Veterinaarkorralduse seadus [terviktekst muudatustega kuni 14.11.2001]
Vastu võetud 16.06.1999
RT I 1999, 58, 608
ja jõustunud vastavalt §-le 51. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 16.12.1999 (RT I 1999, 97, 861) 1.01.2000 13.12.2000 (RT I 2001, 3, 4) 1.07.2001 14.11.2001 (RT I 2001, 93, 566) 1.01.2002 14.11.2001A (RT I 2001, 93, 565) 1.02.2002
Terviktekst
VETERINAARKORRALDUSE SEADUS
Muudetud paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 14. novembri 2001. a seaduse § 83 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab veterinaartegevuse korralduse alused.
(2) Veterinaartegevus on loomade ja inimeste tervise kaitseks ning loomade heaolu tagamiseks rakendatavate abinõude süsteem, mis hõlmab loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsealaseid toiminguid.
(3) Veterinaartegevus jaguneb veterinaarjärelevalveks ja veterinaarpraksiseks.
(4) Veterinaarteenus on veterinaartegevuse raames osutatav teenus.
§ 2. Loom ja loomne saadus
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet loom kõikide tehistingimustes ja looduses vabalt elavate imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade ja selgrootute kohta.
(2) Põllumajandusloom käesoleva seaduse tähenduses on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom.
(3) Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese isikliku meelelahutuse või seltsi eesmärgil peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.
(4) Loomade kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka nende seemnerakkude, munarakkude ja embrüote suhtes.
(5) Loomne saadus käesoleva seaduse tähenduses on loomne toore ja sellest valmistatud tooted ning loomade eritised ja nendest valmistatud tooted. Loomse saaduse käitlemine on loomse saaduse tootmine, varumine, töötlemine, müümine ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine, sisse- ja väljavedu ning teised toimingud, mille tulemusel muutub loomne saadus kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale.
(6) Loomsete saaduste käitleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõikes 5 käsitletud käitlemisvaldkondades.
(7) Loomsete saaduste kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka loomsete jäätmete suhtes. Loomsed jäätmed käesoleva seaduse tähenduses on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid. [14.11.2001]
§ 3. Veterinaararst ja veterinaartehnik
(1) Veterinaararst (loomaarst) on isik, kellel on veterinaarmeditsiinialane akadeemiline kõrgharidus.
(2) Veterinaartehnik (veterinaarvelsker) on isik, kellel on veterinaaria õppekava alusel omandatud kutsekeskharidus.
2. peatükk
RIIKLIK VETERINAARJÄRELEVALVE
§ 4. Riikliku veterinaarjärelevalve põhiülesanded
Riikliku veterinaarjärelevalve põhiülesanneteks on:
1) järelevalve käesoleva seaduse ja teiste veterinaariaalaste õigusaktide
nõuete täitmise üle;
2) loomataudide diagnostika, ennetamise ja tõrje korraldamine ning järelevalve
loomade tervise ja loomakaitsenõuete täitmise üle;
3) inimeste tervise kaitsmine inimestele ja loomadele ühiste haiguste eest
ja nende haiguste tõrje loomadel;
4) laboratoorse uurimise korraldamine loomahaiguste diagnoosimiseks ja loomsete
saaduste, loomasööda ning joogivee ohutuse hindamiseks;
5) loomade nakkushaiguste või loomadelt inimesele üle kanduvate nakkushaiguste
teistest riikidest sissetoomise vältimiseks abinõude tarvituselevõtmine,
samuti sisseveetavate loomade, loomsete saaduste, loomasööda ja võimalike
nakkusekandjate veterinaarkontroll;
6) põllumajandusloomade ja lemmikloomade identifitseerimise ja registreerimise
järelevalve, loomade ja loomsete saaduste siseriikliku liikumise veterinaarkontroll;
7) loomsete saaduste veterinaarkontroll ja nende nõuetekohasuse hindamine;
8)
[kehtetu – 14.11.2001]
9) söötade veterinaarkontroll;
10) loomakasvatushoonete ja -rajatiste, põllumajandusloomi kasvatavate ja loomseid
saadusi käitlevate ettevõtete järelevalve;
11) loomakasvatushoonete ja -rajatiste, põllumajandusloomi kasvatavate ja loomseid
saadusi käitlevate ettevõtete ehitusprojektide kooskõlastamine;
12) keskkonna kaitsmine loomapidamise, loomsete saaduste käitlemise ja loomahaigustega
kaasnevate kahjulike tegurite eest;
13) veterinaararstide ja loomseid saadusi tootvate loomapidajate poolse ravimite
ja ravimsöötade kasutamise kontroll;
14) Eestist väljaveetavate loomade, loomsete saaduste, toidutoorme ja toidu
sihtriigis kehtestatud nõuetele vastavuse kontroll.
[13.12.2000; 14.11.2001]
§ 5. Riikliku veterinaarjärelevalve korraldus
(1) Riiklikku veterinaarjärelevalvet korraldab ja teostab Veterinaar- ja Toiduamet.
(2) Veterinaarjärelevalve ametnik (edaspidi järelevalveametnik) on Veterinaar- ja Toiduameti veterinaariaalast järelevalvet teostav ametnik. Järelevalveametnikul peab olema veterinaararsti haridus. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril ja kohaliku asutuse juhil on õigus veterinaarjärelevalve teostamiseks volitada ka teisi vastavat eriharidust omavaid isikuid.
(3) Veterinaartehnikutel on lubatud osaleda veterinaarjärelevalve teostamisel järelevalveametniku juhendamisel ja vastutusel.
