Teksti suurus:

Ruila Põhikooli arengukava kinnitamine

Väljaandja:Kernu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2002, 16, 380

Ruila Põhikooli arengukava kinnitamine

Vastu võetud 09.08.2001 nr 17

Kuulanud ära Ruila Põhikooli direktor Tiia Rosenbergi ettekande ja vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni seisukoha ning võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 95, 611; 2001, 50, 288) § 3.1, Kernu Vallavolikogu määrab:

1. Kinnitada Ruila Põhikooli arengukava aastateks 2001–2003 (juurde lisatud).

2. Määrus jõustub 1. septembril 2001. a.

Volikogu esimees Kuldar PAJU

Kinnitatud
Kernu Vallavolikogu 9. augusti 2001. a määrusega nr 17

RUILA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2001–2003

1. SISSEJUHATUS

Tallinnast umbes 25 km kaugusel asuvas Ruila Põhikoolis on haridust antud pea 130 aastat. Hoolimata riigikorra ja poliitiliste tuulte vahetumisest on kool suutnud püsima jääda ning viimasel aastakümnel vastupidiselt üldlevinud tendentsile isegi kasvanud. Kool on pidanud pidevate katsetuste ja reformimiste käigus leidma oma tee, täitmaks oma põhilist eesmärki – anda õpilastele omas ajas parimat haridust.

Arengukava on koostatud hetkeolukorra analüüsimiseks ning selgepiiriliste tulevikuväljavaadete kujundamiseks.

Antud arengukava tuleb aasta-aastalt edasi arendada, kaasates sellesse protsessi kõiki asjast huvitatuid. Sel juhul suudame tagada ajaga kaasas käiva koolihariduse järjepidevuse.

2. ÜLDANDMED

2.1. Ajalugu

Ruila koolis alustati õppetööd 1871. aastal. Sel aastal valmis kohalike peremeeste Hindrek Iisreali ja Hans Laabani eestvedamisel koolimaja jaoks ehitatud hoone praeguse Vana-Pärnu maantee ääres. Koolihoone ehitamist juhatas Ruila esimene koolmeister Hans Tennijas. Valminud koolimaja oli madal, õlgkatusega ja väikeste akendega. Kooli ainukeses klassitoas oli üks pikk laud ja kahel pool lauda pikad pingid. Lapsed asetati pinki istuma tarkuse järgi. Ühes ruumis tuli õpeteada korraga üle 50 lapse.

1916. a valmis uus koolimaja, kus oli kaks klassiruumi, õpilaste jaoks köök ja söögituba, korter õpetajale ning pööningul kamber kooliteenijale. Koolil oli orel, millel mängis uue koolimaja sisseõnnistamisel helilooja Juhan Jürme. Selles koolimajas õpetati lapsi 26 aastat.

1931. a sügisest muudeti Ruila 4-klassiline algkool 6-klassiliseks ning koolis hakkas tööle kaks klassikomplekti kahe õpetajaga. Kooli juhatas Johannes Köster ja õpetajaks oli Helmes Isreal (Tungal).

1939. a pöördus Ruila mõisnik Arved von Bremen tagasi Saksamaale ja mõisahoone anti 1940. a Ruila kooli käsutusse.

1944. a märtsis kool suleti ajutiselt ja koolimaja ruumid anti üle Tallinna Keskhaigla käsutusse. Sama aasta sügisel paigutati koolimajja nõukogude tankistide väeosa. Õppetöö algas uuesti 27. detsembril 1944. a.

1956. a alustas Ruilas tööd kodulooring ning pandi alus koduloomuuseumile Helmes Tungali juhendamisel. Ruila kooli on lõpetanud tema tütar, tuntud poetess ja lastekirjanik Leelo Tungal, kellega on koolil praegugi heanaaberlikud suhted. Huvitav on ka märkida, et Ruila kooli on lõpetanud aastaid Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaanina töötanud farmakoloogia professor Lembit Allikmets, kes on Ruila esimese koolimaja ehitamise mõtte algataja Indrek Isreali neljanda põlve võsu, Ruila kooli direktoriks aga aastatel 1997–2000 oli tema vend Ants Allikmets.

1976.–1989. a liideti Ruila koolile Kernu kool.

1990. aastate keskel alustati mõisahoones põhjalikumate ümberehitustöödega. Kool sai uue elektrisüsteemi ja kanalisatsiooni, nõuetele vastavad klassiruumid, kaasaaegse arvutiklassi, koduloomuuseumi, garderoobi jne. Vanast mõisahoonest on saamas hubane ja kaasaaegne koolimaja.

Ruila kool on läbi aegade olnud:
aastatel 1871–1926 3-klassiline
aastatel 1926–1930 4-klassiline
aastatel 1930–1946 6-klassiline
aastatel 1946–1962 7-klassiline
aastatel 1962–1989 8-klassiline
alates 1989. aastast 9-klassiline ehk põhikool

Õpilaste arv koolis on olnud 80 ringis, kool on tasapisi kasvanud ning hetkel õpib Ruila koolis 110 last.

