Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord

Vastu võetud 31.01.2007 nr 26
RT I 2007, 11, 56
jõustumine 11.02.2007

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel.

§ 1.  Määruse eesmärk ja kohaldamine

  (1) Määrusega kehtestatakse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise üldised tingimused ja kord struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluse rahuldamisel, kava või programmi kinnitamisel ja toetuse väljamaksmisel.

  (2) Määrust kohaldatakse toetusest ja omafinantseeringust tehtavate kulude abikõlblikkuse määramisel.

  (2¹) Programmile kohaldatakse käesolevas määruses projekti kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (2²) Kui projekti elluviimisse on kaasatud partner, loetakse partneri tehtud kulud abikõlblikeks, kui need vastavad tingimustele, mis on sätestatud käesolevas määruses ja «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 punktis 2.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (3) Käesolevas määruses nimetamata abikõlblike või mitteabikõlblike kulude loetelu sätestatakse meetme tingimustes, programmi alusel toetuse andmisel programmis endas või programmi elluviijaga sõlmitavas halduslepingus (edaspidi meetme tingimused).

  (4) Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Liidu territoriaalse koostöö rakenduskavade alusel tehtavate kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramisel.

§ 2.  Kulude tekkimine ja projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 punktile 6 on kas toetuse taotluse rahuldamise otsuses, investeeringute kavas, programmis, programmi elluviijaga sõlmitavas halduslepingus või meetme tingimustes sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Kulud võib lugeda abikõlblikeks, kui:
  1) need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, aga hiljemalt 31. detsembril 2015. a;
  2) kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (3) Kulu tekkimise ajaks käesoleva määruse tähenduses on kuludokumendi koostamise kuupäev.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 3.  Personali- ja üldkulude arvestamine

  (1) Personali- ja üldkulu on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes. Meetme tingimustes võib projekti personalikulu ja üldkulu määramise tingimusi ning korda täpsustada või rakendada osaliselt.

  (2) Abikõlblikud on järgmised projektiga seotud personalikulud:
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]
  1) töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel;
  2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Töölepingu seaduses» sätestatud korrale;
  3) transpordikulu vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja hüvitisele kilomeetri kohta;
  3¹) seadustest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
  3²) lähetuskulu, sealhulgas päevaraha, majutuskulu, transpordikulu, toitlustuskulu ja reisikindlustus;
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]
  3³) kinnipidamised ja seadustest tulenevad maksud käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 3¹ toodud kuludelt;
  3⁴) koolituskulu;
  3⁵) töötervishoiu kulu;
  4) muud meetme tingimustes nimetatud personalikulud;
  4¹) .
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
[Kehtetu – RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (3) Organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu ei ole abikõlblik, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja ainsaks tegevusvaldkonnaks on toetusest rahastatud projektide rakendamine.

  (4) Kui töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, peab ta projekti elluviimise ajal täitma tööajatabelit vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud korrale. Kui töötaja teeb projekti heaks tööd võlaõigusliku lepingu alusel ja muud tööd samas asutuses töölepingu alusel, on projekti raames täidetavate ülesannete lisandumise tõenduseks üleandmise-vastuvõtmise akt või tööajatabel.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (5) Abikõlblikud on järgmised projektiga otseselt seotud üldkulud:
  1) kulud bürootarvetele, sealhulgas kulud paberile, kirjutusvahenditele, kirjaklambritele, kaustadele, andmekandjatele. Bürootarvete hulka ei loeta kontoritehnikat ja -sisustust;
  2) kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
  3) infotehnoloogia (serverid ja võrgud) ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
  4) kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele;
  5) ruumide, sealhulgas ruumidega kaasneva maa üürikulu;
  6) ainult projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud ning ülekandetasud, kui pangakonto on projektis vajalik;
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]
  7) valveteenuse, välja arvatud valehäirete kulude katmine;
  8) maamaks.

  (6) Projekti üldkuludesse ei saa kanda toetuse saaja organisatsiooni juhtimisega seonduvaid kulusid, välja arvatud juhtudel, kui organisatsiooni ainsaks tegevusvaldkonnaks on toetusest rahastatud projektide rakendamine.

  (7) Üldkulud on abikõlblikud, kui need põhinevad projekti rakendamise tegelikel kuludel ja neid on arvestatud vastavalt käesoleva määruse lisas 1 sätestatud metoodikatele. Üldkulude abikõlblik summa arvestatakse projekti kohta proportsionaalselt üldkulude kogukulust vastavalt:
  1) kasutatud ruumide pinnale;
  2) tekkinud kuludele;
  3) projektis hõivatud personalile.

  (7¹) [Kehtetu – RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (7²) [Kehtetu – RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (7³) [Kehtetu – RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (8) Personali- ja üldkulude arvestamine toimub vastavalt käesoleva määruse lisas 1 sätestatud korrale.

§ 3¹.  Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamine

  (1) [Kehtetu – RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (2) [Kehtetu – RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (3) Projekti administreerimine on:
  1) projekti tegevuste ning ajakava planeerimine ja koordineerimine;
  2) projekti eelarve koostamine ja muutmine;
  3) projektiga seotud hangete ettevalmistamine ja läbiviimine;
  4) projektiga seotud õiguslikud toimingud, sealhulgas lepingute koostamine ja sõlmimine;
  5) projekti raamatupidamine, sealhulgas projektiga seotud pangaülekannete tegemine;
  6) projekti aruandlus, sealhulgas väljamakse taotluste ja aruannete koostamine, esitamine ja menetlemine.

  (4) –(18)
[Kehtetud – RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 3².  Standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamine
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (1) Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavate meetmete raames võib meetme tingimustes lubada kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1081/2006 artikli 11 lõike 3 punkti b alapunktile ii ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõike 4 punktile ii.

