Teksti suurus:

Krediidiasutuste seadus [terviktekst muudatustega kuni 13.12.2001]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2002, 17, 96

Krediidiasutuste seadus [terviktekst muudatustega kuni 13.12.2001]

Vastu võetud 09.02.1999
RT I 1999, 23, 349
ja jõustunud vastavalt §-le 142. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 19.04.2000 (RT I 2000, 35, 222) 1.07.2000 11.05.2000 (RT I 2000, 40, 250) 1.07.2000 9.05.2001 (RT I 2001, 48, 268) 1.01.2002 14.11.2001 (RT I 2001, 93, 565) 1.02.2002 13.12.2001 (RT I 2001, 102, 672) vastavalt §-le 59 (vt samuti rakendussätteid lk 799)

Terviktekst

KREDIIDIASUTUSTE SEADUS

Muudetud paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Viitamata on kogu seaduse tekstis tehtud muudatused:
1) sõna «Pangainspektsioon» asendatud sõnaga «Finantsinspektsioon» vastavas käändes – 9.05.2001;
2) sõnad «tegevusloa tühistamine» asendatud sõnadega «tegevusloa kehtetuks tunnistamine» vastavas käändes – 13.12.2001;
3) sõnad «sisekontrolli osakond» asendatud sõnadega «siseauditi üksus» vastavas käändes – 13.12.2001;
4) sõnad «sisekontrolli osakonna juhataja» asendatud sõnadega «siseauditi üksuse juht» vastavas käändes – 13.12.2001;
5) sõna «tütarkrediidiasutus» asendatud sõnadega «tütarettevõtjast krediidiasutus» vastavas käändes – 13.12.2001.

Terviktekst avaldatakse 13. detsembri 2001. a seaduse § 58 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse ülesanne

Käesolev seadus sätestab krediidiasutuse asutamise, tegevuse ja lõpetamise õiguslikud alused, samuti krediidiasutuste üle järelevalve teostamise põhimõtted ja õiguslikud alused.

§ 2. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asutatavatele ja tegutsevatele krediidiasutustele, samuti nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele.

(2) Seadust kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele välismaal, kui asukohamaa seadus ei näe ette teisiti, samuti välismaiste krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ning esindustele Eestis, kui Eesti välislepingud ei sätesta teisiti.

(3) Krediidiasutusena ei käsitata Eesti Panka. [13.12.2001]

§ 3. Krediidiasutuse mõiste

(1) Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine.

(2) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 4. Avalikkuselt hoiuste kaasamine

(1) Õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata ja püsiva tegevusena neid investeerida või kasutada oma arvel ja nimel laenude andmiseks on ainult krediidiasutustel.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuiks hoiused või teised tagasimakstavad rahalised vahendid, kui ettepanek raha hoiustamiseks või tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud eelnevalt kindlaks määramata isikute ringile.

(3) Avalikkuse all mõistetakse käesolevas seaduses eelnevalt kindlaks määramata isikute ringi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmisele või tagasimakstavate vahendite muul viisil kaasamisele, kui seda tehakse:
1) Vabariigi Valitsuse poolt;
2) kohalike omavalitsuste poolt;
3) rahvusvaheliste organisatsioonide või muude rahvusvaheliste avalikõiguslike institutsioonide poolt, mille liikmeks on Eesti Vabariik või Euroopa Liidu liikmesriik;
4) juriidiliste isikute poolt, kelle tegevus avalikkuselt raha kaasamisel ning selle paigutamisel on ammendavalt reguleeritud õigusaktidega ning kelle tegevuse üle nimetatud valdkondades on hoiustajate ja investorite kaitse eesmärgil õigusaktidega kehtestatud riiklik järelevalve.

§ 5. Finantseerimisasutus

Finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 loetletud tehingu tegemine. [11.05.2000; 13.12.2001]

§ 6. Krediidiasutustele lubatud tehingud ja toimingud

(1) Krediidiasutustele on lubatud järgmised tehingud ja toimingud:
1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2) laenutehingud;
3) liisingutehingud;
4) arveldustehingud;
5) mittesularahaliste maksevahendite emiteerimine ja teenindamine;
6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud bilansiväliste kohustustega seotud tehingud;
7) tehingud nii oma arvel kui klientide nimel
– välisvaluutaga,
– finantsfutuuride ja -optsioonidega,
– vahetuskursi- ja intressiinstrumentidega,
– turukõlblike väärtpaberitega,
– muude rahaturu instrumentidega;
8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud teenuste osutamine;
9) klientide nõustamine investeerimisalastes ja majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või omandamisega seotud teenuste osutamine;
10) rahamaakleri tegevus;
11) vara valitsemine;
12) väärtpaberite hoidmine;
13) krediidiinfo teenuste osutamine;
14) depootehingud;
15) muud tehingud, mis on sisult sarnased punktides 1–14 loetletud tehingutega.

(2) Krediidiasutused võivad teha muid käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust. Nimetatud tehingute ja toimingute tegemiseks võib krediidiasutus asutada või omandada abiettevõtja.

(3) Krediidiasutuse abiettevõtja (edaspidi abiettevõtja) on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kinnisvara valitsemine, infotehnoloogiaalaste teenuste osutamine või mõni muu selline tegevus, mis abistab või täiendab ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevust.

§ 7. Emaettevõtja ja tütarettevõtja

(1) Emaettevõtja on käesoleva seaduse mõistes:
1) äriühing, millele kuulub rohkem kui pool teise äriühingu (tütarettevõtja) aktsiakapitalist (osakapitalist) või aktsiatega (osadega) määratud häälte arvust;
2) äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütarettevõtjas) ning millel on tütarettevõtja juhatuse või nõukogu liikmete enamuse määramise või tagasikutsumise õigus;
3) äriühing, millel on võimalik teise äriühingu (tütarettevõtja) juhtimist oluliselt mõjutada tulenevalt nimetatud äriühingu põhikirjast või temaga sõlmitud lepingust;
4) äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütarettevõtjas), mille juhatuse või nõukogu liikmete enamus on määratud emaettevõtja poolt ainult hääleõiguse kasutamise teel ning tingimusel, et nimetatud liikmed on ametis olnud kogu eelnenud ja jooksva majandusaasta kestel ning ühelgi teisel äriühingul ei ole nimetatud tütarettevõtja suhtes käesoleva lõike punktides 1–3 loetletud emaettevõtja õigusi;
5) äriühing, mis on aktsionär või osanik teises äriühingus (tütarettevõtjas), mille aktsiate või osadega määratud häälteenamust kontrollib emaettevõtja teiste aktsionäride või osanikega sõlmitud lepingu alusel.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus emaettevõtjaks lugeda ka äriühingut, kes omab muul viisil tegelikku ja valitsevat mõju teise äriühingu (tütarettevõtja) üle.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse sama emaettevõtja tütarettevõtjatena.

(4) Märkimisväärne seos käesoleva seaduse mõistes on seotus kahe või enama isiku vahel:
1) ema- ja tütarettevõtjana vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1–3;
2) kui isik omab vähemalt 20 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häältest;
3) kui isikud on kontrollitavad ühe ja sama isiku poolt. [9.05.2001]

§ 8. Finantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja

(1) Finantsvaldusettevõtja on finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus ja ülejäänud tütarettevõtjad või enamik neist on kas krediidi- või finantseerimisasutused või abiettevõtjad.

(2) Segavaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole finantsvaldusettevõtja ega krediidiasutus, kuid kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus.

§ 9. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupp

(1) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi moodustavad emaettevõtja, selle tütarettevõtja, kes on krediidiasutus, finantseerimisasutus või abiettevõtja, ning krediidi- või finantseerimisasutus, mille aktsia- või osakapitalist või häältest konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus omab vähemalt 20 protsenti.

(2) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks võib olla krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja.

(3) Kui emaettevõtja ei ole krediidiasutus, peab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi moodustumiseks vähemalt üks tütarettevõtja olema krediidiasutus.

(4) Finantsinspektsiooni nõusolekul ei arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi ettevõtjat, mille bilansimaht on väiksem kui 10 miljonit eurot Eesti Panga kursi järgi või 1 protsent emaettevõtja bilansimahust. Kui mitu ettevõtjat, kes vastavad eelnimetatud kriteeriumile, koos omavad piisavat mõju konsolideerimisgrupi finantsmajanduslikule olukorrale, tuleb need arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi.

(5) Finantsinspektsiooni nõusolekul ei arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi ettevõtjat, kelle:
1) konsolideerimisgruppi arvamine moonutaks Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt krediidiasutuse konsolideerimisgrupi tegelikku finantsmajanduslikku olukorda;
Punkt 2 jõustub vastavalt 13.12.2001. a seaduse § 59 lõikele 3
2) asukoht on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike (edaspidi kolmas riik) ja kellelt vajaliku aruandluse saamine on takistatud selles kolmandas riigis kehtivate õigusaktide kohaselt. [13.12.2001]

§ 10. Hääleõiguse arvestamise kord

(1) Hääleõiguse arvestamisel äriühingus loetakse isikule kuuluvaks alljärgnevad hääled:
1) isikule kuuluvate osade või aktsiatega määratud hääled;
2) isiku poolt kontrollitavale äriühingule kuuluvate osade või aktsiatega määratud hääled;
3) osade või aktsiatega määratud hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kellega isiku poolt sõlmitud kirjalik kokkulepe kohustab pooli kooskõlastatud hääletamise teel rakendama äriühingu juhtimisel ühtset poliitikat;
4) osade või aktsiatega määratud hääled, mis kuuluvad kolmandale isikule, kuid mis on isiku või tema poolt kontrollitava äriühingu ja kolmanda isiku poolt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel loovutatud ajutiselt isikule.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses on kontrollitavaks äriühinguks äriühing, milles isik:
1) omab pool või rohkem kui pool häältest või
2) omab õigust nimetada ja tagasi kutsuda äriühingu nõukogu või juhatuse liikmete enamust, olles ise sama äriühingu aktsionär või osanik või
3) olles ise äriühingu aktsionär või osanik, käsutab rohkem kui pooli aktsionäride või osanike häältest vastavalt teiste aktsionäride või osanikega sõlmitud kokkuleppele või
4) omab Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt muul viisil tegelikku ja valitsevat mõju.

§ 11. Krediidiasutuse filiaal ja esindus

(1) Krediidiasutuse filiaal on käesoleva seaduse mõistes krediidiasutuse äriregistrisse kantud aadressist erineval aadressil asuv juriidilise isiku õigusteta struktuuriüksus, kus tehakse ühte või mitut krediidiasutusele lubatud tehingut ja toimingut.

(2) [kehtetu – 13.12.2001]

(3) Krediidiasutuse esindus on käesoleva seaduse mõistes krediidiasutuse asukohast eraldiasetsev struktuuriüksus, mille tegevuse eesmärgiks on krediidiasutuse esindamine ja tema huvide kaitsmine teataval territooriumil.

(4) Krediidiasutuse esindusel on äritegevus keelatud. [13.12.2001]

§ 12. Krediidiasutuse ärinimi ja selles sõna «pank» kasutamine

(1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank».

(2) Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus.

(3) Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime.

(4) Välismaa krediidiasutus võib tegutseda Eestis oma asukohamaal registreeritud ärinime all, kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist.

(5) Krediidiasutuse ärinimi ei või tekitada arvamust, et tegemist on mõne teise krediidiasutuse või mõne riigi keskpangaga.

(6) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei laiene juhtumitele, mil on ilmne, et tegemist ei ole krediidiasutusega.

2. peatükk
KREDIIDIASUTUSE TEGEVUSLUBA

§ 13. Tegevusloa taotlemine

(1) Isik, kes soovib asutada krediidiasutust või soovib alustada tegevust krediidiasutusena, on kohustatud kirjalikult taotlema Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba.

(2) Tegevusloa saamise taotlus esitatakse Finantsinspektsioonile. Taotlusele lisatakse:
1) krediidiasutuse notariaalne asutamisleping;
2) krediidiasutuse põhikiri;
3) krediidiasutuse äriplaan koos kavandatava tegevuse täpse kirjeldusega;
4) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri kirjeldus;
5) raamatupidamise sise-eeskirja projekt ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta;
6) krediidiasutuse juhtide, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe kandidaatide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust tõendavad dokumendid;
7) aktsionäride või liikmete nimekiri andmetega nende poolt omandatavate aktsiate ja häälte arvu kohta või tasutud osamaksu kohta;
8) aktsionäriks või liikmeks oleva füüsilise isiku varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta, kui tema osa ületab 2 protsenti krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
9) aktsionäriks või liikmeks oleva juriidilise isiku põhikiri ning viimase kolme majandusaasta aruanded koos audiitori järeldusotsustega ja aktsionäride või osanike nimekiri koos andmetega nende osa kohta vastava äriühingu kapitalis, kui juriidilise isiku osa ületab 5 protsenti krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
10) andmed audiitori kohta;
11) dokument, millega krediidiasutus võtab kohustuse tasuda Hoiuste Tagamise Fondi seaduses (RT I 1998, 40, 612) ettenähtud ühekordne makse;
12) asutatava äriühingu aktsia- või osakapitali olemasolu tõendav dokument või tegutseva äriühingu puhul neto-omavahendite olemasolu tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsusega;
13) siseauditi üksuse põhimääruse projekt;
14) krediidiasutuse juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid vastavalt käesoleva seaduse § 63 nõuetele;
15) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.

(3) Ühistupanga tegevusloa saamiseks tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada:
1) [kehtetu – 13.12.2001]


2) revisjonikomisjoni liikmete kohta dokumendid, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele.

(31) Krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel tasub taotleja riigilõivu.