(31) Riikliku veterinaarjärelevalve teostamiseks on Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil õigus nimetada ametisse järelevalveametniku abiline ja määrata tema pädevus. Järelevalveametniku abilise koolitust korraldab Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617). Lihakäitlemisel järelevalvet teostava järelevalveametniku abilise ülesanded, vastava koolituse sisunõuded ning koolituse läbimist tõendava tunnistuse väljaandmise korra kehtestab põllumajandusminister.
(4) Järelevalveametniku järelevalvealasse kuuluvad:
1) loomad, loomsed saadused ja loomasööt;
2) loomade pidamine ja sellega tegelevad ettevõtted;
3) loomsete saaduste ja loomasööda käitlemine ning sellega tegelevad ettevõtted;
4) veterinaarpraksis ja sellega tegelevad ettevõtted (edaspidi järelevalveobjekt).
(5) Veterinaarjärelevalveks võetud proovide analüüsimisega tegelevad Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, käesoleva seaduse § 6 kohaselt volitatud referentlaboratoorium ja veterinaarlaboratooriumi tegevusluba omav laboratoorium.
(6) Veterinaar- ja Toiduametil ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumil on õigus saata veterinaarjärelevalveks võetud proove välisriigi tunnustatud laboratooriumisse või rahvusvahelisse referentlaboratooriumisse.
(7) Järelevalveametniku ja volitatud veterinaararsti poolt järelevalveobjekti kontrollimise käigus võetud proovide laboratoorse uurimise kulud kaetakse riigieelarvest. [14.11.2001]
§ 6. Referentlaboratooriumi volitamine
(1) Referentlaboratoorium käesoleva seaduse tähenduses on laboratoorium, mis juhendab loomahaiguste diagnoosimisega tegelevaid laboratooriume ja koordineerib nende tegevust.
(2) Referentlaboratooriumina volitatakse tegutsema igas valdkonnas üks laboratoorium.
(3) Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel põllumajandusministri käskkirjaga, milles on kirjeldatud volituse ulatust.
(4) Kui Eestis ei ole mõnes valdkonnas referentlaboratooriumi, on põllumajandusministril õigus Veterinaar- ja Toiduameti ettepanekul volitada tegutsema referentlaboratooriumina ka välisriigi vastava valdkonna referentlaboratooriumi. Volituse tunnistab kehtetuks põllumajandusminister Veterinaar- ja Toiduameti ettepanekul.
(5) Kui referentlaboratoorium oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril
õigus anda kuni kolmekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi
ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks.
Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.
Lõike 6 sõnastus kuni 31.12.2004
(6) Põllumajandusminister korraldab referentlaboratooriumi tegevuse üle järelevalvet
Veterinaar- ja Toiduameti kaudu. Järelevalvet teostavatel isikutel on õigus
saada tutvumiseks kõiki järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ning
pääseda referentlaboratooriumi territooriumile, töö- ning abiruumidesse.
Lõike 6 sõnastus alates 1.01.2005
(6) Referentlaboratooriumina võib volitada tegutsema üksnes akrediteeritud laboratooriumi. Akrediteeritud on laboratoorium, kelle pädevust analüüside tegemiseks selles valdkonnas on ametlikult tunnustanud akrediteerimisorgan.
(7) Referentlaboratoorium tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab põllumajandusminister. Tellimuse täitmist finantseeritakse selleks Põllumajandusministeeriumile riigieelarves eraldatud vahendite arvel.
(8) Nõuded laboratooriumile, kes soovib saada volitust tegutseda referentlaboratooriumina, volituse taotlemise ja volituse andmise korra, volitamise kriteeriumid ning referentlaboratooriumi ülesanded kehtestab põllumajandusminister. [14.11.2001]
§ 7. Järelevalveametniku õigused
Järelevalveametnikul on õigus:
1) kontrollida järelevalveobjekte ja võtta järelevalve teostamiseks tasuta
proove;
2) omada juurdepääsu järelevalveks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile
ning nõuda viimastest koopiaid;
3) väljastada veterinaartõendeid ja koostada akte;
4) kasutada järelevalve teostamisel tehnilisi vahendeid ning käesoleva seaduse
§ 5 lõikes 5 nimetatud laboratooriumide teenuseid;
5) keelata veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine ning selliste
loomade karjatamine, ühest karjast teise või loomseid saadusi käitlevasse
ettevõttesse viimine;
6) keelata loomsete saaduste hügieeninõuetele mittevastavate loomsete saaduste
käitlemine;
7) peatada loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõudeid
rikkunud ettevõtte tegevus osaliselt või täielikult, teha ettekirjutusi
järelevalve teostamise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks, määrates
puuduste kõrvaldamise tähtaja ning nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata
jätmisel ning loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuete
pideva eiramise korral teha kohtule ettevõtte sundlõpetamise ettepanek;
8) teha kohalikule omavalitsusele ettepanek loomatervishoiu-, loomsete saaduste
hügieeni- ja loomakaitsenõuetele mittevastava loomakasvatushoone ja -rajatise
või loomseid saadusi töötleva objekti ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks;
9) suunata loom nakkushaiguse kahtluse korral diagnostilisele tapmisele seadusega
ettenähtud korras;
10) määrata halduskaristusi seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.
[14.11.2001]
§ 8. Järelevalveametniku dokumendi esitamise kohustus
Järelevalveametnik on kohustatud järelevalve teostamisel esitama oma volitusi tõendava dokumendi.