  (2) Standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamise võimalus ja standardiseeritud ühikuhindade suurused tuleb sätestada meetme tingimustes. Kui standardiseeritud ühikuhindade kasutamise võimalus on ette nähtud meetme tingimustes, tuleb see sätestada ka taotluse rahuldamise otsuses.

  (3) Põhjendatud juhul võib standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamise võimaluse meetme tingimustes sätestada tagasiulatuvalt rakendusüksuse poolt väljamaksmata kuludele, fikseerides taotluse rahuldamise otsuses või programmis kuupäeva, millest alates standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude hüvitamist rakendatakse. Rakendusüksuse poolt juba välja makstud kulusid standardiseeritud ühikuhindadesse ümber ei arvestata.

  (4) Standardiseeritud ühikuhindade alusel toetuse andmiseks tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul ühikuhindade väljaarvestamiseks läbi viia või tellida analüüs.

  (5) Analüüs peab olema erapooletu ja põhjendatud ning põhinema tegelikel kuludel. Analüüs, selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhindade suurused ja nende rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne meetme tingimustes sätestamist Rahandusministeeriumiga kirja teel.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (6) Kulusid, mis kuuluvad hüvitamisele standardiseeritud ühikuhindade alusel, kuludokumentide, kindlasummaliste maksete ega ühtse määra alusel ei hüvitata.

  (7) Standardiseeritud ühikuhindade alusel hüvitatavaid kulusid kuludokumentide ega tasumist tõendavate dokumentidega ei tõendata ning käesolevas määruses sätestatud kulude tõendamise nõudeid neile ei kohaldata.

  (8) Standardiseeritud ühikuhindade kohaldamisel on toetuse saaja kohustatud tõendama kulude hüvitamise aluseks olevate ühikute arvu ning säilitama ühikute arvu tõendamiseks kasutatavaid dokumente kuni «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 sätestatud tähtpäevani.

  (9) [Kehtetu – RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 3³.  Kindlasummaliste maksete alusel kulude hüvitamine

  (1) Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavate meetmete raames võib meetme tingimustes lubada kulude hüvitamist kindlasummaliste maksete alusel kuni 50 000 euro ulatuses projekti abikõlblikust kogusummast vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1081/2006 artikli 11 lõike 3 punkti b alapunktile iii ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõike 4 punktile iii.

  (2) Kindlasummaliste maksete alusel kulude hüvitamise võimalus tuleb sätestada meetme tingimustes ja taotluse rahuldamise otsuses. Taotluse rahuldamise otsuses või programmis tuleb lisaks sätestada kindlasummaliste maksete suurused ning nende kulude loetelu, mida kindlasummaliste maksete alusel hüvitatakse.

  (3) Põhjendatud juhul võib kindlasummaliste maksete alusel kulude hüvitamise võimaluse meetme tingimustes sätestada tagasiulatuvalt rakendusüksuse poolt väljamaksmata kuludele, fikseerides taotluse rahuldamise otsuses või programmis kuupäeva, millest alates kindlasummaliste maksete alusel kulude hüvitamist rakendatakse. Rakendusüksuse poolt juba välja makstud kulusid kindlasummaliste maksete alusel hüvitatavateks ümber ei arvestata.

  (4) Kindlasummaliste maksete alusel toetuse andmiseks tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul koostada või tellida kindlasummaliste maksete arvestamise metoodika.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (5) Metoodika peab olema erapooletu ja põhjendatud ning võimaldama kindlasummaliste maksete kehtestamist tegelike kulude alusel. Metoodika kooskõlastatakse enne meetme tingimustes sätestamist Rahandusministeeriumiga kirja teel.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (6) Kulusid, mis kuuluvad hüvitamisele kindlasummaliste maksete alusel, kuludokumentide, standardiseeritud ühikuhindade ega ühtse määra alusel ei hüvitata.

  (7) Toetuse saaja on kohustatud tõendama projekti väljundite teket või tulemuste saavutamist ning säilitama tõendamiseks kasutatavaid dokumente kuni «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 sätestatud tähtpäevani.

  (8) Kindlasummaliste maksete alusel hüvitatavaid kulusid kuludokumentide ega tasumist tõendavate dokumentidega ei tõendata ning käesolevas määruses sätestatud kulude tõendamise nõudeid neile ei kohaldata.

  (9) Projektides ega programmides, mille elluviimise käigus rahastatakse vaid sisseostetavaid terviklikke tegevusi või sisseostetavaid terviklikke tegevusi sisseostmata projekti administreerimist, kindlasummaliste maksete alusel kulusid ei hüvitata.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 4.  Mitterahalise sissemakse arvestamine omafinantseeringuna

  (1) Mitterahaline sissemakse omafinantseeringuna on abikõlblik, kui selle väärtust saab sõltumatult hinnata ja kontrollida, ning nii on sätestatud meetme tingimustes.

  (2) Mitterahaline sissemakse on abikõlblik kulu, kui tegemist on:
  1) tasuta ruumide pakkumisega projekti sihtgrupile suunatud tegevusteks avatud taotlemise tulemusena Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti raames;
  2) tasuta ruumide pakkumisega, seadmete, materjalide ja vahendite tasuta kasutada andmisega, tasuta teenuste osutamisega ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostööprojekti raames;
  3) vabatahtliku töö tasuta pakkumisega.

  (3) Mitterahalise sissemaksena ei käsitata:
  1) allahindlusi;
  2) projekti raames kasutuses olevaid ruume, seadmeid, materjale ja vahendeid, kui toetuse saaja või partner saavad tavasituatsioonis neid kasutada nende eest tasu maksmata;
  3) kulusid, mida hüvitatakse ühtse määra, standardiseeritud ühikuhinna või kindlasummaliste maksete alusel.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (4) Mitterahalise sissemakse omafinantseeringuna arvestamine toimub vastavalt käesoleva määruse lisas 2 sätestatud korrale.

