Teksti suurus:

Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.10.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I 2010, 71, 539

Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise kord

Vastu võetud 27.09.2010 nr 50

Määrus kehtestatakse «Päästeseaduse» § 25 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

 (1) Käesolev määrus kehtestab nõuded Päästeameti poolt lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldava toote (edaspidi lõhkematerjal) käitlemisele.

 (2) Lõhkematerjali käitlemine on lõhkematerjali valmistamine, omandamine, vedu, hoidmine, kasutamine ja hävitamine.

§ 2. Lõhkematerjali käitlemist teostavad isikud

 (1) Päästeametis korraldab lõhkematerjali käitlemist demineerimiskeskus.

 (2) Lõhkematerjali käitlemist võivad teostada Päästeameti demineerija, pommitehnik või demineerimisinstruktor, kes omavad kehtivat kvalifikatsioonitunnistust.

§ 3. Lõhkematerjali valmistamine

 (1) Lõhkematerjali valmistamine on erilaengu ja lõhkeaine valmistamine.

 (2) Lõhkeainet võib valmistada ainult Päästeameti pommitehnik või demineerimisinstruktor.

§ 4. Lõhkematerjali omandamine

  Päästeametil on õigus soetada ja vastu võtta lõhkematerjali.

§ 5. Lõhkematerjali vedu

 (1) Soetatud lõhkematerjali vedu toimub üldiseks liikumiseks avatud teedel «Liiklusseaduse» ja «Autoveoseaduse» ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud eritingimusi.

 (2) Demineerimistööks kasutatava lõhkematerjali lubatav veokogus on kuni 30 kg.

 (3) Lõhkematerjali vedav veok peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks, autojuhil peab olema sidevahend.

 (4) Eriti ohtlikku lõhkematerjali võib vedada selleks kohaldatud haagises ja vedavas autos võib viibida vaid autojuht. Demineerimismeeskonna veoks peab olema saateauto.

 (5) Leitud lõhkematerjali ohtlikkusest ja veoteest lähtuvalt demineerimistöö juht määrab ja otsustab:
 1) lõhkematerjali transpordivõimalikkuse;
 2) lõhkematerjali veoühikute arvu veokil või haagisel;
 3) autode pikivahe kolonnis ja liikumiskiiruse;
 4) politsei ja kiirabi kaasamise leitud lõhkematerjali veole.

§ 6. Lõhkematerjali hoidmine

 (1) Lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele.

 (2) Soetatud lõhkematerjali hoitakse lõhkematerjalilaos (edaspidi ladu).

 (3) Väljaspool ladu tuleb demineerimistööks vajalikku lõhkematerjali hoida konteinerhoidlas, seifis või hoiupunktis demineerimistöö tegemise kohal. Lõhkematerjali hoidmist demineerimistöö kohal korraldab demineerimistöö juht.

 (4) Laol peab olema vähemalt tehniline valve, et tagada ohu viivitamatu tuvastamine ja kiire reageerimine häireteatele. Laol, konteinerhoidlal ja seifil peab olema vastutav hoidja.

 (5) Leitud lõhkematerjali, mida ei ole võimalik § 7 lõikes 2 toodud põhjustel hävitada, võib ajutiselt paigutada ohutumasse kõrvalisse kohta, kuid mitte eluruumidesse.

§ 7. Lõhkematerjali kasutamine ja hävitamine

 (1) Lõhkematerjali võib kasutada demineerimistööl plahvatuse tõkestamiseks ja lahingumoona hävitamiseks, päästetööl ohtliku aine leviku tõkestamiseks ning demineerimisalase õppetöö läbiviimisel.

 (2) Demineerimistööde ohutust mõjutavate tegurite olemasolul, välja arvatud pommiohu ja plahvatusohu tõrjumisel, on lõhkematerjali kasutamine ja hävitamine keelatud.

 (3) Leitud lõhkematerjal, mille vedu hävituskohta on ohtlik, hävitatakse võimalusel kohapeal või plahvatusohtliku eseme leiukoha lähedal.

 (4) Demineerimistöö juht määrab enne lõhkematerjali hävitamise algust ala, kuhu võib ulatuda plahvatusega kaasnev kahjulik mõju inimestele ja ehitistele (edaspidi ohuala).

 (5) Viibimiskeelu ala lõhkematerjali lõhkamiskohal tähistatakse arusaadavalt vähemalt võimalikel liikumisteedel.

 (6) Alaliselt määratud lõhkematerjali lõhkamiskohal tuleb lõhkematerjali hävitamisel anda hoiatus-, lõhkamis- ja lõpusignaal. Signaal antakse heliga, mida vajadusel dubleeritakse signaalraketiga. Signaal peab olema kuuldav või nähtav kogu ohuala ulatuses ning antakse järgmiselt:
 1) hoiatussignaal – üks pikk helisignaal, minimaalselt 4 sekundit, dubleerimise korral üks signaalrakett. Kõik kõrvalised inimesed lahkuvad ohualalt ja sisenemisteedele pannakse valvepostid;
 2) lõhkamissignaal – kaks pikka helisignaali, helisignaali pikkus 4 sekundit ja vahe 2 sekundit, dubleerimise korral kaks signaalraketti. Lõhkamissignaal antakse vahetult enne lõhkamist, kui on tagatud lõhkamise ohutus;
 3) lõpusignaal – kolm lühikest helisignaali, helisignaali pikkus ja vahe 2 sekundit, dubleerimise korral kolm signaalraketti. Demineerimistööde juht annab lõhketööde lõpusignaali pärast plahvatuskoha ülevaatust. Signaal tähendab lõhketööde lõppu.

Minister Marko POMERANTS


Kantsler Märt KRAFT