Ruila kooli direktorid:

129 aasta jooksul on Ruila koolis olnud 15 juhti:
1871 – Hans Tennijas
1872 – Juhan Tasmut
1877 – Karl Karell
1890 – Mihkel Linnamägi
1930 – Helmes Israel-Tungal
1931 – Johannes Köster
1941 – Karl Kogerman
1945 – Helmes Tungal
1950 – Ludmilla Koržets
1951 – Helmut Elstrok
1957 – Maire Peep
1967 – Loreida Laidna
1980 – Aivo Sildvee
1989 – Sakari Sepp
1992 – Mart Roomets
1997 – Ants Allikmets

Praegu juhib kooli Tiia Rosenberg

2.2. Õpilased

Ruilas on kohalikele lastele haridust antud alates 1871. aastast. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad Kernu valla Allika, Hingu, Kaasiku, Kabila, Kibuna, Laitse, Muusika, Pohla, Ruila ja Vansi külad. Lisaks veel Nissi valla Munalaskme ja Aude külad. Õpilaste arv läbi aegade on püsinud 80 ümber, vaid aastatel 1976–1989, mil Ruila koolile liideti Kernu kool, ulatus laste arv 139-ni. Praeguseks on laste arv koolis kasvanud 110-ni.

Ruila kooli õpilaste arvu kujunemisel lähiaastatel etendavad tähtsat rolli järgmised tegurid:

– Ruila kooli teeninduspiirkonda jäävad umbes 3000 suvilat, kuhu järjest alaliselt elama asutakse;

– kaugus Tallinnast. Kuna elu koondub üha enam Tallinna ümber, on oodata selle piirkonna elanike arvu suurenemist. Ka Kernu valla arengukavas on planeeritud selles piirkonnas elamuehitust.

Eelnevast tulenevalt võib prognoosida Ruila kooli laste arvu püsimist samal tasemel või suurenemist paarikümne õpilase võrra.

Prognoos lähiaastateks:

  2000–2001 2001–2002 2002–2003 2003–2004
1. kl 12 11 16 13
2. kl 9 11 11 16
3. kl 10 9 11 11
4. kl 14 10 9 11
5. kl 16 15 10 9
6. kl 16 17 15 10
7. kl 13 16 17 15
8. kl 17 13 16 17
9. kl 3 17 13 16
KOKKU 110 119 118 118

Ruila kooli lõpetajad on läinud enamasti edasi õppima:
• Tallinna gümnaasiumidesse
• Saue Gümnaasiumisse
• Turba Gümnaasiumisse
• Märjamaa Gümnaasiumisse

Kahjuks puudub täpne ülevaade edasiõppimiste kohta.

2.3. Õpetajate kaader ja kvalifikatsioon

Ruila põhikoolis töötab 18 õpetajat, neist

– kõrgema haridusega 13 õpetajat
– keskeriharidusega 4 õpetajat
– keskharidusega 1 õpetaja

4 õpetajat omandavad kõrgharidust TPÜ kaugõppes: 2 klassiõpetaja erialal; 1 inglise filoloogia ja 1 kunstiõpetuse erialal.

Teist kõrgharidust omandavad ajalooõpetaja TÜ-s ja matemaatika õpetaja TPÜ-s. Kehtiva tunnijaotusplaani järgi peaks meil olema 11,34 õpetajakohta. Kuid tänase seisuga on meil 16 õpetajat (1 lapsehoolduspuhkusel ja 1 ringijuhendaja), s.t et paljud õpetajad töötavad alakoormusega.

Tulevikus peaks kaadri otsingul eelkõige lähtuma olemasolevast õpetajate kaadrist ja ära kasutama kõik kohapealsed võimalused:
1) pakkuma pedagoogidele lisaeriala õppimise võimalust,
2) kuna Kernu vallas on kaks väikest põhikooli, oleks väikese koormusega õppeainete õpetajaid mõttekas tööle võtta kahe kooli peale.

Õpetajate vanuseline koosseis:

Viimaste aastatega on õpetajate kaader tublisti uuenenud ja noorenenud. Õpetaja keskmine vanus on 37 aastat.

Muret tekitab meesõpetajate vähesus. Põhjuseks eelkõige väike palk. Kaadrivoolavust ei esine, seega on kujunenud hea meeskond, kus üksikud tulijad-minejad ei muuda põhiolemust.

Koolis ei jää tunnid kindlasti ära, kuna õpetajad töötavad enamasti väikese koormusega, leitakse alati asendamise võimalus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik Ruila kooli õpetajad omavad või on omandamas erialast kõrgharidust.

2.4. Kooli roll oma piirkonnas

Tagame põhihariduse kodukohas. Vald tagab kõikidele lastele tasuta kooli- ja kojusõidu. Hariduse võimaldamine kodukohas aitab tugevdada inimeste sidet oma kodukohaga.
Kooli roll piirkonnas:
1. Konkurentsivõimelise hariduse andmine kohapeal
2. Huvihariduse pakkumine kohapeal
– rahvatants
– koorilaul
– orkester
– spordiring
– kunsti- ja käsitööring
– näitering
– ratsutamine

Huvialaringid on kantud tunniplaani ja kokkuleppel lastevanematega on ringi tööst osavõtt neile, kes on hakanud aasta algul ringis käima, kohustuslik.
3. Kool kui kohalik tööandja

Kool pakub tööd abipersonalile ning enamus õpetajaid on samuti kohalikud.
4. Kool on sotsiaalseks keskuseks oma piirkonna lastele

Kooli jookseb kokku info abivajajate kohta, läbi kooli saab vald toetada vähekindlustatud peresid (tasuta koolilõuna, õppevahendid jne)
5. Kool on kujunemas külaelu kultuurikeskuseks

Kooli ruumides ja peamiselt kooliõpetajate ettevõtmisel korraldatakse tähtpäevaüritusi külas. Külaelanikel on võimalus osa saada kooli üritustest.
6. Kooli koduloomuuseumis säilitatakse küla ajalugu, kantakse edasi põlvkondadevahelist järjepidevust.

