Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 30.09.2010

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 14. oktoobri 2010. a otsusega nr 737

§ 1. Võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 11¹ järgmises sõnastuses:

«§ 11¹. Püsiv andmekandja

Püsiv andmekandja on vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav.»;

2) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Pakkuja peab tarbijale kirjalikult või muul tarbijale kättesaadaval püsival andmekandjal teatama, et tarbijal on õigus lepingust taganeda käesoleva seaduse §-s 49 või, kui tegemist on tarbijakrediidilepinguga, käesoleva seaduse §-s 409 sätestatud alusel, samuti teatama selle õiguse teostamise viisi ja tähtaja, märkides teates oma nime ja aadressi ning teate saatmise või andmise aja.»;

3) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 5:

«(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui koduukselepinguks on tarbijakrediidileping.»;

4) seadust täiendatakse §-ga 49¹ järgmises sõnastuses:

«§ 49¹. Taganemine tarbijakrediidilepingust

(1) Kui koduukseleping kujutab endast tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepingut käesoleva seaduse § 414 tähenduses, loetakse tarbija käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud tingimustel koduukselepingust taganemise korral taganenuks ka tarbijakrediidilepingust ja sellega seotud kõrvallepingust käesoleva seaduse § 409 lõike 3² tähenduses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei või tarbijalt tarbijakrediidilepingust taganemise korral nõuda intressi ega muude kulude tasumist. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse §-des 188–194 sätestatut.

(3) Kui krediiti on andnud kolmas isik ja krediidisumma on juba makstud pakkujale, lähevad pakkuja õigused ja kohustused tarbija suhtes tarbija taganemise korral lepingust üle krediidiandjale.»;

5) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«11) asjaolu, et tarbija loetakse käesoleva seaduse § 57 alusel taganenuks ka seotud tarbijakrediidilepingust, kui asi omandatakse või teenust saadakse krediidiga ning tarbija taganeb müügi või teenuse osutamise lepingust käesoleva seaduse § 56 alusel.»;

6) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

«(1²) Kui pakutavaks finantsteenuseks on tarbijakrediit, tuleb tarbijale käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 9 sätestatud teave teatavaks teha erisusega, et tarbija võib lepingust taganeda käesoleva seaduse §-s 409 sätestatud alusel ja tagajärgedega.»;

7) paragrahvi 54 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 1¹ ja 1² loetletud andmed tuleb kasutatavaid sidevahendeid arvestades esitada heauskselt, selgelt, arusaadavalt, vastavuses heade kommetega ja arvestades piiratud teovõimega isikute kaitsmise vajadust ning selliselt, et ilmneks pakkumise äriline eesmärk. Telefonside puhul tuleb pakkuja nimi ja kõne äriline eesmärk teha tarbijale selgelt teatavaks vestluse alguses.»;

8) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

«(4¹) Kui pakutavaks finantsteenuseks on tarbijakrediit:
1) esitatakse tarbijale käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 sätestatud teave erisusega, et tarbija võib lepingust taganeda käesoleva seaduse §-s 409 sätestatud alusel ja tagajärgedega;
2) peab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punktides 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 nimetatud teavet, krediidi kulukuse määra tüüpilise näite kujul ja vajaduse korral ka § 403¹ lõike 2 punktis 2 nimetatud teavet.

(4²) Kui pakutavaks finantsteenuseks on käesoleva seaduse § 407 lõikes 2¹ nimetatud arvelduskrediidilepingu sõlmimine ja arvelduskrediidi kasutusse võtmine kohe võimalik, peab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punktides 3 ja 8 ning § 407 lõike 2¹ punktides 3 ja 5 nimetatud teavet.»;

9) paragrahvi 54¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Finantsteenuse pakkuja edastab tarbijale mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist või tarbija poolt pakkumuse tegemist lepingutingimused ning käesoleva seaduse § 54 lõigetes 1 ja 1¹ ning muudes seadustes sätestatud teabe püsival andmekandjal.»;

10) paragrahvi 54¹ täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

«(2¹) Kui tarbijakrediidileping sõlmitakse tarbija algatusel ja kasutades sellist sidevahendit, mis ei võimalda teabe esitamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 403¹, eelkõige käesoleva seaduse § 54 lõikes 4 nimetatud juhul, edastab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale viivitamata pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist täieliku teabe vastavalt käesoleva seaduse §-le 403¹, kasutades Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte.

(2²) Kui käesoleva seaduse § 407 lõikes 2¹ nimetatud arvelduskrediidileping sõlmitakse tarbija algatusel ja kasutades sellist sidevahendit, mis ei võimalda teabe esitamist vastavalt käesoleva seaduse § 407 lõigetele 2¹ ja 2², eelkõige käesoleva seaduse § 54 lõikes 4 nimetatud juhul, edastab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale viivitamata pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist täieliku teabe vastavalt käesoleva seaduse § 407 lõikele 2⁴.»;

11) paragrahvi 56 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Käesolevas paragrahvis finantsteenuste kohta sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 57 ja 384 sätestatud tarbijakrediidilepingule.»;

12) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata juhul, kui sidevahendi abil sõlmitud lepinguks on tarbijakrediidileping.»;

13) paragrahvi 57 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 57. Tarbijakrediidilepingust taganemine»;

14) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui asi omandatakse või teenus saadakse krediidiga ning müügi- või teenuse osutamise leping kujutab endast tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepingut käesoleva seaduse § 414 tähenduses, loetakse tarbija käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud tingimustel lepingust taganemise korral taganenuks ka tarbijakrediidilepingust ja sellega seotud kõrvallepingust käesoleva seaduse § 409 lõike 3² tähenduses.»;

15) paragrahvi 57¹ senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Kui sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks on tarbijakrediidileping, kohaldatakse käesolevas paragrahvis nimetatud tagajärgede asemel käesoleva seaduse §-s 409 sätestatut.»;

16) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Kui sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks on tarbijakrediidileping, kohaldatakse käesolevas paragrahvis nimetatud tagajärgede asemel käesoleva seaduse §-s 409 sätestatut.»;

17) paragrahvi 94 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

«(3) Fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana.