§ 5.  Erisoodustuselt tasutava maksu ja erisoodustusena käsitatava kulu abikõlblikkus

  (1) «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja tasutav maks on abikõlblikud, kui nii on sätestatud meetme tingimustes.

  (2) Päevarahad, majutuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

  (3) Kui võlaõiguslikus lepingus on kokku lepitud päevaraha, majutuskulu või mootorsõiduki kasutamise kulu hüvitamine või nimetatud kulusid hüvitatakse projektis osalevatele teistele isikutele, loetakse päevaraha, majutuskulu või mootorsõiduki kasutamise kulud abikõlblikeks vastavalt lõikes 2 sätestatule.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 6.  Käibemaksu abikõlblikkus

  Käibemaks projekti raames on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 6¹.  Kohaliku omavalitsuse kehtestatud maksude abikõlblikkus

  Kohaliku omavalitsuse kehtestatud maksud on abikõlblikud.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 7.  Liiklusvahendi ostmise abikõlblikkus

  (1) Liiklusvahend käesoleva määruse tähenduses on jalgratas, mopeed, rööbassõiduk, mootorsõiduk «Liiklusseaduse» § 12 lõike 2 tähenduses, veesõiduk «Meresõiduohutuse seaduse» § 2 tähenduses ja õhusõiduk «Lennundusseaduse» § 5 tähenduses.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (2) Liiklusvahendite ostmine on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes.

§ 8.  Projekti haldamiseks vajaliku kontoritehnika ja mööbli ostmise ja liisimise abikõlblikkus

  (1) Kontoritehnika, sealhulgas arvutid, printerid, faksid ja telefonid (edaspidi kontoritehnika), ning mööbli, sealhulgas töölauad, toolid, töömaterjalide paigutamiseks vajalikud kapid, riiulid ja laualambid (edaspidi mööbel), ostu kulud on abikõlblikud, kui ost on tehtud vähemalt 12 kuud enne projekti lõppu.

  (2) Kui projekti lõpuni on jäänud vähem kui 12 kuud, hüvitatakse kontoritehnika ostusumma proportsionaalselt perioodi eest, millal kontoritehnikat kasutati projekti tarbeks. Kontoritehnika ostu puhul võetakse arvestamise aluseks kontoritehnika kasulik eluiga, kuid mitte vähem kui kolm aastat.

  (3) Kontoritehnika liisingu puhul hüvitatakse liisingumaksed proportsionaalselt liisingulepingu sõlmimisest projekti lõpuni kulunud ajaga. Võttes arvesse kontoritehnika kasulikku eluiga, peab hilisema väljaostukohustuseta liisinguleping olema vormistatud vähemalt kolmeks aastaks.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (4) [Kehtetu – RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (5) [Kehtetu – RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (6) [Kehtetu – RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69), artiklites 45 ja 46 kirjeldatud tehnilise abi kulude arvestamisele.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (7¹) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» meetme «Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine» projektidele.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (8) Meetme tingimustes võib kehtestada projekti teostamiseks vajaliku kontoritehnika ja mööbli ostmise või liisimise täpsemad tingimused ja korra, võttes arvesse käesolevas paragrahvis sätestatut.

§ 9.  Kinnisasja ostmise abikõlblikkus

  Kinnisasja ostmine on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes ja toetuse saaja esitab rakendusüksusele kinnisasja turuväärtuse kohta sõltumatu kvalifitseeritud hindaja eksperthinnangu, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut. Kui kinnisasja ostuhind ületab eksperthinnangus toodud turuväärtuse, arvestatakse abikõlblik kulu eksperthinnangus toodud turuväärtuse alusel.

§ 9¹.  Kinnisasja sundvõõranditasu abikõlblikkus

  Kinnisasja sundvõõrandamisel on sundvõõranditasu abikõlblik «Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse» alusel ja korras arvestatud suuruses.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 10.  Kasutatud seadme ostmise abikõlblikkus

  Kasutatud seadme ostmine on abikõlblik, kui nii on sätestatud meetme tingimustes ja kui toetuse saaja tõendab, et:
  1) seadme ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid;
  2) seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam;
  3) seadmel on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.