(4) Kui krediidiasutuse asutamisel soovitakse omandada olulist osalust, tuleb esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele ka käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud dokumendid.
Lõige 41 jõustub vastavalt 13.12.2001. a seaduse § 59 lõikele 3

(41) Kui isik, kes soovib asutada Eestis krediidiasutust, on Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse emaettevõtja, krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja, omab otseselt või kaudselt olulist osalust Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis või häältes või omab muul viisil märkimisväärset mõju või kontrolli vastava krediidiasutuse juhtimise üle, on Finantsinspektsioon kohustatud enne tegevusloa väljaandmise otsustamist konsulteerima selle liikmesriigi pangajärelevalve asutusega.

(5) Krediidiasutusel peavad olema kavandatavate tehingute ja toimingute tegemiseks klienditeenuste osutamise ja turvalisuse nõuetele vastavad ruumid, vajalikud tehnilised, info- ja muud tehnoloogilised vahendid ja süsteemid, turvasüsteemid, kontrollimehhanismid ja -süsteemid. Krediidiasutuste info- ja muudele tehnoloogilistele vahenditele ja süsteemidele ning turvasüsteemidele esitatavad miinimumnõuded kehtestab Eesti Pank.

(6) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 loetletud tõendite, dokumentide ja vahendite täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni ning teostada kohapealset kontrolli.

(7) Tegevusloa taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu vastavalt seadusele kehtestab Eesti Pank. [9.05.2001; 13.12.2001]

§ 14. Tegevusloa andmine

(1) Finantsinspektsioon annab krediidiasutusele tegevusloa, kui:
1) asutatava krediidiasutuse aktsia- või osakapital on täielikult rahas sisse makstud või tegevusluba taotleva äriühingu neto-omavahendid vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
2) asutatav krediidiasutus või krediidiasutusena tegevust alustav äriühing on võtnud kohustuse tasuda Hoiuste Tagamise Fondi seaduses ettenähtud ühekordse makse;
3) krediidiasutuse juhtide, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe kandidaadid vastavad neile õigusaktides kehtestatud nõuetele;
4) krediidiasutuses olulist osalust omavad aktsionärid vastavad olulist osalust omavate aktsionäride kohta õigusaktides kehtestatud nõuetele;
5) krediidiasutuse juhtimine, organisatsiooniline struktuur ja vajalikud tehnilised vahendid vastavad krediidiasutuse äriplaanis kavandatud tegevusele ja õigusaktides kehtestatud nõuetele;
6) krediidiasutuse asukoht on Eestis;
7) krediidiasutuse ja teise isiku vahel olev märkimisväärne seos ei takista piisavat järelevalvet;
Punkt 8 jõustub vastavalt 13.12.2001. a seaduse § 59 lõikele 3
8) kolmandas riigis, kus asub isik, kellega krediidiasutusel on märkimisväärne seos, kehtivad õigusaktid ei sätesta takistusi krediidiasutuse üle piisava järelevalve teostamiseks.

(2) Otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul, arvates kõigi käesoleva seaduse § 13 alusel nõutavate dokumentide ja andmete esitamisest ning nõuete täitmisest. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. [9.05.2001; 13.12.2001]

§ 15. Tegevusloa andmisest keeldumine

(1) Finantsinspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui:
1) ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud tingimused või
2) taotleja ei ole esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse §-s 13 või Finantsinspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või informatsiooni või
3) taotleja on esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente.

(2) Tegevusloa andmisest keeldumise motiveeritud otsus saadetakse viivitamatult taotlejale.

(3) Tegevusloa andmisest keeldumise otsuse võib vaidlustada kohtus kümne päeva jooksul selle otsuse kättesaamise päevast arvates. [9.05.2001]

§ 16. Tegevusloa lõppemine

Tegevusluba lõpeb:
1) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 2 alusel – uue krediidiasutuse äriregistrisse kandmisega;
2) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 3 alusel – ühinemise kande äriregistrisse kandmisega;
3) krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise korral – Finantsinspektsioonilt vabatahtlikuks lõpetamiseks loa saamisega;
4) tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral – tegevusloa kehtetuks tunnistamisega;
5) krediidiasutuse pankroti korral – pankrotimenetluse algatamisega Finantsinspektsiooni avalduse alusel. [9.05.2001]

§ 17. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Finantsinspektsioon võib tegevusloa tunnistada kehtetuks, kui:
1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust või krediidiasutuse asutajad on oma tegevuse või tegevusetusega näidanud, et krediidiasutus ei suuda tegevust alustada kaheteistkümne kuu jooksul, alates tegevusloa väljaandmisest, või krediidiasutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks kuuks või
2) krediidiasutus rikub käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud usaldatavusnormatiive ja normatiividega nõutud taset ei ole taastatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks või
3) Finantsinspektsioon on kindlaks teinud, et tegevusloa taotlemisel on esitatud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või
4) mõni krediidiasutuse juht või olulist osalust omav aktsionär ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning krediidiasutus ei ole Finantsinspektsiooni vastavasisulist ettekirjutust selles määratud tähtajaks täitnud või
5) krediidiasutus ei vasta tingimustele, mis olid tegevusloa väljaandmise aluseks või
6) krediidiasutus rikub õigusaktidega kehtestatud rahapesu tõkestamise korda või
7) krediidiasutus esitab eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või on korduvalt olulisel määral rikkunud käesolevat seadust või raamatupidamise seadust (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527) või
8) krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistab piisava järelevalve teostamist või
9) krediidiasutuse ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist või
10) krediidiasutus teeb tehinguid või toiminguid, mis väljuvad käesoleva seaduse ja krediidiasutuse põhikirjaga piiritletud tegevuse raamidest või
11) krediidiasutuse tegevus kahjustab oluliselt hoiustajate või muude klientide huve, takistab raharinglust või raha- või kapitalituru toimimist või
12) krediidiasutus ei ole tähtaegselt tasunud Hoiuste Tagamise Fondi kohustuslikku osamakset ega ole täitnud Finantsinspektsiooni vastavasisulist ettekirjutust selles määratud tähtajaks. [13.12.2001]

§ 18. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise protseduur

(1) [kehtetu – 9.05.2001]

(2) Krediidiasutuse tegevusloa tunnistab kehtetuks Finantsinspektsiooni juhatus oma motiveeritud otsusega.

(3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise motiveeritud otsus saadetakse viivitamatult krediidiasutusele, mille tegevusluba tunnistati kehtetuks, samuti teistele Eesti krediidiasutustele ja Hoiuste Tagamise Fondile.

(4) Krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teatatakse avalikkusele vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha kohalikus ajalehes hiljemalt kolmandal päeval pärast vastava otsuse vastuvõtmist.

(5) Krediidiasutuse juhatus võib vaidlustada kohtus tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse kümne päeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. [9.05.2001]

§ 19. Tegevusloa lõppemise tagajärjed

(1) Krediidiasutus ei tohi pärast tegevusloa lõppemist teha käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehinguid ja toiminguid ning peab lõpetama kõik väljamaksed hoiustajatele, klientidele ja võlausaldajatele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Tegevusloa lõppemine, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel, toob endaga kaasa krediidiasutuse lõpetamise käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud korras.

§ 20. Krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse, filiaali ja esinduse asutamine välisriigis

(1) Kui krediidiasutus soovib asutada tütarettevõtjast krediidiasutust või filiaali välisriigis või omandada osalust mõnes välisriigi krediidiasutuses, mille tagajärjel viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb esitada Finantsinspektsioonile vastava loa saamiseks taotlus järgmiste andmetega:
1) riigi nimetus;
2) tütarettevõtjast krediidiasutuse ärinimi ja aadress või filiaali aadress;
3) välisriigi krediidiasutuse, milles soovitakse omandada olulist osalust, viimase kolme majandusaasta aruanded;
4) tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali äriplaan koos kavandatava tegevuse üksikasjaliku kirjeldusega, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega;
5) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuse juhtide või filiaali juhataja kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõike 7 nõuetele. Filiaali juhataja peab vastama käesoleva seadusega juhatuse esimehele esitatud nõuetele;
6) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 30 esitatud nõuetele.

(2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni.

(3) Finantsinspektsioon informeerib välisriigi pangajärelevalve asutust esitatud taotlusest kolme kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest, ning kooskõlastab asukohariigi pangajärelevalve asutusega järelevalve teostamise põhimõtted ja vastutuse.

(4) Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:
1) asutava või omandava või omandatava krediidiasutuse finantsseisund ei ole piisavalt tugev või
2) asutatava või omandatava tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei ole kavandatavaks tegevuseks sobiv või
3) asutatava või omandatava tütarettevõtjast krediidiasutuse juhid või filiaali juhataja ei vasta käesoleva seaduse §-de 48, 53, 56 ja 57 nõuetele või
4) välisriigi õigusaktid ei võimalda piisava järelevalve, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamist ning selleks vajaliku informatsiooni saamist.

(5) Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsuse edastab Finantsinspektsioon krediidiasutusele kirjalikult kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete esitamisest arvates. Loa andmisest keeldumise korral ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

(6) Välisriigis tütarettevõtjast krediidiasutust või filiaali omav krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsioonile ja asukohariigi pangajärelevalve asutusele teatama kõigist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 loetletud andmete muutmise kavatsustest vähemalt üks kuu enne muudatuste tegemist.

(61) Finantsinspektsioon võib tunnistada krediidiasutusele välisriigis filiaali avamiseks antud loa kehtetuks, kui:
1) krediidiasutus või selle välisriigis asuv filiaal ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, mille täitmine oli loa saamise tingimuseks;
2) krediidiasutuse välisriigis asuv filiaal ei esita aruandeid nõuetekohaselt.

(62) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud loa kehtetuks tunnistamisest teavitab Finantsinspektsioon viivitamatult filiaali asukohariigi pangajärelevalve asutust.

(7) Krediidiasutuse esinduse avamisest välisriigis peab informeerima Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne esinduse avamist. Vastava informatsiooni esitamise korra ja tingimused kehtestab Eesti Pank.

(8) Eesti krediidiasutuste välisriikides asuvate tütarettevõtjast krediidiasutuste, filiaalide ja esinduste kohta peab Finantsinspektsioon nimekirja. [9.05.2001; 13.12.2001]
Paragrahv 201 jõustub vastavalt 13.12.2001. a seaduse § 59 lõikele 3

§ 201. Erisused krediidiasutuse filiaali asutamisel Euroopa Liidu liikmesriigis

(1) Filiaali asutamisel Euroopa Liidu liikmesriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20 välisriigis filiaali asutamise kohta sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Finantsinspektsioon teavitab loa andmisest viivitamatult filiaali asukohamaa pangajärelevalve asutust ja edastab andmed krediidiasutuste omavahendite summa suuruse ja kapitali adekvaatsuse näitaja kohta.

(3) Krediidiasutus võib asutada filiaali ja alustada selle tegevust pärast filiaali asukohamaa pangajärelevalve asutuselt vastava teabe saamist või, kui seda ei ole saadetud, siis pärast kahe kuu möödumist, arvates käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud teabe laekumisest liikmesriigi pangajärelevalve asutusele. [13.12.2001]
Paragrahv 202 jõustub vastavalt 13.12.2001. a seaduse § 59 lõikele 3

§ 202. Piiriüleste pangateenuste osutamine Euroopa Liidu liikmesriigis

(1) Krediidiasutus peab teatama Finantsinspektsioonile kavatsusest osutada Euroopa Liidu liikmesriigis piiriüleseid pangateenuseid.

(2) Finantsinspektsioon informeerib vastava liikmesriigi pangajärelevalve asutust ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamisest. [13.12.2001]

§ 21. Välisriigi krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali asutamine Eestis

(1) Välisriigi krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamiseks Eestis tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt luba vastavalt käesoleva seaduse §-le 13.

(2) Kui välisriigi krediidiasutus soovib omandada osalust mõnes Eesti krediidiasutuses, mille tagajärjel viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb esitada Finantsinspektsioonile taotlus ning käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktides 3–6 ja 10 ning §-s 30 nõutud andmed ja dokumendid.

(3) Välisriigi krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis on välisriigi krediidiasutus kohustatud kirjalikult taotlema Finantsinspektsioonilt loa. Finantsinspektsioonile esitatakse loa taotlus ja sellele lisatakse:
1) asutatava filiaali äriplaan koos kavandatava tegevuse üksikasjaliku kirjeldusega, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega;
2) filiaali aadress;
3) filiaali juhataja andmed kooskõlas käesoleva seaduse § 48 lõikega 7;
4) käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nõutud andmed ja dokumendid asutavas krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta;
5) äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6) § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 ettenähtud dokumendid.

(4) [kehtetu – 13.12.2001]

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nõutud andmetele tuleb Finantsinspektsioonile esitada krediidiasutuse asukohamaa pangajärelevalve asutuse nõusolek tütarettevõtjast krediidiasutuse asutamiseks või omandamiseks või filiaali asutamiseks Eestis ning kinnitus selle kohta, et krediidiasutus omab kehtivat tegevusluba või litsentsi, samuti andmed krediidiasutuse omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse ning asukohamaa hoiuste tagamise süsteemi kohta.
Lõige 51 jõustub vastavalt 13.12.2001. a seaduse § 59 lõikele 3

(51) Kui Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutus või tema emaettevõtja soovib asutada Eestis tütarettevõtjast krediidiasutust või omandada osalust mõnes Eesti krediidiasutuses, mille tagajärjel viimane muutub tema tütarettevõtjaks või muul viisil kontrollitavaks äriühinguks, on Finantsinspektsioon kohustatud konsulteerima vastava krediidiasutuse või tema emaettevõtja asukohamaa pangajärelevalve asutusega.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud dokumendid ja andmed tuleb esitada Finantsinspektsioonile koos notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega.

(7) Lisaks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda loa andmisest, kui:
1) välisriigi krediidiasutuse finantsseisund ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt tugev või
2) välisriigi krediidiasutuse Eesti tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava tegevuse sisule või
3) välisriigi krediidiasutuse asukohamaa õigusaktid ei kohusta teostama või asukohamaa pangajärelevalve asutus ei teosta piisavat järelevalvet, sealhulgas konsolideeritud järelevalvet.

