Võru Linnavolikogu 11. oktoobri 2006. a määruse nr 34 „Võru linna jäätmekava 2006–2010 vastuvõtmine“ muutmine
Vastu võetud 08.09.2010 nr 10
Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus» § 22 lg 1 p 364 ja «Jäätmeseadus» § 59 lg 1 alusel.
§ 1. Muuta Võru Linnavolikogu 11.oktoobri 2006. a määruse nr 34 (2006, 202, 2187) «Võru linna jäätmekava 2006-2010 vastuvõtmine» lisa «Võru linna jäätmekava 2006-2010» punkt 7.1, 7.4 ja 9 ning kehtestada need järgmises redaktsioonis:
«7.1 Korraldatud jäätmehooldus
Jäätmeseaduse § 66 alusel on kohalikul omavalitsuse organil kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Jäätmeseaduse järgi on korraldatud jäätmeveo rakendamise tähtaeg 01.01.2005.
Korraldatud olmejäätmevedu annab Võru linnavalitsusele võimaluse kehtestada tingimusi ja korda jäätmete üleandmisel ning veol. Korraldatud olmejäätmeveoga paraneb ülevaade jäätmetekitajatest, ühtlustatakse konteineripark ning logistika optimeerimisega vähendatakse transpordist tekkiva müra, saastet ja koormusi sõiduteedele. Jäätmehoolduse korrastamise täiendavaks eesmärgiks on kõikide kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmisel on väga tähtis informeerida elanikke.
Võru linna korraldatud jäätmehoolduse eesmärgid:
· kõikide jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveo süsteemiga;
· tekitatud jäätmete enamiku kokkukogumine ja ebaseadusliku jäätmekäitlemise minimeerimine;
· korraldatud jäätmeveo rakendamine;
· korraldatud olmejäätmete veoga haaratud jäätmete suunamine Umbsaare ümberlaadimisjaama.
Eesmärkide teostamisel tuleb arvestada alljärgnevate tegevustega:
· jäätmehoolduseeskirja koostamine ja kinnitamine;
· korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine;
· jäätmevaldajate registri asutamine, andmebaasi loomine ja haldamine;
· korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine;
· korraldatud jäätmeveo rakendamine;
· elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustest.
7.4 Võru jäätmekeskuse rajamine Umbsaares
Seoses Euroopa Liidu Jäätmedirektiivi ning Eesti jäätmeseaduse nõuetele mittevastavate prügilate sulgemiskohustusega suleti 16. juulil 2009 Räpo prügila, mis seni Võru linna ja valda teenindas. Lähim prügila hakkab paiknema Võrust enam kui 130 km kaugusel (Torma prügila) ja sellest tulenevalt ei ole majanduslikult otstarbekas jäätmete vedu sinna olmejäätmete kogumiseks mõeldud kompaktorveokitega. Üheks tehniliseks lahenduseks, mis aitab kulusid kokku hoida, on jäätmete kokkupressimine suurematesse konteineritesse ning konteinerite vedu autorongiga jäätmete töötlemis- või ladestuskohta.
Võru jäätmekeskus on projekteeritud Umbsaare küla tööstusterritooriumile, olemasolevasse viilhalli, kus varem asus saetööstuse sorteerimisliin. Olemasolev viilhall tuleb rekonstrueerida ja osaliselt kõrgemaks ehitada. Ümberlaadimisjaama territooriumile tuleb rajada asfaltbetoonkattega juurdepääsuteed, raudbetoonkattega konteinerite hoiuplatsid, ehituslammutusjäätmete vastuvõtu ja töötlemise ala ning paigaldada autokaal. Kogu ümberlaadimisjaama territoorium tuleb ümbritseda võrkaiaga.
Tulevase jäätmekeskuse naabrusesse ei jää elamu- või puhkealasid, mille kasutust ümberlaadimisjaam võiks häirida. Jäätmeid saab ümberlaadimisjaama ära anda tasu eest.
7.4.1 Asukoha ja kinnistu kirjeldus
Võru jäätmekeskus on planeeritud rajada Umbsaare külla, Võru valda tööstusmaa-alale. Jäätmejaama tulevasel territooriumil on kaks viilhalli ja täielikult amortiseerunud kaalukoda. Maa-ala pinnas on täidetud ning on tasane. Eemaldamist vajavad kasutamata vundamendi kannud. Olemas on elektrivarustus.
Jäätmekeskus hakkab paiknema Võru linnast vähem kui 5 km ja riigimaanteest T-2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa umbes 1,2 km kaugusel. Tööstusterritooriumini viib rahuldavas korras musta kattega tee (ca 750 m). Tööstusmaa- alal on kruusakattega rahuldavas korras tee. Võru vald on plaaninud tee katta mustkattega. Seega on ka tagatud raskeveokitele hea ligipääsetavus jäätmejaama. Kinnistu suurus, millele plaanitakse rajada jäätmekeskus, on 1,7 ha. Ümberlaadimisjaam hakkab esimeses etapis sellest hõlmama ca. 0,5 ha.
7.4.2 Jäätmekeskuses käideldavad jäätmed ja nende mahud
Olmejäätmete transpordikulude vähendamiseks ja jäätmete taaskasutamise parandamiseks on jäätmekeskusesse planeeritud järgnevad tegevused:
• kogutud segaolmejäätmete vastuvõtmine ja lühiajaline säilitamine;
• kogutud segaolmejäätmete mahu vähendamine ja pakendamine hügieeniliseks transpordiks prügilasse;
• sorditud ning liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete vastuvõtmine elanikelt;
• ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõtt elanikelt ja käitlemine;
• eraldi kogutakse mineraalne ehitus- ja lammutuspraht, töödeldakse, ning suunatakse taaskasutusse;
• ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt;
• suuremahuliste- ja elektroonikajäätmete vastuvõtt ja käitlemine;
• jätkuetappidena on kavandatud kompostiplatsi rajamine (köögi- ja muude haljastusjäätmete jaoks) ning tehnika soetamine, sorteerimisliini soetamine ja paigaldamine, sõela, puidu hakkuri, purusti jms soetamine.