(4) Intressimäär, mida ei loeta käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel fikseeritud intressimääraks, on fikseerimata intressimäär.»;

18) paragrahv 384 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 384. Tarbijakrediidilepingust taganemine

(1) Kui ehitise ajutise kasutamise lepingu hind tasutakse täielikult või osaliselt pakkuja poolt antud krediidi arvel ning ehitise ajutise kasutamise leping kujutab endast tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepingut käesoleva seaduse § 414 tähenduses, loetakse tarbija käesoleva seaduse §-s 383 sätestatud tingimustel lepingust taganemise korral taganenuks ka tarbijakrediidilepingust ja sellega seotud kõrvallepingust käesoleva seaduse § 409 lõike 3² tähenduses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei või tarbijalt tarbijakrediidilepingust taganemise korral nõuda intressi ega muude kulude tasumist. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse §-des 188–194 sätestatut.

(3) Kui krediiti on andnud kolmas isik ja krediidisumma on juba makstud pakkujale, lähevad pakkuja õigused ja kohustused tarbija suhtes tarbija taganemise korral lepingust üle krediidiandjale.»;

19) paragrahvi 400 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 400. Fikseerimata intressimääraga laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenusaaja poolt»;

20) paragrahvi 400 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Fikseerimata intressimääraga laenulepingu võib laenusaaja igal ajal üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.»;

21) paragrahvi 400 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kokkulepe tarbijast laenusaajale käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 järgi kuuluva ülesütlemisõiguse välistamise või selle teostamise raskendamise kohta on tühine.»;

22) paragrahvi 400 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingule, millest tulenevad kohustused võib tarbija ennetähtaegselt täita käesoleva seaduse § 411 alusel.»;

23) paragrahvi 401 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt.

«(1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.»;

24) paragrahvi 401 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.»;

25) seadust täiendatakse §-ga 401¹ järgmises sõnastuses:

«§ 401¹. Krediidivahendusleping

Krediidivahendusleping on leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima.»;

26) paragrahvi 403 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui krediidivahendusega tegeldakse kõrvaltegevusena, ei pea krediidivahendaja täitma käesoleva seaduse § 54 lõigetes 4¹ ja 4², § 54¹ lõikes 2¹, §-des 403¹ ja 403² ning § 407 lõigetes 2¹–2³ nimetatud kohustusi.

(2) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka füüsilise isiku poolt sõlmitud lepingule krediidi võtmiseks iseseisva majandus- või kutsetegevuse alustamiseks, mille puhul kasutusse võetav krediit või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind ei ületa 50 000 eurole vastavat summat.»;

27) paragrahvi 403 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) mille tööandja sõlmib kõrvaltegevusena töötajaga, intressivabalt või turu keskmisest madalama krediidi kulukuse määraga ja kui sellise lepingu sõlmimist ei pakuta kolmandatele isikutele;»;

28) paragrahvi 403 lõiget 3 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

«4) mille puhul tarbija vastutus tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse eest piirdub üksnes krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega;
5) mille tarbija sõlmib investeerimisühingu või krediidiasutusega väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 2 nimetatud investeerimiskõrvalteenuse osutamise käigus.»;

29) paragrahvi 403 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punktis 7 ning §-des 409, 414 ja 417 sätestatut ei kohaldata hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingule, mis on sõlmitud sellistele lepingutele tavalistel tingimustel.»;

30) paragrahvi 403 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

«(4¹) Käesoleva seaduse §-s 411 sätestatut ei kohaldata liisingulepingule, millega ei kaasne tarbija kohustust lepingueset välja osta.»;

31) paragrahvi 403 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Käesoleva seaduse § 403² lõike 1 punktis 3 ja lõikes 4, §-des 409, 410 ja § 414 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatut ei kohaldata kohtuliku kompromissina sõlmitud krediidilepingule.»;

32) paragrahvi 403 täiendatakse lõigetega 5¹, 5² ja 5³ järgmises sõnastuses:

«(5¹) Käesoleva seaduse § 407 lõikes 2¹ nimetatud arvelduskrediidilepingutele ei kohaldata käesoleva seaduse § 54 lõikes 4¹, § 54¹ lõikes 2¹, §-s 403¹, § 403² lõike 1 punktis 3 ja lõikes 4, § 404 lõigetes 2–2², § 407 lõigetes 4 ja 4¹, §-s 409, § 410 lõikes 2, §-s 411 ning §-des 414¹ ja 414² sätestatut.

(5²) Käesoleva seaduse § 407 lõikes 4 nimetatud arvelduskrediidilepingutele kohaldatakse vaid käesoleva seaduse § 407 lõigetes 4 ja 4¹ ning §-s 415 sätestatut.