2.5. Kooli omandivorm, koostöö omavalitsusega

Ruila Põhikool on Kernu valla munitsipaalasutus. Kohalikule omavalitsusele on riigi poolt pandud ülesandeks kindlustada õpilastele hariduse andmine ja koolikohustuse täitmine.

Kooli eelarve 2001. a on 1 598 040 krooni, moodustades 12,3% valla eelarvest. Olukorras, kus eelarvelisi vahendeid alati napib, tuleb kooli majandamisel pöörata rohkem tähelepanu võimalustele abi saada sponsoritelt ja erinevatelt sihtasutustelt, innustada ja toetada õpetajaid projektide kirjutamisel ja võimaldada osalemist projektikoolitustel. Samuti on võimalus otsida rakendust suviti tühjalt seisvale majale, pakkudes neid laagritele, ekskursioonidele jne.

Ruila koolile kinnitatud teeninduspiirkond hõlmab väga suurt maa-ala ja sellepärast on meile oluline normaalne koolibussi töö organiseerimine. Hetkel ei rahulda koolibuss ei lapsevanemaid ega ka õpetajaid. Buss on väike ega vasta ohutusnõuetele. Samas on bussi graafiku seadmisel arvestatud ka nende õpilastega, kes huvialaringide tööst osa võtavad.

Kuna meie kool asub väikeses vallas, puudub omavalitsuses haridusnõunik, kes kooli probleemidega tegeleks, koole nõustaks jne. Samuti on tühik lastekaitse alal. Puudub ametnik, kes tegeleks koolikohustuse mittetäitjatega, alaealiste õigusrikkujatega, sotsiaalsete probleemidega peredes jne. Õpetaja ei ole siiski sotsiaaltöötaja. Koolis napib tihti eripedagoogilistest ja psühholoogilistest teadmistest. Meil aga ei ole organiseeritud psühholoogilise abi andmise võimalust valla vahendusel.

Kooli hoolekogu töös osaleb vallavolikogu esindaja. Õpetajad omakorda osalevad omavalitsuse töös, kuuludes nii kultuuri- ja spordi- kui ka haridus- ja sotsiaalkomisjoni koosseisu. Kooli ja sotsiaalkomisjoni koostöös selgitatakse välja abivajavad õpilased. Samuti koordineeritakse ja korraldatakse koos kooliga ülevallalisi üritusi.

Väikese valla eelis on tihe ja konstruktiivne koostöö omavalitsusega.

2.6. Kooli töökorraldus

Kooli juhib direktor. Töölepingu direktoriga sõlmib vallavanem kuni viieks aastaks. Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ja kodukord, juhtida kooliõppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega.

Ruila Põhikoolis töötavad õppealajuhataja 0,5 koormusega, majandusjuhataja 0,5 koormusega ja huvijuht.

Kooli juhtkonna tööjaotus

TÖÖKOHUSTUSED DIREKTOR ÕPPEALAJUHATAJA MAJANDUSJUHATAJA
JUHTIMINE vastustab osaleb osaleb
PLANEERIMINE
– üldtööplaani koostamine
vastutab osaleb  
KOOLI ARENGUKAVA
– koostamine
– kooskõlastamine
– kinnitamine
– hilisem täpsustamine
vastutab osaleb osaleb
ÕPPEKAVA
– üldalused
– üksikute ainekavade koostamine
– koduloo ainekava koostamine
osaleb vastutab  
ÕPPETÖÖ KORRALDUS
– tunniplaani koostamine
– tunniplaani kinnitamine
– muudatused tunniplaanis
– asendused tunniplaanis


vastutab

vastutab

vastutab
vastutab
 
ÕPPERUUMID
– planeerimine
– korrasolek
 
vastutab


vastutab
sügisene/kevadine suurpuhastus
– remonttööde planeerimine

vastutab
  vastutab
osaleb
ÕPPEPROTSESS
– sisekontroll
– tasemetööde korraldamine
– eksamite korraldamine
– õppetulemuste analüüs
– ind.õpe
– aineolümpiaadid
– õpikute ja tv tellimine  rmk. juh.
vastutab




nõustab

osaleb
osaleb
osaleb
osaleb

organiseerib
 
KASVATUSTÖÖ
– põhisuunad
– huvialaringide töö
– õpilaste tunnustamine / karistamine
– õpil. korrapidamine
– toitlustamine
– kooliümbruse heakord
– tule- ja töökaitse
– koolikohustuse mittetäitmine
– põhjuseta puudumised


vastutab
vastutab



vastutab
vastutab
vastutab




vastutab



osaleb
osaleb





vastutab
organ.
UUTE ÕPILASTE VASTUVÕTT vastutab osaleb  
TÖÖ KAADRIGA
– õppenõukogu töö
– kaadri valik
– ped. kaadri enesetäiendus
– abipersonali enesetäiendus
– klassijuhatajate töö suunamine
– kaadri atesteerimine tunnustamine/distsiplineerimine
– noorte õpetajate juh.
– töötabeli koostamine
– tarifikatsiooni koostamine
vastutab
vastutab
vastutab
vastutab
vastutab

vastutab
vastutab
vastutab
vastutab
vastutab

organ.
osaleb


vastutab
osaleb
osaleb
osaleb
 
TÖÖ LASTEVANEMATEGA
– hoolekogu
– lastevanemate koosolek
– igapäevane kontakt (klassij.) lastevanematega


vastutab
vastutab



organiseerib
 
ARUANDLUS
– statistiline aastaaruanne
– revisjoni- ja majandusaruanded

vastutab
vastutab
   
ASENDAMINE   vastutab  

2.7. Tööd reguleerivad juhendid

Kooli töö juhtimisel lähtutakse Eesti Vabariigi haridusseadusest, mille ülesandeks on õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine, toimimine ja areng. Lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kooli põhimäärusest ja ametijuhenditest.