(8) Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsuse teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 3 nimetatud taotluse ja kõigi andmete ning dokumentide saamisest arvates.

(9) Loa andmisest keeldumise motiveeritud otsus saadetakse viivitamatult taotlejale. [9.05.2001; 14.11.2001; 13.12.2001]
Paragrahv 211 jõustub vastavalt 13.12.2001. a seaduse § 59 lõikele 3

§ 211. Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse filiaal Eestis

(1) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamisele Eestis ei kohaldata käesoleva seaduse § 21 lõigetes 3 ja 7–9 sätestatut.

(2) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutus peab teavitama Finantsinspektsiooni filiaali asutamise kavatsusest Eestis oma asukohariigi pangajärelevalve asutuse kaudu. Teabele peavad olema lisatud käesoleva seaduse § 21 lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 5 nimetatud andmed.

(3) Finantsinspektsioon teatab vajaduse korral Euroopa Liidus registreeritud krediidiasutuse filiaalile järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused, mida filiaal on kohustatud täitma enne tegevuse alustamist Eestis. Filiaal võib tegevust alustada ka juhul, kui Finantsinspektsioon ei ole vastavat teadet saatnud kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete esitamisest arvates.

(4) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete saamise kohta. [13.12.2001]

§ 22. Välisriigi krediidiasutuse esindus

(1) Kui välisriigi krediidiasutus soovib avada Eestis oma esinduse, peab ta esitama Finantsinspektsioonile sellekohase informatsiooni koos järgmiste andmete ja dokumentidega:
1) asukohamaa pangajärelevalve asutuse kinnitus, et krediidiasutusel on kehtiv tegevusluba;
2) esinduse tegevuskava;
3) esindaja volitusi tõendav volikiri;
4) dokument krediidiasutuse registreerimise kohta tema asukohamaal (äriregistri väljavõte või registreerimistunnistuse ärakiri);
5) krediidiasutuse põhikiri;
6) esinduse asukoht, aadress ja sidevahendite numbrid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid tuleb Finantsinspektsioonile esitada koos notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega.

(3) Välisriikide krediidiasutuste esinduste kohta peab Finantsinspektsioon nimekirja, millesse kantavate andmete loetelu kehtestab Eesti Pank. [9.05.2001; 14.11.2001]

3. peatükk
PANK KUI KREDIIDIASUTUS

1. jagu
Panga asutamine ja nõuded põhikirjale

§ 23. Panga asutamise piirang

Panga asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega.

§ 24. Panga aktsiate eest tasumine

(1) Panga asutamisel võib aktsiate eest tasuda ainult rahas. Eeltoodud piirang ei kehti käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud juhul.

(2) Rahalised sissemaksed tasutakse asutamisel oleva panga nimele Eesti Pangas avatud kontole või Eesti krediidiasutuses avatud kontole. [13.12.2001]

§ 25. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud

Enne panga äriregistrisse kandmist võivad asutajad asutatava panga nimel teha ainult tehinguid, mis on suunatud asutatava panga organisatsioonilise struktuuri loomisele ja vajalike tehniliste vahendite, turvasüsteemide ning tegevusloaga lubatud tehingute tegemiseks vajaliku vara omandamisele või kasutusse saamisele.

§ 26. Panga põhikirjale esitatavad nõuded

Panga põhikirjas peab lisaks äriseadustikus sätestatud andmetele olema toodud käesolevas seaduses käsitletud struktuuriüksuste moodustamise ja nende pädevuse sätestamise kord ning aruandluse põhimõtted.

§ 27. Põhikirja muutmine

(1) Krediidiasutus on kohustatud kõik põhikirjamuudatused enne äriregistrisse kandmist esitama Finantsinspektsioonile nõusoleku saamiseks.

(2) Krediidiasutus on kohustatud põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku saamiseks esitama Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates aktsionäride üldkoosoleku otsuse tegemisest, taotluse ja järgmised dokumendid:
1) üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta;
2) üldkoosoleku protokoll;
3) põhikirja uus tekst.

(3) Finantsinspektsioon keeldub põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku andmisest, kui põhikirjamuudatused ei vasta kehtivatele õigusaktidele.

(4) Finantsinspektsioon teeb motiveeritud otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt kahe nädala möödumisel, arvates taotluse esitamisest.

(5) Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni nõusolek krediidiasutuse põhikirja muudatuste kohta.

2. jagu
Panga aktsiad

§ 28. Panga aktsiad ja aktsiaraamatu pidaja

(1) Pangal võivad olla ainult nimelised aktsiad.

(2) Pank võib seaduses sätestatud korras ja Finantsinspektsiooni nõusolekul välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja panga lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsiad).

(3) Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.

(4) Pank võib välja lasta nimelisi vahetusvõlakirju, mille nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.

(5) Panga aktsiad on vabalt võõrandatavad. Panga aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatud aktsionäri ostueesõigust.

(6) Panga aktsiad registreeritakse Eesti Väärtpaberite Keskregistris. Panga aktsiaraamatu pidajaks on Eesti Väärtpaberite Keskregistri registripidaja. Kui mõni aktsionär omandab olulise osaluse pangas, tuleb aktsiaraamatusse kanda olulise osaluse omandamiseks Finantsinspektsiooni poolt väljaantud loa number ja kuupäev.

§ 29. Oluline osalus

(1) Olulise osalusena käsitatakse käesolevas seaduses osalust äriühingus, mis moodustab otseselt või kaudselt äriühingu aktsia- või osakapitalist või häältest 10 või enam protsenti või mis annab muul viisil märkimisväärse mõju äriühingu juhtimises.

(2) Pangas võivad olulist osalust omada isikud, kes on Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt võimelised tagama panga kindla ja usaldusväärse juhtimise ning kelle ärisidemed ja omanike struktuur on transparentne ega takista järelevalve teostamist. [13.12.2001]

§ 30. Olulise osaluse omandamise loa taotlemine

(1) Isik, kes kavatseb omandada olulist osalust pangas või suurendada seda üle 20, 33 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või häälte arvust või kui pank muutub tehingu tulemusel tema tütarettevõtjaks, on kohustatud kirjalikult taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise luba.

(2) Olulise osaluse omandamise loa saamiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada taotlus, milles näidatakse ära omandatava osaluse suurus. Taotlusele lisatakse:
1) andmed omandaja isiku kohta, sealhulgas dokumendid, mis kinnitavad omandajaks oleva äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete usaldusväärsust ja laitmatut ärialast reputatsiooni;
2) omandajaks oleva äriühingu kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta;
3) kontserni koosseisu kuuluva äriühingu poolt osaluse omandamisel kontserni struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja kontserni majandusaasta aruanded kolme viimase majandusaasta kohta;
4) omandajaks oleva füüsilise isiku varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
5) andmed ja tõendid olulise osaluse omandamiseks vajalike rahaliste vahendite päritolu kohta.

(21) Olulise osaluse omandamise loa taotlemisel tasub taotleja riigilõivu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise korra ja andmete täpse loetelu kehtestab Eesti Pank.

(4) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni.

(5) Kui olulist osalust soovib omandada välisriigi krediidiasutus, kindlustusselts või finantseerimisasutus, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile asukohamaa järelevalveasutuse poolt väljastatud tõend selle kohta, et krediidiasutus, kindlustusselts või finantseerimisasutus omab kehtivat tegevusluba või litsentsi ja järgib oma tegevuses usaldatavusnormatiive.

(6) [kehtetu – 13.12.2001]

(7) Pank on kohustatud viivitamatult informeerima Finantsinspektsiooni olulise osaluse omandamise tehingu toimumisest sellest teada saamisel. [13.12.2001]

§ 31. Olulise osaluse omandamise loa andmise tingimused ja tagajärjed

(1) Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks, kui:
1) olulise osaluse omandamine või suurendamine võib oluliselt piirata konkurentsivabadust pangandusturul või
2) olulise osaluse omandamine ei ole kooskõlas krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetega või
3) omandajal või osaluse suurendajal puudub laitmatu ärialane reputatsioon või ta ei vasta käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud nõuetele või
4) Finantsinspektsioon on seisukohal, et taotleja finantsseisund ei ole piisavalt tugev või taotleja raamatupidamise aruanded ei võimalda Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt õigesti hinnata taotleja finantsseisundit või
5) taotleja ei ole esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast Finantsinspektsioonile käesoleva seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt nõutud andmeid, dokumente või informatsiooni.

(2) Finantsinspektsioon teatab taotlejale loa andmise või sellest keeldumise otsusest mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast kõigi käesolevas seaduses nimetatud dokumentide või nende täpsustamiseks ja kontrollimiseks nõutud täiendavate dokumentide ja informatsiooni saamist.

(3) Finantsinspektsioon teatab krediidiasutuse aktsiaraamatu pidajale olulise osaluse omandamiseks antud loa numbri ja väljaandmise kuupäeva või selle väljaandmisest keeldumise otsuse.

(4) Kui olulise osaluse omandamise või suurendamise tehing on tehtud ilma Finantsinspektsiooni loata, ei omanda tehingu teinud isik omandatud aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning neid aktsiaid ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse. Kui aktsiaraamatusse ei ole kantud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 nimetatud andmeid, eeldatakse, et luba ei ole välja antud, kui dokumentidega ei tõendata vastupidist.

(5) Kui ilma Finantsinspektsiooni loata tehtud tehinguga omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. [9.05.2001]

§ 32. Olulise osaluse omandamise loa tühistamine

(1) Finantsinspektsioon võib tühistada olulise osaluse omandamise loa, kui:
1) taotleja on esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;
2) olulist osalust omava aktsionäri või tema esindaja tegevus ohustab oluliselt krediidiasutuse kindlat ja usaldusväärset juhtimist.

(2) Olulise osaluse omandamise loa tühistamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

(3) Olulise osaluse omandamise loa tühistamisest teatab Finantsinspektsioon viivitamatult krediidiasutuse aktsiaraamatu pidajale. [13.12.2001]

§ 33. Olulise osaluse võõrandamine

Isik, kes kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse pangas, või vähendada oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 toodud piirmäära, on kohustatud enne aktsiate võõrandamist informeerima Finantsinspektsiooni võõrandatava osaluse suurusest, sõltumata sellest, kas pank lakkab seejuures olemast teise äriühingu tütar- või sidusettevõtja.

§ 34. Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine

(1) Pank võib oma aktsiaid omandada ning võtta neid tavapärase äritegevuse käigus tagatiseks tingimusel, et panga aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul.

(2) Panga poolt oma aktsiate tagatiseks võtmisel ei kohaldata äriseadustiku § 283 lõike 2 punktis 1 ja § 284 lõikes 1 sätestatut.

(3) Laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud. [13.12.2001]

§ 35. Panga aktsiakapital

(1) Panga asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile.

(2) Panga aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.

§ 36. Aktsiakapitali suurendamise viisid

(1) Üldkoosoleku otsusega võib panga aktsiakapitali suurendada täiendavate rahaliste sissemaksetega või, sissemakseid tegemata, panga jaotamata kasumi või aažio arvel (fondiemissioon) või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel.

(2) Üldkoosoleku otsusel võib panga aktsiakapitali suurendamisel pankade ühinemise käigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega.

(3) Panga aktsiakapitali suurendamiseks vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.

(31) Finantsinspektsioon võib keelduda nõusoleku andmisest, kui panga aktsiakapitali suurendamine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil kahjustab krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.

(4) Panga suhtes kohaldatakse ka äriseadustiku §-s 349 sätestatut, kusjuures nõukogu ei või suurendada aktsiakapitali rohkem kui 10 protsenti aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.

(5) Pank on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused vähemalt seitse päeva enne vastava otsuse vastuvõtmist. [13.12.2001]

§ 37. Aktsiakapitali vähendamine

(1) Aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine), kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. Panga neto-omavahendeid ei tohi pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist olla vähem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 75 lõikes 4.

(2) Muul eesmärgil aktsiakapitali vähendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.

(3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab panga maksevõimelisust või muul viisil panga hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.

(4) Pangale ei kohaldata äriseadustiku § 358 ja § 359 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega ning lõiget 2. Juhatus avaldab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest üleriigilise levikuga ajalehes teate aktsiakapitali uue suuruse kohta. [13.12.2001]

4. peatükk
ÜHISTUPANK KUI KREDIIDIASUTUS

§ 38. Seaduste kohaldamine

Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 39. Ühistupanga asutamine

(1) Ühistupanga asutajaid peab olema vähemalt 50 isikut.

(2) Ühistupanga asutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 25 sätestatut.

(3) Ühistupanga asutamisel ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse (RT I 1999, 24, 357; 2002, 3, 6) §-s 5 sätestatut. [13.12.2001]

§ 40 [kehtetu – 13.12.2001]

§ 41. Ühistupanga asutamine hoiu-laenuühistute ühinemisel

(1) Ühistupanga võib asutada hoiu-laenuühistute ühinemisel hoiu-laenuühistu seaduses ettenähtud korras.

(2) Ühistupanga asutajateks on ühinevad hoiu-laenuühistud.

(3) Ühistupanga asutamisel hoiu-laenuühistute ühinemise teel peab kõiki ühinevaid hoiu-laenuühistuid kontrollima vähemalt üks ühine audiitor, kes vastab käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 toodud tingimustele.

(4) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande ja annab oma arvamuse selle kohta, kas asutatava ühistupanga osakapital ja usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide nõuetele.

§ 42. Ühistupanga põhikirjale esitatavad nõuded

(1) Ühistupanga põhikirjas peab lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule olema märgitud:
1) ühistupanga organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ja struktuuriüksuste moodustamise kord;
2) juhtimisorganite pädevus;
3) organ, mis kehtestab ühistupanga liikmetele laenu andmise korra;
4) aruandluse põhimõtted;
5) revisjonikomisjoni töökord.