(5³) Tarbijakrediidilepingutele, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ning mille puhul tuleb maksta väheolulisi tasusid, kohaldatakse käesoleva seaduse § 407 lõikes 2¹ nimetatud lepingute kohta sätestatut.»;

33) seadust täiendatakse §-dega 403¹ ja 403² järgmises sõnastuses:

«§ 403¹. Lepingueelne teave

(1) Tarbijale tuleb anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes järgmised andmed:
1) krediidiandja nimi ja aadress;
2) krediidi liik;
3) kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiir;
4) krediidi kasutusse võtmise tingimused;
5) tarbijakrediidilepingu kestus;
6) tagasimaksete summa, arv ja sagedus teabe esitamise aja seisuga ning vajaduse korral erineva intressimääraga laenujääkide puhul see, milliste tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete katteks tarbija tehtud tagasimakset arvestatakse;
7) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma;
8) intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused. Kui tegemist on muutuva intressimääraga, esitab krediidiandja selle muutumise ajavahemikud, tingimused ja korra. Kui intressimäär sõltub alusintressimäärast, esitatakse esialgse intressi suhtes kohaldatav alusintressimäär. Kui eri juhtudel kohaldatakse erinevaid intressimäärasid, esitatakse eespool nimetatud teave kõigi kohaldatavate intressimäärade kohta;
9) krediidi kulukuse määr aasta kohta;
10) hoiatus tasumata maksetest tulenevate tagajärgede kohta;
11) kohaldatav viivise määr maksetega viivitamise korral ja selle kohandamise kord ning vajadusel viivituse korral hüvitamisele kuuluvad kulud;
12) taganemisõiguse olemasolu või puudumine;
13) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus ja vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ning hüvitise arvutamise viisi;
14) tarbija õigus saada viivitamata ja tasuta teavet vastavalt käesoleva seaduse § 403² lõikele 5 tema krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatud andmete kohta;
15) tarbija õigus saada nõudmise korral krediidiandjalt tasuta tarbijakrediidilepingu projekti koopia vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule.

(2) Krediidiandja või krediidivahendaja esitab tarbijale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel ka järgmise teabe:
1) krediidivahendaja nimi ja aadress, kui tarbijakrediidilepingu sõlmimist pakub krediidivahendaja;
2) tarbijakrediidilepingust tulenevad tasud ning selliste tasude muutmise tingimused, kui tarbijalt tasusid nõutakse. Sellisteks tasudeks on näiteks tasud konto pidamise eest, et kajastada maksetehinguid ja krediidi kasutusse võtmise kandeid, välja arvatud juhul, kui konto avamine ei ole kohustuslik, ja maksevahendi kasutamise tasud nii maksetehingute tegemise kui ka krediidi kasutusse võtmise kannete eest;
3) tagatised, kui neid tarbijalt nõutakse;
4) lepingu sõlmimise kohustus, kui krediidi saamiseks või pakutavatel tingimustel krediidi saamiseks on kohustuslik sõlmida kõrvalleping, eelkõige kindlustusleping;
5) notaritasude maksmise kohustus, kui need jäävad tarbijakrediidilepingu sõlmimisel tarbija kanda;
6) selge ja kokkuvõtlik kinnitus, et tarbijakrediidilepinguga ei tagata tarbijakrediidilepingu alusel kasutusse võetud krediidi tagasimaksmist, kui tarbija tehtud maksete tagajärjel ei vähene vahetult tarbija kohustused krediidiandja ees, vaid makseid kasutatakse krediidi- või kõrvallepingus sätestatud aja jooksul ja tingimustel muu kapitali moodustamisel. Kinnitust ei esitata, kui tarbijakrediidilepingu alusel kasutusse võetud krediidi tagasimaksmine on tagatud;
7) tähtaeg, mille jooksul krediidiandja on lepingueelse teabega seotud, kui ta on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7 määranud sellise tähtaja;
8) tarbijakrediidilepingu puhul, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine ning majanduslikult seotud tarbijakrediidilepingute puhul lepingu esemeks olev asi või teenus ja selle hind kohe tasudes (netohind). Liisingulepingu puhul loetakse netohinnaks hind, millega liisinguandja liisingueseme ostab.

(3) Krediidi kogukulu tarbijale on kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses tarbijakrediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada või peavad teada olema. Krediidi kogukulu arvutamisel ei võeta arvesse notaritasusid. Kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel on vaja sõlmida kõrvalleping, eelkõige kindlustusleping, võetakse krediidi kogukulu arvutamisel arvesse ka nimetatud lepingust tulenevad kulud, eelkõige kindlustusmaksed.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ja krediidi kulukuse määr esitatakse tüüpilise näite kujul. Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat tema eelistatavatest lepingutingimustest, nagu tarbijakrediidilepingu kestus, krediidisumma või krediidi ülempiir, arvestab krediidiandja tüüpilise näite esitamisel tarbijalt saadud teavet.

(5) Kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on tarbijakrediidilepinguga seotud tasud ja intressimäär erinevad ja krediidiandja kasutab käesoleva seaduse § 406¹ lõikes 2 sätestatud eeldust, näitab krediidiandja, et muud seda tüüpi tarbijakrediidilepingu krediidi kasutusse võtmise viisid võivad tuua kaasa kõrgemad krediidi kulukuse määrad.

(6) Tarbija nõudmisel esitab krediidiandja tarbijale lisaks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ka tasuta tarbijakrediidilepingu projekti koopia, välja arvatud juhul, kui krediidiandja ei soovi tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi jätkata.

(7) Krediidiandja võib määrata tähtaja, mille jooksul on tarbijale esitatud lepingueelne teave krediidiandja jaoks siduv.

(8) Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormid sätestab justiitsminister määrusega. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte ei tohi muuta ega täiendada. Teave, mida krediidiandja soovib lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule tarbijale teatavaks teha, esitatakse eraldi dokumendis, mis võidakse lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele.

(9) Sidevahendi abil sõlmitava tarbijakrediidilepingu puhul loetakse krediidiandja käesoleva seaduse § 54 lõigetes 1¹ ja 2 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe käesolevas paragrahvis nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta.

(10) Sellistele tarbijakrediidilepingutele, mis sõlmitakse piiratud hulga tarbijatega seadusjärgselt ja avalikes huvides ning tingimustel, mis on tarbijale soodsamad turul kehtivatest tingimustest ja turu keskmisest madalama intressimääraga, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevat kohustust esitada lepingueelne teave Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel.