Ümberlaadimisjaama detailplaneeringus on ette nähtud ulatuslik reservmaa. Ümberlaadimisjaama laiendamise järgselt hakatakse jäätmeid sorteerima ning suunatakse taaskasutusse või jäätmekütuse tootmiseks. Reservmaa määramine annab võimaluse operatiivselt kohaneda riiklike arengutega ning olla valmis näiteks jäätmete suunamiseks Iru jäätmete masspõletustehasesse (võimaluse tekkimisel suunatakse kõik sobivad jäätmeliigid masspõletusse). Seega võimaldab Umbsaare ümberlaadimisjaam koondada sinna võimalikult suur hulk jäätmeid, mis antakse edasi põletamiseks või ladestamiseks võimalikult soodsatel tingimustel. Edasi antavate jäätmete hulk viiakse miinimumini neid Umbsaares käideldes (materjalide eraldamine, kompostimine).
Umbsaare ümberlaadimisjaama kasutamine annab omavalitsustele suurema paindlikkuse tulevikus tehtavatele otsustele. Võimalik on näiteks koguda pakendijäätmeid ning säilitada neid kuni kolm aastat. Lisaks loob Umbsaare ümberlaadimisjaam ka võimaluse tuua ära jäätmed ettevõtetel, kes korraldavad oma jäätmekäitlust ise (võimalik üle anda jäätmeid suuremates kogustes). Jäätmekeskuse valmides suunatakse kogu korraldatud olmejäätmete veo raames kogutud jäätmed Umbsaare ümberlaadimisjaama, mis annab võimaluse ohtlike jt prügilasse mittesobivate jäätmete välja sortimiseks ning kogu jäätmete mahu vähendamiseks. Tulevikus on mõistlik korraldatud olmejäätmete veo konkurss viia läbi MTÜ Võru Jäätmekeskuse poolt ning tasub kaaluda ka võimalust pakkuda nimetatud teenust teistele omavalitsustele suurendamaks jäätmete käideldavat kogust jäätmekeskuses.
Kuigi MTÜ Võru Jäätmekeskuse on omavalitsustest vaid Võru linn ja Võru Vald, on ümberlaadimisjaam planeeritud ka teiste Võrumaa omavalitsuste jäätmete ümberlaadimiseks. 2007 aasta alguse seisuga elas Võrumaal 38 271 elanikku. Ümberlaadimisjaama võimsuse määramisel on arvestatud segaolmejäätmete kogusega 7000-7500 tonni/aastas, mis tähendab igas nädalas 135-144 tonni segaolmejäätmeid. Arvestades nädalas 5 tööpäevaga, kogutakse päevas 27-28,8 tonni segaolmejäätmeid, mis tähendab, et päevas täitub 2 kuni 3, 30 m³ mahuga konteinerit. Prügilasse transpordiks tuleb kasutada autorongi, mis võtab korraga peale 2 konteinerit. Päevas peab seega toimima 1-2 autorongi reisi prügilasse. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiseks ja käitlemiseks on jaama ette nähtud rajada kruusakattega 1300 m² suurune plats. Platsil hakkab toimuma inertsete ehitusjäätmete kogumine ja purustamine, et antud jäätmeid taaskasutada.
Ehitus-lammutusjäätmete teisaldamiseks, lumekoristuse- ja puhastustööde teostamiseks on otstarbekas ümberlaadimisjaama soetada laadur-ekskavaator.
9 Jäätmekava eesmärkide saavutamine
Võru linna jäätmekava 2006 – 2010 koostamisel analüüsiti jäätmemajanduse hetkeolukorda Võrus. Sellest lähtuvalt toodi välja jäätmemajanduses valitsevad probleemid.
Probleemide järk-järguline kõrvaldamine on aluseks Võru linna jäätmemajanduse eesmärkide püstitamisel. Jäätmekavas püstitatud eesmärkide täitmisekson oluline elanike keskkonnateadlikkuse kasvatamine ja sorteerimisharjumuste juurutamine ning jäätmete kohtsorteerimise edendamine, sorteeritud jäätmete üleandmisvõimaluste loomine ning kontroll jäätmekäitluse üle. Kontrolli aitab tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus üldisesse jäätmekäitlussüsteemi.
Olulisemateks jäätmemajanduse töösuundadeks aastatel 2006 - 2010 on Võru linnas:
· Umbsaare ümberlaadimisjaama (MTÜ Võru Jäätmekeskus) rajamine;
· korraldatud jäätmeveo organiseerimine;
· jäätmevoogude suunamine Umbsaare ümberlaadimisjaama;
· prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;
· ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumissüsteemi täiustamine;
· elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine;
· jäätmemajandusalase statistika korrastamine;
· jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine.
Väljatoodud tegevuste elluviimine aitab korrastada jäätmemajandust Võru linnas. Saadakse parem ülevaade jäätmekäitlusest, laiendatakse sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalusi ja parandatakse inimeste suhtumist ning suurendatakse nende teadmisi jäätmetega ümberkäimisest. See kõik aitab vähendada jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju.»
§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2010.
| Volikogu esimees Erki SAARMAN |
Facebook
Twitter