§ 11.  Projektist saadava tulu mahaarvamine

  (1) Projekti tuluks loetakse toetuse kasutamise tulemusena saadud tasu müügist, rentimisest, teenustest ja liitumistest või muid samaväärseid laekumisi.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (1¹) Kui projekti tulu on enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist või programmi kinnitamist hinnatav, koostab toetuse taotleja finantsanalüüsi, et hinnata projekti arvestusperioodil teenitavat puhastulu.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1¹ kohasest finantsanalüüsist selgub, et projekt teenib puhastulu projekti arvestusperioodil, peab toetuse taotleja koostama uue finantsanalüüsi, et hinnata projekti vara kasuliku eluea puhastulu. Projekti abikõlblikke kulusid tuleb vähendada projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (2¹) Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud programmide korral, kui toetuse kasutamise tulemusena teenitakse puhastulu programmi abikõlblikkuse perioodi jooksul, tuleb programmi vältel teenitud puhastulu arvestada programmi abikõlblikkuse perioodi vältel. Kui tulude arvestamise tulemusel selgub hiljemalt programmi abikõlblikkuse perioodi lõpus, et programm teenis puhastulu, mida ei ole programmi rakendamise käigus abikõlblikest kuludest maha arvestatud, tuleb vähendada programmi abikõlblike kulude mahtu teenitud puhastulu võrra. Vajaduse korral nõuab rakendusüksus toetuse tagasi puhastulu summas, mida ei ole abikõlblikest kuludest maha arvatud.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (3) Kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga hiljemalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 sätestatud tähtpäevani, tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda või tekib toetuse tulemusena uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud, või väheneb projekti kogumaksumus, peab toetuse saaja koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi eelnevalt ette nähtud ei olnud, või olemasolevat finantsanalüüsi uuendama.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (4) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamata kirjalikult puhastulust, mis on tekkinud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud põhjustel ja mida ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvesse võetud. Kui tegemist on olulise puhastuluga, tuleb projekti raames tehtud abikõlblikke kulusid vähendada olulise puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile projekti kogukuludest.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (5) Rakendusüksus nõuab toetuse tagasi lõikes 4 nimetatud olulise puhastulu summast projekti toetuse määra ulatuses hiljemalt projekti vara kasuliku eluea lõpuks, aga hiljemalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeval.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (6) Kui projekti tulusid ei ole võimalik enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist või programmi kinnitamist hinnata, tuleb puhastulu, mis on saadud projekti abikõlblikkuse perioodil või viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu, projekti abikõlblikest kuludest maha arvata.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (7) Toetuse saaja peab lõike 6 kohase projekti tulude üle arvestust ja teavitab viivitamata puhastulu saamisest kirjalikult rakendusüksust.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (8) Rakendusüksus nõuab toetuse tagasi lõike 6 kohase puhastulu summast projekti toetuse määra ulatuses hiljemalt viienda aasta lõpuks projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates, aga hiljemalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeval.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (8¹) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1¹–8 ei kohaldata alla 1 000 000 euro kogumaksumusega Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatud projektidele, mille vara abil pakutava teenuse või toote tarbimise eest enamik tarbijatest tasu ei maksa «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 12 sätestatud tähtaja jooksul või mille puhul on tegu vara rekonstrueerimisega «Ehitusseaduse» § 2 lõike 8 mõistes või remonttöödega.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (8²) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1¹–8 ei kohaldata Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projektidele. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projektide raames ei loeta projekti tuluks müügist, rentimisest, teenustest või muudest samaväärsetest tegevustest saadud laekumisi, mis täidavad järgmisi tingimusi ühel ajal:
  1) laekumised on projekti eesmärkide saavutamise seisukohast põhjendatud;
  2) laekumised ei ületa projekti raames ette nähtud omafinantseeringu summat;
  3) laekumised on kajastatud projekti taotluses, taotluse rahuldamise otsuses või programmis.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (8³) Projekti abikõlblikkuse perioodil saadud laekumised, mis ei täida lõikes 8² sätestatud tingimusi, loetakse tuluks ja nende võrra vähendatakse projekti abikõlblikke kulusid projekti abikõlblikkuse perioodi lõpus.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (9) Käesolev paragrahv ei kohaldu projektidele, mille suhtes kehtivad asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabi eeskirjad.
[RT I 2008, 37, 223 - jõust. 17.08.2008]

§ 12.  [Kehtetu – RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 13.  Kulude abikõlblikkus liisingulepingu alusel

  (1) Liisingulepingu alusel väljamakstav toetus on abikõlblik, kui liisinguandja on «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või finantseerimisasutus.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (2) Kui liisingulepingu alusel tehakse toetuse väljamaksed liisinguvõtjale, on abikõlblikud liisinguvõtja poolt liisinguandjale projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tehtavad liisingumaksed.

  (3) Kui liisingulepingus on ette nähtud vara väljaostu kohustus ja toetuse väljamakse tehakse liisinguandjale, loetakse sõlmitud liisingulepingu ja maksegraafiku kohased maksed abikõlblikuks järgmiste tingimuste üheaegsel täitmisel:
  1) liisingulepingu ja maksegraafiku kestus lõpeb projekti abikõlblikkuse ja sellele järgneva «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 12 sätestatud perioodi jooksul;
  2) toetuse saaja tasub liisingumakseid vastavalt liisingulepingule ja maksegraafikule;
  3) krediidiasutusel on sõlmitud rakendusüksusega koostööleping.

  (4) Kui liisingulepingus vara väljaostu kohustust ette nähtud ei ole, on abikõlblikud liisingumaksed projekti abikõlblikkuse perioodil ja võrdeliselt liisingulepinguga hõlmatud vara kasuliku tööeaga.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 14.  [Kehtetu – RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 14¹.  Teavitamisega seotud kulude abikõlblikkus

  Abikõlblikud on «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel sätestatud korra kohased teavitamisega seotud kulud.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 15.  Mitteabikõlblikud kulud