§ 403². Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine

(1) Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:
1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. Vajaduse korral küsib krediidiandja tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid;
2) hindama tarbija krediidivõimelisust ja
3) andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

(2) Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma.

(3) Kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija maksevõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või ülempiiri muutmist.

(4) Kui võib eeldada, et tarbija vajab või soovib täiendavaid selgitusi käesoleva seaduse § 403¹ kohaselt antava lepingueelse teabe, tarbijale pakutud lepingute põhiomaduste või mõju kohta, mida need võivad tarbijale avaldada, sealhulgas tarbija maksetega viivitamisest tulenevate tagajärgede kohta, siis on krediidiandja kohustatud andma tarbijale täiendavaid selgitusi ja hoiatama teda võimalikest ohtudest tarbijakrediidi võtmisel.

(5) Kui otsus tarbijale krediiti mitte anda põhineb andmekogudest saadud teabel, teavitab krediidiandja tarbijat viivitamata ja tasuta sellise andmekogus sooritatud päringu tulemustest ja kasutatud informatsioonist. Andmekogudest saadud teavet ei edastata, kui sellise teabe edastamine on keelatud õigusaktidega või on vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega.

(6) Krediidiandja ei ole kohustatud tarbija krediidivõimelisust hindama, kui sõlmitavaks tarbijakrediidilepinguks on leping, mis sõlmitakse piiratud hulga tarbijatega seadusjärgselt ja avalikes huvides ning tingimustel, mis on tarbijale soodsamad turul kehtivatest tingimustest ja turu keskmisest madalama intressimääraga.»;

34) paragrahvi 404 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

(2) Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud järgmine teave:
1) tarbija nimi ja aadress;
2) käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed;
3) tarbija õigus nõuda krediidiandjalt tasuta mis tahes ajal kogu tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul tarbijakrediidilepingu kohta tagasimaksetabelit, milles on põhisumma tagasimakse tähtaeg kindlaks määratud;
4) loetelu, milles on märgitud intressi ning sellega seotud korduvate ja ühekordsete tasude maksmise tähtajad ja tingimused, kui tasusid ja intressi tuleb maksta krediidi põhisummat tagasi maksmata;
5) taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja ajavahemik, mille vältel taganemisõigust saab kasutada, ja muud taganemisõiguse kasutamise tingimused, sealhulgas teave tarbija käesoleva seaduse § 409 lõike 3¹ kohase kohustuse kohta maksta tagasi krediidi põhisumma ning põhisumma suhtes alates selle kasutamise kuupäevast kuni selle krediidiandjale maksmise kuupäevani kogunenud intress ja intress ühe päeva kohta;
6) majanduslikult seotud tarbijakrediidilepingu puhul käesoleva seaduse §-st 414 tulenevad õigused ja nende kasutamise kord;
7) tarbijakrediidilepingu ülesütlemise kord;
8) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus, krediidi ennetähtaegse tagastamise kord ja vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ning selle hüvitise arvutamise viisi;
9) pädeva järelevalveasutuse nimetus ja aadress;
10) teave tarbijakrediidilepingust tulenevate vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta;
11) tarbijalt nõutavad tagatised ja kindlustus, kui neid nõutakse;
12) käesoleva seaduse § 403¹ lõike 2 punktides 2, 5 ja 6 nimetatud teave;
13) vajaduse korral muud lepingutingimused.»;

35) paragrahvi 404 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

«(2¹) Käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused.

(2²) Tarbija nõudmisel teeb krediidiandja tarbijale tasuta mis tahes ajal kogu tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tagasimaksetabeli. Tagasimaksetabelis märgitakse võlgnetavad summad ning selliste summade tagasimaksetähtajad ja -tingimused. Tabelis esitatakse iga üksiku tagasimakse jaotus, näidates krediidi põhisumma tagasimakse, aastase intressimäära alusel arvutatud intressisumma ja lisakulud, kui tarbijalt lisakulude maksmist nõutakse. Fikseerimata intressimääraga tarbijakrediidilepingu puhul või juhul, kui tarbijakrediidilepingu alusel võib lisakulusid muuta, sisaldab tagasimaksetabel selgel ja kokkuvõtlikul viisil viidet asjaolule, et tabelis sisalduvad andmed kehtivad ainult seni, kuni intressimäära või lisakulusid tarbijakrediidilepingu kohaselt muudetakse.»;

36) paragrahvi 404 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

37) seadust täiendatakse §-ga 404¹ järgmises sõnastuses:

«§ 404¹. Teave intressimäära kohta

(1) Intressimäära muudatus jõustub tarbijakrediidilepingu puhul, kui krediidiandja on tarbijat eelnevalt püsival andmekandjal intressimäära muutusest teavitanud. Teave sisaldab võlgnetavate maksete suurust pärast uue intressimäära jõustumist ning maksete arvu ja sageduse muutumise korral vastavaid üksikasju.

(2) Lepingupooled võivad tarbijakrediidilepingus kokku leppida, et lõikes 1 nimetatud teavet antakse tarbijale perioodiliselt, kui intressimäära muutuse on põhjustanud alusintressimäära muutumine ja uus alusintressimäär on üldsusele asjakohaste vahendite abil kättesaadavaks tehtud ning teave uue alusintressimäära kohta on kättesaadav krediidiandja ruumides.»;

38) paragrahvi 405 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt;

«(1) Tarbijakrediidilepingu, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, ning majanduslikult seotud tarbijakrediidilepingu puhul tuleb lepingus märkida:
1) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse kirjeldus;
2) krediidi eest omandatava asja või teenuse hind, kui tasumine toimuks kohe (netohind);
2¹) käesoleva seaduse § 404 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud andmed.»;

39) paragrahvi 405 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 405 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 406 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.