Koolis pööratakse palju tähelepanu informatsiooni kättesaadavusele. Sellepärast toimuvad regulaarselt õpetajate infotunnid ning õpilaste kogunemised.

Koolis kehtivad sisekorraeeskirjad, mis on vaja iga õppeaasta alguses läbi vaadata.

2.8. Õppekorraldus

Ruila Põhikoolis on traditsiooniline klassiõpe. Kooli õppe- ja kasvatuskorraldus tugineb kooli õppekaval. Tunnijaotusplaani koostamisel on lähtutud riiklikust õppekavast, arvestades sealjuures kooli omapära ning prioriteete:

– inglise keel

– arvutiõpetus

– kodulugu läbi erinevate ainete

Koolis töötab pikapäevarühm 1.–4. klassile. Samuti parandusõpperühm õpiraskustega lastele. Parandusõpe toimub tunnivälisel ajal rühma- või individuaaltööna. Tunneme koolis puudust logopeedist.

2.9. Kooli sisehindamine

Kooli sisehindamise eesmärk on hoida ja parandada kooli tegevuse kvaliteeti ja tõhustada arengut. Õpetajatele antakse rohkem vabadust, et nad oma oskusi paremini kasutaksid. Kool peab ise kavandama oma tegevust ning hindama nii protsessi kui ka tulemust.

Sisehindamine aitab hoida ülevaadet õppimisest ja õpetamisest. Sisekontroll vaatleb ja analüüsib:

1. õpetamise taset koolis
– gümnaasiumisse sissesaamise edukus
– tasemetööd
– eksamite tulemused
– osavõtt maakondlikest aineolümpiaadidest
– osavõtt piirkondlikest ja maakondlikest üritustest

2. õpetajate töö vastavust töökavadele, ainekavadele

3. suhteid töös õpilane–õpetaja

4. hindamist ja hinnangute andmist õpilastele

5. ettevalmistustööd tasemetöödeks ja eksamiteks

6. individuaalset lähenemine tunnis

7. õpetajate tööd enesetäiendamisel

8. koolidokumentatsiooni täitmist

9. õppemateriaalse baasi kasutamist

Direktor ja õppealajuhataja koostavad igaks õppeaastaks plaani, mille alusel määratakse vaadeldavad ja kontrollitavad kriteeriumid. Tulemused teadvustatakse õpetajale:

*tundide külastamise korral – analüüs toimub kohe pärast tundi või tööpäeva lõpul

*dokumentatsiooni kontrolli puhul – tehakse kokkuvõtted juhtkonna nõupidamisel aineõpetaja osavõtul või õppenõukogus

Õppeveerandi lõpul analüüsitakse tehtud tööd ning püütakse leida sobivaid lahendusi edaspidiseks.

2.10. Kooli enesehindamine

Kooli enesehindamine koosneb kolmest osast:
1. organisatsiooni kultuuri hindamine
2. õpetajate enesehindamine
3. lastevanemate poolne hinnang koolile

2.11. Kooli traditsioonid:
– tarkusepäev
– sügispäev
– õpetajate päev
– mardi-kadri õhtu
– kodanikupäev
– kooli aastapäev
– jõuluhommik
– jõulupidu
– aabitsapidu
– vastlapäev
– vabariigi aastapäev
– sõbrapäev
– lauluvõistlus
– emakeele nädal
– teatripäev
– ülestõusmispühade hommik
– kooli tantsupäev
– emadepäev
– lõpukell
– lõpuaktus

Koolis töötab spordijuht ning aasta jooksul viiakse läbi koolisiseseid võistlusi erinevatel aladel. Samuti osaletakse piirkondlikes ja maakondlikes võistlussarjades.

1. Traditsioonilised koolisisesed spordivõistlused:
– sügisene spordipäev
– kevadine spordipäev
– talispordipäev
– male-, kabe-, lauatennise-, koroonavõistlus

2. Kooli poolt korraldatud piirkondlikud võistlused:
– Felix Tungali mälestusvõistlus keskmaajooksus
– Jüripäeva tähistamine sportmängude ja jooksuvõistlusega

3. Osalemine piirkondlikel võistlustel:
– sügisene kergejõustikuvõistlus
– kevadine viievõistlus
– talvine hüppajate päev
– talvised Kernu valla meistrivõistlused males, kabes, lauatennises, koroonas, suusatamises, mälumängus

4. Osalemine maakondlikel võistlustel:
– sügisene murdmaajooks
– kevadine murdmaajooks
– talvine kergejõustikuvõistlus
– kevadine kergejõustikuvõistlus
– male-, kabe- ja lauatennisevõistlus

5. Osalemine üleriigilistel võistlustel:
– TV 10 olümpiastardi osavõistlused
– krossijooksu teatevõistlus

Kooli rahvatantsurühm ja mudilaskoor osalevad maakondlikel ja vabariiklikel laulu- ja tantsupidudel.

Agaralt tegutsevad koolis noorkotkad ja kodutütred.

