Vastutav ministeerium: Rahandusministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetme 1.4 «Haldussuutlikkuse tõstmine» rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord

Vastu võetud 13.10.2005 nr 265
RT I 2005, 55, 441
jõustumine 23.10.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 16 lõike 1 alusel.
[RT I, 2007, 36, 229 – jõust. 18.05.2007]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrus sätestab «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava prioriteedi 1 meetme 1.4 «Haldussuutlikkuse tõstmine» (edaspidi meede) rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra.

  (2) Meetme rakendusasutuseks ja rakendusüksuseks on Riigikantselei. 1. jaanuarist 2011. a on meetme rakendusasutuseks ja rakendusüksuseks Rahandusministeerium.
[RT I 2010, 74, 569 - jõust. 01.01.2011]

§ 2.  Meetme üldeesmärk ja alameetmed

  (1) Meetme üldeesmärgiks on riigiasutuste ja kohalike omavalitsusüksuste ning nende liitude haldussuutlikkuse tõstmine, sh ametialaste oskuste tõstmine avalikus halduses, kvaliteetse ja jätkusuutliku avaliku teenistuse koolitussüsteemi arendamine ja tagamine ning juhtimiskvaliteedi parandamine.

  (2) Meede jaguneb neljaks osaks (edaspidi alameetmed):
  1) Keskne koolitus;
  2) Sisekaitseakadeemia arendamine (edaspidi SKA arendamine);
  3) Juhtimiskoolitus;
  4) Stipendiumiprogramm.

§ 3.  Meetme juhtkomisjon

  Riigisekretär moodustab taotluste hindamiseks ja meetme eesmärkide saavutamise jälgimiseks ekspertidest koosneva meetme juhtkomisjoni (edaspidi komisjon) ning kehtestab selle töökorra.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 4.  Alameetme «Keskne koolitus» eesmärk, toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud

  (1) Alameetme eesmärgiks on toetada koolitus- ja arendustegevusi Vabariigi Valitsuse iga-aastastes avaliku teenistuse koolitusprioriteetides (edaspidi koolitusprioriteedid) heakskiidetud valdkondades või muudes olulistes avaliku halduse valdkondades ja mis on suunatud avalike teenistujate jaoks ühtse oskusteabe kujundamisele, nende ametialaste oskuste arendamisele ning juhtimise, koostöö ja koordineerimise kvaliteedi edendamisele.
[RT I 2008, 36, 218 - jõust. 08.08.2008]

  (2) Alameetme raames on toetatavateks tegevusteks:
  1) koolitus koolitusprioriteetides heakskiidetud valdkondades või muudes olulistes avaliku halduse valdkondades ning avaliku teenistuse tippjuhtide arendamisele suunatud koolituste läbiviimine;
[RT I 2008, 36, 218 - jõust. 08.08.2008]
  2) läbiviidava koolitusega otseselt seotud koolitusprogrammide väljatöötamine;
  3) läbiviidava koolitusega otseselt seotud õppe- ja metoodiliste juhendmaterjalide väljatöötamine, tõlkimine ja kirjastamine;
  4) avalike teenistujate koolitusvajaduse väljaselgitamise ning avaliku teenistuse personalijuhtimise arendamisega seotud uuringute läbiviimine.

  (3) Alameetme raames on abikõlblikud kulud:
  1) koolituse läbiviimisega seotud kulud, sh koolitajate tasu, koolitajate majutus- ja sõidukulud, suulise tõlke kulud, ruumide ja tehnika rent ning toitlustamiskulud (kuni 9,59 eurot osaleja kohta koolituspäeval);
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]
  2) koolitusprogrammi väljatöötamisega seotud kulud;
  3) õppematerjali väljaandmisega seotud kulud;
  4) uuringu läbiviimise ja avalikustamisega seotud kulud.

  (4) Alameetme raames ei toetata:
  1) struktuurifondide alast koolitust;
  2) vabaharidusliku koolituse läbiviimist;
  3) [Kehtetu – RT I 2008, 36, 218 - jõust. 08.08.2008]
  4) läbiviidava koolitusega otseselt mitteseotud koolitusprogrammide ja õppematerjalide väljatöötamist;
  5) teisi tegevusi, mis ei ole kooskõlas meetme eesmärkidega.