(2) Krediidi kulukuse määra arvutamisel kindlaks määratav krediidi kogukulu tarbijale ei sisalda kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuse rikkumisel, ega kulusid, mida tarbija peab kandma seoses asja ostmisega või teenuse kasutamisega. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse asja hind või tasu teenuse kasutamise eest sõltumata sellest, kas asja või teenuse osutamise eest tasutakse krediiti kasutades või mitte.

(3) Maksetehingute tegemist ja krediidi kasutusse võtmist võimaldava maksevahendi kasutamise kulusid, samuti tasusid sellise konto pidamise eest, millele tehakse krediidi kasutusse võtmise ja maksetehingute kandeid ja muid maksetehingutega seotud kulusid, tuleb krediidi kogukulu arvutamisel arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ning konto pidamise kulud on selgelt ja eraldi märgitud tarbijakrediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus.»;

42) paragrahvi 406 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 406 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Kui kokku on lepitud intressimäära muutumine või tasud, mis ei ole arvutamise ajal määratavad, märgitakse tarbijakrediidilepingus krediidi kulukuse määra asemel krediidi kulukuse esialgne määr, lähtudes esialgsest intressimäärast ja muudest tingimustest lepingu sõlmimise ajal, nagu need kehtiksid kogu lepingu kestuse ajal.»;

44) paragrahvi 406 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

«(5¹) Kui krediidilepingu jõustumise ajal on teada, et mingi kulu kindla ajavahemiku möödudes muutub, tuleb seda määra arvutamisel arvesse võtta.»;

45) seadust täiendatakse §-ga 406¹ järgmises sõnastuses:

«§ 406¹. Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamisel

(1) Kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus.

(2) Kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.

(3) Kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal krediiti vabalt kasutusse võtta, kuid tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud seoses krediidi kasutusse võtmise erinevate viisidega piirangud summa või ajavahemiku kohta, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata, järgides krediidi kasutusse võtmisega seotud piiranguid.

(4) Kui krediidi tagasimakse graafikut ei ole kindlaks määratud, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et:
1) krediit antakse üheks aastaks ja
2) kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse osamaksena võrdsete ajavahemike järel.

(5) Kui krediidi tagasimakse graafik on kindlaks määratud, kuid osamaksete summa mitte, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel iga osamakse summa madalaimaks lepinguga ettenähtud summaks.

(6) Kui tarbijakrediidilepinguga on ette nähtud rohkem kui üks tagasimakse tähtpäev, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et krediit tehakse kättesaadavaks ja tagasimakse tehakse varaseimal lepinguga ettenähtud tähtpäeval, kui ei ole sätestatud teisiti.

(7) Kui krediidi ülempiiri ei ole tarbijakrediidilepinguga kokku lepitud, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et krediidi ülempiir on 1500 eurot.

(8) Arvelduskrediidi korral loetakse, et kogu krediit võetakse kasutusse kogu arvelduskrediidilepingu kehtivusajaks. Kui arvelduskrediidilepingu kehtivusaeg ei ole teada, arvutatakse krediidi kulukuse määr, eeldades, et arvelduskrediidilepingu kestus on kolm kuud.

(9) Kui kindla ajavahemiku jooksul pakutakse tarbijale erinevaid intressimäärasid ja tasusid, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel kogu tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul intressimääraks ja tasudeks kokkulepitud kõrgeim intressimäär ja kõrgeimad tasud.

(10) Tarbijakrediidilepingute puhul, mille suhtes lepitakse kokku fikseeritud intressimäär esialgseks ajavahemikuks, mida seejärel kohandatakse korrapäraselt kokkulepitud näitaja alusel, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et fikseeritud intressimääraga ajavahemiku lõpust alates on intressimääraks krediidi kulukuse määra arvutamise ajal kehtinud kokkulepitud näitaja väärtusest tulenev intressimäär.»;

46) paragrahvi 407 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 407. Arvelduskrediidileping»;

47) paragrahvi 407 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Arvelduskrediidileping on tarbijakrediidileping, millega krediidiandja lubab tarbijal maksekonto jääki teatud suuruses ületada. Arvelduskrediidilepingutele kohaldatakse tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.»;

48) paragrahvi 407 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 407 täiendatakse lõigetega 2¹, 2², 2³, 2⁴ ja 2⁵ järgmises sõnastuses:

«(2¹) Tarbijale tuleb anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida arvelduskrediidileping, mille kohaselt tuleb krediit krediidiandja nõudmisel või kolme kuu jooksul tagasi maksta. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes järgmised andmed:
1) käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5, 11, 14 ja 15 nimetatud teave;
2) käesoleva seaduse § 403¹ lõike 2 punktis 1 nimetatud teave, kui tegemist on krediidivahendusega;
3) teave selle kohta, kui tarbijalt võidakse igal ajal nõuda krediidisumma tagasimaksmist täies ulatuses;
4) intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused. Kui intressimäär sõltub alusintressimäärast, esitatakse esialgse intressi suhtes kohaldatav alusintressimäär;
5) krediidi kulukuse määr tüüpnäite kujul, milles märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused;
6) lepingu sõlmimisest alates tasumisele kuuluvad tasud ja vajaduse korral tasude muutmise tingimused;
7) tähtaeg, mille jooksul krediidiandja on lepingueelse teabega seotud, kui ta on vastavalt käesoleva seaduse § 403¹ lõikele 7 määranud sellise tähtaja.

(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud teave tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt. Krediidiandja või krediidivahendaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud teabe esitamiseks kasutada justiitsministri määrusega kehtestatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte arvelduskrediidi jaoks.