(2)–(3) [kehtetud – 13.12.2001]

(4) Ühistupangale kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut. [13.12.2001]

§ 43. Ühistupanga liikme varaline vastutus

(1) [kehtetu – 13.12.2001]

(2) Ühistupanga liikmetele ei kohaldata tulundusühistuseaduse (RT I 2002, 3, 6) §-des 34 kuni 37 sätestatut. [13.12.2001]

§ 44. Ühistupanga osakapital

(1) Ühistupanga asutamisel peab tema sissemakstud osakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile.

(2) Ühistupanga osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.

§ 45. Ühistupanga reservkapital

(1) Ühistupanga kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat määra.

(2) Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvel.

§ 46. Ühistupanga kasumi jaotamine

(1) Ühistupanga kasum arvutatakse raamatupidamiseeskirjade järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsusel.

(2) Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada.

(3) Liikmetele ei tohi teha väljamakseid, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneb, et ühistupanga omavahendite summa ei vasta käesolevas seaduses sätestatule.

§ 47. Ühistupanga kahjumi katmine

Ühistupangale ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse § 26 sätteid.

5. peatükk
KREDIIDIASUTUSE JUHTIMINE JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR. KREDIIDIASUTUSE JUHTIMISORGANITE LIIKMETELE JA TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 48. Krediidiasutuse juhid

(1) Krediidiasutuse juhtideks loetakse krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmeid.

(2) Krediidiasutuse juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse juhtimiseks vajalik haridus, kogemused, kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon.

(3) Krediidiasutuse juhtideks, samuti krediidiasutuse emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.

(4) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes krediidiasutuse ning selle klientide huvidest.

(5) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma krediidiasutuse ning selle klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.

(6) Krediidiasutus on kohustatud krediidiasutuse juhtide valimise või määramise kavatsusest, nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist teatama ja esitama käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud dokumendid Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik.

(7) Krediidiasutuse juhtide valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiasutuse juht. Isiku usaldusväärsust, tema sobivust ja nõuetele vastavust kinnitavate andmete ja dokumentide esitamise korra kehtestab Eesti Pank.

§ 49. Konkurentsikeeld ning majanduslike huvide deklareerimine

(1) Krediidiasutuse nõukogu liige ei või olla teise krediidiasutuse nõukogu, juhatuse või revisjonikomisjoni liige või audiitor, välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega või kui krediidiasutused ei ole käsitatavad konkureerivatena nende tegutsemise tõttu erinevatel kaubaturgudel.

(2) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla:
1) teise äriühingu juhatuse ega nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegemist on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega;
2) teise äriühingu prokurist, audiitor, revisjonikomisjoni liige ega revident.

(3) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla töölepingulistes suhetes teiste isikutega. Krediidiasutuse juhatuse liikmel on keelatud sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus.

(4) Krediidiasutuse juhid on kohustatud deklareerima oma majanduslikud huvid ja majanduslike huvide konfliktid Eesti Panga poolt kehtestatud tingimustel ja korras. [13.12.2001]

§ 50. Krediidiasutuse juhi tagasikutsumine

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist, kui:
1) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt isik ei vasta krediidiasutuse juhile kehtestatud nõuetele või
2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või
3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

(2) Kui krediidiasutus ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist kohtu poolt.

(3) Tagasikutsutud nõukogu liikme asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, krediidiasutuse juhatuse või nõukogu või aktsionäri nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt. [9.05.2001]

§ 51. Üldkoosolek

(1) Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku, kui:
1) krediidiasutusel on neto-omavahendeid vähem, kui on ette nähtud käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 ning krediidiasutus ei ole Finantsinspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks neto-omavahendeid nõutava tasemeni suurendanud;
2) seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest;
3) seda nõuab nõukogu või audiitor;
4) seda nõuab muu isik, kellele see õigus on antud seadusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peab üldkoosolek otsustama:
1) aktsia- või osakapitali suurendamise või muude abinõude tarvituselevõtmise, et viia krediidiasutuse neto-omavahendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega või
2) krediidiasutuse ühinemise või
3) krediidiasutuse lõpetamise.

(3) Pangale ei rakendata äriseadustiku § 292 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 ning §-s 301 sätestatut ja ühistupangale ei kohaldata hoiu-laenuühistu seaduse §-s 40 sätestatut.

(4) Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või Finantsinspektsioon võivad nõuda teatud küsimuse päevakorda võtmist. Nõude peab esitama enne aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kutse saatmist või selle avaldamist.

(5) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate Finantsinspektsioonile samas korras kui krediidiasutuse aktsionäridele või liikmetele.

§ 52. Krediidiasutuse nõukogu

(1) Nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis planeerib krediidiasutuse tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid krediidiasutuse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediidiasutuse tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel.

(2) Nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega.

(3) Nõukogu liikmed peavad aru saama krediidiasutuse tegevusega kaasnevatest riskidest ning tagama krediidiasutuse juhatuse poolt riskide kindlaksmääramise, nende suuruse jälgimise ning kontrollimise.

(4) Nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka kuuluvad:
1) krediidiasutuse strateegia ja tegevuse üldpõhimõtete kinnitamine;
2) krediidiasutuse üldiste riskijuhtimise põhimõtete kinnitamine;
3) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhimõtete kinnitamine;
4) krediidiasutuse tegevuse kontrollimise üldpõhimõtete kinnitamine;
5) siseauditi üksuse põhimääruse kinnitamine;
6) krediidiasutuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
7) krediidiasutuse siseauditi üksuse juhi ametisse nimetamine ja vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul siseauditi üksuse töötajate ametisse nimetamine ja vabastamine;
8) krediidiasutuse eelarve ja investeeringute kava kinnitamine;
9) välisriigis filiaalide asutamise ja sulgemise otsustamine;
10) krediidikomitee tegevuse üldpõhimõtete ja pädevuse kinnitamine;
11) tehingute, mis väljuvad krediidiasutuse igapäevase majandustegevuse raamidest, tegemise otsustamine;
12) juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine ja nendes tehingutes krediidiasutuse esindaja määramine;
13) juhatuse liikme vastu nõude esitamine ja selles nõudes krediidiasutuse esindaja määramine;
14) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.

(5) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatut. [13.12.2001]

§ 53. Nõukogu liikmed

(1) Nõukogus on viis liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

(2) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või nõukogu liikmeks olla krediidiasutuse juhatuse liige ega mõni teine krediidiasutuse nimel tegutsema volitatud isik, sisekontrolli töötaja, revisjonikomisjoni liige, krediidiasutuse audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib näha ette veel muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.

§ 54. Nõukogu koosolek

(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

(2) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatuse liige, audiitor, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või muud seaduses ettenähtud isikud. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise taotluses tuleb ära näidata otsustamist vajavad küsimused.

(3) Audiitor või siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees on kohustatud osa võtma nõukogu koosolekust, kui seda nõuab vähemalt üks nõukogu liige.

§ 55. Krediidiasutuse juhatus

(1) Juhatus on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis juhib selle igapäevast tegevust, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud strateegiast ning tegevuse üldistest põhimõtetest ning kontrollib krediidiasutuse töötajate igapäevast tegevust.

(2) Juhatus on muu hulgas kohustatud:
1) töötama välja äriplaani nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimiseks;
2) töötama välja krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtted, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud üldistest põhimõtetest ja kinnitama tagatiseta laenude andmise tingimused ja piirmäärad;
3) pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki krediidiasutuse tegevusega kaasnevaid riske ning tagama nende suuruse jälgimise ning kontrollimise;
4) kujundama krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhikirjas sätestatud põhimõtete alusel ning kinnitama krediidiasutuse struktuuri;
5) lähtudes nõukogu poolt kehtestatud põhimõtetest töötama välja ning rakendama krediidiasutuse tegevuse kontrollimise süsteemid, tagama nende järgimise, pidevalt hindama nende piisavust ning vajadusel neid täiustama;
6) tagama, et kõik krediidiasutuse töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ning krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest;
7) korraldama krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi tõhusa toimimise ja tagama kontrolli selle üle, et krediidiasutuse, selle juhtide ning töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega ja heade pangandustavadega;
8) tagama süsteemide olemasolu ning töötamise, mis tagaksid krediidiasutuse töötajatele nende tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni õigeaegse edastamise;
9) tagama krediidiasutuse poolt kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise;
10) teavitama nõukogu tema kehtestatud ulatuses ja korras kõigist avastatud õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud siseeeskirjade ja muude reeglite rikkumistest.

(3) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate krediidiasutuse tegevusest ja majanduslikust olukorrast.

(4) Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid krediidiasutuse majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest. [13.12.2001]

§ 56. Juhatuse liikmed

(1) Juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

(2) Juhatuse liikmeks võib olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised ning kogemused, kutsealane sobivus ning vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus.

(3) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või krediidiasutuse juhatuse liikmeks olla nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, revisjonikomisjoni liige, revident, audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib ette näha veel muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. [13.12.2001]

§ 57. Kõrgendatud nõuded krediidiasutuse juhatuse esimehele

Lisaks käesolevas seaduses krediidiasutuse juhatuse liikmele sätestatud nõudmistele peab krediidiasutuse juhatuse esimees omama vähemalt viieaastast rahandusalast praktilise töö kogemust juhtival ametikohal.

§ 58. Krediidikomitee

(1) Krediidikomitee moodustatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras vähemalt viieliikmelises koosseisus, nende hulgas krediidiasutuse juhatuse esimees, kes ei tohi olla krediidikomitee esimees või esimehe äraolekul juhtida krediidikomitee istungit. Vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad.

(2) Panga nõukogu poolt kehtestatud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub krediidikomitee igakordse eelneva otsuse alusel. Ühistupangas toimub laenude andmine ja pikendamine põhikirjas ettenähtud korras.

(3) Enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist vaatab komitee läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee liikmete seisukohad kantakse istungi protokolli.

(4) Krediidikomitee istungid on kinnised. Krediidikomitee istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komitee liikmetest. Laenu andmine otsustatakse lahtisel nimelisel hääletamisel häälteenamusega. Krediidikomitee liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komitee esimehe hääl.

(5) Krediidikomitee istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik istungist osa võtnud komitee liikmed. Protokolli kantakse komitee liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

(6) Krediidikomitee ei ole kohustatud laenu andmisest keeldumist põhjendama.

§ 59. Sisekontrolli süsteem

(1) Krediidiasutuses ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab toimima pidevalt piisav sisekontrolli süsteem.

(2) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki krediidiasutuse juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada krediidiasutuse tegevuse efektiivsus, finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidele ning headele pangandustavadele ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel.

(3) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi osana moodustatakse sõltumatu siseauditi üksus, mis jälgib kogu krediidiasutuse tegevust.

(4) Siseauditi üksus hindab krediidiasutuse tavapärast majandustegevust ja sise-eeskirjade ja protseduurireeglite vastavust ja piisavust krediidiasutuse tegevusele ning kontrollib pidevalt nõukogu ja juhatuse kehtestatud eeskirjadest, protseduurireeglitest, limiitidest ja muudest normidest kinnipidamist ning jälgib Finantsinspektsiooni ettekirjutuste täitmist.

(5) Siseauditi üksus analüüsib krediidiasutuse ja selle töötajate tegevuses avastatud puudusi, ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta, koostab oma tegevusest perioodilisi ülevaateid, mis esitatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras krediidiasutuse nõukogule ning juhatusele.

(6) Ühistupangas täidab käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud ülesandeid revisjonikomisjon ja tal on käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud õigused. [13.12.2001]

§ 60. Nõuded siseauditi üksuse töötajatele ja revisjonikomisjoni liikmetele

(1) Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks ja revisjonikomisjoni esimeheks võib olla isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, kõrgharidus, sisekontrolli juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused, ning tema suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõikes 6 sätestatut.

(2) Krediidiasutuse siseauditi üksuse töötaja ja revisjonikomisjoni liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ning kutsealane sobivus.

(3) Siseauditi üksuse töötajad nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel. Revisjonikomisjoni liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.

(4) Siseauditi üksuse töötajate või revisjonikomisjoni liikmete arv peab olema temale pandud ülesannete täitmiseks küllaldane.

(5) Siseauditi üksuse töötajad ja revisjonikomisjoni liikmed on kohustatud hoidma saladuses neile seoses nende tegevusega teatavaks saanud informatsiooni. Eeltoodud nõue ei kehti informatsiooni suhtes, mida edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses, krediidiasutuse põhikirjas või siseauditi üksuse põhimääruses sätestatud korras. [13.12.2001]

§ 61. Siseauditi üksuse õigused

(1) Siseauditi üksus tegutseb krediidiasutuse nõukogu poolt kinnitatud põhimääruses sätestatud korras.

(2) Siseauditi üksuse töötajatel on õigus tutvuda krediidiasutuse kõikide dokumentidega, jälgida piiranguteta krediidiasutuse tööd igas lõigus ning osaleda juhatuse ja krediidiasutuse põhikirja alusel moodustatud komiteede koosolekutel.

(3) Siseauditi üksusel on õigus nõuda krediidiasutuse töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamist.

(4) Siseauditi üksus töötab koostöös Finantsinspektsiooniga.

§ 62. Nõukogu kontrollikomitee

(1) Nõukogu võib moodustada krediidiasutuse juhatuse tegevuse kontrollimiseks komitee (nõukogu kontrollikomitee), mille pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab krediidiasutuse nõukogu.

(2) Nõukogu kontrollikomitee liikmeteks võivad olla nõukogu liikmed ning muud nõukogu poolt määratud isikud. Komitee liikmeks ei või olla krediidiasutuse juhatuse liige ega krediidiasutuse töötaja.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata ühistupangale.