3. ARENGUEELDUSED

Koolijuhtide hinnangul on kooli mõjutavateks võtmeteguriteks:
– piirkonna majandustegevus – 1
– poliitikute mõjutused kohalikule arengule – 2
– piirkonnas toimuvad sotsiaalsed, demograafilised protsessid – 3
– koolivõrgu korrastamine – 4

Prognoosides nende tegurite arendusi Ruila Põhikooli teeninduspiirkonnas, leiame järgmist:

  Hetkeseis Reaalne tulevik
1. Majandustegevus vähene, vähe töökohti kohapeal, mõned talud Majandustegevuse tase säilib
2.
3. palju suvilaid, soodne kaugus Tallinnast, Keilast, Sauest perspektiivikas elamupiirkond
4. Kernu vallas on kaks põhikooli mõlemad koolid säilivad

S.W.O.T. (STRENGTHS, WEAKNESSES, OPPORTUNITIES, THREATS)

KOOLI TUGEVAD KÜLJED

1. Soodsad tingimused õppetööks

2. Noor arenev õpetajate kaader

3. Entusiastlik ja uuendusmeelne juhtkond

4. Avarad võimalused huvialaseks tegevuseks

5. Individuaalse lähenemise võimalus väikesest õpilaste arvust tingitult

6. Hea mikrokliima töökollektiivis

7. Õpilassõbralik ja turvaline õpikeskkond

8. Kaasaegsed arvutiõppimisvõimalused

9. Odav ja tervislik koolitoit

KOOLI NÕRGAD KÜLJED

1. Õpilaste väike arv

2. Kooli töökorraldus peab sõltuma koolibussist

3. Meesõpetajate vähesus

4. Tänu pearahasüsteemile ei ole väikese kooli õpetajate palgad konkurentsivõimelised suurte koolidega

5. Töö lastevanematega

6. Õpilasomavalitsuse tegevus

TEGEVUSKESKKONNA OHUD

1. Asotsiaalsus

2. Raha on tähtsam kui vaimsus, hinded on olulisemad kui teadmised

3. Vähesed finantsvõimalused õppeotstarbelise inventari soetamiseks

4. Teadmatus seoses haldusreformiga

5. Psühholoogilise ja logopeedilise abi kättesaamatus

TEGEVUSKESKKONNA VÕIMALUSED

1. Kooli asukoht – prognoosime õpilaste arvu püsimist ja mõningast suurenemist

2. Omavalitsuse toetav suhtumine

3. Koostöö kohalike ettevõtetega

4. Kooli avatus ja seotus teiste allüksustega

5. Eelarvevälised võimalused

6. Hariduse väärtustamine

4. ARENGUEESMÄRGID

4.1. Koolisisene juhtimine

a) Koolisisene juhtimine

indikaatorid ülesanded ja eesmärgid
klassijuhataja kontakti leidmine lastevanematega
personal ja õpetajad kooli personal ja õpetajad tunnetavad end meeskonnana, töötavad ühise eesmärgi nimel
õpilasomavalitsus kaasata õpilased koolielu organiseerimisse, juhtimisse
sisehindamine lähtuda ülesannete püstitamisel ja töö organiseerimisel kooli tegevuse analüüsist
koolikord koolikultuuri parandamine
asjaajamine otstarbeka asjaajamiskorra sisseseadmine
ressursside kasutamine vald toetab kooli piisavalt ja ressursse kasutatakse planeeritult

b) Hoolekogu

roll ja funktsioon hoolekogu osaleb aktiivselt kooli tegevuse alusdokumentide väljatöötamisel, osaleb probleemide lahendamisel
suhted kooliga hoolekogu tegutseb aktiivselt kooli huvides, on kursis koolieluga
suhted omavalitsusega hoolekogu suhtleb omavalitsusega

c) Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus

lastevanemate osalemine koolielus lapsevanemad teevad aktiivselt koostööd kooliga, omavad infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta koolis
õpilaste osalemine koolielu korraldamises õpilased osalevad koolielu juhtimises läbi õpilasomavalitsuse

4.2. Kooli töö plaanimine

a) kooli arengukava, plaanid

arengukava väljatöötamine arengukava väljatöötamisest võtab osa kogu pedagoogiline kollektiiv
kavas eritletud valdkonnad, selle mõju kooli tegevusele kogu kooli töö on korraldatud kooli arengukava silmas pidades, toimib arengukava uuendamise ja täiustamise süsteem
esitlusvorm arengukavaga on võimalik tutvuda kõigil huvitatutel ja asjaosalistel
õppeaasta tööplaan üldtööplaan lähtub arengukavast, enesehindamise analüüsist, plaani koostab ja sellega on kursis kogu kollektiiv, töö koolis toimub üldtööplaani alusel

b) kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine

informeeritus kooli arengukavast kooli arengukavaga peavad olema kursis lapsevanemad, vallavalitsus, õpilased ja kogu kooli kollektiiv
mõju koolielule ja õppeaasta üldtööplaanile arengukava tagab kooli järjekindla arengu
arengukava täitmise edukus saavutatakse kooli arengukavasse seatud eesmärgid

4.3. Õpetamine ja õppimine

a) ainealase töö planeerimine

õppekava üldosa kooli õppekava lähtub riiklikust õppekavast; täpsustada kooli õppekavas lähtudes kooli enesehindamise analüüsist kooli eesmärke, õppe- ja kasvatustöö suundi, üldtunnijaotusplaani, kooli kodukorda
ainekavad erinevate ainekavade integreerimine lähtuvalt kooli eripärast ja võimalustest; koduloo ainekava koostamine
õpetajate töökavad töökavad konkretiseerivad ainekavasid ja on vormistatud õppeveerandite või poolaasta kaupa
õpetajate koostöö ja õpilaste osalus õppekava kujundamises parandusõppe õpetaja, logopeedi ja psühholoogi kaasamine aitamaks omandada õppekava, luues tööks ja arenguks sobivat õpi- ja töökeskkonda

