kui ei ole vajalik anda väljasõidukorraldust päästetööks, demineerimistööks maismaal ja siseveekogudel ning kiirabi osutamiseks, sisestab Häirekeskus päästeinfosüsteemi ainult teadet iseloomustava teabe ning edastab ohu olemasolul saadud teabe kohe ohu tõrjumise ja kõrvaldamise eest vastutavale asutusele või isikule.
§ 4. Hädaabiteate töötlemine
(1) Hädaabiteate edastajalt saadud esmase informatsiooni alusel alustatakse hädaabiteate töötlust.
(2) Hädaabiteate esmase töötluse ja ohuhinnangu käigus annab Häirekeskus hinnangu abivajaja terviseseisundile, ohu esinemisele ning ohu esinemise ulatusele.
(3) Häirekeskus lähtub ohuhinnangu andmisel kiirabi väljakutse prioriteetidest ja päästeasutuse väljasõiduastmetest ning Päästeameti ja Terviseameti heaks kiidetud juhenditest.
(4) Häirekeskus määrab ohuhinnangu, sündmuse asukoha ning ohu tõrjumise ja kõrvaldamise eest vastutava asutuse kehtestatud väljasõiduplaanide või teeninduspiirkondade alusel esmase sündmuskohale saadetava päästeasutuse või kiirabibrigaadi.
(5) Häirekeskus peab vältimatu, kohest reageerimist nõudva hädaabiteate puhul esmase informatsiooni vastu võtma ja hädaabiteate esmase töötluse tegema ühe minuti jooksul.
§ 5. Väljasõidukorralduse andmine
(1) Häirekeskus annab sündmuskohale saadetavale päästeasutusele ja kiirabibrigaadile väljasõidukorralduse päästetööks, demineerimistööks või kiirabi osutamiseks lühisõnumina, mis sisaldab vähemalt sündmusele reageeriva päästeasutuse või kiirabibrigaadi nimetust, sündmuse oletatavat liiki, väljasõiduastet või väljakutse prioriteeti ning sündmuse asukohta.
(2) Lisainformatsiooni saamisel on Häirekeskusel õigus kiirabibrigaadile antud väljasõidukorraldust muuta ja kiirabibrigaadi juhi nõusolekul suunata sündmuskohale sõitev kiirabibrigaad kõrgema prioriteediga väljakutsele, arvestades «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 17 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud väljakutse prioriteete. Kui kiirabibrigaad on sündmuskohal, võib Häirekeskus väljasõidukorraldust muuta vaid kiirabibrigaadi juhi nõusolekul.
(3) Päästetöö ja demineerimistöö juhil on ohuhinnangust tulenevalt õigus anda Häirekeskusele korraldus täiendavale päästemeeskonnale ja päästetehnikale väljasõidukorralduse andmiseks.
(4) Sündmuskohal olev kiirabibrigaadi juht teavitab Häirekeskust lisaabi vajadusest.
§ 6. Reaalajas toimuva päästesündmuse või kiirabi osutamise käigus saadud informatsiooni vahendamine või muu hädaabiteates sisalduva informatsiooni edastamine
(1) Häirekeskus edastab hädaabiteates sisalduva esmase informatsiooni neile riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutustele ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes on õigustatud nimetatud informatsiooni saama seaduse või lepingu alusel.
(2) Hädaabiteate esmasele informatsioonile lisandunud teabe edastab Häirekeskus sündmuskohale saadetud päästeasutusele või kiirabibrigaadile või mõlemale viivitamata.
(3) Häirekeskus vahendab reaalajas toimuva päästesündmuse või kiirabi osutamise käigus saadud teabe ohu tõrjumise ja kõrvaldamise eest vastutavale asutusele vastavalt kokkuleppele või õigusaktile.
(4) Häirekeskus edastab päästetöö juhi, demineerimistöö juhi või kiirabibrigaadi juhi korraldusel saadud informatsiooni päästetöö juhi, demineerimistöö juhi või kiirabibrigaadi juhi määratud asutustele ja isikutele.