§ 5.  Alameetme «SKA arendamine» eesmärk, toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud

  (1) Alameetme eesmärk on arendada Sisekaitseakadeemia Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse (ATAK) personali ja koolitajate teadmisi ja oskusi juhtimise ja avaliku halduse arendamise peamistes valdkondades.

  (2) Alameetme raames on toetatavateks tegevusteks:
  1) tööalasel täienduskoolitusel osalemine nii Eestis kui ka välisriikides (soovitatavalt Euroopa Liidu liikmesriikides);
  2) tööalaste grupikoolituste läbiviimine;
  3) ametialane või valdkondlik teadmiste ja oskuste omandamine välisriigi sarnase funktsiooniga asutuse juures (soovitatavalt Euroopa Liidu liikmesriikides).

  (3) Alameetme raames on abikõlblikud kulud:
  1) koolituse läbiviimisega seotud kulud, sh koolitajate tasu, koolitajate majutus- ja sõidukulud, koolitusega seotud õppematerjalide soetamise kulud, suulise tõlke kulud;
  2) avatud koolitusel osalemise kulud, sh koolituse maksumus;
  3) välislähetuse kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusega nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» kehtestatud piirmääradele ja lähetava asutuse sisekorraeeskirjadele.

  (4) Alameetme raames ei toetata:
  1) keeleõpet;
  2) tasemeõpet;
  3) osalemist vabahariduslikul koolitusel;
  4) osalemist konverentsidel ja foorumitel;
  5) tasemeõppe ning tugistruktuuride töötajate ja ainult tasemeõppes õpetavate õppejõudude koolitust.

§ 6.  Alameetme »Juhtimiskoolitus» eesmärk, toetatav tegevus ja abikõlblikud kulud

  (1) Alameetme eesmärgiks on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtimisvõimekuse tõstmine avalike teenistujate juhtimisalase koolituse toetamise kaudu.

  (2) Alameetme raames on toetatavaks tegevuseks tööalase täienduskoolituse läbiviimine juhtimismeetodite ja -süsteemide ning juhtimise arendamisega seotud valdkondades.

  (3) Alameetme raames on abikõlblikud koolituse läbiviimisega seotud kulud, sh koolitajate tasu, koolitajate majutus- ja sõidukulud, koolituse läbiviimiseks vajalike ruumide ja tehnika rent, suulise tõlke kulud, õppematerjalide kulud, koolitusprogrammi väljatöötamise kulud.

  (4) Alameetme raames ei toetata:
  1) tasemeõppes ja vabahariduslikul koolitusel osalemist;
  2) seminaridel, konverentsidel, foorumitel ja teabepäevadel osalemist;
  3) tarkvaraalast koolitust ning arvutiõpet;
  4) keeleõpet;
  5) teisi tegevusi, mis ei ole kooskõlas meetme eesmärkidega.

§ 7.  Alameetme «Stipendiumiprogramm» eesmärk, toetatav tegevus ja abikõlblikud kulud

  (1) Alameetme eesmärgiks on toetada avaliku halduse arendamise alaste teadmiste ja oskuste omandamist välisriigi (soovitatavalt Euroopa Liidu) või Euroopa Liidu haldusasutuse juures, et edendada oskusteabe ja parimate praktikate levikut Eesti avalikus halduses.

  (2) Alameetme raames on toetatavaks tegevuseks asutuse või ametikoha valdkonnaga seotud stažeerimine välisriigi või Euroopa Liidu haldusasutuse juures, sealhulgas osalemine alameetme eesmärgiga seotud koolitusel. Koolituse ajaline maht võib moodustada maksimaalselt 50% stažeerimise kogumahust.

  (3) Alameetme raames on abikõlblikud kulud:
  1) välislähetuse kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määrusega nr 108 «Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord» kehtestatud piirmääradele ja vastavalt lähetava asutuse sisekorrale;
  2) koolitusel osalemise tasu.