  Mitteabikõlblik kulu käesoleva määruse tähenduses on kulu, mis ei vasta «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 punktis 2 sätestatule. Mitteabikõlblikuks loetakse muu hulgas järgmisi kulusid:
  1) intressid ja teenustasu valuuta vahetamise eest;
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
  2) laenu, liisingu, pangagarantii ja muude finantseerimisteenustega kaasnevad kulud, välja arvatud faktooringarve käsitlustasu, pangakonto avamise ja haldamisega seotud kulud ning ülekandetasud, kui projekti raames kasutatakse eraldi pangakontot või nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 44 rakendamisel;
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]
  3) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
  4) amortisatsioonikulud, kui toetuse saaja on riigiasutus;
  5) kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;
  6) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed;
  7) hüvitised ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral, välja arvatud seadustest tulenevad ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise hüvitised;
[RT I 2008, 37, 223 - jõust. 17.08.2008]
  8) kulud projekti personali lisahüvedele ja töötasule lisaks makstavatele toetustele;
  9) rahvusvaheliste ja riigisiseste organisatsioonide liikmemaksud, mis ei ole lisandunud projekti rakendamisega;
  10) hangetest või teenuse osutamisest tingitud kulud, kui hangete korraldamine või teenuste osutamine tekitab projektile kulusid, loomata sellele lisaväärtust;
  11) kinnisasja ostuhind või sundvõõranditasu koos ostmiseks või sundvõõrandamiseks tehtud muude kuludega, mis kokku ületavad 10% projekti abikõlblikest kogukuludest. Meetme tingimustes võib keskkonnakaitsemeetmete puhul lubada kõrgemat protsendimäära, välja arvatud Ühtekuuluvusfondi poolt toetatavate projektide raames;
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]
  12) Euroopa Sotsiaalfondi poolt toetatavate meetmete raames, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 34 lõikes 2 kirjeldatud juhul, mööbli, seadmete, liiklusvahendi ja kinnisasja ostuhind ning ostmiseks tehtud muud kulud, sealhulgas hilisema väljaostukohustusega rendi- või liisingulepingu alusel tehtud ja sellise lepingu sõlmimise kulud ning kinnisasja ehitamise ja «Ehitusseaduse» § 2 lõike 8 kohased rekonstrueerimise kulud;
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
  13) Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide raames §-des 3², 3³, 4, 5 ja 8 ning käesolevas paragrahvis nimetatud kulud, sealhulgas käesoleva paragrahvi punktides 2 ja 6 nimetatud erandid;
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]
  14) Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide raames §-s 3 nimetatud kulud, välja arvatud projektijuhi personalikulu, kui nii on sätestatud meetme tingimustes;
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
  15) kulu, mis pole tõendatud nõuetekohaste kuludokumentide ega tasumist tõendavate dokumentidega, välja arvatud §-s 3¹ nimetatud ühtse määra alusel hüvitatavad kulud, §-s 3² nimetatud standardiseeritud ühikuhindade alusel hüvitatavad kulud ja §-s 3³ nimetatud kindlasummaliste maksete alusel hüvitatavad kulud;
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
  16) ühtse määra alusel hüvitatud kulud proportsionaalselt toetuse saajalt otsekulude tagasinõudmisel.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 16.  Määruse rakendamine

  (1) Käesoleva määruse § 11 lõikeid 2¹, 3 ja 4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a tagasiulatuvalt.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (2) Käesoleva määruse § 6¹, § 8 lõiget 7¹, § 9¹ ning § 13 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a tagasiulatuvalt.

  (3) Käesoleva määruse § 11 lõikeid 6–8 kohaldatakse alates 25. juunist 2010. a tagasiulatuvalt.

  (4) Käesoleva määruse § 15 punkti 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009. a tagasiulatuvalt.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

§ 1.  Personalikulude arvestamise põhimõtted

  (1) [Kehtetu – RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (2) [Kehtetu – RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (3) Projekti personali töötasud peavad olema kooskõlas asutusesisese või Eesti keskmise palgatasemega vastavasisulise töö eest.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (4) [Kehtetu – RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (5) Kui töötaja täidab asutuses ainult projektiga seotud tööülesandeid, võib tema töötasudega seotud kulud otse projekti kuludesse kanda.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (6) Kui projekti heaks töötav töötaja oli ka projektile eelnenud perioodil toetuse saaja või partneri töötaja, peab tõendama töötaja projektiga seotud lisatööülesandeid.²
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (7) Kui töötajale on projekti raames sõlmitud võlaõigusliku lepinguga pandud sisuliselt samad ülesanded, mida ta ka töölepingu järgi täidab, siis on ülesannete lisandumise tõenduseks töö üleandmise-vastuvõtmise akt võlaõigusliku lepingu raames või tööajatabel, mis näitab mõlema lepingu järgsete ülesannete täitmist. Üleandmise-vastuvõtmise akt peab lisaks andmetele töö üleandmise ja vastuvõtmise kohta sisaldama tehtud tööde/tegevuste ülevaadet.

§ 2.  Tööajatabeli koostamise põhimõtted

  (1) Tööajatabel on vajalik töötajate tehtud tööde ja nende täitmiseks reaalselt kulunud tööaja dokumenteerimiseks, kui projektis osalev töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka struktuuritoetuse väliseid ülesandeid. Tööajatabelite abil saab projekti administratsioon arvestada projekti personalikulusid ja esitada need nõudmisel vajalike tõendusmaterjalidena.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

  (2) Tööajatabelite täitmise ja nende sisu õigsuse eest vastutavad nii tabeli täitja kui ka projekti rakendamise eest vastutav isik. Tööajatabeli päisesse kirjutatakse kuu ja aasta, mille kohta tabel kehtib. Tööajatabeli ülemisse osasse tuleb kanda töötaja nimi, kelle kohta antud tabelit peetakse, ja projekti andmed. Järgnevatesse lahtritesse kantakse kuupäevaliselt nii projekti jaoks kui ka projektiväliselt tehtud tööde maht tundides. Ära tuleb märkida ka projekti jaoks tehtud töö sisu detailselt, andes ülevaate tehtud töödest/tegevustest. Kui ühe tööpäeva sees töötatakse nii projekti heaks kui ka projektiväliselt, tuleb tööajatabelit ja projektiga seotud tööde kirjeldusi kajastada vastavalt tundide kaupa.