(5) Reaalajas toimuva päästesündmuse ja kiirabi väljakutse informatsioon edastatakse operatiivselt päästeinfosüsteemi või muu tehnilise süsteemi vahendusel.
§ 7. Hädaabiteate menetlemisega seotud informatsiooni päästeinfosüsteemi sisestamine
(1) Hädaabiteate menetlemise käigus kogutud teave sisestatakse päästeinfosüsteemi.
(2) Häirekeskus sisestab päästeinfosüsteemi hädaabiteate menetlemise andmestikku kellaajaliselt hädaabiteate vastuvõtmise, päästeasutusele ja kiirabibrigaadile edastatud väljasõidukorralduse, lisa- ja abijõudude informeerimise ning saabunud andmed päästesündmuse või kiirabi väljakutse lahendamise kohta.
(3) Häirekeskus lõpetab hädaabiteate menetlemise ja menetlemisega seotud informatsiooni sisestamise päästeinfosüsteemi viimase päästesündmusele või kiirabi väljakutsele reageerinud päästemeeskonna või kiirabibrigaadi lahkumisel sündmuskohalt.
3. peatükk HÄDAABITEADETE MENETLEMISEKS VAJALIKELE VAHENDITELE ESITATAVAD NÕUDED
§ 8. Nõuded Häirekeskuse toimepidevusele
(1) Häirekeskuse info- ja sidesüsteemid peavad tagama hädaabiteadete jätkusuutliku ja järjepideva menetlemise.
(2) Häirekeskuse info- ja sidesüsteemid peavad olema omavahel integreeritud määral, mis on vajalik hädaabiteadete menetlemiseks.
(3) Häirekeskuse info- ja sidesüsteemid peavad olema kasutusele võetud viisil, mis arvestab ühe seadmeruumi või telekommunikatsioonivahendi juhusliku hävimise riski ja tagab hädaabiteadete tõrgeteta menetlemise.
(4) Häirekeskuse elektrienergiaga varustamine peab toimuma kahest elektritoitesüsteemist (normaaltoitesüsteem ja varutoitesüsteem). Ühe elektritoitesüsteemi katkestus ei tohi mõjutada teise tööd. Normaaltoitesüsteemi katkestuse korral peab automaatselt tööle rakenduma varutoitesüsteem.
(5) Varutoitesüsteemis peab lisaks olema varutoitegeneraator, mille töö tagamiseks on kohapeal kütusevaru 48 tunniks.
(6) Info- ja telekommunikatsioonisüsteemid peavad elektrivõrgu võimalike rikete ja häirete puhuks olema varustatud täiendavalt vähemalt 30 minutiks katkematu toite allikaga.
(7) Häirekeskuse territoorium ja ehitis peavad vastama «Hädaolukorra seaduse» § 41 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud suure rünnakuriskiga objekti füüsilise kaitse meetmetele.
§ 9. Nõuded info- ja sidesüsteemile
(1) Info- ja sidesüsteem peab vastama infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) turvaklassile K3T2S1.
(2) Hädaabiteadete menetlemiseks vajalik info- ja sidesüsteem peab olema igal ajahetkel kättesaadav piisavale hulgale hädaabiteadete menetlejatele.
(3) Häirekeskusel peab olema kõrgkäideldav terviklik telefonisidesüsteem, mis tagab selle ühe osa rikke või ülekoormuse korral hädaabiteate katkematu vastuvõtmise ja menetlemise.
(4) Telefonisidesüsteemi töö katkematuks tagamiseks peavad süsteemi kõik erinevad osad olema vähemalt dubleeritud.
(5) Alarmeerimissüsteem peab tagama päästeasutusele või kiirabibrigaadile või mõlemale viivitamatu väljasõidukorralduse andmise.
(6) Hädaabiteate menetlemisel kasutatakse ESTER raadiosidesüsteemi.
(7) Hädaabiteate menetlemisega seotud asutuse info- ja sidesüsteemid peavad liidestuma Häirekeskuse info- ja sidesüsteemidega.
| Peaminister Andrus ANSIP |
| Siseminister Marko POMERANTS |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
Facebook
Twitter