b) ainealase töö korraldus

õppematerjalide ja -vahendite kasutamine ning hankimine kool peab muretsema õppekava täitmiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid
õpitulemuste saavutamiseks kasutatud meetodite otstarbekus lisaks aine õpetamisele pööratakse tähelepanu ka õpilaste moraalsele, sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule
töö korraldamine klassis õppetöö diferentseerimine klassis vastavalt laste tasemele
metoodiline töö õpetajad tegelevad enesetäiendamisega, et olla kursis erinevate õpetamismeetodite ja materjalidega
õpetajad õpetajate kvalifikatsioon vastab kehtestatud nõuetele, kool toetab enesetäiendust ja koolile vajalike lisaerialade omandamist:
– makstes kinni koolituse
– kompenseerides sõidukulud
õpiabi koolis osutatakse järjepidevat õpiabi õpiraskustega lastele

c) õpilaste osalus õppetöös

õpimiljöö kooli kodukorra teadvustamine ja sellest kinnipidamine, koolikultuuri paranemine
õppimine kaasaaegsete meetodite ja õppimisvõimaluste vahendamine koolis, arvuti kasutamine õpetamisel ja õppimisel, videotehnika võimaluste kasutamine
olümpiaadid, õpilasvõistlused kool võtab osa maakondlikest ja vabariiklikest olümpiaadidest ning võistlustes, õpetajaid motiveeritakse tegelema andekate lastega

d) õpilaste hindamine

hindamissüsteem hindamine peab kujunema õppimist motiveerivaks; pidada hindamisel olulisemaks lapse tahet, arengut, võimeid
hindamise väljundid – õpilasi hinnatakse adekvaatselt
– lapsevanemaid teavitatakse lapse edasijõudmise kohta koolis
õpitulemused – õpilased omandavad õppekava vastavalt oma tasemele ja võimetele
–suund laste õpioskuste arendamiseks
– isiksuse kasvatamine, arendamine
– tähelepanu pööramine üldise silmaringi laiendamisele
– suhtlemisoskuse, esinemisoskuse arendamine
– inglise keele suuremamahuline õpetamine
– enama tähelepanu pööramine arvutiõpetusele

4.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus

koolikohustuslike laste arvestus teha tihedamat koostööd vallavalitsusega ja noorsoopolitseiga koolikohustust mittetäitvate laste osas
puudumised enama tähelepanu pööramine põhjuseta puudumistele
tingimuste loomine koolikohustuse täitmiseks nõuetele vastava koolibussi organiseerimine; vallavalitsuse poolt organiseeritud õpilasliin arvestab kooli tegevusplaani ja õpilaste huvialategevusi, tagab osavõtu maakondlikest ja vabariiklikest üritustest
õpilaste algarvestus õpilaste algarvestuse sisseseadmine omavalitsuses

4.5. Kooli töökeskkond

õppetingimused kooliruumide vastavusse viimine kehtestatud nõuetega, koolimööbli uuendamine; võimaluse korral avatakse igas klassiastmes üks klassikomplekt
tööohutus koolimaja viimine vastavusse tuletõrje-eeskirjadega
raamatukogu – raamatukogu töökorralduse aluste väljatöötamine

– raamatukogu varustamine koolis vajaminevate teatmeteostega, populaarteadusliku kirjandusega, kohustusliku klassivälise lektüüriga, pedagoogikakirjandusega, pedagoogilise perioodika väljaannetega

õpilaste toitlustamine koolis on kõikidel lastel võimalik kord päevas sooja sööki saada; nõuetekohase söökla väljaehitamine

4.6. Klassi- ja kooliväline töö

klassi- ja koolivälise töö võimalused ja tingimused omavalitsus eraldab piisavalt vahendeid huvialategevuseks koolis:
huvialategevuse korraldus *huvihariduse pakkumine kohapeal, *huvialategevus on järjepidev, seda koordineerib huvijuht, *huvialade valik on võimalikult lai: sport, rahvatants, koorilaul, orkester, kunsti-käsitööring, näitering, kodulooring, ratsutamine
*kool peaks olema kohaliku kultuurielu tsentrumiks
õpilaste osalus huvialategevuses ja töö tulemuslikkus õpilastele antakse võimalus esitada oma tegevuse tulemusi nii koolis kui ka väljaspool kooli
töö vähekindlustatud peredest lastega olla sotsiaalseks keskuseks oma piirkonna lastele

5. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS

5.1. Ülesanded ja projektid

5.1.1. Kontakti leidmine lastevanematega

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. üld- ja klassikoosolekute korraldamine vähemalt kaks korda aastas, erinevate pedagoogika ja psühholoogia eriala lektorite kutsumine esinema vanematele ja õpetajatele 3000 3000 3000 9000   direktor
2. ühisürituste korraldamine õpilastele ja lapsevanematele:

– kooli aastapäeva tähistamine

– isadepäev, jõulupidu, lauluvõistlus, emadepäev

17 500 2500 2500 22 500 kooli eelarve, kooli koostööpartnerite, lastevanemate, vilistlaste toetus huvijuht
3. klassijuhataja peab leidma aega pikemaks ja põhjalikumaks vestluseks lapsevanemaga kaks korda õppeaasta jooksul           klassijuhatajad

5.1.2. Kooli personal ja õpetajad töötavad ühise eesmärgi nimel

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. koolisisesed koolitused, meeskonnatööalased koolitused 5000 15 000 15 000 35 000 kooli eelarve direktor

5.1.3. Õpilaste kaasamine koolielu organiseerimisse

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. õpilasomavalitsuse organiseerimine huvijuht