  (3) Tööajatabelis tuleb ära näidata nii projektile kui ka projektivälistele tegevustele kulutatud aeg. Vastavalt tööajatabeli alusel leitud suhtarvule (projekti heaks kulutatud aeg jagatud kogu töötatud ajaga) või, tunnitasu korral, vastavalt projektile kulutatud ajale, arvutatakse töötaja projekti heaks kulutatud tööaja kogumaht ja sellele vastav palgakulu.³

  (4) Tööajatabeli alumises osas tehakse kokkuvõtted kuu jooksul tehtud töötundidest. Tööajatabeli allkirjastab isik, kes selle täitis ja kelle tööaega see kajastab, ning projekti rakendamise eest vastutav isik (projekti läbi viiva organisatsiooni juht, projektijuht või otsene ülemus), kinnitades sellega tabelis kajastatud info õigsust. Kui tööajatabeleid täitis mitme projektis osaleja kohta üks isik, tuleb tööajatabelile lisada veel üks eelmistega sarnane allkirjalahter, kus tabeli täitja kinnitab oma allkirjaga tabeli õigsust. Allkirjastajad lisavad allkirjastamise kuupäeva ja oma nime. Kui töötaja osaleb mitmes struktuurivahenditest rahastatud projektis, siis rakendusüksuse nõudel tuleb kanda kõikide projektide raames tehtavate tööde kirjeldused ühte tööajatabelisse.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (5) Reeglina tuleb tööajatabeleid koostada jooksvalt, kõige harvemini üks kord nädalas (sõltuvalt tööülesannete hulgast) ja allkirjastada vähemalt üks kord kuus. Erandkorras on lubatud tööajatabelit koostada üks kord kuus, kui organisatsioonis on olemas täpne (personaalne) tööplaan ja tööülesannete jaotamine toimub kuude lõikes ning tööplaanis olevate ülesannete täitmiseks on fikseeritud maksimaalne ajakulu. Tööajatabeli koostamisel tuleb näidata tööülesannete täitmiseks kulunud tegelik aeg.

  (6) Täidetud ja kinnitatud tööajatabeli koopia tuleb rakendusüksuse nõudmisel lisada projekti iga vastava perioodi väljamakse taotluse juurde.

  (7) Kui töö projektis on töötaja ainus tööalane suhe toetuse saaja või partneriga, ei ole tööajatabeli täitmine vajalik. Sellisel juhul peab töötajaga olema sõlmitud tööleping ja kinnitatud tema ametijuhend, kust on selgelt aru saada, et töötatakse projekti heaks. Ametijuhend ei ole vajalik, kui selles kajastatav info on ära toodud töölepingus.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 3.  Üldkulude arvestamise põhimõtted

  (1) Üldkulude abikõlbliku summa arvestus peab olema korrektne, põhjendatud ja erapooletu ning kooskõlas raamatupidamise hea tavaga.

  (2) Projekti eelarvesse võib planeerida projektiga seotud organisatsiooni üldkulud, mis on otseselt vajalikud konkreetse projekti elluviimiseks. Kõik kulud, mille otsene seotus projektiga ei ole üheselt mõistetav, tuleb projekti abikõlblike kulude hulgast välja arvata.

  (3) Projekti toetuse taotluses peab vajadusel üldkulusid näitama liikide kaupa, mille loend on toodud käesoleva määruse § 3 lõikes 5. Ära peab näitama ka üldkulude projekti kuludeks arvestamise metoodika, mis peab vastama käesoleva määruse § 3 lõikes 7 toodud metoodikale.

  (4) Kõiki abikõlblikke üldkulusid peab tõendama raamatupidamise algdokumentidega, välja arvatud §-des 3¹, 3² ja 3³ toodud juhtudel. Toetuse saaja või partner peab tagama piisava kontrolljälje⁴ olemasolu, et vajaduse korral üldkulude jaotamise asjakohasust tõendada.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (5) Üldkulusid, mida ei ole käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud, ei saa projekti abikõlblike kulude hulka arvata.

  (6) Projekti üldkulude arvestamisel kasutatav arvestusmetoodika peab olema erapooletu, põhjendatud ja põhinema tegelikel kulutustel. Kui toetuse taotluse esitamisel on tegemist arvestuslike kuludega, siis projekti väljamakse taotlustes üldkulude deklareerimisel tuleb teha vajalikud korrektuurid vastavalt kulude tegelikule summale. Eelarves kavandatust suuremas mahus üldkulusid deklareerida ei saa (see on võimalik vaid projekti eelarve muutmisega, mille kord on sätestatud meetme tingimustes).

  (7) [Kehtetu – RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 4.  Üldkulude arvestamine vastavalt kasutatud ruumide pinnale

  (1) Kui on vaja jaotada üüri- ja kasutusliisingu maksete, kütte, vee, elektri jmt projektiga seotud kulusid, jaotatakse üldkulud vastavalt projekti tarbeks kasutatud ruumide pinnale.

  (2) Selleks, et ülalnimetatud kulusid jaotada, tuleb kõigepealt teada majandusüksuse kogu kasutatavat üldpinda, mille alusel jaotatavad kulud tekivad, ja sellest projekti jaoks kasutatavat pinda. Et leida suhtarv kulude jagamiseks, tuleb projekti jaoks kasutatav pind jagada majandusüksuse poolt kasutatava üldpinnaga⁵, mille alusel jaotatavad kulud tekivad.

  (3) Üldkulude arvestus toimub üldjuhul kuude kaupa. Kui projekti kestus on lühem kui kuu või kui üldkulude arvestus kuupõhiselt ei ole adekvaatne (näiteks sama ruumi kasutatakse ka projektivälisteks tegevusteks), tuleb arvestused teha vastavalt nädalates, päevades või tundides, olenevalt ruumide kasutamisest⁶.

  (4) Eelarvestamiseks on soovitatav kasutada eelmiste perioodide vastavaid kulusid. Väljamakse taotluste koostamisel tuleb lähtuda aga tegelikest kuludest (projekti läbiviimisega otseselt seotud kulude alusel väljastatud arvete summadest).

  (5) Rakendusüksusel on õigus nõuda koopiaid arvestuse aluseks olnud dokumentidest ja ülevaadet sellest, kuidas arvestus läbi viidi.

§ 5.  Üldkulude arvestamine vastavalt tekkinud kulutustele

  Kui käesoleva lisa §-s 4 toodud metoodikat ei saa kasutada, tuleb projekti kulusid jaotada vastavalt nende tekkimisele. Siia alla kuuluvad näiteks jooksvad kulud telefonsidele.