§ 8.  Muud abikõlblikkuse alused

  (1) Toetatavad kulud peavad olema kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 448/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1685/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1145/2003 (ELT L 072, 11.03.2004, lk 66–77).

  (2) Abikõlblikud kulud peavad olema projekti elluviimisega otseselt seotud, põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ning tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.

  (3) Käibemaks on projekti raames abikõlblik, kui on võimalik näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel.

  (4) Projekti raames on abikõlblikud teavitamisega seotud kulud, sh projekti üldise tutvustamise ning struktuurifondide kaasrahastamisele viitamise ja sümboolika kasutamisega kaasnevad kulud.

  (5) Erisoodustusena käsitatavad majutus-, sõidu- ja toitlustuskulud ei ole abikõlblikud.

§ 9.  Toetatavate tegevuste ajaline abikõlblikkus

  (1) Alameetmete raames toetatava projekti tegevused tuleb ellu viia 12 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2008. a. Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist.
[RT I 2008, 36, 218 - jõust. 08.08.2008]

  (2) Abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluses märgitud projekti algus- ja lõppkuupäeval. Projekti abikõlblikkuse perioodi varaseim alguskuupäev võib olla taotluse rahuldamise otsuse kuupäev.

§ 10.  Toetuse määr

  Eraldatav toetus võib maksimaalselt moodustada 100% projekti abikõlblikust kogumaksumusest.
[RT I 2008, 36, 218 - jõust. 08.08.2008]

3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE 

§ 11.  Nõuded taotlejale

  (1) Alameetme «Keskne koolitus» raames on õigus toetust taotleda Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna koolitustalitusel.

  (2) Alameetme «SKA arendamine» raames on õigus toetust taotleda Sisekaitseakadeemial.

  (3) Alameetme «Juhtimiskoolitus» raames võivad toetust taotleda:
  1) «Vabariigi Valitsuse seaduse» §-s 39 sätestatud valitsusasutused ja muud «Avaliku teenistuse seaduse» § 2 lõikes 2 sätestatud riigi ametiasutused, välja arvatud Riigikantselei;
  2) «Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse» §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liidud.

  (4) Alameetme «Stipendiumiprogramm» raames võivad toetust taotleda kõik lõikes 3 nimetatud asutused, välja arvatud Riigikantselei, ja «Avaliku teenistuse seaduse» § 2 lõikes 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse ametiasutused.

§ 12.  Projekti partnerid

  (1) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Projekti partner võib osaleda projekti elluviimises rahalise panusega. Projekti partner kinnitab osalemist projektis partneri kinnituskirjas.

  (2) Projekti partneriks võivad olla §-s 11 nimetatud asutused, keda on vaja kaasata projekti edukaks teostamiseks.

§ 13.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» §-s 19 sätestatud nõuetele.

  (2) Alameetme «Keskne koolitus» raames taotlejal tuleb esitada vormikohane taotlus (lisa 1).

  (3) Alameetmete «SKA arendamine» ja »Juhtimiskoolitus» vormikohasele taotlusele (lisad 2 ja 3) peavad pakkujate paljususe korral olema lisatud vähemalt kolm võrreldavat koolitusteenuse pakkumist koos eelistatud pakkumise põhjendusega. Juhul kui taotleja ei esita kolme pakkumist, peab see olema põhjendatud. Pakkumine peab muu hulgas sisaldama koolitusel käsitletavate teemade kirjeldust, koolituse läbiviijate või lektorite nimesid, koolituse toimumise eeldatavat aega ja kohta ning pakkumise maksumust.

  (4) Alameetme «Stipendiumiprogramm» vormikohasele taotlusele (lisa 4) peavad olema lisatud järgmised dokumendid:
  1) projektis osaleva ametniku ametijuhendi kinnitatud koopia, juhul kui see on olemas, või kinnitatud teenistusülesannete loetelu;
  2) kinnituskiri projektis osalevat ametnikku vastuvõtvalt organisatsioonilt;
  3) projekti aja- ja tegevuskava.
[RT I 2007, 36, 229 - jõust. 18.05.2007]

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 14.  Taotluse esitamine

  (1) Toetuse taotlemiseks «Keskse koolituse» ja «SKA arendamise» alameetmete raames esitab taotleja riigisekretäri poolt määratud tähtpäevaks vormikohase taotluse. Taotlejaid teavitatakse taotluse esitamise tähtajast kirjalikult vähemalt 28 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.