(2³) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud lepingu puhul, mis sõlmitakse sidevahendi abil, loetakse, et krediidiandja on täitnud käesoleva seaduse § 54 lõigetes 1¹ ja 2 teabele esitatavad nõuded, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe arvelduskrediidi jaoks käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta.

(2⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud lepingus esitatakse selgelt ja kokkuvõtlikult järgmine teave:
1) käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punkides 1–5 ja 8 nimetatud teave;
2) käesoleva seaduse § 403¹ lõike 2 punktis 1 nimetatud teave;
3) käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 1 nimetatud teave;
4) krediidi kulukuse määr ja krediidi kogukulu tarbijale;
5) käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 3 ja 6 nimetatud teave.

(2⁵) Krediidi kulukuse määr ja krediidi kogukulu tarbijale arvutatakse arvelduskrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused.»;

50) paragrahvi 407 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvi 407 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

«(3¹) Krediidiandja teavitab tarbijat regulaarselt, esitades talle püsival andmekandjal konto väljavõtte. Konto väljavõte sisaldab järgmist teavet:
1) täpne periood, mida konto väljavõte kajastab;
2) tarbija poolt kasutusse võetud summad ja kasutusse võtmise kuupäevad;
3) eelmisel konto väljavõttel kajastunud kontojääk ja selle kuupäev;
4) uus kontojääk;
5) tarbija tehtud maksete suurus ja maksekuupäevad;
6) kohaldatav intressimäär;
7) kohaldatavad tasud;
8) minimaalne tasumisele kuuluv summa, kui see on kokku lepitud.

(3²) Intressimäära muudatus jõustub fikseerimata intressimääraga arvelduskrediidilepingu puhul, kui krediidiandja on tarbijat eelnevalt püsival andmekandjal intressimäära muudatusest teavitanud. Lepingupooled võivad arvelduskrediidilepingus kokku leppida, et teave intressimäära muutuse kohta esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ ettenähtud viisil, kui intressimäära muutuse on põhjustanud alusintressimäära muutumine ja uus alusintressimäär on üldsusele asjakohaste vahendite abil kättesaadavaks tehtud ning teave uue alusintressimäära kohta on kättesaadav krediidiandja ruumides.»;

52) paragrahvi 407 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Kui puudub arvelduskrediidi andmise kokkulepe ja krediidiandja lubab tarbijal maksekonto jääki ületada või kui krediidiandja lubab tarbijal ületada arvelduskrediidilepingus kokkulepitud arvelduskrediidi ülempiiri, tuleb tarbijat teavitada käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 4 ja 6 nimetatud asjaoludest. Krediidiandja esitab kõnealuse teabe püsival andmekandjal regulaarselt.»;

53) paragrahvi 407 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

«(4¹) Kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tarbijakrediidilepinguga, teatab krediidiandja tarbijale maksekonto jäägi märkimisväärse ületamise korral, mis vältab kauem kui üks kuu, viivitamata püsival andmekandjal:
1) maksekonto jäägi ületamisest;
2) summa, mille võrra on maksekonto jääki ületatud;
3) intressimäära;
4) kohaldatavad leppetrahvid, tasud või viivise.»;

54) paragrahvi 407 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 408 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt;

«(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul puuduvad andmed kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra kohta, ei või intressi nõuda rohkem käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäärast, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema.»;

56) paragrahvi 408 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(9) Kui krediidi kulukuse määr on tarbijakrediidilepingus märgitud tegelikust madalamana, alaneb tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimäär protsendimäära võrra, mille võrra krediidi kulukuse määr on avaldatud tegelikust madalamana.»;

57) paragrahvi 409 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Tarbija võib tarbijakrediidilepingust taganeda 14 päeva jooksul. Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust, võib seda teha ka isik, kes ühines tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema tarbijakrediidilepingu sõlmimise päevast või päevast, kui tarbija sai kätte käesoleva seaduse §-s 404 nimetatud lepingutingimused ja teabe, kui see päev on hilisem lepingu sõlmimise päevast.»;

58) paragrahvi 409 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

«(2¹) Kui tarbija kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingust taganemise õigust, peab taganemisavaldus olema tehtud enne lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist.»;

59) paragrahvi 409 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Tarbija maksab krediidiandjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul taganemisavalduse tegemisest arvates tagasi krediidi põhisumma ja põhisummalt alates krediidi kasutusse võtmisest kuni põhusumma tagasimaksmiseni kokkulepitud intressi. Taganemise korral ei ole krediidiandjal õigust nõuda tarbijalt muid hüvitisi kui krediidiandja poolt avalik-õigusliku suhte alusel krediidisuhte raames makstud tagastamatuid tasusid. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele käesoleva seaduse §-des 188–194 sätestatut.»;

60) paragrahvi 409 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

«(3¹) Kui tarbija ei maksa krediiti tagasi käesoleva paragrahvi lõike 3 esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et tarbija ei ole lepingust taganenud.

(3²) Kui tarbija kasutab tarbijakrediidilepingu suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud taganemisõigust, loetakse tarbija taganenuks ka tarbijakrediidilepinguga seotud kõrvallepingust, mille eesmärgiks on pakkuda teenust või muud hüve ja mida pakub krediidiandja või kolmas isik kolmanda isiku ja krediidiandja vahelise kokkuleppe alusel.»;

61) paragrahvi 409 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ sätestatut ei kohaldata tarbija taganemise korral käesoleva seaduse §-s 405 nimetatud krediidilepingust ja liisingulepingust, millega ei kaasne tarbija kohustust lepinguese välja osta. Nimetatud lepingutest taganemise korral on krediidiandjal õigus nõuda saadud viljade ja muu kasu väljaandmist.»;

62) paragrahvi 409 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks;

63) paragrahvi 410 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 410. Koduukselepinguna ja sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping»;