§ 6.  Üldkulude arvestamine vastavalt projektis hõivatud personalile

  Üldkulude jaotamine vastavalt projektis hõivatud personalile on lubatud vaid põhjendatud erandjuhtudel, kui rakendusüksus nimetatud metoodikat aktsepteerib.

  TÖÖAJATABELI NÄIDIS

  Tööajatabel .....................................................
 kuu ja aasta

§ 1.  Mitterahaliste sissemaksete omafinantseeringuna arvestamise üldpõhimõtted

  (1) Mitterahalise sissemakse eelduseks on kulu tekkimine tavasituatsioonis. Isik või asutus, kes ei ole toetuse saaja ega partner, annab projekti raames mitterahalise sissemaksena toetuse saajale või partnerile kasutada ruumi, seadme, materjali või vahendi või osutab tasuta teenust, mille eest toetuse saaja või partner tavasituatsioonis peaks maksma, või toetuse saaja või partneri jaoks tehakse vabatahtlikku tööd.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

  (2) Kui kulu tekkimist tavasituatsioonis ei ole võimalik tõendada, ei ole vabatahtlik töö või tasuta ruumide projekti kasutusse andmine mitterahalise sissemaksena abikõlblik.

  (3) Mitterahalise sissemakse omafinantseeringuna planeerimisel peab arvestama järgmist:
  1) mitterahaline sissemakse sätestatakse toetuse taotluses;
  2) rakendusüksust teavitatakse vabatahtliku töö, tasuta ruumi, seadme, materjali või vahendi kasutamise või tasuta teenuse osutamise kohast ja ajast enne nimetatud tegevuste toimumist;
  3) planeeritav kulu peab vastama kõikidele abikõlblikkust reguleerivates õigusaktides toodud nõuetele;
  4) isik või asutus, kes ei ole toetuse saaja ega partner ja kes pakub tasuta ruumi, seadet, materjali, vahendit, vabatahtlikku tööd või osutab tasuta teenust, peab olema nõus selle kasutamisega mitterahalise sissemaksena vastava projekti jaoks;
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
  5) isik või asutus, kes ei ole toetuse saaja ega partner ja kes pakub tasuta ruumi, seadet, materjali, vahendit, vabatahtlikku tööd või osutab tasuta teenust, mida kavatsetakse arvestada mitterahalise sissemaksena, peab olema võimeline tõendama selle tegelikku väärtust, milleks on vajalik väärtuse kujunemise detailne kirjeldus koos seda toetava dokumentatsiooniga;
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
  6) mitterahaliste sissemaksete summa võib moodustada maksimaalselt omafinantseeringuga võrdse osa projekti abikõlblike kulude kogumahust;
  7) mitterahaline sissemakse peab olema projekti eelarves näidatud toetuse saaja või partneri omafinantseeringuna, sõltuvalt sellest, kes oleks tavasituatsioonis rahalise kulu kandja;
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]
  8) ruumide üüri mitterahalise sissemakse hindamisega ja selle väärtuse tõendamisega seotud kulud on abikõlblikud;
  9) punktis 8 nimetatud kulud peavad olema väiksemad ruumide tasuta kasutada andmise näol tehtavatest mitterahalistest sissemaksetest.

§ 2.  Tasuta ruumide projekti kasutusse andmine

  (1) Tasuta ruumide projekti raames kasutusse andmist võib mitterahalise sissemaksena käsitada vaid avatud taotlusvooru tulemusena Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti või ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahelise koostööprojekti omafinantseeringuna.

  (2) Tasuta ruumide projekti raames kasutusse andmise puhul on üürihinna määramise aluseks vähemalt kuus kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust kehtinud hinnakiri. Hinnakirja puudumisel peab ruumi üüri väärtus olema hinnatud sõltumatu kvalifitseeritud hindaja (edaspidi sõltumatu hindaja) poolt.

  (3) Sõltumatu hindajana arvestatakse Eestis tegutsevate suuremate krediidiasutuste⁷ poolt aktsepteeritavaid kinnisvarahindajaid. Selle tõenduseks peab taotlusdokumentatsioonile lisama vastava väljatrüki panga koduleheküljelt või panga poolt väljastatud kinnituskirja.

  (4) Kui tasuta ruumi projekti kasutusse andmisel lähtutakse mitterahalise sissemakse väärtuse arvestamisel sõltumatu hindaja väljastatud hinnangust, peab see sisaldama analüüsi, mille alusel saab kinnitada, et projekti kasutusse antava ruumi üürihind vastab turu keskmisele hinnale antud piirkonnas või on sellest madalam⁸.

  (5) Allahindluste osa ei või näidata mitterahalise sissemaksena. Näiteks kui isik või asutus, kes ei ole toetuse saaja või partner, annab toetuse saajale või partnerile ruumi projekti jaoks üürile odavamalt kui tavasituatsioonis, siis on abikõlblik vaid ruumi eest tegelikult makstud üürisumma.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

§ 3.  Tasuta seadmete, materjalide ja vahendite projekti kasutusse andmine

  Tasuta seadmete, materjalide ja vahendite projekti kasutusse andmisel kasutatakse mitterahalise sissemakse väärtuse tõendamiseks kehtivat hinnakirja, mis tõendab nende üüri- või kasutusväärtust. Hinnakirja puudumisel peab mitterahalise sissemakse väärtus olema tõendatud üksikasjaliku kirjeldusena tasuta seadmete, materjalide ja vahendite kasutamisest tekkinud reaalsete kulude kohta.