  (2) Igal kalendriaastal korraldatakse «Juhtimiskoolituse» ja «Stipendiumiprogrammi» alameetme osas vähemalt kaks avatud taotlusvooru. Taotlusvooru kuulutused avaldatakse vähemalt 28 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva Riigikantselei veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes.

  (3) Vormikohased taotlused esitatakse kirjalikult paberkandjal hiljemalt taotluste esitamise tähtpäevaks Riigikantseleile ning elektrooniliselt teavituskirjas või taotlusvooru kuulutuses nimetatud e-posti aadressil. Taotleja vastutab paberkandjal esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest.

  (4) Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse taotluse Riigikantseleisse saabumise kuupäev. Pärast tähtpäeva Riigikantseleisse saabunud taotlus loetakse õigeaegselt esitatuks juhul, kui postitempli kuupäevaks on taotluste esitamise tähtpäev.

  (5) Taotlus vaadatakse viivitamata läbi. Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles ebatäpsusi, teavitab Riigikantselei sellest kohe taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale kuni 10 kalendripäeva.

  (6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 56 kalendripäeva jooksul taotlusvooru lõppemise tähtpäevast arvates.

§ 15.  Taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamine

  (1) Riigikantselei kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses nende suhtes esitatud nõuetele.

  (2) Riigisekretär teeb taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» §-des 18 ja 19 ning käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuetele.

  (3) Kui taotleja või taotlus ei vasta taotlejale või taotlusele esitatud nõuetele, teeb riigisekretär taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (4) Riigikantselei teavitab taotlejat kirjalikult lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsusest 5 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2007, 36, 229 - jõust. 18.05.2007]

§ 16.  Taotluse hindamine

  (1) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad §-s 3 nimetatud komisjoni liikmed. Vajaduse korral võib taotluste hindamisele komisjoni esimehe otsusel täiendavalt kaasata eksperte.

  (2) Komisjoni liikmed hindavad vastavaks tunnistatud taotlusi skaalal 1–5 järgmiste hindamiskriteeriumide lõikes:
  1) eesmärgipärasus – osakaal kuni 30% maksimaalsest koondhindest;
  2) mõju – osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
  3) sisu ja metoodika – osakaal kuni 30% maksimaalsest koondhindest;
  4) majanduslik efektiivsus – osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest.

  (3) Taotluse koondhinne kujuneb komisjoni liikmete antud hinnete summa aritmeetilise keskmisena. Taotluste paremusjärjestus kujuneb «Juhtimiskoolituse» ja «Stipendiumiprogrammi» alameetmete taotluste koondhinnetest.

§ 17.  Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Rahuldatakse «Keskse koolituse» ning «SKA arendamise» alameetmete taotlused, mille hinne on vähemalt 60% maksimaalsest koondhindest ning mille rahastamise summa ei ületa vastava alameetme taotluste rahastamise eelarvet ja mille osas on komisjon teinud riigisekretärile taotluse rahuldamise ettepaneku.

  (2) Rahuldatakse parimad «Juhtimiskoolituse» ja «Stipendiumiprogrammi» alameetmete taotlused, mille rahastamise summa ei ületa vastava alameetme taotluste rahastamise eelarvet ja mille osas on komisjon teinud riigisekretärile taotluse rahuldamise ettepaneku.

  (3) Põhjendatud juhul võib komisjon teha riigisekretärile ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada, kui muudetakse toetuse summat ja projekti tegevusi, tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (4) Riigisekretär teeb komisjoni ettepanekul taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

  (5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud otsusest teatab Riigikantselei taotlejale kirjalikult 5 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Taotleja kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks või soovi toetusest loobuda kirjalikult (edaspidi kinnituskiri) Riigikantseleile 14 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.

§ 18.  Taotluse rahuldamise otsus

  Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
  3) otsuse tegemise alused;
  4) toetuse saaja;
  5) toetatava projekti nimetus;
  6) toetuse suurus eurodes ning selle osakaal projekti abikõlblikest kuludest;
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]
  7) projekti kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev;
  8) toetuse väljamaksete tegemise tingimused;
  9) projekti aruande esitamise tähtpäev ja aruandega koos esitatavad dokumendid;
  10) viited õigusaktidele, millega sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasinõudmise alused;
  11) otsuse vaidlustamise kord;
  12) väljamaksete prognoosi esitamise nõue;
  13) toetuse saaja kinnituskirja nõue.

§ 19.  Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus

  Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
  3) otsuse tegemise alused;
  4) toetuse taotleja;
  5) projekti, millele toetust taotleti, nimetus;
  6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
  7) otsuse vaidlustamise kord.

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja otsuse kehtetuks tunnistamise alused ja kord

  (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema Riigikantseleilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
  1) projekti abikõlblikkuse algus- või lõppkuupäeva;
  2) projekti tegevusi;
  3) projekti eelarvet kulukohtade lõikes rohkem kui 10% eelarve mahust.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud Riigikantseleid kohe teavitama, kui muudetakse tegevuste aegu või muutuvad kontaktandmed.

  (3) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega, otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 9 lõikes 1 sätestatud tähtajaks või otsuse muutmist ei võimalda alameetme eelarve.

  (4) Riigisekretär otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 21 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistata kehtetuks «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 20² lõikes 4 sätestatud alustel.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb riigisekretär 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude ilmnemise päevast arvates.
[RT I 2007, 36, 229 - jõust. 18.05.2007]

5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE KORD JA TINGIMUSED 

§ 21.  Toetuse väljamaksed

  (1) Toetuse väljamakseid tehakse «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» alusel rahandusministri poolt kehtestatud toetuse väljamaksmise üldistel tingimustel ja korras ning vastavalt taotluse rahuldamise otsusele.

  (2) Toetuse saaja esitab vormikohase väljamakse taotluse kuu 1. või 15. kuupäevaks. Väljamakse taotlusele lisab toetuse saaja kuludokumentide ja maksete tegemist tõendavate dokumentide või ettemakse vajadust tõendavate dokumentide kinnitatud koopiad.

  (3) Riigikantselei kontrollib toetuse saaja esitatud väljamakse taotlust ning kuludokumentide ja maksete tegemist tõendavate dokumentide või ettemakse vajadust tõendavate dokumentide koopiaid.

  (4) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on korrektselt täidetud ja kulud on abikõlblikud ning vastavuses taotluse rahuldamise otsusega, edastab Riigikantselei väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul väljamakse taotluse Riigikantseleisse saabumise päevast arvates.

  (5) Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on puudulik, teavitab Riigikantselei sellest toetuse saajat viivitamata. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama uue väljamakse taotluse.

  (6) Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega ning peab moodustama vähemalt 15% taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast. Viimane väljamakse tehakse pärast projekti lõpparuande heakskiitmist. Toetuse saaja, kelle toetuse taotluse rahuldamise otsus sätestab projekti abikõlblikkuse lõppkuupäevaks hiljemalt 31. augusti 2008. a, esitab viimase väljamakse taotluse hiljemalt 30. septembril 2008. a.
[RT I 2008, 36, 218 - jõust. 08.08.2008]

  (7) Toetuse saaja, kelle toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse projekti abikõlblikkuse pikem tähtaeg, kui on toodud lõikes 6, esitab viimase väljamakse taotluse „Perioodi 2004 – 2006 struktuuritoetuse seaduse“ § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud tähtajaks.
[RT I 2008, 36, 218 - jõust. 08.08.2008]

Lisa 13362941 Lisa 1

Lisa 13362935 Lisa 2

Lisa 13362937 Lisa 3

Lisa 13362939 Lisa 4