§ 63. Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid

(1) Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid. Sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad kindlustama krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmise.

(2) Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad muuhulgas kindlaks määrama:
1) krediidiasutuse huvide ja krediidiasutuse juhtide ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra;
2) krediidiasutusesisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra;
3) tehingute ja toimingute tegemise korra krediidiasutuse arvel ning klientide nimel ja arvel;
4) alluvussuhted, aruandluse esitamise protseduuri ja õiguste delegeerimise, sätestades funktsioonide lahususe krediidiasutuse nimel kohustuste võtmisel, väljamaksete tegemisel, tehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel;
5) sisekontrolli süsteemi toimimise korra.

(3) Krediidiasutuse nimel tegutsev isik ei või esindada krediidiasutust tehingute tegemisel ja õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes krediidiasutuse nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omaval isikul on isiklikke majanduslikke huvisid. [13.12.2001]

6. peatükk
KREDIIDIASUTUSTE ÜHINEMINE

§ 64. Krediidiasutuste ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise erisused

(1) Krediidiasutuse ümberkujundamine ei ole lubatud.

(2) Krediidiasutuse jagunemine ei ole lubatud.

(3) Krediidiasutuste ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(4) Krediidiasutuste ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut, samuti § 400 lõikes 1 ettenähtud tähtaega ja § 400 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuet.

(5) Ühinemisotsuse vaidlustamiseks võib kohtusse hagi esitada üksnes kuni vastava ühinemis- või tegevusloa andmiseni käesolevas seaduses ettenähtud korras.

§ 65. Krediidiasutuste ühinemise viisid

(1) Ühineda võivad ainult tegevusluba omavad krediidiasutused.

(2) Krediidiasutused võivad ühineda uue krediidiasutuse asutamise teel. Ühinemise tulemusena asutatav krediidiasutus peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras.

(3) Finantsinspektsiooni loal võib krediidiasutus (ühendatav krediidiasutus) ühineda teise krediidiasutusega (ühendav krediidiasutus), jätkates tegevust ühendava krediidiasutuse tegevusloa alusel.

(4) Asutatava või ühendava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase peab vastama käesoleva seaduse nõuetele.

§ 66. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne

(1) Krediidiasutuste ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine.

(2) Ühinevate krediidiasutuste juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teatama sellest Finantsinspektsioonile ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava.

(3) Krediidiasutuste ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne ja majandusaasta aruande nõuetele vastav lõppbilanss, mis ei tohi olla koostatud varasema seisuga kui kolm kuud enne ühinemisaruande koostamist.

§ 67. Audiitori määramine ja audiitori aruanne

(1) Krediidiasutuste ühinemise korral määrab Finantsinspektsioon ühinevate krediidiasutuste ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori kõikidele ühinevatele krediidiasutustele.

(2) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude vahetussuhte määramisel, ja annab oma arvamuse selle kohta, kas ühendava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele.

§ 68. Ühinemisloa taotlemine

(1) Ühinemisloa taotlemiseks peab ühendav krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja alljärgnevad dokumendid:
1) ühinemislepingu või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja;
2) ühinemisaruande;
3) ühinemisotsused;
4) audiitori aruande;
5) esimese kolme aasta äriplaani;
6) raamatupidamise sise-eeskirja projekti ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta;
7) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri kirjelduse;
8) dokumendid krediidiasutuse juhtide, siseauditi üksuse juhi ja revisjonikomisjoni esimehe kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;
9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.

(2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni.

(3) Kui ühendatava krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud määrades, tuleb esitada ka eelnimetatud paragrahvis ettenähtud dokumendid.

(4) Finantsinspektsioon võib teostada ühinemise toimingute kohapealset järelevalvet. [14.11.2001]

§ 69. Ühinemisluba

(1) Finantsinspektsioon võib keelduda krediidiasutuste ühinemiseks loa andmisest, kui:
1) ühinevatel krediidiasutustel ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt juhtimis- ja finantsressursse;
2) ühinemine vähendab oluliselt efektiivset konkurentsi pangandusturul;
3) taotleja ei ole esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente või informatsiooni;
4) ühinemine võib kahjustada ühinevate krediidiasutuste hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve.

(2) Otsuse krediidiasutuste ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva jooksul, arvates käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide või informatsiooni esitamisest. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

§ 70. Ühinemisest teatamine

(1) Ühinevad krediidiasutused peavad teatama ühinemisloa saamisest viivitamatult vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha kohalikus ajalehes.

(2) Ühinemise äriregistrisse kandmiseks võib krediidiasutus esitada avalduse viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist.

7. peatükk
KREDIIDIASUTUSE USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE JA KLIENTIDE HUVIDE KAITSE
Paragrahvi 71 sõnastus kuni 30.06.2002

§ 71. Usaldatavusnormatiivid

(1) Krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks on krediidiasutus kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, millega määratakse:
1) neto-omavahendite minimaalsuurus;
2) kapitali adekvaatsus;
3) likviidsusnõuded;
4) riskide kontsentreerumise piirmäärad;
5) investeerimispiirangud.

(2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, kuuluvad neto-omavahendite minimaalsuurus, kapitali adekvaatsus, riskide kontsentreerumise piirmäärad ning investeerimispiirangud täitmisele ja järgimisele nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideeritud alusel.

(3) Usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise juhendi ja aruandluse korra kehtestab Eesti Pank vastavalt käesolevale seadusele.

(4) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest viivitamatult teatama Finantsinspektsioonile.

(5) [kehtetu – 9.05.2001]

(6) Krediidiasutus on kohustatud oma põhitegevusest tulenevatest üldistest riskidest tekkivate võimalike kahjude katmiseks moodustama reserve. Reservide suuruse ning nende moodustamise, hoidmise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank. [9.05.2001]
Paragrahvi 71 sõnastus alates 1.07.2002

§ 71. Usaldatavusnormatiivid

(1) Krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks on krediidiasutus kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, millega määratakse:
1) neto-omavahendite minimaalsuurus;
2) kapitali adekvaatsuse määr;
3) [kehtetu – 13.12.2001]


4) riskide kontsentreerumise piirmäärad;
5) investeerimispiirangud;
6) välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäärad.

(2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, kuuluvad kapitali adekvaatsus, riskide kontsentreerumise piirmäärad ning investeerimispiirangud täitmisele ja järgimisele nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideeritud alusel.

(3) Usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise juhendi ja aruandluse korra kehtestab Eesti Pank vastavalt käesolevale seadusele.

(4) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest viivitamatult teatama Finantsinspektsioonile.

(5) [kehtetu – 9.05.2001]

(6) Krediidiasutus on kohustatud oma põhitegevusest tulenevatest üldistest riskidest tekkivate võimalike kahjude katmiseks moodustama reserve. Reservide suuruse ning nende moodustamise, hoidmise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank. [13.12.2001
Paragrahvi 72 sõnastus kuni 30.06.2002

§ 72. Krediidiasutuse omavahendid

Krediidiasutuse omavahendid on:
1) esmased omavahendid;
2) täiendavad omavahendid;
3) kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavad omavahendid.
Paragrahvi 72 sõnastus alates 1.07.2002

§ 72. Krediidiasutuse omavahendid

Krediidiasutuse omavahendid on:
1) esimese taseme omavahendid;
2) teise taseme omavahendid;
3) kolmanda taseme omavahendid. [13.12.2001]
Paragrahv 721 jõustub alates 1.07.2002

§ 721. Allutatud laen

(1) Allutatud laen on nõue krediidiasutuse vastu, mis krediidiasutuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Krediidiasutuse pankroti korral toimub allutatud laenust tuleneva nõude rahuldamine vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule.

(2) Allutatud laenu võib kaasata krediidiasutuse omavahendite koosseisu, kui see vastab järgmistele lepingulistele tingimustele:
1) krediidiasutus ei anna tagatist selle kohustuse täitmiseks;
2) sätted ei sisalda tingimust, mille kohaselt tekib krediidiasutusel kohustus teatud asjaolude korral tasuda laen ennetähtaegselt, välja arvatud krediidiasutuse lõpetamise korral;
3) sätted ei sisaldada tingimust, mis võib muuta laenu esialgselt kokkulepitust kallimaks;
4) lepingus on sätestatud krediidiasutuse õigus intressi maksmine edasi lükata, kui peale vastavate summade maksmist krediidiasutuse omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.

(3) Krediidiasutuse omavahendite koosseisu kaasatud allutatud laenu ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid laenusaaja algatusel ja Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.

(4) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku, kui pärast allutatud laenu tagasimaksmist on krediidiasutuse omavahendid piisavad käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmiseks. [13.12.2001]
Paragrahvi 73 sõnastus kuni 30.06.2002

§ 73. Esmased omavahendid

(1) Esmaste omavahendite hulka kuuluvad:
1) sissemakstud aktsia- või osakapital, välja arvatud kumulatiivsete eelisaktsiate eest tasutud summad;
2) aažio;
3) üldine pangandusreserv;
4) seaduse ja põhikirjaga ettenähtud reservid ja reservkapitalid;
5) eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum;
6) aruandeperioodi kasum, mille on kinnitanud audiitor;
7) muud käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga ning Finantsinspektsiooni poolt esmaste omavahenditena aktsepteeritavad finantsinstrumendid.

(2) Esmastest omavahenditest arvatakse maha:
1) oma aktsiad;
2) immateriaalne põhivara;
3) jooksva aruandeperioodi kahjum.

(3) Krediidiasutusel peab olema võimalik kohe ja piiranguteta kasutada kahjude või riskide katmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esmaseid omavahendeid.

(4) Üldine pangandusreserv on krediidiasutuse põhitegevusest tulenevatest üldistest riskidest tekkida võivate kahjude katmiseks moodustatav riskireserv. Üldise pangandusreservi moodustamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank. [9.05.2001]
Paragrahvi 73 sõnastus alates 1.07.2002

§ 73. Esimese taseme omavahendid

(1) Esimese taseme omavahendid on:
1) sissemakstud aktsia- või osakapital, välja arvatud kumulatiivsete eelisaktsiate eest tasutud summad;
2) aažio;
3) seaduse ja põhikirjaga ettenähtud kasumi arvel moodustatud reservid ja reservkapital;
4) eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum;
5) käesoleva majandusaasta kasum, mille suuruse on kinnitanud audiitor;
6) muud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga Finantsinspektsiooni poolt esimese taseme omavahenditena aktsepteeritud finantsinstrumendid.

(2) Esimese taseme omavahendite arvutamisel arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kirjete kogusummast maha:
1) oma aktsiad;
2) immateriaalne põhivara;
3) käesoleva majandusaasta kahjum.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esimese taseme omavahendeid peab krediidiasutusel olema võimalik kohe ja piiranguteta kasutada kahjumite või riskide katmiseks. [13.12.2001]
Paragrahvi 74 sõnastus kuni 30.06.2002

§ 74. Täiendavad omavahendid

(1) Täiendavate omavahendite hulka kuuluvad allutatud laenud ja muud sarnased kohustused, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
1) laenulepinguga võetud laenu tagastamise tähtaeg või tagastamise periood on vähemalt viis aastat. Laenu puhul, mille tagastamise tähtaega ei ole kokku lepitud, peab lepingus olema sätestatud kohustus teatada laenu tagasinõudmisest ette mitte vähem kui viis aastat;
2) laenulepingus ei ole ette nähtud laenu ennetähtaegse tagasimaksmise tingimust, välja arvatud krediidiasutuse lõpetamise korral;
3) krediidiasutus võib laenu ennetähtaegselt tagasi maksta ainult Finantsinspektsiooni loal;
4) krediidiasutuse pankroti korral toimub laenu tagasimaksmine vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule.

(2) Täiendavate omavahenditena võetakse arvesse ainult reaalselt laekunud laenusumma.

(3) Laenulepingu lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb igal järgneval aastal täiendavate omavahendite hulka arvatud laenusummat vähendada 20 protsendi võrra laenu algsummast.

(4) Allutatud laenu, mille maksetähtajani on jäänud vähem kui üks aasta, ei arvata täiendavate omavahendite hulka.

(5) Muid kapitali iseloomuga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantsinstrumentidega sarnaseid vahendeid, sealhulgas eelisaktsiaid, võib krediidiasutus täiendavate omavahendite hulka arvata ainult Finantsinspektsiooni igakordsel eelneval loal.
Paragrahvi 74 sõnastus alates 1.07.2002

§ 74. Teise taseme omavahendid

(1) Teise taseme omavahenditena võetakse arvesse vaid summasid, mis on rahalise sissemaksena täielikult antud krediidiasutuse käsutusse. Teise taseme omavahendid on:
1) allutatud laenud käesoleva seaduse § 721 lõigete 1 ja 2 tähenduses;
2) kumulatiivsed eelisaktsiad;
3) muud Finantsinspektsiooni poolt teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohustused ning kapitali iseloomuga instrumendid.

(2) Teise taseme omavahendid jagunevad:
1) ülemised omavahendid;
2) alumised omavahendid.

(3) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka kuuluvad instrumendid peavad vastama järgmistele tingimustele:
1) lepingus ei ole sätestatud tagastamise tähtaega (tähtajatu leping);
2) lepingus on sätestatud kohustus teatada laenu tagasimaksmise nõudest ette vähemalt viis aastat;
3) lepingus on sätestatud võimalus, et allutatud laenu summasid saab krediidiasutuse aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel piiranguteta kasutada tavapäraste pangandusriskide katmiseks enne kahjumi kindlaks määramist.

(4) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka kaasatud kohustused ja kapitali iseloomuga instrumendid, mille tagasimaksmisest on ette teatatud, loetakse tähtajalisteks ja neid käsitletakse teise taseme alumiste omavahenditena.

(5) Teise taseme alumiste omavahendite hulka kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud instrumendid, kui lepingu kohaselt on nende tagasimaksmise tähtaeg vähemalt viis aastat ja üks päev.

(6) Lepingu lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb igal järgneval aastal teise taseme alumiste omavahendite hulka kuuluvat summat järk-järgult vähendada 20 protsendi võrra laenu algsummast. Vähendust arvestatakse kvartali kaupa. [13.12.2001]
Paragrahvi 75 sõnastus kuni 30.06.2002

§ 75. Bruto- ja neto-omavahendid

(1) Esmased ja täiendavad omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid.

(2) Neto-omavahendid saadakse, arvates vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale bruto-omavahenditest maha:
1) osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes;
2) allutatud nõuded ja muud nimetatud finantsinstrumentidega sarnased kapitali iseloomuga nõuded krediidi- ja finantseerimisasutustele.

(3) Neto-omavahenditest arvatakse maha investeeringute ning riski kontsentratsiooni piirmäärasid ületavad summad vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale.

(4) Krediidiasutusel peab olema neto-omavahendeid summas, mis on ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga Eesti Panga kursi järgi, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud kõrgemat neto-omavahendite miinimumsumma nõuet.
Paragrahvi 75 sõnastus alates 1.07.2002

§ 75. Bruto- ja neto-omavahendid

(1) Esimese ja teise taseme omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid.

(2) Neto-omavahendid saadakse, arvates vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale bruto-omavahenditest maha:
1) osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes;
2) allutatud nõuded ja muud finantsinstrumendid, mis kuuluvad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahenditesse.

(3) [kehtetu – 13.12.2001]

(4) Krediidiasutusel peab olema neto-omavahendeid summas, mis on ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga Eesti Panga kursi järgi, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud kõrgemat neto-omavahendite miinimumsumma nõuet. [13.12.2001]
Paragrahvi 76 sõnastus kuni 30.06.2002

§ 76. Kauplemisportfell ja pangaportfell

(1) Krediidiasutuse kauplemisportfell koosneb järgmistest instrumentidest:
1) väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mis on soetatud kasumi teenimiseks tegelike ning oodatavate ostu- ja müügihindade erinevustelt või muudelt hinna ja intressimäärade kõikumistelt lühiajalise perioodi jooksul;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud instrumentidega seotud riskide katmiseks võetud kohustused ja soetatud instrumendid;
3) instrumendid, mis on oma iseloomult sarnased käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentidega.

(2) Pangaportfell koosneb väärtpaberitest ja tuletisinstrumentidest, nimetatud instrumentidega seotud riskide katmiseks võetud kohustustest ja soetatud instrumentidest, mis ei kuulu kauplemisportfelli.
Paragrahvi 76 sõnastus alates 1.07.2002

§ 76. Kauplemisportfell ja pangaportfell

(1) Krediidiasutuse kauplemisportfell koosneb järgmistest instrumentidest:
1) väärtpaberid, kaubad ja tuletisinstrumendid, mis on soetatud edasimüümiseks ja kasumi teenimiseks tegelike ning oodatavate ostu- ja müügihindade erinevustelt või muudelt hinna ja intressimäärade kõikumistelt lühiajalise perioodi jooksul;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud instrumentidega seotud riskide katmiseks võetud kohustused ja soetatud instrumendid;
3) instrumendid, mis on oma iseloomult sarnased käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentidega.

(2) Pangaportfell koosneb väärtpaberitest, kaupadest ja tuletisinstrumentidest, nimetatud instrumentidega seotud riskide katmiseks võetud kohustustest ja soetatud instrumentidest, mis ei kuulu kauplemisportfelli. [13.12.2001]
Paragrahvi 77 sõnastus kuni 30.06.2002

§ 77. Kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavad omavahendid

(1) Kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavate omavahendite hulka kuuluvad allutatud laenud ja muud sarnased kohustused, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) laenulepingus sätestatud laenu tagastamise tähtaeg või tagastamise periood on vähemalt kaks aastat. Laenu, mille tagastamise tähtaeg ei ole kokku lepitud, võib täiendavate omavahendite hulka arvata juhul, kui laenulepingus on sätestatud kohustus teatada laenu tagasinõudmisest ette mitte vähem kui kaks aastat;
2) laenulepingus ei ole ette nähtud laenu ennetähtaegse tagasimaksmise tingimust, välja arvatud krediidiasutuse lõpetamise korral;
3) laenulepingu lõppemise või lõpetamise päevale eelneva kahe aasta jooksul ei tohi tagastamisele kuuluvat laenusummat vähendada;
4) krediidiasutuse pankroti korral toimub laenu tagasimaksmine vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule;
5) krediidiasutus võib laenu ennetähtaegselt tagasi maksta ainult Finantsinspektsiooni loal.

(2) Kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavate omavahenditena võetakse arvesse ainult reaalselt laekunud laenusumma.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavad allutatud laenud ja muud sarnased kohustused võib krediidiasutuse omavahendite hulka arvata ainult Finantsinspektsiooni igakordsel eelneval loal.
Paragrahvi 77 sõnastus alates 1.07.2002

§ 77. Kolmanda taseme omavahendid

(1) Kolmanda taseme omavahendite hulka kuuluvad allutatud laenud käesoleva seaduse § 721 lõigete 1 ja 2 tähenduses, mis on rahalise sissemaksena täielikult antud krediidiasutuse käsutusse ja kui on täidetud järgmised tingimused:
1) lepingus sätestatud allutatud laenu tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt kaks aastat;
2) lepingus on sätestatud krediidiasutuse õigus lepingu tähtaja saabumisel jätta laen ja intressid maksmata, kui tema omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.

(2) Krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsiooni informeerima kolmanda taseme omavahendite koosseisu kuuluvate allutatud laenude ja sellega seotud intresside maksmisest, kui krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse näitaja on väiksem kui 120 protsenti käesoleva seaduse § 79 lõikes 2 sätestatud või selle kohaselt kehtestatud kapitali adekvaatsuse määr. [13.12.2001]
Paragrahvi 78 sõnastus kuni 30.06.2002

§ 78. Omavahenditele kehtestatud piirangud

(1) Käesoleva seaduse §-s 74 loetletud täiendavate omavahendite hulka arvatud allutatud laenude ja muude sarnaste kohustuste summa ei tohi ületada 50 protsenti esmastest omavahenditest, millest on tehtud käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 loetletud mahaarvamised.

(2) Täiendavad omavahendid, mida kasutatakse pangaportfelli riskide katmiseks, ei tohi ületada 100 protsenti samal otstarbel kasutatavaid esmaseid omavahendeid, millest on tehtud käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 loetletud mahaarvamised.

(3) Täiendavate omavahendite ja kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavate omavahendite summa kokku ei tohi ületada 100 protsenti krediidiasutuse esmaseid omavahendeid, millest on tehtud käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 loetletud mahaarvamised.

(4) Kauplemisportfelli riskide katteks kasutatavad täiendavad omavahendid ja kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavad omavahendid kokku ei tohi ületada 250 protsenti kauplemisportfelli riskide katmiseks kasutatavaid esmaseid omavahendeid, millest on tehtud käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 loetletud mahaarvamised.
Paragrahvi 78 sõnastus alates 1.07.2002

§ 78. Omavahendite piirangud

(1) Teise taseme omavahendite hulka arvatud allutatud laenude ja kumulatiivsete eelisaktsiate summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(2) Teise taseme omavahendid, mida kasutatakse pangaportfelli riskide katmiseks, ei tohi ületada samal otstarbel kasutatavaid esimese taseme omavahendeid.

(3) Teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid.

(4) Kauplemisportfelli riskide katmiseks kasutatavad teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada 250 protsenti kauplemisportfelli riskide katmiseks kasutatavaid esimese taseme omavahendeid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud piirmäärasid ületavaid teise ja kolmanda taseme omavahendeid ei tohi arvestada käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud usaldatavusnormatiivide arvutamisel. [13.12.2001]
Paragrahvi 79 sõnastus kuni 30.06.2002

§ 79. Kapitali adekvaatsus

Krediidi- ja tururiskidest tulenevate võimalike kahjude katmiseks peab krediidiasutus järgima omavahendite ja riskiga kaalutud varade ning bilansiväliste kohustuste vahekorda ehk kapitali adekvaatsust. Krediidiasutuse kapitali adekvaatsus peab olema vähemalt kaheksa protsenti, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud kõrgemat normatiivi.
Paragrahvi 79 sõnastus alates 1.07.2002

§ 79. Kapitali adekvaatsus

(1) Kapitali adekvaatsuse näitaja on suhtarv, mis väljendab krediidiasutuse tegevusega seotud riskide kaetust krediidiasutuse omavahenditega. Kapitali adekvaatsuse näitaja arvutamise korra kehtestab Eesti Pank.

(2) Krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse näitaja peab olema vähemalt kaheksa protsenti, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud kõrgemat määra. [13.12.2001]

§ 80. Likviidsus

(1) Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab krediidiasutus säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda.

(2) Krediidiasutuse juhid on kohustatud krediidiasutuse varasid korraldama nii, et finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Juhid on samuti kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada krediidiasutuse tegevust. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel.

(3) [kehtetu – 9.05.2001]

(4) Krediidiasutus on kohustatud hoidma osa oma likviidsetest vahenditest Eesti Pangas, kui Eesti Pank ei ole määranud teisiti.

(5) Eesti Pangas hoitavate likviidsete vahendite ühtse määra ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank.
Paragrahvi 81 sõnastus kuni 30.06.2002

§ 81. Investeerimispiirangud

(1) Investeeringutena käsitletakse käesoleva seaduse mõistes materiaalsete väärtuste või finantspõhivara soetamist. Finantspõhivarana käsitletakse käesolevas seaduses osalusi teistes äriühingutes aktsiate või osade näol, mis on soetatud pideva hoidmise ja pikema aja jooksul tulu saamise eesmärgil. Finantspõhivaraks loetakse ka eespool nimetatud tingimustele vastavaid võlakirju või muid väärtpabereid.

(2) Krediidiasutusel on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus.

(3) Krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu oluline osalus üheski teises äriühingus ei või ületada vastavalt 15 protsenti krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest.

(4) Krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute investeeringud finantspõhivara kujul teistes äriühingutes kokku ei tohi ületada vastavalt 60 protsenti krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest.

(5) Krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute investeeringud kokku ei tohi olla suuremad vastavalt krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud piiranguid ei rakendata investeeringutele teises krediidi- või finantseerimisasutuses või sama krediidiasutuse abiettevõtjas.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatu ei kehti:
1) kinnisvara ja muude materiaalsete väärtuste ning finantspõhivara suhtes, mille krediidiasutus on omandanud kahjude ennetamiseks või vältimiseks ja kui krediidiasutus ei hoia neid kauem kui kaks aastat;
2) kinnisvara suhtes, mis on vajalik krediidiasutusele tema peamise ja püsiva tegevuse teostamiseks.
Paragrahvi 81 sõnastus alates 1.07.2002

§ 81. Investeerimispiirangud

(1) Investeeringuna käesoleva seaduse mõistes käsitletakse registrisse kantava vallasasja, välja arvatud väärtpaberi, ja kinnisasja, samuti finantspõhivara omandamist pikaajalise hoidmise eesmärgil. Finantspõhivarana käsitletakse käesolevas seaduses osalust teises äriühingus aktsiate või osade näol, mis on omandatud pideva hoidmise ja pikema aja jooksul tulu saamise eesmärgil.

(2) Krediidiasutusel on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus.

(3) Krediidiasutuse oluline osalus üheski teises äriühingus ei tohi ületada 15 protsenti krediidiasutuse neto-omavahenditest.

(4) Krediidiasutuse investeeringute summa kokku finantspõhivarasse oluliste osalustena ei tohi ületada 60 protsenti krediidiasutuse neto-omavahenditest.

(5) Krediidiasutuse investeeringud kokku ei tohi olla suuremad krediidiasutuse neto-omavahenditest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud piiranguid ei rakendata:
1) finantspõhivara suhtes, mille krediidiasutus on omandanud seoses osaluse omandamisega krediidi- või finantseerimisasutuses või sama krediidiasutuse abiettevõtjas;
2) investeeringu suhtes, mille krediidiasutus on teinud kahjude ennetamise või vältimise või väärtpaberite emissiooni tagamise tõttu ja kui krediidiasutus ei hoia neid kauem kui üks aasta;
3) kinnisasja suhtes, mis on vajalik krediidiasutusele tema peamise ja püsiva tegevuse teostamiseks. [13.12.2001]

§ 82. Üldnõuded riskide juhtimisele ja kontrollile

(1) Krediidiasutus ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksevõimelisuse.

(2) Krediidiasutusel ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel peavad olema nende tegevusele vastavad ning seda piisavalt katvad riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise süsteemid ja strateegiad ning vastavad sise-eeskirjad, mis kuuluvad regulaarselt läbivaatamisele ja ajakohastamisele ning peavad kehtima nii krediidiasutuses kui temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes.

(3) Krediidiasutuse krediidiriski strateegia ja sellel baseeruvad reeglid peavad määratlema krediidipoliitika eesmärgid, riskivaliku põhiprintsiibid ja kriteeriumid, riskide hindamise kriteeriumid, laenuvõtjate krediidireitingu printsiibid, tagatiste võtmise ja hindamise printsiibid, krediidiandmise pädevuse ja vastavate otsuste tegemise korraldamise ning krediidiriski kontrollsüsteemi korralduse.

(4) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamatult teatama Finantsinspektsioonile kõigist asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute finantsseisundit.

§ 83. Nõuded laenudele

(1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laenuks krediidiasutuse vara või bilansivälist kohustust, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.

(2) Laenude andmise ja jälgimise põhimõtted kehtestab Eesti Pank.

(3) Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid.

(4) Krediidiasutuse töötajatele laenude andmise korra kinnitab krediidiasutuse nõukogu. [13.12.2001]

§ 84. Laenud krediidiasutusega seotud isikutele

(1) Krediidiasutusega seotud isikud on:
1) krediidiasutuse juhid, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või revident;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud;
3) krediidiasutuses olulist osalust omav füüsilisest isikust aktsionär;
4) krediidiasutuses olulist osalust omava juriidilisest isikust aktsionäri juhatuse või seda asendava organi liige.

(2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe abikaasa või faktiline abikaasa, lapsed, vanemad, õed ja vennad.

(3) Samaväärset majanduslikku huvi omavaks isikuks loetakse ka:
1) krediidiasutuse juhi, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt kontrollitav äriühing käesoleva seaduse § 10 lõike 2 tähenduses ja selle äriühingu ema- või tütarettevõtja;
2) äriühing, kelle juhtimisorgani liikmeks on krediidiasutuse juhid, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik.

(4) Krediidiasutusega seotud isikule võib anda laenu ainult juhatuse igakordse ühehäälse otsuse alusel. Eelnimetatud tingimust ei kohaldata, kui laenusumma on väiksem kui 25 protsenti krediidiasutuse juhatuse esimehe krediidiasutusest saadavast aastatasust, kui nõukogu otsusega ei ole kehtestatud väiksemat alammäära.

(5) Krediidiasutuse juht või krediidikomitee liige, laenu andmist otsustav töötaja või nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik ei tohi osa võtta temale endale laenu andmise otsustamisest.

(6) Krediidiasutusega seotud isikutele ja krediidiasutuse aktsionäridele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele.

(7) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 281 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatut. [13.12.2001]

§ 85. Riskide kontsentreerumise piirmäärad

(1) Riskide kontsentreerumine on krediidiasutuse nõuete, tuletisinstrumentide, bilansiväliste kohustuste ja teiste äriühingute aktsia- või osakapitalis omandatud osaluste summa suhe krediidiasutuse neto-omavahenditesse. Riskide kontsentreerumist arvutatakse iga kliendi või omavahel seotud isikute kohta eraldi. Riskide kontsentreerumine on suur, kui see ületab 10 protsenti.

(2) Juhatus on kohustatud igast kliendist või omavahel seotud isikutest, kelle suhtes on tekkinud suur riskide kontsentreerumine, igakordselt informeerima krediidiasutuse nõukogu.

(3) Omavahel seotud isikuteks loetakse:
1) kahte või enamat isikut, kes kujutavad endast krediidiasutusele või selle konsolideerimisgrupile ühist riski, kuna neist üks omab kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle või
2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole küll käesoleva lõike punktis 1 mainitud seost, kuid kes kujutavad endast krediidiasutusele või tema konsolideerimisgrupile ühist riski omavahelise seotuse tõttu nii, et neist ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või teistel.

(4) Krediidiasutuse riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või ületada 25 protsenti.

(5) Kui klient või omavahel seotud isikud on krediidiasutuse emaettevõtja, tütar- või sidusettevõtja või krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja, siis riskide kontsentreerumine nende suhtes ei või ületada 20 protsenti.

(6) Riskide kontsentreerumine käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 nimetatud isikute või krediidiasutuse aktsionäride ja krediidiasutusega samasse kontserni kuuluva äriühingu aktsionäride, kellele kuulub rohkem kui üks protsent nende äriühingute aktsiakapitalist, suhtes ei tohi ületada viit protsenti. Piirmäära ei rakendata käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud ettevõtjate suhtes.

(7) Krediidiasutuse suurte riskide kontsentreerumiste kogusumma ei tohi olla suurem kui 800 protsenti.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirmäärad ei kehti konsolideeritud järelevalve alla kuuluva emaettevõtja ja tütarettevõtja suhtes.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–7 nimetatud riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel tehtavad lubatud mahaarvamised ja piirmäärast vabastamise alused kehtestab Eesti Pank.

(10) Krediidiasutus on kohustatud viivitamatult informeerima Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõigetes 4–7 nimetatud piirmäärade ületamisest. [13.12.2001]
Paragrahv 851 jõustub 1.07.2002

§ 851. Välisvaluuta avatud netopositsioonide piirmäär

(1) Krediidiasutuse kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei tohi ületada 30 protsenti krediidiasutuse neto-omavahenditest.

(2) Välisvaluutade avatud netopositsioonide ja kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamise metoodika ning välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärad kehtestab Eesti Pank.

(3) Konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus täidab ja jälgib välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäära konsolideeritud alusel, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud teisiti. [13.12.2001]
Paragrahvi 86 sõnastus kuni 30.06.2002

§ 86. Varade hindamine

(1) Krediidiasutus on kohustatud pidevalt hindama oma varasid – finantspõhivara, nõudeid ja muid kapitalipaigutusi, ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja seadustele vastavaid meetmeid.

(2) Krediidiasutus on kohustatud hindama kõiki nõudeid nende tagasimaksmise tõenäolisusest lähtudes. Nõue, mille rahuldamine on ebatõenäoline või mille tagatised on osutunud ebapiisavaks, tuleb kanda kuludesse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuete kuludesse kandmise korra kehtestab Eesti Pank.
Paragrahvi 86 sõnastus alates 1.07.2002

§ 86. Varade hindamine

(1) Krediidiasutus on kohustatud pidevalt hindama oma vara ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja seadustele vastavaid meetmeid.

(2) Krediidiasutus on kohustatud hindama kõiki nõudeid nende laekumise tõenäolisusest lähtudes. Nõue, mille laekumine osaliselt või täielikult on ebatõenäoline, tuleb ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osas kanda kuludesse.

(3) Nõuete hindamise korra kehtestab Eesti Pank. [13.12.2001]

§ 87. Krediidiasutustevahelised arveldused

(1) Krediidiasutus peab avama Eesti Pangas konto.

(2) Krediidiasutuste maksete arveldamine toimub maksesüsteemi kaudu Eesti Panga poolt kehtestatud korras.

(3) Maksesüsteemina käsitletakse kolme või enama poole vahel sõlmitud lepingu alusel maksete arveldamise kohta kehtestatud reeglite ja protseduuride kogumit.

(4) Krediidiasutused võivad maksesüsteemi kaudu teostatavate arvelduste tegemisel kasutada kohustuste tasaarvestamist vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale.

(5) Krediidiasutuse poolt maksesüsteemi haldajale maksesüsteemi reeglite kohaselt üleantud maksekäsund on tagasivõtmatu. Moratooriumi väljakuulutamine või pankrotimenetluse algatamine ei peata maksesüsteemi reeglite kohaselt antud maksekäsundi täitmist. Enne moratooriumi väljakuulutamist või pankrotimenetluse algatamist antud maksekäsund täidetakse maksesüsteemi tagatisvahendite arvel, mille moodustamise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank.

§ 88. Pangasaladus

(1) Pangasaladusena käsitleb käesolev seadus kõiki andmeid, mis on krediidiasutusele teada tema või teise krediidiasutuse kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri- või ametisaladuste ning omaniku- või ärisuhete kohta.

(2) Pangasaladusena ei käsitata:
1) andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad;
2) koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid ega koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvaid isikuid;
3) krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja ning andmeid nende osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis, sõltumata kliendiks olemisest;
4) informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees.

(3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele vaid kliendi kirjalikul nõusolekul, kui pangasaladuse avaldamise kohustus või õigus ei tulene käesoleva paragrahvi lõikes 5, 8 või 9 sätestatust.

(4) Krediidiasutuse juhid, töötajad ning muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladustele, on kohustatud hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Kirjaliku järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladust:
1) kohtule või seaduses ettenähtud juhtudel kohtumääruses nimetatud isikule;
2) kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses, samuti välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel;
3) täiturile täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) § 6415 lõike 1 kohaselt;
4) maksuhaldurile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule;
5) Riigikontrollile vastavalt tema pädevusele tingimusel, et andmeid ei ole võimalik saada kontrollitavalt;
6) pärima õigustatud isikule või tema poolt volitatud isikule, samuti notarile ja notari poolt määratud pärandvara inventuuritegijale ning kohtu poolt määratud pärandvara hooldajale, samuti välisriikide konsulaaresindustele pärandvara ja sellega seotud andmete osas vastavate  kirjalike dokumentide esitamisel;
7) Hoiuste Tagamise Fondi poolt määratud isikule Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel;
8) välisriigi pangajärelevalve või muu finantsjärelevalve asutusele Finantsinspektsiooni kaudu, kui sellele asutusele laieneb pangasaladuse hoidmise kohustus;
9) [kehtetu – 9.05.2001]


10) majanduslike huvide deklaratsioonide hoidjale korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357) §-s 4 nimetatud isiku majanduslike huvide deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks korruptsioonikahtluse korral.

(6) Järelepärimises näidatakse ära:
1) järelepärimise esitaja nimi, ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress ja sidevahendite numbrid;
2) kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga;
3) taotletavate andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus;
4) järelepärimise esitamise õiguslik alus;
5) järelepärimise esitaja allkiri.

(7) Isikud, kellele on avaldatud pangasaladust, võivad seda kasutada ainult järelepärimises nimetatud eesmärgil ja neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti.

(8) Krediidiasutusel on õigus ja kohustus avaldada pangasaladust rahapesu andmebüroole rahapesu tõkestamise seaduses (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565) ettenähtud juhtudel ja ulatuses.

(9) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust uurijale, prokurörile ja kohtule seoses oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitsmisega seadusega kindlaksmääratud korras. [11.05.2000; 9.05.2001; 13.12.2001]

§ 89. Kliendi kaitse

(1) Krediidiasutuse klient käesoleva seaduse mõistes on iga isik, kes kasutab või on kasutanud krediidiasutuse poolt pakutavat teenust, või isik, kes on krediidiasutuse poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle krediidiasutuse poolt identifitseeritud.

(2) Krediidiasutuse suhted klientidega reguleeritakse lihtkirjalike lepingutega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(3) Igal kliendil on õigus tutvuda kõikide käesoleva seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama.

(4) Krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle informatsiooni olulist osalust omavate aktsionäride osaluse suuruse kohta krediidiasutuse aktsiakapitalis ning krediidiasutuse juhtide kohta.

(5) Krediidiasutuse poolt sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused (edaspidi üldtingimused), intressimäärad, teenustasud, samuti kõik tehtud muudatused eelloetletus peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid.

(6) Üldtingimused käesoleva seaduse mõistes on kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel.

(7) Üldtingimused kinnitab, muudab ja tühistab krediidiasutuse juhatus. Üldtingimustes tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Üldtingimuste kohaldamine krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku kokkuleppega.

(8) Krediidiasutuses olevat kliendi vara võib arestida või konfiskeerida või pöörata sellele sissenõuet ainult seaduses ettenähtud korras.

(9) Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta.

8. peatükk
RAAMATUPIDAMINE JA ARUANDLUS

§ 90. Raamatupidamise korraldamine

(1) Krediidiasutus lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest, raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seadusest (RT I 1993, 43, 620; 1996, 6, 101), muudest Eesti õigusaktidest ja oma põhikirjast. Krediidiasutuste raamatupidamise juhendi kehtestab Eesti Pank.

(2) Krediidiasutuse raamatupidamine peab tagama tõese informatsiooni saamise krediidiasutuse majandustegevuse ja finantsseisundi kohta.

(3) Krediidiasutuse juhatus kehtestab raamatupidamise sise-eeskirja lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja Eesti Panga õigusaktidest.

(4) Krediidiasutus on kohustatud pidama bilansis kajastamisele mittekuuluvate nõuete ja kohustuste arvestust bilansivälistel kontodel.

(5) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama Finantsinspektsioonile aruandeid Eesti Panga kehtestatud korras. Konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud korraldama konsolideeritud raamatupidamist ja esitama Finantsinspektsioonile konsolideeritud aruandlust, kui vähemalt üks konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on krediidiasutus. [9.05.2001; 13.12.2001]

§ 91. Aruanded

(1) Eesti Pank kehtestab krediidiasutustele ja välisriigi krediidiasutuste filiaalidele:
1) aruannete loetelu, nende esitamise perioodilisuse ja koostamise metoodika;
2) aruannete esitamise korra ja tähtajad;
3) konsolideeritud aruandluse nõuded.

(2) Krediidiasutuse majandusaasta aruanne kinnitatakse seaduse ning krediidiasutuse põhikirjaga kehtestatud korras. Majandusaasta aruanne ja üldkoosoleku otsuse koopia majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta ja üle 2 protsendi aktsia- või osakapitalist või häälte arvust omavate aktsionäride või liikmete nimekiri esitatakse Finantsinspektsioonile kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või liikmete üldkoosolekut.

(3) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest (RT I 1993, 28, 498; 30, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006; 1999, 16, 271; 2001, 58, 353; 59, 358) tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda krediidiasutuselt täiendavat regulaarset aruandlust. Aruandluse vormid kehtestab Eesti Pank. [9.05.2001; 13.12.2001]

§ 92. Aruannete avalikustamine

(1) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja avalikustama majandusaasta aruande ning vahearuanded jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta. Avalikustamisele kuuluvate andmete miinimumnõuded, aruannete vormid, koostamise metoodika ja avalikustamise nõuded kehtestab Eesti Pank.

(2) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama vahearuande jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta vastava aruandeperioodi lõpust hiljemalt kahe kuu möödumisel ning kinnitatud majandusaasta aruande majandusaasta lõpust hiljemalt kuue kuu möödumisel.

(3) Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest kohe avalikkusele teatada ja avalikustada korrigeeritud aruanne. [13.12.2001]

§ 93. Audiitorkontroll

(1) Krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruanne peab olema audiitori poolt auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.