§ 4.  Vabatahtliku töö pakkumine

  (1) Vabatahtliku tasuta töö väärtus peab olema kindlaks määratud selleks tööks kulutatud aja ja tehtud töö eest tavaliselt makstava tunni-, päeva-, nädala-, kuu- või ühikumäära järgi.

  (2) Rakendusüksusel on õigus põhjendatud juhtudel vähendada vabatahtliku töö maksumust, kui see ületab tavaliselt makstavat tunni-, päeva-, nädala-, kuu- või ühikumäära.

  (3) Vabatahtliku töö arvestamisel mitterahalise sissemaksena peavad olema täidetud järgmised tingimused:
  1) vabatahtliku töö maksumus (netotunni-⁹ või ühikumäär) ja ajakulu peavad olema eelnevalt toetuse taotluses selgelt eraldi näidatud;
  2) mitterahalisi sissemakseid ei või kajastada keskmisest turuhinnast suurematena;
  3) vabatahtlikud töötajad aitavad projekti rakendamisele kaasa oma vabast ajast ega saa selle töö eest tasu;
  4) kulude tõendamiseks peab pidama tööajatabeleid.

  (4) Tööajatabel sisaldab vabatahtliku töö aega päevade ja vajadusel ka tundide lõikes ning tehtud tööde ja tegevuste kirjeldusi (vt ka käesoleva määruse lisa 1 «Struktuuritoetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhend»). Talgutööde korral võib vabatahtlike tööga seonduva informatsiooni koondada ühtsesse tabelisse, milles kajastub vajalik informatsioon sarnaselt tööajatabelile.

  (5) Tööajatabelis toodud informatsioon peab kokku langema aruannetes toodud informatsiooniga. Kui esineb lahknevusi, siis tegevusi, mis on seotud väära informatsiooniga, ei loeta abikõlblikuks.

  (6) Toetuse saaja või partneri heaks töölepingu, ametisse nimetamise käskkirja või võlaõigusliku lepingu alusel töötava isiku vabatahtlik töö või tasuta lisatööülesannete täitmine ei ole abikõlblik.
[RT I 2010, 74, 567 - jõust. 11.10.2010]

¹Käesoleva juhendi tähenduses arvestatakse töötasu hulka põhipalk, asendustasud ja lisatasud projektiga seotud töö eest vastavalt «Töölepingu seaduses» sätestatud korrale.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

²
[Kehtetu – RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

³ Näiteks, kui osalise tööajaga töötaja palgakulu organisatsiooni jaoks on 11 214 krooni (sisaldab kõiki riiklikke makse ja makseid) ja tööajatabeli järgi kulus töötajal projekti tegevustele 68 tundi ning muudele tegevustele 100 tundi kuus (kokku töötati seega 168 tundi kuus), siis, korrutades palgakulu läbi suhtarvuga 68/168, kantakse projekti kuludesse 4539 krooni.
Samas, kui tegemist on tunnitasuga (50 krooni/tund + sotsiaalmaks 33% ja töötuskindlustusmakse kulu organisatsioonile 0,3% => 50 × 1,335 = 66,65 krooni/tund), tuleb projekti heaks kulutatud aeg korrutada läbi ühe tunni palgakuluga. Toodud näites kantakse projekti kuludesse 68 × 66,65 = 4532,2 krooni. See ei kehti võlaõigusliku lepingu puhul.
⁴Kontrolljälg – kuluaruannete tõendamist toetav dokumentatsioon. Peab olema üksikasjalik ja selge ning kättesaadav kõikidel juhtimistasanditel.
⁵ Näiteks, kui kontori pinda on majandusüksusel kokku 100 m² ja sellest kasutatakse projekti jaoks 10 m² (projektijuhi töökabinet), siis konkreetse projekti üldkuludesse saab kanda 1/10 kogu kontori abikõlblikest üldkuludest (st 1/10 kütte, vee, elektri, koristamise jm abikõlblikest kuludest).
⁶ Näiteks on koolitusprogramm, mis kestab kuus kuud. Soovitakse ära jagada ruumide üürimise, valgustuse ja küttega seotud kulud. Projektiga seotud koolitused kõnealustes ruumides toimuvad kokku 21 tundi nädalas, koos muude tegevustega kasutatakse ruume kokku 35 tundi nädalas. Majandusüksus üürib hoonet pindalaga 300 m² ja projekti jaoks kasutatakse sellest 50 m². Kui ülalnimetatud kulud hoonetele moodustavad organisatsiooni jaoks 120 000 krooni aastas, siis arvutusmetoodika, mis tuleb ära näidata taotlusvormis ja mida kasutatakse hiljem tegelike kulude jaotamisel, on järgmine: üür ja muud maksed 120 000 krooni, 300 m² on üldpinda, millest 50 m² kasutatakse projekti jaoks kuus kuud 21 tundi nädalas: 120 000 × 50/300 × 6/12 × 21/35 = 6000. Seega, projekti eelarves kajastatakse nimetatud üldkuludena 6000 krooni.
⁷ Ära toodud Eesti Panga koduleheküljel aadressil: [http://www.eestipank.info/pub/et/majandus/finantskeskkond/kommertspangad/].
⁸ Näiteks soovitakse näidata mitterahalise sissemaksena isiku või asutuse, kes ei ole toetuse saaja või partner, omandis oleva sellise kinnisvara üüri, mida on kasutatud teavituspäeva või seminari läbiviimiseks, kuid see ületab piirkonnas seminaride läbiviimiseks mõeldud ruumide turu keskmist üüri. Seega on mitterahalise sissemaksena abikõlblik vaid see osa mitterahalisest sissemaksest, mis jääb keskmise turuhinna piiridesse. Seda ületav osa arvatakse abikõlblike kulude hulgast välja.
[RT I 2009, 40, 270 - jõust. 26.07.2009]

⁹Mitterahalise sissemakse hulka ei arvestata töötasult makstavaid makse.