5.1.4. Lähtuda kooli töö organiseerimisel kooli tegevuse analüüsist

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. – õpetajate enesehindamine

direktor

2. – organisatsiooni kultuuri hindamine
3. – tagasiside lapsevanematelt
4. – õpetajate töö analüüs õppeaasta lõpus
5. -tagasiside õpilastelt, süsteemi väljatöötamine

5.1.5. Laste sidumine kodukandiga

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. – koduloo ainekava koostamine kodulooringi juhendaja
  – kohapealsetest üritustest osavõtmine huvijuht

5.1.6. Kooli järjepidevuse tagamine

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finants. allikas vastutaja
1. – kooli ajalehe väljaandmine 800 1000 1000 2800

kooli eelarve

 
  – kooli vimplid 800   1000  

direktor

  – kooli tutvustava voldiku kujundamine 3000 3000 3000 9000
  – koolimärgi tellimine 10 000     10 000
  – kodulehekülje täiendamine        
  – almanahhi koostamine         emakeele õpetaja
  – püsistendide ülesseadmine koridoris 4000     4000 kodulooringi juhendaja

5.1.7. Otstarbeka asjaajamiskorra sisseseadmine

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. asjaajamiskorra väljatöötamine koolis sekretär

5.1.8. Eelarve otstarbekas planeerimine ja kasutamine

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. – eelarveettepanekud õpetajatelt aineõpetajad
2. – kooli juhtkond esitab eelarve heakskiitmiseks hoolekogule

direktor

3. – eelarve arutelu valla majanduskomisjonis
4. – eelarve kinnitamine vallavolikogus
5. – täiendkoolituskava koostamine

5.1.9. Vald toetab piisavalt kooli õppe- ja kasvatustegevuse prioriteetseid suundi

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. IT-alane areng tunnid, tarkvara 24 000 24 000 24 000  

kooli eelarve

infojuht
2. inglise keel
tunnid, õppematerjal
13 167
2000
13 167
2000
13 167
2000
  inglise k õpetaja
3. huviharidus 62 403 67 893 70 000   huvijuht
4. kodulooline tegevus
ringitunnid, diktofon
8490
3000
5490 5490   kodulooringi juhendaja

5.1.10. Hoolekogu tegutseb aktiivselt kooli huvides

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. Hoolekogu korralised koosolekud kord veerandis hoolekogu esimees
2. Hoolekogu liikmed võtavad osa kooli ühisüritustest ja aitavad kaasa organiseerimisel hoolekogu liikmed
3. Vallavolikogu esindaja teavitab omavalitsust regulaarselt kooli probleemidest ja olukorrast hoolekogu liige volikogust

5.1.11. Lapsevanemad omavad infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta koolis

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. koostöö klassijuhatajaga

klassijuhatajad

2. hinnete, teadete ja märkuste sissekandmine õpilaspäevikusse
3. hinnetelehtede väljaandmine veerandi keskel

5.1.12. Õpilased osalevad koolielu organiseerimises läbi õpilasomavalitsuse

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. kooli kodukorra väljatöötamine

huvijuht

2. ürituste korraldamine
3. kooli esindamine
4. kooli ajalehe väljaandmine

5.1.13. Kooli arengukava väljatöötamine

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. arengukava väljatöötamine konsultandi osavõtul

direktor

2. arengukava heakskiitmine kooli õppenõukogus
3. arengukava heakskiitmine hoolekogus
4. arengukava kinnitamine vallavolikogus

5.1.14. Arengukava uuendamine ja täiustamine

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. arengukava analüüsimine, uuendamine, täpsustamine igal õppeaastal jõuluvaheajal konsultandi osavõtul 1200 1500 1500 4200 kooli eelarve direktor

5.1.15. Arengukavaga on võimalik tutvuda kõigil asjaosalistel

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. – arengukava asub koolis õpetajate toas

direktor

2. – arengukava tutvustamine kooli üldkoosolekul
3. – arengukava kooskõlastamine vallavolikogus

5.1.16. Õppeaasta tööplaani koostab ja sellega on kursis kogu kollektiiv

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. õppeaasta tööplaani koostamine augustis enne õppeaasta algust

direktor

2. õppeaasta tööplaani kiidab heaks kooli õppenõukogu

5.1.17. Kooli õppekava täpsustamine ja korrigeerimine lähtudes eelmise õppeaasta analüüsist

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. – kooli kodukorra uuendamine direktor
2. – tunnijaotusplaani uuendamine

õppealajuhataja

3. – õppe- ja kasvatustöö suundade täpsustamine
4. – koduloo ainekava koostamine kodulooringi juhataja
5. – erinevate ainekavade integreerimine omavahel õppealajuhataja

5.1.18. Vajaliku õpi- ja töökeskkonna loomine – koolimööbli uuendamine

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. õpetajate toa ja direktori kabineti sisustus   koos 2. korr. kap. rem.    

kooli eelarve, RIP

direktor

2. koolisöökla sisustus     vt söökla remont  
3. saali sisustus   koos 2. korr. kap. rem.    
4. õppevahendite hoiukapid   10 000    

5.1.19. Kool peab muretsema õppekava täitmiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. – 2arvutit 40 000      

valla eelarve Tiigrihüppe programm

 
2. – televiisor arvutimaterjalide demoks 12 500      
3. – koolisisene arvutivõrk   15 000    
4. – sülearvuti   30 000    
5. – videoprojektor     65 000  
6. – tüdrukute käsitööklassi vahendid   5000    
7. – poiste käsitööklassi vahendid   5000    
8. – pikapäevarühma klassi õppemängud     5000  
9. – helivõimendussüsteem 26 900      
10. – spordiinventar 11 000 15 000 15 000  
11. – õppeotstarbeline videomaterjal   1000 1000  
12. – epidiaskoop     7400  
13. – klassitahvlid 1800      