64) paragrahvi 410 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

(2) Koduukselepinguna või sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingust võib tarbija põhjust avaldamata taganeda üksnes käesoleva seaduse §-s 409 sätestatud korras ja viisil.»;

65) paragrahvi 410 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

66) paragrahvi 411 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Tarbija võib tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt. Sellisel juhul ei võlgne tarbija krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid.»;

67) paragrahvi 411 täiendatakse lõigetega 1¹, 1², 1³ ja 1⁴ järgmises sõnastuses:

«(1¹) Kui krediidi ennetähtaegne tagasimaksmine toimub fikseeritud intressimääraga perioodil, on krediidiandjal õigus tarbijalt nõuda üksnes mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagasimaksmisega. Eelkõige võetakse kahju määramisel arvesse krediidiandja võimalust tagasimakstud krediiti laenuturul ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu uuesti välja laenata, arvestades seejuures krediidiandja kulude kokkuhoidu ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu.

(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud hüvitise suurus ei või ületada üht protsenti ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast, kui krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise ja tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tarbijakrediidilepingu lõppemise vaheline periood on pikem kui üks aasta, ja 0,5 protsenti ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast, kui see periood ei ületa üht aastat.

(1³) Krediidiandja ei või nõuda tarbijalt käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud hüvitist, kui krediit makstakse tagasi krediidi tagasimakse kindlustamiseks sõlmitud kindlustuslepingu alusel, arvelduskrediidi raames või fikseerimata intressimääraga perioodil.

(1⁴) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud krediidiks on hüpoteegiga tagatud krediit, ei välista käesoleva paragrahvi lõikes 1² nimetatud piirmäärad krediidiandja õigust nõuda tarbijalt täiendavat kahjuhüvitist, kui krediidiandja on krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu kandnud suuremat kahju.»;

68) paragrahvi 411 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

69) paragrahvi 411 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

«(4) Kui hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingu puhul toimub ennetähtaegne tagasimaksmine fikseerimata intressimääraga perioodil, võib krediidiandja erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatust nõuda tarbijalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.

(5) Tarbijalt käesoleva paragrahvi alusel nõutav hüvitis ei või olla suurem summast, mida tarbija oleks maksnud intressideks ennetähtaegse tagasimaksmise ja tarbijakrediidilepingu lõppemise tähtpäeva vahelisel perioodil.»;

70) paragrahvi 412 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 412. Tarbijakrediidilepingust tulenevate krediidiandja nõuete loovutamine»;

71) paragrahvi 412 tekst loetakse lõikeks 2;

72) paragrahvi 412 täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses:

«(1) Kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks.»;

73) paragrahvi 413 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Tarbijat ei või kohustada võtma tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude tagamiseks vekslikohustust ega välja andma tšekki, krediidiandja aga ei või neid vastu võtta.»;

74) paragrahvi 414 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 414. Tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud müügileping»;

75) paragrahvi 414 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud.

(2) Kui tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust vastavalt käesoleva seaduse §-s 409 sätestatule, võib ta taganeda ka tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud müügilepingust. Müügilepingust taganemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 188–194 sätestatut. Kui krediidisumma on müüjale laekunud, lähevad müügilepingust taganemise korral tekkivad müüja õigused ja kohustused üle krediidiandjale.»;

76) paragrahvi 414 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kui müüja ei täida tarbijakrediidilepinguga seotud müügilepingust tulenevat asja üleandmise kohustust või kui asi ei vasta lepingutingimustele ning müüja on õigustamatult keeldunud tarbija õiguskaitsevahendite rahuldamisest, võib tarbija müügilepingu alusel krediidiandja suhtes keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kui tarbija on taganenud müügilepingust, võib ta taganeda ka müügilepinguga seotud krediidilepingust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse ka tarbijakrediidilepingule, millega finantseeritakse muu kohustuse täitmist kui asja üleandmist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingule, mille eesmärk on väärtpaberite, välisvääringu või väärismetallide omandamise finantseerimine.»;

77) seadust täiendatakse §-dega 414¹ ja 414² järgmises sõnastuses:

«§ 414¹. Korralise ülesütlemise erisused tähtajatu tarbijakrediidilepingu puhul

(1) Kui tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliseks ülesütlemiseks ei ole etteteatamistähtaega kokku lepitud, võib tarbija lepingu üles öelda igal ajal etteteatamistähtaega järgimata. Etteteatamistähtaja kokkuleppimisel ei või selle kestus ületada ühte kuud.

(2) Krediidiandja võib tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda, kui selline võimalus on lepinguga ette nähtud. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tarbijale teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud enne ülesütlemise jõustumist, kui lepingus ei ole kokku lepitud pikemat etteteatamistähtaega. Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on tühine.

(3) Kui isiku suhtes kasutatakse lepingu ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Kui krediidiandjal on õigus tarbijakrediidileping korraliselt üles öelda, kuid puudub kokkulepe ülesütlemise tähtaja pikkuse kohta, loetakse pooled kokku leppinuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtajas. Ülesütlemise tähtaja järgimata jätmine ei too kaasa ülesütlemise tühisust.

§ 414². Krediidiandja õigus keelduda krediidi kasutada andmisest

(1) Tähtajatu tarbijakrediidilepingu puhul võib krediidiandja mõjuval põhjusel keelduda tarbijale krediidi kasutada andmisest, kui see on lepingus kokku lepitud. Eelkõige võib keelduda juhul, kui on oluliselt suurenenud risk, et tarbija ei suuda täita oma kohustust krediiti tagasi maksta või esinevad asjaolud, mis annavad alust arvata, et krediiti kasutatakse kuritegelikul eesmärgil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teavitab krediidiandja tarbijat krediidi kasutada andmisest keeldumisest ja selle põhjustest püsival andmekandjal, välja arvatud juhul, kui sellise teabe esitamine on keelatud või on vastuolus avaliku korra või avaliku julgeoleku eesmärkidega. Tarbijat tuleb teavitada võimaluse korral enne, kuid hiljemalt viivitamatult pärast krediidi kasutada andmisest keeldumist.»;

78) paragrahvi 415 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.