3. peatükk
VOLITATUD VETERINAARARST, TEMA VOLITAMISE KORD, VOLITATUD VETERINAARARSTI
ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 9. Volitatud veterinaararst
(1) Volitatud veterinaararst on tegevusluba omav veterinaararst, kellele on käesoleva seadusega sätestatud korras antud volitus järelevalveobjekti seisundi kontrollimiseks.
(2) Õigus töötada volitatud veterinaararstina antakse avaliku konkursi korras.
§ 10. Volitatud veterinaararsti ametikohale korraldatava konkursi väljakuulutamine
(1) Konkursi volitatud veterinaararsti vakantsele ametikohale (edaspidi konkurss) kuulutab välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.
(2) Konkursi kuulutus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(3) Konkursi kuulutus peab sisaldama informatsiooni konkursil osalejale esitatavate nõuete kohta, konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide ja nende esitamise tähtaja kohta ning konkursi all oleva volitatud veterinaararsti ametikohaga kaasneva volituse ulatuse ja tegevuspiirkonna kohta.
(4) Konkursil osalemiseks esitatavate dokumentide esitamise tähtaeg on 30 päeva konkursi kuulutuse avaldamisest arvates.
§ 11. Nõudmised volitatud veterinaararsti õiguste taotlejale
Volitatud veterinaararsti õiguste taotleja peab:
1) omama kehtivat veterinaararsti tegevusluba;
2) omama volitusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikku ettevalmistust
ja tehnilist varustust;
3) olema võimeline tegutsema erapooletult ja andma tegelikule olukorrale vastavaid
hinnanguid.
§ 12. Volitatud veterinaararsti õiguste taotlemine
Veterinaarjärelevalvealase volituse saamiseks esitab taotleja konkursi
kuulutuses nimetatud tähtajaks:
1) avalduse volituse saamiseks;
2) eluloolised andmed ja töökäigukirjelduse;
3)
[kehtetu – 14.11.2001]
§ 13. Taotluste menetlemise kord ja volitatud veterinaararsti õiguste andmine
(1) Konkursile laekunud taotluste läbivaatamiseks ja hindamiseks moodustab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor kolmeliikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, konkursi väljakuulutanud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse ja registreeritud erialaorganisatsiooni esindaja. Komisjon moodustatakse jooksvaks kalendriaastaks.
(2) Komisjon vaatab läbi konkursile laekunud taotlused ja hindab taotleja vastavust käesoleva seaduse §-s 11 esitatud nõuetele. Komisjonil on õigus kontrollida volituse taotleja esitatud materjalide õigsust ning vajaduse korral nõuda täiendavaid andmeid ja dokumente.
(3) Komisjon teeb kõigi volituse saamiseks nõutavate dokumentide esitamisest arvates 30 tööpäeva jooksul Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile kirjalikult põhjendatud ettepaneku taotlejale volituse andmise või volituse andmisest keeldumise kohta. Komisjon otsustab volituse andmise või volituse andmisest keeldumise lihthäälteenamusega.
(4) Komisjoni ettepaneku alusel annab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht konkursi läbinud veterinaararstile oma käskkirjaga õiguse tegutseda volitatud veterinaararstina ja määrab kindlaks tema tegevuspiirkonna. Volituste ulatus määratakse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse ja konkursi edukalt läbinud veterinaararsti vahel sõlmitavas töövõtulepingus.
(5) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht annab käskkirja ärakirja volituse andmise või volituse andmisest keeldumise kohta tehtud otsusega volituse taotlejale välja kolme tööpäeva jooksul komisjoni esildise saamisest arvates.
(6) Õigus tegutseda volitatud veterinaararstina antakse kuni viieks aastaks. [14.11.2001]
§ 14. Volituse lõppemine
Volitus lõpeb:
1) volitusest loobumise korral;
2) volituse tähtaja möödumisega;
3) volitatu surma korral;
4) volituse kehtetuks tunnistamise korral;
5) veterinaararsti tegevusloast loobumise korral;
6) veterinaararsti tegevusloa tähtaja lõppemise korral;
7) veterinaararsti tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral.
§ 15. Volitatud veterinaararsti õigused
(1) Volitatud veterinaararstil on vastavalt oma volituse ulatusele õigus:
1) omada juurdepääsu järelevalveobjektile, kontrolli teostamiseks vajalikule
informatsioonile ja dokumentatsioonile ning nõuda viimastest koopiaid;
2) väljastada veterinaartõendeid ning koostada akte;
3) kasutada kontrolli teostamiseks tehnilisi vahendeid ning kontrolliga seotud
uuringuteks käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud laboratooriumide teenuseid;
4) peatada kehtivatele veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine,
selliste loomade karjatamine, ühest karjast teise või loomseid saadusi
käitlevasse ettevõttesse viimine, loomsete saaduste hügieeninõuetele mittevastavate
loomsete saaduste käitlemine, samuti niisuguste loomsete saaduste kasutamine
inimtoiduks;
5) teha ettepanek vastava piirkonna järelevalveametnikule peatada järelevalveobjektiks
oleva ettevõtte tegevus, kui loomatervishoiu, loomsete saaduste hügieeni-
ja loomakaitsenõuete rikkumine seab ohtu inimeste või loomade elu ja tervise.
(2) Volitatud veterinaararstil on õigus volitusest loobuda, teatades sellest kirjalikult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile vähemalt 30 päeva ette.
(3) Volitatud veterinaararsti surma korral seoses tema volitusega seotud ülesannete täitmisega makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust surnud isiku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Niisugustel asjaoludel surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludel invaliidistunud volitatud
veterinaararstile makstakse ühekordset toetust:
1) töövõime osalise kaotuse korral – tema ühe aasta keskmise palga ulatuses;
2) töövõime täieliku kaotuse korral – tema viie aasta keskmise palga ulatuses.
[14.11.2001]
§ 16. Volitatud veterinaararsti kohustused
(1) Volitatud veterinaararst on kohustatud:
1) täitma volitusega temale pandud ülesandeid;
2) kasutama oma õigusi veterinaariaalaste õigusaktide nõuete rikkumise tõkestamiseks
ja tuvastamiseks;
3) vormistama volituse täitmisel tehtud otsustused põhjendatud kirjaliku otsusena
ning teavitama sellest järelevalveametnikku;
4) hoidma talle järelevalveobjekti kontrolli teostamisel teatavaks saanud
äri- ja ametisaladusi;
5) säilitama tema poolt väljastatud tõendite koopiaid ja muid järelevalve
teostamisega seotud dokumente Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga
kehtestatud korras;
6) andma volituse lõppemisel käesoleva lõike punktis 5 nimetatud dokumendid
üle tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Veterinaar- ja Toiduameti
kohalikule asutusele;
7) esitama tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Veterinaar- ja Toiduameti
kohalikule asutusele selle nõudmisel kõik volitusega seotud tegevuse järelevalveks
vajalikud dokumendid.
(2) Volitatud veterinaararstil on keelatud teostada veterinaarjärelevalvet talle või tema pereliikmetele kuuluva järelevalveobjekti üle. [14.11.2001]
§ 17. Volitatud veterinaararsti tegevuse järelevalve
(1) Järelevalvet volitatud veterinaararsti tegevuse üle teostab Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb.
(2) Volitatud veterinaararst esitab aruandeid Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, mille järelevalvealasel territooriumil ta tegutseb.
(3) Nõuded volitatud veterinaararsti poolt esitatavale aruandlusele ja aruannete esitamise kord kehtestatakse Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga.
§ 18. Volituse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Volitatud veterinaararsti tegevusloa peatamisel peatub ka talle antud volitus.
(2) Kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud tegevus ei ole nõuetekohane, peatab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht volituse ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, tühistab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht volituse.
§ 19. Volitatud veterinaararsti tasu
(1) Volitatud veterinaararst osutab volituse raames nii tasulist kui ka riigieelarvest finantseeritavat veterinaarteenust.
(2) Veterinaarjärelevalve toimingu eest on volitatud veterinaararstil õigus saada tasu.
(3) Volitatud veterinaararstil on keelatud võtta tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest.
(4) Tasu riigieelarvest finantseeritavate veterinaarteenuste eest makstakse Veterinaar- ja Toiduameti eelarve kaudu.
(5) Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise korra kehtestab põllumajandusminister.
4. peatükk
VETERINAARPRAKSIS
§ 20. Veterinaarpraksis
(1) Veterinaarpraksis on tegevus loomahaiguste ravi, haiguste ennetamise ja diagnoosimise, sealhulgas laboratoorse diagnoosimise alal. Veterinaarpraksis ei ole järelevalveametnike ja volitatud veterinaararstide poolt teostatavad järelevalvetoimingud.
(2) Veterinaarpraksise raames osutatud veterinaarteenus on tasuline.
§ 21. Veterinaarteenuse osutamise tegevusluba
(1) Õigus veterinaarpraksiseks on veterinaarteenuse osutamise tegevusluba (veterinaararsti või veterinaarlaboratooriumi tegevusluba) omaval isikul.
(2) Tegevusloa veterinaararstile või veterinaarlaboratooriumile annab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor (edaspidi tegevusloa andja).
(3) Tegevusluba antakse kuni viieks aastaks. Kolm kuud enne tegevusloa lõppemist on tegevusloa omanikul õigus esitada taotlus uue tegevusloa saamiseks.
(4) Tegevusluba kaotab kehtivuse tegevusloal märgitud kehtivusaja möödumisel, tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ja tegevuse lõpetamisel.
(5) Tegevusloa taotluse menetluskorra kehtestab põllumajandusminister.
5. peatükk
VETERINAARARSTI JA VETERINAARTEHNIKU TEGEVUS
§ 22. Veterinaararsti tegevusluba
(1) Veterinaararsti tegevusluba on käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 esitatud nõudmistele vastavat ettevalmistust omavale füüsilisele isikule tema taotlusel väljastatud luba tegelda veterinaarpraksisega.
(2) Tegevusloas märgitakse:
1) tegevusloa omaniku ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) tegevusalad ja tegevuse tingimused;
4) väljaandmise kuupäev;
5) kehtivusaeg;
6) registreerimisnumber.
§ 23. Tegevusluba omava veterinaararsti õigused ja kohustused
(1) Tegevusluba omaval veterinaararstil on õigus:
1) tegutseda iseseisvalt veterinaarpraksisega füüsilisest isikust ettevõtjana
või veterinaarpraksisega tegelevas ettevõttes;
2) välja kirjutada ja väljastada ravimeid loomade raviks;
3) välja anda oma pädevuse piires tõendeid loomade tervise ja loomsete saaduste
seisundi kohta;
4) kasutada isiklikku tegevusloa registreerimisnumbriga pitsatit.
(2) Tegevusluba omav veterinaararst on kohustatud:
1) pidama kinni veterinaararsti kutse-eetikast;
2) täiendama ennast erialaselt;
3) esitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, mille järelevalvealasel
territooriumil ta tegutseb, veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud
korras nõutavaid veterinaariaalaseid aruandeid ja täitma nimetatud asutuse
veterinaartegevusealaseid ettekirjutusi;
4) pidama arvestust teostatud ravi- ja muude menetluste ning surmajuhtumite
kohta ja säilitama nimetatud andmeid kolm aastat.
[13.12.2000]
§ 24. Erialane täiendamine
Veterinaararsti erialaseks täiendamiseks loetakse:
1) osavõtt ülikooli ja erialaorganisatsioonide poolt korraldatud erialastest
õppepäevadest, kursustest, seminaridest ja konverentsidest;
2) praktiseerimine veterinaarkliinikus, veterinaarõppeasutuses või veterinaararsti
juures;
3) erialase teaduskraadi omandamine.
§ 25. Veterinaararsti tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusluba taotlev veterinaararst esitab tegevusloa andjale:
1) avalduse, mis on kooskõlastatud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutusega,
mille järelevalvealasel territooriumil ta avalduse esitamise hetkel tegutseb
või soovib tegutsema asuda;
2) eluloolised andmed ja töökäigukirjelduse;
3) veterinaararsti haridust tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
4) erialast täiendamist tõendavate dokumentide koopiad;
5) riigilõivu tasumist tõendava dokumendi koopia.
(2) Kolme aasta jooksul pärast veterinaararsti hariduse omandamist ei ole tegevusloa taotlemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud dokumentide esitamine nõutav. [14.11.2001A]
§ 251. Veterinaararsti tegevusloa taotlemine isiku poolt, kes on omandanud veterinaararsti hariduse välisriigis
(1) Tegevusluba taotlev välisriigis veterinaararsti hariduse omandanud isik
esitab tegevusloa andjale:
1) käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud dokumendid
ja andmed;
2) veterinaararsti haridust tõendava dokumendi originaali.
(2) Vajaduse korral võib tegevusloa andja nõuda tegevusloa taotlejalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide tõlkeid, mille õigsust või mille tõlkija allkirja õigsust on notar tõestanud.
(3) Isikutele, kes on veterinaararsti hariduse omandanud Euroopa Liidu liikmesriigis, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 ja muus välisriigis veterinaararsti hariduse omandanud isikutele käesoleva paragrahvi lõikeid 7–11.
(4) Euroopa Liidu liikmesriigis omandatud veterinaararsti haridust tõendab dokument, mis annab õiguse osutada veterinaarteenust veterinaararstina selles liikmesriigis, kus kvalifikatsioon omandati. Tegevusloa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis veterinaararsti haridust tõendavate dokumentide loetelu kehtestab põllumajandusminister.
(5) Euroopa Liidu liikmesriigis veterinaararsti hariduse omandanud isiku suhtes, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud loetelus, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 7–11.
(6) Euroopa Liidu liikmesriigis käesoleva paragrahvi lõikele 4 vastava veterinaararsti hariduse omandanud isik, kelle Eestis viibimise periood ei ületa ühte kuud, võib Eestis osutada ajutist veterinaarteenust veterinaartegevuseks õigust omava isiku juures ilma tegevusluba taotlemata. Veterinaartegevuseks õigust omav isik peab viivitamata teavitama Veterinaar- ja Toiduametit sellisest isikust.
(7) Muus välisriigis veterinaararsti hariduse omandanud isik esitab tegevusloa taotlemiseks tegevusloa andjale tema nõudmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele veterinaararsti haridust tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse veterinaararsti hariduse andmise õppekava ning käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 4 nimetatud dokumendid. Tegevusloa andja hindab esitatud õppekava vastavust Eesti veterinaararsti hariduse andmise aluseks olevale õppekavale.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul tegevusloa taotleja esitatud õppekava ei erine oluliselt Eesti vastavast õppekavast, menetleb tegevusloa andja taotlust käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud korras.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul tegevusloa taotleja esitatud õppekava on oluliselt erinev Eesti vastavast õppekavast, peab taotleja sooritama sobivustesti, millega kontrollitakse tegevusloa taotleja kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi ning mille põhjal hinnatakse taotleja teadmisi, oskusi ja vilumusi.
(10) Tegevusloa andja määrab oma otsusega käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud sobivustesti kuuluvad ainevaldkonnad, arvestades, et sobivustest peab sisaldama õppeaineid, mida välisriigis läbitud õppekava ei sisalda, kuid mille omandamine on veterinaarteenuse osutamiseks vajalik.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud sobivustesti läbiviimise korra kehtestab põllumajandusminister. Sobivustesti tulemust hinnatakse koos tegevusloa taotleja poolt esitatud veterinaararsti haridust tõendava dokumendiga. [14.11.2001]
§ 26. Veterinaararsti tegevusloa andmine ja tegevusloa andmisest keeldumine
(1) Tegevusloa andmise otsuse tegemisel arvestab tegevusloa andja erialaorganisatsiooni
arvamusega, samuti taotleja tegevusega järgmistes valdkondades:
1) ülikooli veterinaaria eriala üliõpilaste õppe- ja menetluspraktika juhendamine;
2) teaduslik-praktiliste tööde ja erialaste artiklite avaldamine Eesti või
välisriigi erialastes väljaannetes, erialase õppe- ja teaduskirjanduse
avaldamine;
3) erialase ettekandega esinemine õppepäevadel, kursustel, konverentsidel
ja seminaridel.
(2) Tegevusloa andja võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:
1) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) tegevusluba taotlev veterinaararst ei ole viimase kolme aasta jooksul töötanud
erialasel tööl ega ole nimetatud perioodil osa võtnud ka erialasest täiendusõppest;
3) tegevusloa taotleja ei ole oma varasemas erialases tegevuses täitnud veterinaariaalastes
õigusaktides kehtestatud nõudeid ja taotleja eelnev tegevusluba on selle
tõttu kehtetuks tunnistatud;
4) erialaorganisatsiooni andmetel ei ole taotleja oma varasemas erialases
tegevuses kinni pidanud veterinaararsti kutse-eetikast.
(3) Tegevusloa andja menetleb tegevusloa taotlusi ja teeb otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta 30 päeva jooksul kõigi nõuetele vastavate dokumentide Veterinaar- ja Toiduametisse saabumisest arvates. Kui tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustamiseks on vajalik läbi viia käesoleva seaduse § 251 lõikes 9 nimetatud sobivustest, võib tegevusloa andja pikendada otsuse tegemise tähtaega kahe kuuni kõigi nõuetele vastavate dokumentide Veterinaar- ja Toiduametisse saabumisest arvates. [14.11.2001]
§ 27. Veterinaararsti tegevusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Tegevusloa andja võib tegevusloa tunnistada kehtetuks:
1) kui tegevusloa taotlemisel on teadlikult esitatud tegelikkusele mittevastavaid
andmeid;
2) kui tegevusloa omanik ei ole järginud veterinaariaalastes õigusaktides
kehtestatud nõudeid;
3) kui erialaorganisatsiooni andmetel ei ole tegevusloa omanik kinni pidanud
veterinaararsti kutse-eetikast;
4) muudel seadusega ettenähtud juhtudel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel võib tegevusloa
andja:
1) teha tegevusloaga veterinaararstile ettekirjutuse;
2) peatada tegevusloa kehtivus kuni õiguserikkumise või selle tagajärgede
kõrvaldamiseni;
3) lõpetada tegevusloa kehtivuse, määrates tähtaja veterinaarpraksise lõpetamiseks.
(3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel saadab tegevusloa andja otsuse ärakirja tegevusloa omanikule kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
§ 28. Veterinaartehniku tegevus
(1) Käesoleva seaduse § 3 lõikele 2 vastavat ettevalmistust omav veterinaartehnik osaleb veterinaarpraksises tegevusluba omava veterinaararsti juhendamisel ja vastutusel.
(2) Veterinaartehnikul on veterinaarteenuse osutamisel keelatud:
1) panna iseseisvalt loomale diagnoosi, määrata ravi ja diagnostilisi protseduure;
2) teostada oma algatusel ravi ja diagnostilisi protseduure;
3) kirjutada retsepte ja anda välja ravimeid;
4) teostada iseseisvalt veterinaarkontrolli;
5) kirjutada välja looma terviseseisundit ja loomsete saaduste ohutust tõendavaid
dokumente.
[14.11.2001]
6. peatükk
VETERINAARLABORATOORIUMI TEGEVUSLUBA, SELLE TAOTLEMINE JA ANDMINE
§ 29. Veterinaarlaboratooriumi tegevusluba
(1) Veterinaarlaboratooriumi tegevusluba on laboratooriumile tema taotlusel väljastatav luba tegelda loomahaiguste laboratoorse diagnoosimisega.
(2) Tegevusluba antakse käesolevas seaduses sätestatud korras tunnustatud analüüsimetoodikaid kasutavale laboratooriumile.
(3) Tegevusloas märgitakse:
1) tegevusloa omanik;
2) äriregistri kood;
3) tegevusvaldkond;
4) väljaandmise kuupäev;
5) kehtivusaeg;
6) registreerimisnumber.
(4) Tegevusluba kehtib ainult tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses ja koos tunnustamist tõendava dokumendiga.
§ 30. Veterinaarlaboratooriumi õigused ja kohustused
(1) Veterinaarlaboratooriumi tegevusloaga laboratooriumil (edaspidi veterinaarlaboratoorium)
on õigus:
1) tegelda loomahaiguste laboratoorse diagnoosimisega tegevusloale märgitud
valdkonnas ja tunnustamist tõendavale dokumendile märgitud analüüsimetoodikate
ulatuses ja tingimustel;
2) kasutada veterinaarlaboratooriumi tegevusloa registreerimisnumbriga pitsatit.
(2) Veterinaarlaboratoorium on kohustatud:
1) osalema tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses valdkonna referentlaboratooriumi
poolt korraldatavates kontrolltestides;
2) esitama Veterinaar- ja Toiduametile veterinaariaalaseid aruandeid ja täitma
nimetatud asutuse veterinaartegevusealaseid ettekirjutusi;
3) loomataudi kahtluse või puhkemise korral osalema vastavalt järelevalveametniku
korraldusele loomataudi laboratoorsel diagnoosimisel tunnustatud analüüsimetoodikate
ulatuses.
(3) Veterinaarlaboratooriumi tegevust loomahaiguste diagnoosimise alal peab juhtima veterinaararst.
(4) Tunnustatud analüüsimetoodikate ning muude tunnustamise aluseks olnud tingimuste muutmisest peab veterinaarlaboratoorium kirjalikult informeerima tunnustamise läbiviinud referentlaboratooriumi.
(5) Nõuded veterinaarlaboratooriumi poolt esitatavale aruandlusele ja aruannete esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.
§ 31. Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa taotlemine
Tegevusloa taotleja esitab tegevusloa andjale:
1) avalduse tegevusloa saamiseks;
2) kasutatavate analüüsimetoodikate loetelu ja kirjelduse;
3) riigilõivu tasumist tõendava dokumendi koopia.
§ 32. Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa andmisest keeldumine
Tegevusloa andja võib keelduda veterinaarlaboratooriumi tegevusloa andmisest,
kui:
1) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) referentlaboratoorium ei tunnusta ühtegi taotleja esitatud analüüsimetoodikat;
3) tegevusluba taotlev veterinaarlaboratoorium ei ole vastavalt õigusaktides
sätestatud sagedusele ja korrale osalenud valdkonna referentlaboratooriumi
poolt korraldatud kontrolltestides tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses;
4) tegevusloa taotleja ei ole oma varasemas tegevuses järginud veterinaariaalastes
õigusaktides kehtestatud nõudeid ja taotleja eelnev tegevusluba on seetõttu
kehtetuks tunnistatud.
§ 33. Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa võib tunnistada kehtetuks, kui:
1) tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) loomahaiguste laboratoorseks diagnoosimiseks kasutatav analüüsimetoodika
ei ole tunnustatud ega märgitud tunnustamist tõendavale dokumendile;
3) tunnustatud analüüsimetoodikate ulatuses teostatud kontrolltestid ei anna
nõutud tulemusi;
4) tegevusloa omanik ei ole järginud veterinaariaalastes õigusaktides kehtestatud
nõudeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel võib:
1) teha tegevusloaga veterinaarlaboratooriumile ettekirjutuse;
2) peatada tegevusloa kehtivuse kuni õiguserikkumise või selle tagajärgede
kõrvaldamiseni;
3) anda tegevusloaga veterinaarlaboratooriumile tähtaeg veterinaarpraksise
lõpetamiseks.
(3) Veterinaarlaboratooriumi tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral saadab tegevusloa andja otsuse ärakirja tegevusloa omanikule kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
§ 34. Analüüsimetoodika tunnustamine
(1) Analüüsimetoodika tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse laboratooriumis kasutatava analüüsimetoodika vastavust käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Analüüsimetoodikat tunnustab selle analüüsimetoodika referentlaboratoorium.
(3) Tunnustamine toimub loomahaiguste ja nende diagnoosimise analüüsimetoodikate kaupa, võttes arvesse laboratooriumi seadmete ja ruumide sobivust ning personali kvalifikatsiooni vastavust antud metoodikate rakendamiseks ja tulemuste analüüsiks.
(4) Kui laboratooriumis kasutatav analüüsimetoodika vastab käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele, väljastab referentlaboratoorium tunnustamist tõendava dokumendi.
(5) Kui laboratooriumis kasutatav analüüsimetoodika ei vasta osaliselt või täielikult käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele, väljastab referentlaboratoorium taotlejale kirjaliku otsuse tunnustamisest keeldumise kohta, näidates ära keeldumise põhjused.
(6) Tunnustamist tõendav dokument või tunnustamisest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
(7) Analüüsimetoodika tunnustamise taotluse vormi, esitatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise korra ning tunnustamist tõendava dokumendi vormi kehtestab põllumajandusminister.
7. peatükk
JURIIDILISTE JA FÜÜSILISTE ISIKUTE KOHUSTUSED
§ 35. Isiku kohustused
Järelevalveobjekti valdaja on kohustatud:
1) võimaldama järelevalveametnikul ja volitatud veterinaararstil takistamatult
teostada järelevalvetoiminguid nende pädevuse piires;
2) võimaldama järelevalveametniku ja volitatud veterinaararsti juurdepääs
järelevalveks vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile;
3) tagama veterinaarteenust osutavale või järelevalvet teostavale veterinaararstile
ohutud töötingimused;
4) tagama vajaduse korral järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile
abi järelevalvetoimingute teostamisel, vastasel juhul on järelevalveametnikul
või volitatud veterinaararstil õigus kasutada palgalist tööjõudu, kusjuures
töö eest tasub järelevalveobjekti valdaja;
5) tagama järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile järelevalvetoimingute
teostamiseks vajalike tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid
tasuta kasutamiseks, sealhulgas vajaduse korral sisustatud bürooruumid
ja sidevahendid. Sideteenuse eest tasub järelevalveasutus.
[14.11.2001]
8. peatükk
ETTEKIRJUTUSE VÕI MUU TOIMINGU VAIDLUSTAMINE
§ 36. Järelevalveametniku ettekirjutuse või muu toimingu vaidlustamine
(1) Järelevalveametniku ettekirjutuse või muu erialase toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile 10 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.
(2) Kaebuse esitamine ei vabasta ettekirjutuse täitmisest.
(3) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor või kohaliku asutuse juht teeb otsuse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse kaebuse esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. [14.11.2001]
§ 37. Volitatud veterinaararsti tegevuse vaidlustamine
(1) Volitatud veterinaararsti volitusega seotud toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile 10 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht teeb otsuse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse kaebuse esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. [14.11.2001]
§ 38. Veterinaararsti või veterinaarlaboratooriumi osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi vaidlustamine
(1) Veterinaararsti või veterinaarlaboratooriumi osutatud veterinaarteenuse kvaliteediga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor või kohaliku asutuse juht teeb otsuse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. Otsus vormistatakse kirjalikult ja tehakse kaebuse esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. [14.11.2001]
§ 39. Veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjon
(1) Käesoleva seaduse §-dest 36–38 tuleneva otsusega mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus või järelepärimine põllumajandusministrile, kes edastab kaebuse või järelepärimise veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjonile.
(2) Veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) on põllumajandusministri poolt moodustatav komisjon, kuhu kuuluvad üks Veterinaar- ja Toiduameti esindaja, üks Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindaja, üks Eesti Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskonna esindaja ja kaks erialaorganisatsioonide esindajat.
(3) Ekspertkomisjoni isikkoosseis määratakse viieks aastaks.
(4) Ekspertkomisjonil on õigus:
1) saada kõiki veterinaarteenuse kvaliteedi hindamiseks vajalikke andmeid;
2) kaasata oma töösse eksperte;
3) teha Veterinaar- ja Toidumeti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile
ettepanek mittekvaliteetse veterinaarteenuse osutaja haldus- või distsiplinaarkorras
karistamiseks, tema tegevusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks;
4) teha põllumajandusministrile ettepanekuid veterinaarkorraldust ja veterinaarteenuse
osutamist puudutavate õigusaktide kehtestamiseks või muutmiseks.
(5) Ekspertkomisjon annab veterinaarteenuse kvaliteedi kohta esitatava kaebuse või järelepärimise kohta kirjaliku eksperthinnangu või korraldab sellise hinnangu andmise 30 tööpäeva jooksul kaebuse või järelepärimise laekumisest.
(6) Veterinaarteenuse kvaliteedi kohta esitatava kaebuse menetluskorra kehtestab põllumajandusminister. [14.11.2001]
9. peatükk
VASTUTUS
§ 40. Vastutuse alused
(1) Füüsilised isikud vastutavad käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677) ja kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526) sätestatud korras.
(2) Juriidilised isikud vastutavad käesoleva seaduse kohaselt.
§ 41. Juriidilise isiku haldusvastutus käesoleva seaduse rikkumise eest
Juriidilise isiku poolt:
1) veterinaarpraksisega tegelemise eest ilma veterinaarlaboratooriumi tegevusloata
või veterinaararsti tegevusloata, samuti tegevusloa saamiseks valeandmeid
esitanud veterinaarteenust osutavate isikute veterinaarpraksisega tegelema
lubamise eest – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni;
2) käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmata jätmise või
mittenõuetekohase täitmise eest – määratakse rahatrahv kuni 40 000 krooni;
3) veterinaarias kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutamise eeskirjade
rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni;
4) järelevalveametnike ja volitatud veterinaararstide kontrollialase tegevuse
takistamise, selleks vajalike dokumentide ja andmete esitamisest keeldumise
või valeandmete esitamise, samuti veterinaarteenust osutavale või järelevalvet
teostavale veterinaararstile ohutute töötingimuste mittetagamise eest –
määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.
§ 42. Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas
(1) Käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil ning halduskohtunikul.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil on õigus käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades määrata rahatrahvi kuni 15 000 krooni, sellest suurema rahatrahvi võib kohaldada ainult halduskohtunik.
(3) Käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on protokolli koostamise õigus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil, tema asetäitjal ning järelevalveametnikul.
(4) Protokollis märgitakse:
1) selle koostamise aeg ja koht;
2) asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
4) õiguserikkujast juriidilise isiku nimi ja aadress;
5) õiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
6) õiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;
7) viide seadusesättele, mis näeb ette vastutuse selle õiguserikkumise eest;
8) õiguserikkuja esindaja seletus ja märge, et õiguserikkuja esindajale on
tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi;
9) õiguserikkumist tõendavad materjalid;
10) muud vajalikud andmed.
(5) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametnik ja õiguserikkuja esindaja. Kui õiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli selle kohta kanne. Protokollile lisatakse õiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli ning protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.
(6) Kui õiguserikkuja on juriidilise isiku ametiisik, võib selle rikkumise asjas määrata halduskaristuse füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule samaaegselt seadusega ettenähtud korras.
(7) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
10. peatükk
LÕPPSÄTTED
§-d 43–49 [käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 50. Kehtivate tegevuslubade ümbervormistamine
(1) Isik, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud veterinaariaalane riiklik tegevuslitsents, peab ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, esitama taotluse käesoleva seaduse §-s 22 või 29 nimetatud tegevusloa saamiseks. Selle tähtaja möödumisel kaotavad senised veterinaariaalased riiklikud tegevuslitsentsid kehtivuse.
(2) Isikule, kelle veterinaariaalase riikliku tegevuslitsentsi tähtaeg on 2001. aasta 1. jaanuar või pärast seda, väljastatakse tegevusluba tegevuslitsentsil märgitud tähtajaga lõivuvabalt.
(3) Kuni uue veterinaarteenuse osutamise tegevusloa andmiseni või selle andmisest keeldumiseni on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitanud isikul õigus tegelda veterinaarpraksisega senise veterinaariaalase riikliku tegevuslitsentsi alusel.
§ 51. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud:
1) volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal;
2) paragrahvid 45 ja 48, mis jõustuvad 2000. aasta 1. aprillil;
3) paragrahvi 5 lõige 5 ning § 46, mis jõustuvad 2000. aasta 1. juulil;
4) paragrahvid 29–34, mis jõustuvad 2001. aasta 1. jaanuaril;
5) paragrahvi 6 lõige 2, mis jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril;
6) paragrahvi 21 lõige 1 veterinaarlaboratooriumi tegevusloa osas, mis jõustub
2002. aasta 1. jaanuaril;
7) paragrahvi 6 lõige 6, mis jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või ministri määruste andmiseks jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist, välja arvatud §-s 46 sisalduvad volitusnormid, mida võib jõustada 1999. aasta 1. novembrist. [16.12.1999; 14.11.2001]
Facebook
Twitter