5.1.20. Kool toetab enesetäiendust ja koolile vajalike erialade omandamist

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. – makstes kinni koolituse

*loodusained põhikoolis

*kunstiõp. põhiastmes

*ajalugu põhikoolis

*parandusõpe 2. astmes

*klassiõpetaja

*koolipedagoogika

*erinevate ainete

täiendkoolitused

35 000 40 000 40 000  

kooli eelarve

direktor

2. – kompenseerides sõidukulud 10 000 10 000 10 000  

5.1.21. Õpiabi osutamine koolis

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. – aineõpetajatel on oma konsultatsiooniajad        

kooli eelarve

direktor

2. – logopeedi töölevõtmine   25 000 25 000  
3. – psühholoogi töölevõtmine   17 000 17 000  
4. – parandusõpperühm 8000 8000 8000  
5. – individuaalne lähenemine tunnis        

5.1.22. Kool võtab osa maakondlikest ja vabariiklikest olümpiaadidest ning võistlustest

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. nende õpetajate premeerimine, kes võtavad oma õpilastega osa üritustest väljaspool kooli   10 000 15 000 25 000 kooli eelarve direktor

5.1.23. Adekvaatse hindamise tagamine koolis

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. – tasemetööde, eksami ja hindelise arvestuse ning aasta ja veerandi hinnete analüüs uue õppeaasta alul õppenõukogus direktor
õppealajuhataja

5.1.24. Õpilased omandavad õppekava vastavalt oma võimetele

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. – töö diferentseerimine tunnis

õppealajuhataja

2. – individuaalne töö mahajäänutega
3. – individuaalne töö andekatega

5.1.25. Teha tihedamat koostööd vallavalitsusega koolikohustust mittetäitvate laste osas

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. – anda regulaarselt infot valla sotsiaalkomisjonile koolikohustust mittetäitvate laste osas

direktor

2. – regulaarsete koosolekute sisseseadmine vallavalitsuse ja kooli juhtkonna vahel

5.1.26. Tingimuste loomine lastele huvialaringidest, piirkondlikest maakondlikest jne üritustest osavõtmiseks

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. – tasuta transpordi tagamine, juhul kui on tegemist kooli esindamisega, üritustest ja huvialaringidest osavõtmisega Ruila koolimajas 25 000 25 000 25 000 75 000 kooli eelarve direktor

5.1.27. Kooli õppe- ja üldotstarbeliste ruumide vastavusse viimine nõuetega ja õppekavaga

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. tulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. – matem. klassi remont
– muusikaklassi väljaehitamine
– keemiakabineti remont
– riietusruumid poistele ja tüdrukutele
– duširuumid poistele ja tüdrukutele
– raamatukogu remont
427 000       RIP  
  – saali remont
– saali sein
– õpetajate tuba
– teise korruse eesruumid
– direktori kabinet
– fassaadi kahjustus
– katuse vahetus ja sarikatööd
– välisfassaad
  917 000     RIP
  – söökla ja köögi remont     900 000   RIP
  – võimla       1,7 milj RIP
 

– mänguväljak

   

65 000

 

erivevate projektide kaudu

5.1.28. Normaalsete õppetingimuste tagamine klassis

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. arvestades kohalikke olusid moodustatakse liitklass juhul, kui kahe klassi peale kokku on alla 16 lapse
vald kompenseerib vajaduse korral ühe klassi õpetamise kulud, kui laste arv liitklassi moodustamiseks meie oludes on liiga suur (üle 16 lapse)

oleneb laste arvust ja õppetöö läbiviija kvalifikatsioonist

kooli eelarve  

5.1.29. Koolimaja vastab tuletõrje-eeskirjadele

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. teostada elektrijuhtmete isolatsioonitakistuse mõõtetööd,
paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioon,
vahetada välja vana elektrijuhtmestik
    50 000 50 000 RIP  

5.1.30. Kõigil lastel on koolis võimalik süüa saada

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. – vallavalitsus toetab toitlustamisel paljulapselisi ja vähekindlustatud peresid 30 000 30 000 30 000      

5.1.31. Õpilastel on võimalus esitada oma töö tulemusi

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. huvialaringid võtavad osa koolisisestest, valla- ja maakondlikest üritustest huvijuht

5.1.32. Kool peaks olema kohaliku kultuurielu keskuseks

Jrk nr Ülesanded ja projektid 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu kokku kulu finantseerimise allikas vastutaja
1. valla kultuuriürituste laienemine Ruilasse            
2. ürituste läbiviimine Ruilas            

5.1.33. Olla sotsiaalseks keskuseks oma piirkonna lastele

Jrk nr Ülesanded ja projektid vastutaja
1. koostöö valla sotsiaalkomisjoniga    

5.2. Ressursside andmik

Jrk nr Finantseerimise allikas 2001 plan. kulu 2002 plan. kulu 2003 plan. kulu

2004. plan. kulu

1. vallaeelarve 2,1 milj 2,1 milj 2,2 milj  
2. RIP 400 000 380 000 1,5 milj

1,7 milj

3.

Tiigrihüpe

22 900

35 000

35 000

 
4. Erinevad projektid ja fondid 20 500      

6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Arengukava täitmist analüüsitakse igal aastal. Arengukava uuendamise otsustab vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni ettepanekul.

SID

SID