(2) Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse:
1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks;
2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks;
3) kolmandas järjekorras intressi katteks;
4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.»;

79) paragrahvi 416 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 416. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud»;

80) paragrahvi 416 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.»;

81) paragrahvi 417 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 417. Krediidiandja taganemine tarbijakrediidilepingust»;

82) paragrahvi 417 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja tarbijakrediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel.»;

83) paragrahvi 417 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

84) seadust täiendatakse §-ga 417¹ järgmises sõnastuses:

«§ 417¹. Krediidivahendaja täiendav teavitamiskohustus

(1) Krediidivahendaja annab tarbijale enne krediidivahenduslepingu sõlmimist teada:
1) krediidivahendaja volituste ulatuse, eelkõige, kas krediidivahendaja teeb koostööd ühe või mitme krediidiandjaga või tegutseb iseseisvalt;
2) krediidivahenduse eest makstava tasu suuruse, kui see tuleb tasuda tarbijal.

(2) Krediidivahendaja teavitab krediidiandjat tarbija poolt krediidivahendajale makstavast tasust selliselt, et krediidiandja saaks seda krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse võtta.»;

85) paragrahvi 418 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 418. Nõuded krediidivahenduslepingule»;

86) Paragrahvi 418 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Krediidivahendusleping tuleb sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne, kui tarbija esitab avalduse tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmiseks käesoleva seaduse § 404 lõike 1 tähenduses.»;

87) paragrahvi 418 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

«(1¹) Krediidivahenduslepingus tuleb märkida:
1) krediidivahendaja volituste ulatus, eelkõige, kas krediidivahendaja teeb koostööd ühe või mitme krediidiandjaga või tegutseb iseseisvalt;
2) tarbija poolt krediidivahendajale makstava tasu suurus;
3) asjaolu, kas krediidivahendaja on tasu kokku leppinud ka krediidiandjaga ja selle tasu suurus.»;

88) paragrahvi 418 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Krediidivahendusleping, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1, lõike 1¹ punktides 2 ja 3 või lõikes 2 sätestatud nõuetele, on tühine.»;

89) paragrahvi 419 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Tarbija peab maksma krediidivahendajale tasu üksnes juhul, kui tarbijale antakse krediiti vahendaja tegevuse tulemusena ja tarbija ei saa tarbijakrediidilepingust enam vastavalt käesoleva seaduse §-le 409 taganeda.»;

90) paragrahvi 419 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Krediidivahendaja ei tohi krediidi vahendamise või tarbijakrediidilepingu sõlmimise võimalusele osutamisega seotud teenuste eest nõuda muud kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tasu ning kokkuleppel tarbijaga vahendaja poolt kantud vajalike kulude hüvitamist.»;

91) paragrahvi 709 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Reklaamiseaduses (RT I 2008, 15, 108; 2010, 44, 262) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Igas reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid, tuleb ära näidata krediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul.»;

2) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

«(3¹) Krediidivahendaja peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule avaldama ka oma volituste ulatuse vastavalt võlaõigusseaduse § 417¹ lõike 1 punktile 1.»;

3) paragrahvi 29 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Tarbijakaitseseaduse (RT I 2004, 13, 86; 2010, 31, 158) § 41¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Tarbijakaitseameti peadirektor või tema volitatud ametiisik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud võlaõigusseaduse §-des 54, 54¹, 55, 62¹, 380, 403¹, 403², 404, 404¹, 406, 407, 408, 417¹, 418, 711, 711¹, 727, 727¹ ja 867–870 sätestatud teavitamiskohustusi, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.»

§ 4. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadust (RT I 2002, 53, 336; 2005, 39, 308) täiendatakse §-dega 17¹ ja 17² järgmises sõnastuses:

«§ 17¹. Tarbijakrediidilepingutele kohaldatav seadus

(1) Enne 2010. aasta 25. oktoobrit sõlmitud tähtajatule tarbijakrediidilepingule kohaldatakse alates 2010. aasta 25. oktoobrist kehtiva võlaõigusseaduse §-s 404¹, § 407 lõigetes 3¹ ja 3², lõike 4 teises lauses ja lõikes 4¹ ning §-des 412, 414¹ ja 414² sätestatut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2010. aasta 25. oktoobrit. Tarbijakrediidilepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2010. aasta 25. oktoobrit, kohaldatakse seni kehtinud seadust.

(3) Kui tarbijakrediidilepingu tingimus on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuupäeva vastuolus võlaõigusseaduse sättega, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tagasiulatuvalt enne 2010. aasta 25. oktoobrit sõlmitud krediidilepingutele ja millest ei ole võimalik poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel võlaõigusseaduses sätestatut.

§ 17². Tarbijakrediidilepingus sisalduvate tüüptingimuste muutmine

Krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja võib kuni 2010. aasta 25. oktoobrini muuta enda poolt finantsteenuse osutamisel kasutatavaid tüüptingimusi, sõltumata sellest, kas krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja on endale lepingu või tüüptingimusega jätnud tingimuste ühepoolse muutmise õiguse, kui tüüptingimuste muutmine on vajalik nende kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse § 17¹ lõikes 1 nimetatud sätetega ning krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja teavitab teist lepingupoolt tingimuste muutmisest ja annab talle õiguse muudatustega mittenõustumise korral leping kohe lõpetada.»

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2011. aasta 23. veebruaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA