Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Toiduseadus [terviktekst muudatustega kuni 14.11.2001]

Vastu võetud 25.02.1999
RT I 1999, 30, 415
ja jõustunud vastavalt §-le 66. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 16.06.1999 (RT I 1999, 58, 608) 1.04.2000 14.11.2001 (RT I 2001, 93, 566) 1.01.2002

Terviktekst

TOIDUSEADUS

Muudetud paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadusele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Viitamata on kogu seaduse tekstis 16. juuni 1999. a seadusega tehtud muudatus, millega sõnad «Veterinaar- ja Toiduinspektsioon» on asendatud sõnadega «Veterinaar- ja Toiduamet» vastavas käändes. Terviktekst avaldatakse 14. novembri 2001. a seaduse § 83 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklik järelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata narkootiliste ainete, tubaka ja tubakatoodete ega ravimiseaduses (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308) käsitletud ravimite suhtes.

(3) Alkoholi ja vee käitlemise suhtes kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd alkoholi ja vee käitlemist ei ole reguleeritud teiste seadustega. [14.11.2001]

§ 2. Toit ja toidulisand

(1) Toit on toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule käsitatakse toiduna ka närimiskummi ning toidulisandit, lisaainet ja teisi toidu valmistamiseks kasutatavaid aineid, mida tavaliselt ei tarvitata iseseisva toiduna.

(3) Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimisarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitainevajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained. [14.11.2001]

§ 3. Toidutoore ja selle esmane töötlemine

(1) Toidutoore on põllumajanduses või selle allharus toodetud saadus, samuti jahipidamise või kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmistamiseks. Toidutoorme tootmist põllumajanduses või selle allharudes, jahipidamist, kalapüüki või muul viisil looduslike saaduste varumist mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses toidutoorme tootmisena.

(2) Toidutoorme esmane töötlemine on puhastamine, sorteerimine, kuivatamine, jahutamine, koorimine, tükeldamine, jahvatamine, pakendamine või muu sarnasel viisil töötlemine, mille tulemus on toidu valmistamiseks kõlblik toore.

(3) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse toidutoorme tootjaks isikut, kes tegutseb ainult käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevusaladel ning toidutoorme töötlejaks isikut, kes tegutseb ainult käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusalal. [14.11.2001]

§ 4. Toiduks kasutatav toidutoore

Toiduks kasutatava toidutoorme suhtes kohaldatakse toitu ja selle käitlemist reguleerivaid sätteid, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.

§ 5. Turustamisotstarbeline toidutoore ja toit

Turustamisotstarbeline on käitleja poolt müügiks käideldav ning müüdav ja muul viisil tasu eest või tasuta üleantav toidutoore ja toit, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. [14.11.2001]

§ 6. Turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemine ning käitleja

(1) Turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) on toidutoorme tootmine ja esmane töötlemine, toidu valmistamine ning toidutoorme ja toidu vedamine, müümine ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine, samuti teised toimingud, mille tulemusel muutub toidutoore või toit kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale.

(2) Käitleja on isik, kes tegutseb püsivalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud käitlemisvaldkondades.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingud, mille tulemusel saadavat toidutooret või toitu kasutatakse üksnes oma tarbeks, ei ole käitlemine käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei ole käitlemine nimetatud toimingute tegemine haridusasutuses õpilaste õpetamise või hoolekandeasutuses seal viibivate isikute õpetamise, arendamise või abistamise eesmärgil. [14.11.2001]

2. peatükk
KÄITLEMISETTEVÕTTE TUNNUSTAMINE

§ 7. Tunnustamine

(1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse ettevõtte või selle osa, kus toidutooret või toitu käideldakse (edaspidi käitlemisettevõte), vastavust käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Käitlemisettevõtte vastavust nõuetele hinnatakse ja kinnitatakse tervikuna või osade kaupa, kui need asuvad eraldi või käitlemine toimub mitmes käitlemisvaldkonnas.

§ 8. Tunnustamise nõue

(1) Käitlemisettevõte peab olema enne käitlemise alustamist tunnustatud. Käitlemisettevõte, kus toimub ainult toidutoorme tootmine, käitleja enda toodetud toidutoorme selline esmane töötlemine, mille käigus ei muutu toidutoorme esialgne kuju ja esialgsed omadused, ning nimetatud toidutoorme edasiseks käitlemiseks müümine või edasiseks käitlemiseks muul viisil üleandmine, ei pea olema tunnustatud. Käitlemisettevõte, kus toimub mee või munade tööstuslik pakendamine, kuulub tunnustamisele.

(2) Tunnustatakse käitlemisvaldkondade kaupa ning kindla toidutoorme või toidugrupi käitlemiseks tunnustamisel käitlemisettevõttes valitsenud tingimustel.

(3) Tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest ja teistest ümberkorraldustest peab käitleja kirjalikult teatama tunnustamist korraldavale järelevalveasutusele. Ümberkorralduste tegemise ajal on käidelda keelatud ning käitlemist võib pärast ümberkorralduste lõpetamist jätkata ainult järelevalveametniku loal.

(4) Uusehitise ja remonditööde ning põhjaliku tehnoloogilise ümberkorralduse projekt tuleb kooskõlastada tunnustamist korraldava järelevalveasutusega. [14.11.2001]

§ 9. Tunnustamise korraldamine

(1) Käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab tunnustamist ja teeb asjakohase otsuse Veterinaar- ja Toiduamet või Tervisekaitseinspektsioon vastavalt käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatud pädevusele.

(2) Nimetatud järelevalveasutuse järelevalveametnik annab käitleja soovi korral talle selgitusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud ning tunnustamisel vajalike ja tunnustatud käitlemisettevõtte kohta käivate nõuete täitmiseks.

(3) Eri käitlemisvaldkondades tunnustamisele kuuluvate käitlemisettevõtete liikide loetelu ja nende tunnustamise menetluse korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [14.11.2001]

§ 10. Käitlemisettevõtte tunnustamine ja sellest keeldumine

(1) Järelevalveasutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik kinnitab käitlemisettevõtte vastavust käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele tunnustamise otsusega.

(2) Kui käitlemisettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane, ettevõtet ei tunnustata ja keeldumist põhjendatakse sellekohases otsuses.

(3) Järelevalveasutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik peab otsuse tegema 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Otsustamistähtaega võib lisaasjaolude selgitamiseks pikendada kuni 40 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest teatab järelevalveametnik taotluse esitajale kirjalikult.

(4) Tunnustamise otsus või tunnustamisest keeldumise otsus edastatakse taotluse esitajale kirjalikult.

§ 10¹. Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamine

(1) Kui käitleja ei suuda käitlemisettevõttes tagada toidutoorme, toidu või käitlemise nõuetekohasust ja kui seetõttu võib olla ohustatud inimese tervis, on tunnustamise otsuse teinud järelevalveasutuse juhil või tema volitatud järelevalveametnikul käitleja üle järelevalvet teostanud järelevalveametniku ettepanekul õigus peatada tunnustamise otsuse kehtivus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise asjaolude selgumiseni või järelevalveametniku ettekirjutuse täitmiseni.

(2) Tunnustamise otsuse kehtivus taastatakse ja käitlejal tekib otsusega lubatud tegevuse jätkamise õigus, kui käitleja on kõrvaldanud tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise tinginud asjaolud ning tunnustamise otsuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud.

(3) Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise põhjendatud kirjalik otsus väljastatakse käitlejale. [14.11.2001]

§ 11. Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui käitleja ei suuda käitlemisettevõttes valitsevate püsiolude tõttu täita toidutoorme, toidu või käitlemise kohta kehtestatud nõudeid või kui esineb oht inimese tervisele.

(2) Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb käitleja üle järelevalvet teostav järelevalveametnik järelevalveasutuse juhile, kellel on õigus otsus kehtetuks tunnistada. Tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise kirjalik otsus väljastatakse käitlejale.

(3) Kui tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, võib käitleja taotleda uut tunnustamist. [14.11.2001]

3. peatükk
TOIDU SUHTES ESITATAVAD NÕUDED

§ 12. Üldnõuded

(1) Müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud muudele nõuetele (edaspidi nõuetekohane).

(2) Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi.

(3) Riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu või ebasobivate tehnoloogiliste võtete, antud toidule mitteomase lõhna, maitse, värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud toitu käidelda on keelatud. Toidugruppide suhtes esitatavad mikrobioloogilised nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Lisaks käesolevas peatükis sätestatule peab toit vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. Koostis- ja kvaliteedinõuded toidugruppide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus.

(5) Värskena müüdav või muul viisil üleantav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks. Kõlblikkust tõendatakse veterinaartõendiga. Toidukõlblikuks tunnistamata liha loetakse toidukõlbmatuks ja seda käidelda on keelatud. Muu värskena müüdava või muul viisil üleantava loomse toidu toidukõlblikkust tõendatakse vastavalt toiduhügieeni eeskirjades sätestatule.

§ 13. Uuendtoit

(1) Uuendtoiduna käsitatakse toitu, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna kasutatud ning:
1) mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist;
2) mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, kuid ei sisalda neid;
3) mis on uue või tahtlikult muudetud esmase molekulaarstruktuuriga;
4) mis koosneb või on eraldatud mikroorganismidest, seentest või vetikatest või on valmistatud varem ulatuslikult kasutamata toidutoormest;
5) mille valmistamiseks kasutatakse tavapärasest erinevat tehnoloogiat, mis põhjustab toidu struktuuri olulisi, toiteväärtust või ebasoovitavate ainete sisaldust või inimese ainevahetust mõjutavaid muutusi.

(2) Uuendtoit peab olema nõuetekohane, ta ei tohi eksitada tarbijat ega erineda asendatavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja omastatavuselt ebasoodsamaks.

(3) Enne uuendtoidu käitlemise alustamist tuleb uurida ja hinnata uuendtoidu nõuetekohasust ning saada Veterinaar- ja Toiduametilt luba selle käitlemiseks.

(4) Uuendtoidu nõuetekohasuse hindamise metoodika ning käitlemise lubade taotlemise ja andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(5) Veterinaar- ja Toiduametil on õigus peatada uuendtoidu käitlemise loa kehtivus, kui uuendtoit ei vasta käesoleva seaduse ega selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Uuendtoidu käitlemise loa kehtivus taastatakse ja käitlejal tekib lubatud tegevuse jätkamise õigus, kui käitleja on kõrvaldanud loa kehtivuse peatamise tinginud asjaolud ning loa kehtivuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud.

(6) Kui pärast uuendtoidu käitlemise loa andmist on teatavaks saanud andmed selle uuendtoiduga seotud ohtude kohta inimese tervisele või keskkonnale või kui loa taotleja on esitanud loa väljastajale teadvalt valeandmeid ja talle on sellest olenemata luba väljastatud, on Veterinaar- ja Toiduametil õigus uuendtoidu käitlemise luba kehtetuks tunnistada.

(7) Uuendtoidu käitlemise loa kehtivus peatatakse, taastatakse või luba tunnistatakse kehtetuks loa väljastaja asjakohase põhjendatud kirjaliku otsusega, mis väljastatakse käitlejale.

(8) Kui uuendtoidu käitlemist jätkatakse ajavahemikul, mil uuendtoidu käitlemise loa kehtivus on peatatud, loetakse seda loata käitlemiseks. [14.11.2001]

§ 14. Eritoit

(1) Eritoiduna käsitatakse toitu, mis on mõeldud seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoiduks loetakse ka imiku- ja väikelapsetoit.

(1¹) Kui tavatoit on sobiv käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud inimestele ja sellele soovitakse toidu kohta antavas teabes viidata, kohaldatakse sellise tavatoidu suhtes eritoidu kohta kehtestatud nõudeid.

(2) Eritoit peab olema nõuetekohane, selgelt eristatav tavatoidust ja kasutatav deklareeritud eesmärgil.

(3) Enne eritoidu käitlemise alustamist tuleb uurida ja hinnata eritoidu nõuetekohasust, eriomaduste olemasolu ja eeldatavat toimet ning saada Tervisekaitseinspektsioonilt luba selle käitlemiseks.

(4) Eritoidu käitlemise lubade taotlemise ja andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(5) Arvestades eritoitude kasutamise eesmärki ja toidugruppide eriomadusi, kehtestab Vabariigi Valitsus eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuded ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavad nõuded.

(6) Tervisekaitseinspektsioonil on õigus peatada eritoidu käitlemise loa kehtivus, kui eritoit ei vasta käesoleva seaduse ega selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Eritoidu käitlemise loa kehtivus taastatakse ja käitlejal tekib lubatud tegevuse jätkamise õigus, kui käitleja on kõrvaldanud loa kehtivuse peatamise tinginud asjaolud ning loa kehtivuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud.

(7) Kui pärast eritoidu käitlemise loa andmist on teatavaks saanud andmed selle eritoiduga seotud ohtude kohta inimese tervisele või sobimatuse kohta inimeste grupile, kellele eritoit on ette nähtud, või kui loa taotleja on esitanud loa väljastajale teadvalt valeandmeid ja talle on sellest olenemata luba väljastatud, on Tervisekaitseinspektsioonil õigus eritoidu käitlemise luba kehtetuks tunnistada.

(8) Eritoidu käitlemise loa kehtivus peatatakse, taastatakse või luba tunnistatakse kehtetuks loa väljastaja asjakohase põhjendatud kirjaliku otsusega, mis väljastatakse käitlejale.

(9) Kui eritoidu käitlemist jätkatakse ajavahemikul, mil eritoidu käitlemise loa kehtivus on peatatud, loetakse seda loata käitlemiseks. [14.11.2001]

§ 15. Külmutatud toidutoore ja toit

(1) Külmutatud on toidutoore ja toit, mis on läbinud külmutamisprotsessi ja mida seejärel säilitatakse antud toidutoormele või toidule ettenähtud temperatuuril. Toidu nõuetekohasuse tagamiseks peab külmutamisaeg olema võimalikult lühike.

(2) Külmutatud toidutooret ja toitu käideldes tuleb järgida toiduhügieeni üldeeskirjas ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud külmutatud toidu käitlemise erinõudeid.

§ 16. Lisaaine

(1) Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida käitlemisel lisatakse toidule selle omaduste mõjutamiseks. Tavaliselt ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana.

(2) Lisaainet on lubatud kasutada käesoleva seaduse alusel kehtestatud viisil, toidugrupis ja piirnormi ulatuses ning ainult juhul, kui lisaaine kasutamise eesmärki ei ole võimalik muul viisil saavutada.

(3) Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa ning lisaaine kasutamise tingimused ja viisid kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 17. Tehislik lõhna- ja maitseaine

(1) Toidu käitlemisel on lubatud kasutada nõuetekohast tehislikku lõhna- ja maitseainet (edaspidi lõhna- ja maitseaine).

(2) Toidus lubatud lõhna- ja maitseainete loetelu ning piirnormid toidugruppide kaupa, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimused ning viisid kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 18. Abiaine

(1) Abiaine on toidu käitlemisel kasutatav aine, mis eemaldatakse toidust, kuid mille jäägid või derivaadid võivad tehnoloogilise paratamatuse tõttu toidus säilida.

(2) Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 19. Saasteaine

(1) Saasteaine on toidutoormes või toidus leiduv aine, mis on sinna sattunud toidutoorme tootmisel või esmasel töötlemisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi.

(2) Keelatud või lubatust suuremas koguses saasteaineid sisaldavat toidutooret ja toitu ei ole lubatud käidelda.

(3) Lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus. Loomse toidu ohutuse tagamiseks kehtestab põllumajandusminister korra saasteainete järelevalve reguleerimiseks.

§ 20. Toidu võltsimine

(1) Toitu võltsida ja võltsitud toitu käidelda on keelatud.

(2) Võltsimisena käsitatakse:
1) toidu koostise muutmist ilma märgistust muutmata;
2) märgistuse muutmist tegelikku koostist muutmata;
3) toidule mis tahes viisil teise aine lisamist või sellega toidu töötlemist toidu madalama väärtuse või nõuetele mittevastavuse varjamiseks;
4) käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata.

4. peatükk
KÄITLEMISE ÜLDNÕUDED

§ 21. Toidu nõuetekohasuse tagamine käitlemisel

(1) Käitlemine peab toimuma vastavalt käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele ning käitlemisel peab olema tagatud nõuetekohase toidu saamine.

(2) Käitlemisel on keelatud kasutada aineid ja materjale, mille koostis või toime inimesele ei ole teada või mis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või mille kasutamine on õigusaktidega keelatud.

(3) Käitlemiskohtades on keelatud hoida aineid ja materjale, mis võivad põhjustada toidutoorme või toidu saastumise või halvendada nende omadusi.

(4) Kui uuringute tulemusena on selgunud töötlemisviisi või aine kahjulikkus inimese tervisele, on seda keelatud toidutoorme ja toidu käitlemisel kasutada. Toidutoorme ja toidu käitlemisel keelatud töötlemisviiside ja ainete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. Töötlemisviisi või aine kohta, mida teatud juhul võib toidutoorme või toidu käitlemisel kasutada, kehtestab Vabariigi Valitsus käitlemise erinõuded, milles sätestatakse, millisel juhul ja kuidas on lubatud töötlemisviisi või ainet kasutada. [14.11.2001]

§ 22. Käitleja kohustused käitlemisel

(1) Käitleja vastutab käideldava toidutoorme ja toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks.

(2) Käitleja peab järgima toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu valmistaja või pakendaja kestvuskatsete või põllumajandusministri poolt kehtestatud toidu säilitamisnõuete alusel. Põllumajandusminister kehtestab säilitamisnõuded sõltuvalt toidu võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele toidugruppide kaupa. Kestvuskatsete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Käitleja ei tohi vastu võtta, käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu.

(4) Loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse toimega ainet ja kui nende kasutamise järgne keeluaeg ei ole möödunud. [14.11.2001]

§ 23. Käitleja arvestuskohustus

(1) Käitleja peab kasutama üksnes identifitseeritava päritoluga toidutooret ning pidama kirjalikku arvestust saadud toidutoorme ning sellest käideldud ja väljastatud toidukoguste üle.

(2) Arvestuse pidamise ühtlustamise ja täpsustamise eesmärgil kehtestab põllumajandusminister arvestuskohustuse täitmise tingimused ja korra.

§ 24. Toidu tehniline kirjeldus

(1) Toidu valmistamisel, välja arvatud toitlustusettevõttes üksnes kohapeal turustatava toidu valmistamisel, peab käitleja järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid.

(2) Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi andmeid:
1) nimetus;
2) valmistoodet ja selle koostisosi iseloomustavad näitajad;
3) kasutatavad tehnoloogilised võtted, eelkõige need, mis on olulised toidu ohutuse seisukohast;
4) nõuetekohasuse hindamise meetodid;
5) pakendamis- ja märgistamisnõuded;
6) veo- ja säilitamistingimused.

(3) Enda koostatud tehniline kirjeldus ja sellesse tehtavad muudatused peavad olema vormistatud dokumendina, millest peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmetele nähtuma vähemalt selle vormistamise kuupäev ning allkirjaga kinnitanud isiku nimi ja ametinimetus. [14.11.2001]

§ 25. Käitlemisettevõtte tingimused

(1) Käitlemisettevõtte tehnilised tingimused ja töökorraldus peavad võimaldama järgida käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid.

(2) Kui ilmnevad asjaolud, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua nende tingimuste muutumise määral, mille tagajärjel ei ole tagatud toidu ohutus, peab käitleja viivitamata sellest teatama asjaomasele järelevalveasutusele.

§ 26. Toiduhügieen

(1) Käesolevas seaduses käsitatakse toiduhügieenina meetmeid, mida käitleja rakendab kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides toidu nõuetekohasuse tagamiseks.

(2) Käitlemisettevõte, selle territoorium, hooned, rajatised ja ruumid ning nende planeering, samuti sisseseade ja käitlemisvahendid ning töökorraldus peavad vastama käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjades sätestatud nõuetele. Toiduhügieeni eeskirjades kehtestatakse ka veovahendite, toidutoorme ja toidu veo, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning käitlemise ja käitlemisettevõtte töötajate hügieeni ning käitleja enesekontrolli nõuded.

(3) Toiduhügieeni üldeeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Lisaks toiduhügieeni üldeeskirjale võib põllumajandusminister kehtestada toiduhügieeni tagamiseks vajalikud eeskirjad toidutoorme kohta ja erinevate käitlemisvaldkondade kaupa. [14.11.2001]

§ 27. Käitlemisettevõtte töötaja

(1) Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist.

(2) Toidutooret või toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid.

(3) Töötaja, kes toidutooret või toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.

(4) Töötaja toiduhügieenialase juhendamise korraldab käitleja.

§ 28. Töötaja tööle lubamine

(1) Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja peab nakkus- ja parasitaarhaiguste tuvastamiseks ning nende leviku tõkestamiseks käima enne töösuhte algust ja korrapäraselt töösuhte ajal tervisekontrollis ning tal peab vastavalt rahvatervise seadusele (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele olema tervisetõend.

(2) Käitleja peab nõudma toitu käitlevalt töötajalt ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuvalt töötajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist.

(3) Käitlemisettevõtte töötaja peab teavitama käitlejat või tema esindajat oma tervisehäirest, haigusest, kontakteerumisest nakkushaigega või muudest ohtudest, mis võivad põhjustada toidu saastumise.

(4) Töötajat, kellel puudub kehtiv tervisetõend, kes võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite või kellel on toiduohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus, ei tohi lubada tööle, kus ta võib toitu saastata.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud tervisetõendit puudutavad nõuded ei laiene toidutoorme tootjale, kelle käitlemisettevõte ei pea vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 olema tunnustatud, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. [14.11.2001]

§ 29. Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes

(1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõtte töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord.

(2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieenikoolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi.

(3) Koolituskava täitmist jälgib järelevalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täiendamiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuded ei laiene toidutoorme tootjale, kelle käitlemisettevõte ei pea vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 olema tunnustatud, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. [14.11.2001]

§ 30. Puhastamine, desinfitseerimine ja kahjuritõrje

(1) Käitleja peab käitlemisettevõtte, selle territooriumi ning ruumide, sisseseade ja käitlemisvahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist. Puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile.

(2) [kehtetu – 14.11.2001] [14.11.2001]

§ 31. Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed

(1) Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele.

(2) Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 32. Kasutatav vesi

(1) Käitlemisettevõttes kasutatav vesi peab vastama veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1) alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Kasutatav jää ja aur peavad olema saadud nõuetekohasest joogiveest. Erandina võib merel viibivatel kalalaevadel kasutada kala esmaseks töötlemiseks sellist merevett, mis ei põhjusta kala saastumist, ei halvenda selle omadusi ega muuda seda ohtlikuks inimese tervisele.

(2) Seadmete jahutusveena, toiduga mittekokkupuutuva auru saamiseks ja teistel sedalaadi eesmärkidel kasutatav joogivee kvaliteedinõuetele mittevastav vesi tuleb juhtida joogiveesüsteemist eraldi asuvasse vastavalt märgistatud süsteemi, mida ei saa joogiveesüsteemiga ühendada ega avada käitlemisruumidesse. [14.11.2001]

§ 33. Toidutoorme ja toidu vedu

(1) Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus on nende omaduste säilimiseks vajalikud tingimused ning kus nad ei saastu ja kus ei halvene nende omadused.

(2) Toidutooret ja toitu ei ole lubatud vedada koos ainetega, mis võivad neid saastata või nende omadusi halvendada.

(3) Pakendamata vedelat, granuleeritud või pulbrilist toidutooret ja toitu tohib vedada ainult selleks ettenähtud ja vastavalt tähistatud veokis, konteineris või anumas, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. [14.11.2001]

5. peatükk
KÄITLEJA ENESEKONTROLL

§ 34. Enesekontrollikohustus

(1) Käitleja on kohustatud kontrollima toidutoorme, toidu ja nende käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi.

(2) Käitleja peab määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid (kriitilised punktid), kontrollima neid ja registreerima kontrolli tulemused käesoleva seaduse § 26 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjade nõuete kohaselt.

(3) Enesekontrolliplaan tuleb kooskõlastada käitlemise üle järelevalvet teostava järelevalveasutusega, kes annab käitleja soovi korral ka selgitusi enesekontrolliplaani koostamiseks ja muutmiseks. Järelevalveasutusel on õigus teha ettepanekuid enesekontrolliplaani muutmiseks ja täiendamiseks, kui on ilmnenud, et olemasoleva enesekontrolliplaaniga ei suudeta tagada toidu ohutust.

(4) Enesekontrolli käigus avastatud puudustest, mille tõttu ei suudeta tagada toidu ohutust inimese tervisele, peab käitleja viivitamata teavitama asjaomast järelevalveasutust ja võtma puuduste kõrvaldamiseks kasutusele vajalikud meetmed.

(5) Enesekontrolli raames võetud proove analüüsitakse põllumajandusministri kehtestatud nõuetele vastavas laboratooriumis.

(6) Enesekontrollikohustust ei kohaldata tunnustamisele mittekuuluva käitlemisettevõtte suhtes. [14.11.2001]

§ 35. Vastavusdeklaratsioon

(1) Toidu nõuetekohasust tõendav vastavusdeklaratsioon on toidu valmistaja antud kirjalik dokument, milles kinnitatakse, et toit vastab õigusaktides sätestatud või muudele nõuetele. Vastavusdeklaratsioon antakse edasise käitleja nõudel.

(2) Vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et toit vastab deklaratsioonis loetletud nõuetele, kui edasisel käitlemisel järgitakse väljaandja esitatud tingimusi.

(3) Vastavusdeklaratsioon antakse kindlaksmääratud ajaks sama toidu jätkuvaks valmistamiseks või partii kohta. Partiina käsitatakse ühesugustel tingimustel toodetud või valmistatud, ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega toidutoorme või toidu kogust. Partiil peab olema kindel tähistus.

(4) Kui vastavusdeklaratsioon on antud toidu jätkuvaks valmistamiseks, peavad sellega hõlmatavad partiid olema vastavusdeklaratsiooniga seostatavad. Partii kohta antud vastavusdeklaratsioonis peab olema viide konkreetsele partiile. [14.11.2001]

§ 36. Vastavusdeklaratsiooni sisu

Vastavusdeklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:
1) väljaandja nimi, asukoht ja aadress ning vastavusdeklaratsiooni tähis;
2) toidu nimetus ja teised toidu määratlemiseks vajalikud andmed;
3) viide nõuetele, millele vastavust tõendatakse;
4) väljaandmise kuupäev ning vastavusdeklaratsiooni välja andnud isiku nimi, allkiri ja ametikoht.

§ 37. Sertifitseerimine

(1) Sertifitseerimine on menetlus, mille käitleja kirjaliku taotluse alusel korraldab kolmas sõltumatu osapool (edaspidi sertifitseerimisasutus), et tõendada käitleja kvaliteedisüsteemi või konkreetse käideldava toidu vastavust nõuetele, millele vastavuse tõendamist taotletakse.

(2) Sertifitseerimine on vabatahtlik ning sertifitseerimiseks tehtud kulutused kannab sertifitseerimist taotlenud käitleja.

(3) Sertifitseerimise positiivse tulemuse korral väljastab sertifitseerimisasutus kvaliteedisüsteemi või toidu nõuetele vastavust kinnitava vastavussertifikaadi.

6. peatükk
TEABE ESITAMINE

§ 38. Teabele esitatavad nõuded

(1) Müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema märgistatud eesti keeles ja viisil, mis tagab edasisele käitlejale ja tarbijale vajaliku teabe toidu kohta ning võimaldab järelevalveasutusel teha järelevalvetoiminguid. Toidu kohta antav teave ja selle märgistus ei tohi tarbijat eksitada.

(2) Kui toidu valmistamiseks on tavapäraselt eeldatava toidutoorme asemel kasutatud valmistoodet, tuleb see näidata märgistusel.

(3) Toidu kohta antavas teabes või selle märgistuses peab sisalduma teave toidu päritolumaa kohta, kui nimetatud teabe puudumine võib tarbijat eksitada. Eestis valmistatud toidu puhul tuleb tarbijat informeerida ka toidu valmistamiseks kasutatud toidutoorme päritolust, kui Eestis toodetava toidutoorme asemel kasutatakse teistest riikidest pärinevat toidutooret. Toidutoorme päritolust informeerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Kui toit sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist, peab toidu kohta antav teave vastama geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses (RT I 1999, 10, 151; 2001, 23, 130; 97, 603) esitatud nõuetele.

(5) Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja korra toidugruppide kaupa. [14.11.2001]

§ 39. Teabe esitamise piirangud

Toidu märgistamisel ja selle kohta muul viisil teabe edastamisel on keelatud:
1) omistada toidule omadusi või toimet, mida sellel ei ole;
2) omistada toidule eriomadusi, kui kõigil toidugruppi kuuluvatel toitudel on ühesugused omadused;
3) viidata toidu haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele.

§ 40. Märgistuse muutmise piirang

(1) Märgistuse muutmist toidu tegelikke omadusi muutmata käsitatakse toidu võltsimisena, välja arvatud märgistuse täpsustamine ja eksitava märgistuse parandamine.

(2) Toitu, mille müügipakendile on märgitud realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev või minimaalne säilimisaeg, on keelatud ümber pakendada. Samuti ei tohi muuta müügipakendil olevat kuupäeva ega turustada toitu pärast realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva möödumist. [14.11.2001]

7. peatükk
SISSE- JA VÄLJAVEDU NING SELLE JÄRELEVALVE [14.11.2001]

§ 41. Piiripunktid

(1) Toidutoorme ja toidu sissevedu ning sisseveoks eriluba vajava toidutoorme ja toidu väljavedu on lubatud selleks ettenähtud piiripunktide kaudu.

(2) Toidutoorme ning toidu sisse- ja väljaveoks ettenähtud piiripunktide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Piiripunktis peavad olema vajalikud ruumid ja vahendid käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud järelevalvetoimingute tegemiseks. Piiripunkti valdaja on kohustatud tagama järelevalveametnikule järelevalvetoimingute teostamiseks vajalikud tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid tasuta kasutamiseks, sealhulgas vajaduse korral sisustatud bürooruumid ja sidevahendid. Sideteenuse eest tasub järelevalveasutus. [14.11.2001]

§ 42. Toidutoorme ja toidu importija tegevusluba

(1) Toidutoorme ja toidu sissevedamiseks vabaks ringluseks peab olema tegevusluba, mis väljastatakse põllumajandusministri kehtestatud korras kuni kaheks aastaks.

(2) Tegevusloa väljastamisest keeldutakse, kui tegevusloa taotleja:
1) ei esita tegevusloa väljastamiseks vajalikke dokumente või
2) esitab teadvalt tegevusloa väljastajale valeandmeid.

(3) Tegevusluba pikendatakse tegevusloa väljastamisega samadel alustel.

(4) Tegevusloa väljastaja võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui tegevusloa omanik:
1) on korduvalt sisse vedanud kehtestatud nõuetele mittevastavat toidutooret või toitu;
2) on korduvalt esitanud asjaomasele järelevalveasutusele teadvalt valeandmeid;
3) on esitanud tegevusloa väljastajale teadvalt valeandmeid ja talle on sellest olenemata tegevusluba väljastatud;
4) esitab selleks kirjaliku taotluse;
5) lõpeb või sureb. [14.11.2001]

§ 43. Eriluba

(1) Loomse toidutoorme ja sellesse toidugruppi kuuluva toidu sisseveoks peab olema eriluba, mille väljastab Veterinaar- ja Toiduamet loomatauditõrje seaduses (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4; 88, 531; 93, 566) kehtestatud korras.

(2) Eriluba vajava toidutoorme ja toidu kavandatavast sisseveost peab kauba eest vastutav isik teavitama piiripunkti järelevalveametnikku vähemalt 24 tundi ette. [14.11.2001]

§ 44. Sisse- ja väljavedu

(1) Järelevalvetoiminguid toidutoorme ja toidu sisse- ja väljaveol teevad Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud.

(2) Toidutoorme ja toidu üle järelevalve teostamise korra sisse- ja väljaveol ning järelevalve alla kuuluvate kaupade loetelu kehtestab põllumajandusminister.

(3) Sisseveetav Eestis töötlemiseks, müümiseks või muul viisil üleandmiseks mõeldud eriluba vajav toidutoore või toit peab olema toodetud või valmistatud ettevõttes, mida on tunnustanud ja mille on registreerinud selle riigi asjaomane järelevalveasutus ning heaks kiitnud Veterinaar- ja Toiduamet. Ettevõtete loetelu avalikustab Veterinaar- ja Toiduamet oma veebilehel.

(4) Järelevalve alla kuuluva toidutoorme ja toidu üle järelevalvetoimingute teostamiseks on toidutoorme või toidu eest vastutav isik kohustatud pöörduma piiripunkti järelevalveametniku poole. [14.11.2001]

§ 45. Järelevalvetoimingud

(1) Järelevalvetoimingud toidutoorme ja toidu sisseveol on kaubaga kaasasolevate dokumentide kontroll, toidutoorme ja toidu vastavuse kontroll nimetatud dokumentides esitatud kirjeldusele ning vajaduse korral toidutoorme ja toidu vastavuse kontroll õigusaktide nõuetele.

(2) Eriluba vajava toidutoorme või toidu sisseveo korral esitab selle eest vastutav isik järelevalveametnikule päritoluriigi asjaomase järelevalveasutuse väljastatud toidutoorme või toidu nõuetekohasust tõendava sertifikaadi.

(3) Eriluba vajava toidutoorme ja toidu sisseveo korral tehakse kõik järelevalvetoimingud piiripunktis. Muu toidutoorme ja toidu sisseveo korral võib selle vastavust õigusaktide nõuetele kontrollida kauba sihtkohas. Enne järelevalvetoimingute tegemist on keelatud partiid või selle osa edasi käidelda.

(4) Järelevalveametnik väljastab tõendi järelevalvetoimingute tulemuse kohta või teeb vastava märke kaubaga kaasasolevatele dokumentidele vastavalt käesoleva seaduse § 44 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.

(5) Väljaveo korral teostatakse järelevalvet ainult sisseveoks eriluba vajava toidutoorme ja toidu üle ning järelevalvetoimingud on kaubaga kaasasolevate dokumentide kontroll ning vajaduse korral toidutoorme ja toidu vastavuse kontroll nimetatud dokumentides esitatud kirjeldusele.

(6) Eesti päritolu toidutoorme ja toidu väljaveo korral väljastab asjaomane järelevalveasutus toidutoorme või toidu nõuetekohasust tõendava dokumendi, kui sellise dokumendi esitamine on sihtriigis nõutav.

(7) Järelevalvemenetluse käigus järelevalveametniku otsuse tõttu toidutoorme või toidu omanikule või nende eest vastutavale isikule tekkinud kulusid, välja arvatud õigusvastaselt tekitatud kahju, ei hüvitata. [14.11.2001]

§ 46. Nõuetele mittevastav toidutoore ja toit

(1) Järelevalveametnik koostab toidutoorme või toidu üle tehtud järelevalve ja selle tulemuste kohta akti ning, lähtudes toidutoorme või toidu ohtlikkusest, otsustab nõuetele mittevastava toidutoorme või toidu sisseveo keelamise või ümbertöötamisele või hävitamisele saatmise, arvestades võimaluse korral toidutoorme või toidu eest vastutava isiku sooviga, ja teeb vastava märke kaubaga kaasasolevatele dokumentidele.

(2) Kui toidutoorme või toidu eest vastutav isik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalveametniku otsust, kuulub nõuetele mittevastav toidutoore või toit erikonfiskeerimisele. Kui toidutoorme või toidu sisseveo eest vastutavat isikut ei ole võimalik kindlaks teha, hävitatakse toidutoore või toit riigi kulul. Hävitamise kohta koostatakse akt, mille kinnitab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor. [14.11.2001]

8. peatükk
JÄRELEVALVE ÜLDINE KORRALDUS

§ 47. Järelevalveasutused

(1) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab käitlemisettevõtete tunnustamist, teeb asjakohase otsuse ja teostab käitlejate üle järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Tervisekaitseinspektsioon korraldab jaekaubandus- ja toitlustusettevõtete tunnustamist, teeb asjakohase otsuse ning teostab järelevalvet käitlejate üle nimetatud käitlemisvaldkondades.

(3) Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet toidu koostise, toidu säilitustingimuste ja teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle jae- ja hulgimüügi etapis.

§ 48. Järelevalveametnikud ja järelevalve

(1) Järelevalveametnikud teostavad vastavalt oma pädevusele järelevalvet toidutoorme ja toidu ning käitlemise nõuetekohasuse ja käitleja enesekontrollinõuete täitmise üle kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides. Järelevalvetoiminguid tehakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata.

(2) Järelevalveametnikul on õigus ametitõendi esitamisel takistamatult kontrollida käitlemisettevõtte, selle territooriumi, ruumide, transpordivahendite, sisseseade, toidutoorme ja toidu, käitlemise, toiduga kokkupuutuvate materjalide, pakendi märgistuse ja teiste asjaolude vastavust kehtestatud nõuetele. Järelevalveametnikul on õigus teha ka muid vajalikke järelevalvetoiminguid ja uuringuid, kontrollida töötajate hügieeninõuete täitmist ning hinnata nende hügieenialaseid teadmisi.

(3) Järelevalveametnikul on õigus nõuda käitlejalt seletusi ja dokumente ning kasutada olukorra fikseerimiseks käitleja või tema esindaja teadmisel tehnikavahendeid. Järelevalveametnikul on õigus teha märkmeid ning saada käitlejalt väljavõtteid ja kuni kaks tasuta koopiat igast talle esitatud asjakohasest dokumendist.

(4) Käitleja on kohustatud abistama järelevalveametnikku talle käesoleva seadusega ja teiste õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel.

(5) Järelevalveametnik on kohustatud hoidma talle teatavaks saanud äri- ja tootmissaladust. Toidu ohtlikkust puudutava teabe võib avalikustada. Kui on alust arvata, et ohtlik toidutoore või toit on saanud kättesaadavaks tarbijale, on järelevalveasutus kohustatud sellest kohe teavitama avalikkust, kasutades massimeedia vahendeid ning järelevalveasutuse veebilehte.

(6) Tapamajas loomade tapmise, toidutoorme esmase töötlemise ja toidu käitlemise üle järelevalve korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(7) Toiduohutuse seireprogrammid kinnitab Vabariigi Valitsus. Seireid rahastatakse riigieelarves selleks Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahendite arvel. [14.11.2001]

§ 49. Järelevalve käigus kontrollproovide võtmine ja analüüsimine

(1) Järelevalveametnikul on õigus võtta vastavalt kehtestatud korrale käitleja kulul vajalikus koguses kontrollproove laboratoorsete analüüside tegemiseks.

(2) Analüüse tehakse Eesti või rahvusvahelistele standarditele vastavate või samaväärsete meetoditega. Käitlejal on õigus teha kontrollprooviga samadel tingimustel võetud vastuproovi sõltumatu analüüs teises laboratooriumis oma kulul.

(3) Analüüsi tulemused väljastab laboratoorium katseprotokollina, mis peale analüüsi tulemuste sisaldab ka muud analüüsimisega seotud teavet.

(4) Kontrollproovide võtmise ja analüüsimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Toidutoorme ja toidu nõuetekohasuse ning käitlemise kohta kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel põllumajandusminister toidugruppide või määratavate näitajate kaupa proovide võtmise ja analüüsimise meetodid.

(5) Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal toidutoore, toit või muu analüüsitu ei vasta nõuetele, kannab tehtud analüüside ja sellest partiist täiendavateks uuringuteks võetavate kontrollproovide analüüsimise kulud käitleja. [14.11.2001]

§ 50. Järelevalveametniku ettekirjutus

(1) Õiguserikkumise avastamise korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
2) esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning
3) kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid.

(2) Inimese tervisele ohtlike asjaolude ilmnemisel on järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutus toidutoorme või toidu käitlemise osaliseks või täielikuks peatamiseks ning kohustada käitlejat toidutooret või toitu käitlemisest kõrvaldama.

(3) Käitleja taotlusel annab järelevalveametnik loa käitlemist jätkata, kui peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud. [14.11.2001]

§ 51. Järelevalveametniku ettekirjutuse või otsuse vaidlustamine

(1) Kui käitleja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse või otsusega, võib ta ettekirjutusest või otsusest teada saamise päevast alates kümne tööpäeva jooksul esitada kaebuse asjaomase järelevalveasutuse peadirektorile. Kaebuse esitamine ei vabasta ettekirjutuse või otsuse täitmisest.

(2) Järelevalveasutuse peadirektor või tema asetäitja vaatab kaebuse läbi kaebuse saamisest alates kümne tööpäeva jooksul. Lisaasjaolude selgitamiseks võib peadirektor otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 30 tööpäevani.

(3) Kaebust läbi vaadates teeb asjaomase järelevalveasutuse peadirektor või tema asetäitja otsuse jätta ettekirjutus või otsus jõusse või muuta või tühistada see ning teavitab käitlejat tehtud otsusest kirjalikult.

(4) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud otsusest, on käitlejal õigus pöörduda halduskohtusse. Halduskohtusse pöördumine ei vabasta käitlejat ettekirjutuse või otsuse täitmisest.

§ 51¹. Toidutoorme või toidu käitlemise keeld

(1) Kui on põhjust arvata, et teatud toidutoore või toit võib olla ohtlik inimese tervisele või keskkonnale, peatab asjaomase järelevalveasutuse juht sellise toidutoorme või toidu käitlemise. Otsustus vormistatakse järelevalveasutuse juhi käskkirjana, milles näidatakse ära toidutoorme või toidu nimetus, vajaduse korral andmed vastava partii kohta ning teised ohtlikku toidutooret või toitu identifitseerida võimaldavad andmed ja käitlemisvaldkonnad, milles käitlemine tuleb peatada. Järelevalveasutuse juht teavitab käskkirjast kohe avalikkust ning teave avaldatakse järelevalveasutuse veebilehel.

(2) Järelevalveasutuse juht edastab oma käskkirja viivitamata põllumajandusministrile, kes otsustab toidutoorme või toidu käitlemise peatamise käskkirjas näidatud asjaoludel ja tingimustel ning kehtestab sellekohase määruse. Määruses märgitakse lisaks järelevalveasutuse juhi käskkirjas sisalduvatele andmetele ka piirangu tähtaeg, järelevalveasutuste ja isikute kohustused ning ohu kõrvaldamise viis. Järelevalveasutuse juhi käskkiri kehtib kuni põllumajandusministri määruse jõustumiseni.

(3) Käitlemise piirangu kehtimise ajal määravad asjaomased järelevalveasutused koostöös kindlaks ohu ulatuse, võtavad tarvitusele vastavad meetmed ja pärast ohu kõrvaldamist teeb käskkirja andnud järelevalveasutuse juht põllumajandusministrile kirjaliku ettepaneku käitlemise peatamise lõpetamiseks ning põllumajandusminister kehtestab vastava määruse. [14.11.2001]

9. peatükk
LABORATOORIUMID

§ 52. Laboratooriumide volitamine järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüsimiseks

(1) Kontrollproove analüüsitakse vastavateks analüüsideks volitatud laboratooriumis.

(2) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes nendeks analüüsideks akrediteeritud laboratooriumi. Akrediteeritud on laboratoorium, kelle pädevust analüüside tegemiseks on ametlikult tunnustanud akrediteerimisorgan.

(2¹) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes käitlejast sõltumatut laboratooriumi.

(3) Õigus tegutseda volitatud laboratooriumina antakse põllumajandusministri käskkirjaga, kus kirjeldatakse antud volituse ulatust. Volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel. Volituse taotlemise korra ja volitamise kriteeriumid kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Kui analüüsi tegemiseks puudub volitatud laboratoorium, võib analüüsi teha laboratooriumis, millel asjakohast volitust ei ole. Sellisel juhul vastutab tulemuste kasutamise eest analüüsi tellija.

(5) Kui volitatud laboratoorium ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda kuni kolmekuune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks. [14.11.2001]

§ 53. Referentlaboratooriumi volitamine

(1) Põllumajandusminister korraldab volitatud laboratooriumide tegevuse üle järelevalvet selleks volitatud laboratooriumi (edaspidi referentlaboratoorium) kaudu. Volitus tegutseda referentlaboratooriumina antakse igas valdkonnas ühele laboratooriumile ning volituse taotlemise kord ja volitamise kriteeriumid sätestatakse käesoleva seaduse § 52 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis.

(2) Referentlaboratoorium tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab põllumajandusminister. Tellimuse täitmist finantseeritakse riigieelarves selleks Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahendite arvel.

(3) Kui volitatud referentlaboratoorium ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt, on põllumajandusministril õigus anda puuduste kõrvaldamiseks kuni kolmekuune tähtaeg, mille jooksul ei ole laboratooriumil õigust tegutseda referentlaboratooriumina. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks.     [14.11.2001]

10. peatükk
VASTUTUS

§ 54. Juriidilise isiku haldusvastutus

Juriidilise isiku poolt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud:
1) toidutoorme või toidu ohutuse nõuete rikkumise eest viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, – määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni või rikkumise objektiks olnud partii kuni kümnekordses väärtuses;
2) toidutoorme või toidu koostise või omaduste, lisa- või saasteainete või mikroorganismide sisalduse või muude asjaolude kohta valeandmete esitamise eest või saate-, müügi- või muude tõendusdokumentide võltsimise eest – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni või rikkumise objektiks olnud partii kuni kümnekordses väärtuses;
3) käitlemisnõuete või toidutoorme või toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud juhul, – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni või rikkumise objektiks olnud partii kuni viiekordses väärtuses;
4) tunnustamata või tegevusloata tegutsemise eest – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni või rikkumise objektiks olnud partii kuni viiekordses väärtuses;
5) enesekontrollikohustuse täitmata jätmise eest – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni;
6) käitlemisettevõtte töötajate kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni 25 000 krooni;
7) toidutoorme või toidu kohta käiva teabe esitamise nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni 25 000 krooni või rikkumise objektiks olnud partii kuni kolmekordses väärtuses;
8) nõutavate dokumentide järelevalveametnikule esitamata jätmise või muul viisil järelevalvetoimingute takistamise eest – määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni.

§ 55. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine

(1) Käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul või Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ning Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal või Tarbijakaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori volitatud ametnikul ning maa- või linnakohtul.

(2) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul või Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal, Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal ja tema asetäitjal või Tarbijakaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori volitatud ametnikul on õigus käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades määrata rahatrahv kuni 10 000 krooni. Sellest suuremat rahatrahvi võib kohaldada ainult maa- või linnakohus.

(3) Erikonfiskeerimisega seotud haldusõiguserikkumise asja arutab maa- või linnakohus. Erikonfiskeerimisega seotud haldusõiguserikkumise asja arutamisel võib erikonfiskeerimist kohaldada ka Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor, tema asetäitja ja järelevalveametnik ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht, tema asetäitja ja järelevalveametnik.

(4) Käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on protokolli koostamise õigus:
1) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul;
2) Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ning Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja riikliku järelevalve inspektoril;
3) Tarbijakaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal, peainspektoril ja inspektoril ning tarbijakaitse järelevalvepädevusega kohaliku talituse juhatajal, peainspektoril ja inspektoril.

(5) Protokollis märgitakse:
1) selle koostamise aeg ja koht;
2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
3) protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
4) õiguserikkujast juriidilise isiku nimi ja aadress;
5) õiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
6) õiguserikkumise koht ja aeg ning õiguserikkumise kirjeldus;
7) tunnistajate seletused, ekspertiisid ja analüüsid ning õiguserikkumist tõendav muu materjal;
8) viide seaduse või muu õigusakti sättele, mis näeb ette vastutuse selle õiguserikkumise eest;
9) õiguserikkuja esindaja seletus ja märge, et õiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi;
10) vajaduse korral muud andmed.

(6) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametnik ja õiguserikkuja esindaja. Kui õiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli selle kohta kanne. Protokollile lisatakse õiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta ning protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.

(7) Kui õiguserikkuja on juriidilise isiku ametiisik, võib selle rikkumise asjas määrata halduskaristuse juriidilisele isikule ja ametiisikule samaaegselt seadusega ettenähtud korras.

(8) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. [14.11.2001]

§ 56. Haldusõiguserikkumise objektiks oleva toidutoorme ja toidu erikonfiskeerimine

(1) Käesoleva seaduse § 54 punktis 1 nimetatud haldusõiguserikkumise korral võib kohaldada õiguserikkumise objektiks olnud toidutoorme või toidu hävitamisele suunamiseks erikonfiskeerimist.

(2) Erikonfiskeerimisele kuuluva toidutoorme või toidu võtab ära järelevalveametnik, kellel on käesoleva seaduse § 55 lõike 4 järgi õigus koostada haldusõiguserikkumise protokoll.

(3) Äravõetud toidutooret või toitu hoitakse kuni õiguserikkumise asja arutamiseni kohas, mille määrab toidutoorme või toidu äravõtnud järelevalveametnik. Äravõetud toidutoorme või toidu võib jätta ka õiguserikkuja hoiule. Hoiukoht plommitakse või pitseeritakse.

(3¹) Toidutoore või toit, mille kohta on tehtud erikonfiskeerimise otsus, läheb kohe tasuta üle riigi omandisse. Kiirestirikneva toidutoorme või toidu erikonfiskeerimise otsuse, milles nähakse ette toidutoorme või toidu hävitamine, võib täide viia enne erikonfiskeerimise otsuse jõustumist.

(4) Erikonfiskeerimise otsuse täitmise menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud korras. [14.11.2001]

11. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§-d 57-62 [käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 63. Tegutsevate käitlemisettevõtete tunnustamine ja riiklike tegevuslitsentside kehtivus

(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev ja tunnustamisele kuuluv käitlemisettevõte peab olema tunnustatud hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud riiklikud tegevuslitsentsid toidukauba Eestisse importimiseks kehtivad kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest alates. Enne tegevuslitsentsi kehtivusaja lõppu on importijal õigus taotleda vastava tegevusloa väljastamist käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel. Tegevuslitsentside suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses tegevuslubade kohta sätestatut. [14.11.2001]

§ 64. Toiduseaduse kehtetuks tunnistamine

Toiduseadus (RT I 1995, 21, 324; 1996, 49, 953; 1999, 30, 415) tunnistatakse kehtetuks.

§ 65. Järelevalveasutuste töö ümberkorraldamine

(1) Vabariigi Valitsus lõpetab käesolevast seadusest tuleneva järelevalveasutuste töö ümberkorraldamise 2001. aasta 1. jaanuariks.

(2) Kuni ümberkorraldamiseni täidavad järelevalveasutused oma seniseid ülesandeid, kui muudest seadustest ei tulene teisiti.

§ 66. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud volitusnormid, mis jõustuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajal, ning § 34 ja § 52 lõige 2, mis jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril, ning § 52 lõige 1, mis jõustub 2000. aasta 1. juulil.

(2) Käesolevas seaduses sisalduvad volitusnormid Vabariigi Valitsuse või ministri määruste andmiseks jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Volitusnormi alusel antavat määrust ei jõustata enne käesoleva seaduse jõustumist.