(2) Krediidiasutuse auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima ning esitama krediidiasutusele ja Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muuhulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
1) vara hindamise vastavuse kohta vara tegelikule väärtusele;
2) omavahendite kohta kehtestatud eeskirjade täitmise kohta;
3) sisekontrolli süsteemi või revisjonikomisjoni tegevuse ja toimingute piisavuse ja tõhususe kohta;
4) krediidiasutuse infosüsteemide turvalisuse kohta.

(3) Krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid peab kontrollima vähemalt üks ühine audiitor. [13.12.2001]

§ 94. Audiitori nimetamine

(1) Krediidiasutuse audiitoriks võib nimetada krediidiasutuse auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.

(2) Krediidiasutuse audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Sellest pikemaks perioodiks audiitori korduv nimetamine ei ole lubatud.

(3) Krediidiasutuse asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitori, kui:
1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud;
2) üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli läbiviimisest;
3) audiitor on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.

(4) Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni uue audiitori nimetamiseni üldkoosoleku poolt. [9.05.2001]

§ 95. Audiitori informeerimiskohustus

(1) Audiitor on kohustatud viivitamatult informeerima kirjalikult Finantsinspektsiooni talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla:
1) krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
2) krediidiasutuse tegevuse katkemine;
3) krediidiasutuse tütarettevõtja tegevuse katkemine;
4) audiitori eitav või märkustega järeldusotsus krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;
5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus krediidiasutus ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
6) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju krediidiasutusele või tema kliendile;
7) märkimisväärse seose tekkimine käesoleva seaduse § 7 lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolu tõttu.

(2) Finantsinspektsioonile edastatud andmetele ei laiene krediidiasutuse ja audiitori vahel sõlmitud lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõuded. [13.12.2001]

9. peatükk
JÄRELEVALVE

§ 96. Järelevalve teostaja ja ülesanded

(1) Krediidiasutuste tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon Finantsinspektsiooni seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel väljaantud õigusaktides sätestatud korras.
Lõige 11 jõustub vastavalt 13.12.2001. a seaduse § 59 lõikele 3

(11) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse filiaali tegevuse üle Eestis teostab järelevalvet krediidiasutuse asukohamaa pangajärelevalve asutus, sealhulgas kohapealset kontrolli, kui sellest on eelnevalt teatatud Finantsinspektsioonile.

(2) [kehtetu – 9.05.2001]

(3) Finantsinspektsioon vaatab läbi krediidiasutuste tegevusloa taotluse, ühinemisloa taotluse ja muud käesolevas seaduses ettenähtud taotlused ning nende juurde kuuluvad dokumendid, kontrollib ja hindab nende vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(4) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt krediidiasutuste tegevust ja seisundit ning kontrollib usaldatavusnormatiivide järgimist krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi poolt. Vajadusel kaasab Finantsinspektsioon selleks sõltumatuid eksperte. [9.05.2001; 13.12.2001]

§ 97. Järelevalve ulatus

(1) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
1) kõiki Eesti krediidiasutusi;
2) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi järelevalveorgan või kui välisriigi järelevalveorganiga on vastavalt kokku lepitud;
3) välisriigi krediidiasutuste Eestis paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, filiaale ja esindusi, kui vastava välisriigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti;
4) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid.

(2) Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet kui:
1) Eesti krediidiasutus on emaettevõtja;
2) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja;
Punkt 3 jõustub vastavalt 13.12.2001. a seaduse § 59 lõikele 3
3) kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuste emaettevõtja on Eestis registreeritud finantsvaldusettevõtja.
Lõige 3 jõustub vastavalt 13.12.2001. a seaduse § 59 lõikele 3

(3) Kui ükski tütarettevõtjast krediidiasutus ei asu Euroopa Liidu liikmesriigis, kus asub tema emaettevõtjaks olev finantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet selle liikmesriigi järelevalve asutus, kes andis välja tegevusloa kõige suurema bilansimahuga tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui selle liikmesriigi pangajärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud.
Lõige 4 jõustub vastavalt 13.12.2001. a seaduse § 59 lõikele 3

(4) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös krediidiasutuse asukohamaa pangajärelevalve asutusega. [13.12.2001]

§ 98 [kehtetu – 9.05.2001]

§ 99. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel

(1) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:
1) nõuda krediidiasutuselt ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvatelt äriühingutelt esitatud andmete täpsustamiseks täiendavat informatsiooni, dokumente ja selgitusi;
2) nõuda informatsiooni, dokumente ja selgitusi krediidiasutuses olulist osalust omavatelt aktsionäridelt;
3) teostada krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist;
4) saada andmeid krediidiasutuse tegevuse ja aktsionäride või liikmete kohta riiklikest põhiregistritest, riiklikest registritest ja riigi andmekogude vastutavatelt ja volitatud töötajatelt ja nõuda nimetatud isikute käsutuses olevate dokumentide esitamist;
5) [kehtetu – 9.05.2001]


6) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksuse või revisjonikomisjoniga;
7) saada informatsiooni ja selgitusi krediidiasutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu kohta kolmandatelt isikutelt, samuti nõuda nende isikute käsutuses olevate vastavate dokumentide esitamist.

(2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus nõuda krediidiasutuselt ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvalt äriühingult täiendavate andmete ja aruannete esitamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 alusel teabe andmisest on õigus keelduda:
1) advokaadil ja advokatuuri töötajal asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega;
2) notaril, vaimulikul ja arstil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses kutse- või ametitegevusega;
3) riikliku statistilise vaatluse korraldajal temale seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta. [9.05.2001; 13.12.2001]

§ 100. Järelevalve korraldus

(1) Järelevalvet korraldatakse krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgrupi poolt edastatava aruandluse ning muu informatsiooni põhjal, samuti on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ning välisriigi krediidiasutuse filiaali kohapealset kontrolli.

(2) Finantsinspektsioon teostab krediidiasutuses ja konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevas äriühingus kohapealset kontrolli mitte vähem kui üks kord iga kahe aasta järel. [13.12.2001]

§ 101. Kohapealne kontroll

(1) Kohapealsel kontrollimisel on Finantsinspektsiooni töötajatel ja teistel Finantsinspektsiooni volitatud isikutel õigus:
1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki krediidiasutuses kehtivaid turvaeeskirju;
2) kasutada tööks vajalikku eraldi ruumi;
3) piiranguteta uurida dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;
4) nõuda selgitusi krediidiasutuse juhtidelt ja töötajatelt.

(2) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kes esitab kontrollijale tema ülesande täitmiseks vajalikke dokumente ja muud informatsiooni, kaasa arvatud audiitori poolt krediidiasutuse aruannete kohta tehtud järeldusotsused koos juhatusele esitatavate märkustega, ja annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(3) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti või õiendi, mis esitatakse krediidiasutuse juhatuse liikmele või tema poolt volitatud isikule, kes annab selle kättesaamise kohta allkirja. [9.05.2001; 13.12.2001]

§ 102. Erakorralise audiitorkontrolli või ekspertiisi määramine

(1) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuses erakorralise audiitorkontrolli või ekspertiisi läbiviimist, kui Finantsinspektsiooni hinnangul krediidiasutuse aruanded on eksitavad, tegelikkusele mittevastavad või on tehtud tehinguid, mille tulemusena võidakse tekitada või on tekitatud krediidiasutusele olulist kahju või kui muud krediidiasutuse järelevalveks olulised küsimused vajavad täiendavat selgitamist.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus määrata erakorralise audiitorkontrolli või ekspertiisi läbiviimiseks audiitor, kellel on õigus kasutada kõiki kontrolli või ekspertiisi läbiviimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Krediidiasutus on kohustatud need piiranguteta esitama ja osutama audiitorile igakülgset abi vastavalt käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 sätestatud korrale.

(3) Erakorralise kontrolli või ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. [9.05.2001]

§ 103. Ettekirjutus

(1) Finantsinspektsioonil on õigus:
1) teha ettekirjutusi, kui järelevalve tulemusel on avastatud seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide või krediidiasutuse põhikirja nõuete rikkumisi;
2) õiguserikkumiste ärahoidmiseks kohaldada ettekirjutusega käesoleva seaduse §-s 104, välja arvatud selle punktis 12 sätestatut, kui krediidiasutuse poolt võetud riskid on oluliselt suurenenud või kui esineb muid krediidiasutuse tegevust ohustavaid või hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huve kahjustavaid asjaolusid.

(2) Ettekirjutuses peavad olema toodud:
1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress;
4) ettekirjutuse tegemise alused koos viidetega vastavate õigusaktide sätetele;
5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
6) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavad sanktsioonid.

(3) Ettekirjutus väljastatakse viivitamata krediidiasutuse esindajale allkirja vastu.

(4) Ettekirjutuse saaja peab pärast ettekirjutuse saamist viivitamata asuma selle täitmisele.

(5) Ettekirjutuse saajal on õigus vaidlustada ettekirjutus käesoleva seaduse §-s 110 ettenähtud korras.

§ 104. Õigused ettekirjutuse tegemisel

Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
1) piirata krediidiasutuse teatavat liiki tehingute mahtu;
2) keelata krediidiasutusel teatavat liiki tehingute tegemine;
3) keelata osaliselt või täielikult kasumist tehtavad väljamaksed;
4) keelata uute filiaalide asutamine;
5) nõuda krediidiasutuse varade hindamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 86 sätestatule;
51) nõuda käesoleva seadusega või Eesti Panga poolt kehtestatud määrast kõrgemat kapitali adekvaatsuse näitajat või likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste suhte parandamist;
6) nõuda krediidiasutuse tegevuskulude piiramist;
7) nõuda sise-eeskirjade ja protseduurireeglite muutmist;
8) nõuda krediidiasutuse nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist;
9) teha ettepanek üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks;
10) nõuda krediidiasutuse töötajate töölt kõrvaldamist;
11) nõuda krediidiasutuse tervendamiskava esitamist;
12) nõuda Hoiuste Tagamise Fondi kohustusliku osamakse tasumist;
13) esitada muid nõudmisi käesoleva seaduse täitmiseks. [13.12.2001]

§ 105. Krediidiasutuse juhtimisorganite koosolekute kokkukutsumine ning nendes osalemine

(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
1) krediidiasutuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajaid, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.

§ 106. Krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste kehtetuks tunnistamine

Krediidiasutuse asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse, selle alusel väljaantud õigusakti või krediidiasutuse põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. [9.05.2001]

§ 107. Krediidiasutuse tervendamiskava

(1) Kui krediidiasutus ei täida usaldatavusnormatiive, on ta kohustatud esitama Finantsinspektsioonile ettekirjutusega määratud tähtajaks tervendamiskava.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuse tervendamiskavale ekspertiisi tellimist ühelt või mitmelt Finantsinspektsiooni poolt määratud audiitorilt.

(3) Tervendamiskavas peab kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega kavatsetakse saavutada usaldatavusnormatiivide täitmine Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtajaks.

(4) Kui Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutuse tervendamiskava realiseeritav või see ei taga klientide ja võlausaldajate huvide kaitset või kui krediidiasutus ei ole võimeline tähtaegselt ellu viima tervendamiskavas esitatud tegevusi ja meetmeid, on Finantsinspektsioonil õigus kehtestada krediidiasutusele moratoorium või tühistada krediidiasutuse tegevusluba või rakendada muid käesolevast seadusest tulenevaid meetmeid. [9.05.2001]

§ 108. Informeerimiskohustus

(1) Kohustusliku informatsioonina, aruannete ja dokumentidena käsitatakse käesolevas seaduses kõiki käesolevas seaduses või sellest tulenevates õigusaktides nimetatud aruandeid, informatsiooni, selgitusi või muid dokumente, mida krediidiasutused või teised isikud on kohustatud esitama Finantsinspektsioonile või teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele või neid avaldama.

(2) Krediidiasutused on kohustatud viivitamatult informeerima Finantsinspektsiooni kirjalikult:
1) krediidiasutuse asukoha ja aadressi muutumisest, samuti kõigi filiaalide ja esinduste avamisest, nende aadressi muutumisest ja nende sulgemisest ning tütarettevõtja või sidusettevõtja või abiettevõtja asutamisest, omandamisest või lõpetamisest;
2) asjaoludest, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit;
3) allutatud laenude laenulepingute sõlmimisest;
4) muudest asjaoludest ja toimingutest, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.

(3) Krediidiasutuste, nende filiaalide, esinduste, samuti tütarettevõtjate ja sidusettevõtjate ning nende audiitorkontrolli tulemuste kohta peab Finantsinspektsioon nimekirja, millesse kantavate andmete loetelu kehtestab Eesti Pank. [9.05.2001]

§ 109 [kehtetu – 9.05.2001]

§ 110. Pretensioonide esitamine ja vaidluse lahendamine

(1) Kui Finantsinspektsiooni ametnikud või teised Finantsinspektsiooni volitusel järelevalvet teostavad isikud ületavad krediidiasutuse kontrollimisel neile Finantsinspektsiooni seadusega või käesoleva seadusega antud volitusi, on krediidiasutusel õigus lisada kontrollaktile või -õiendile sellekohane arvamus, tehes krediidiasutuse esindaja allkirja juurde vastavasisulise märkuse.

(2) [kehtetu – 9.05.2001]

(3) Finantsinspektsiooni ettekirjutuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates.

(4)–(5) [kehtetud – 9.05.2001] [9.05.2001]

10. peatükk
MORATOORIUM

§ 111. Moratooriumi mõiste

Moratoorium on makseraskustes oleva krediidiasutuse tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused, iseloom, võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve.

§ 112. Moratooriumi kehtestamine

(1) Finantsinspektsioon võib krediidiasutusele kehtestada moratooriumi, kui:
1) krediidiasutus tulenevalt oma finantsseisundist ei täida tähtaegselt kas või ühte oma kohustust hoiustajate ees või
2) krediidiasutuse likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekord on selline, et Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutus suuteline tähtaegselt täitma oma kohustusi või
3) krediidiasutus ei ole eelmisel kalendrikuul täitnud käesoleva seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud nõuet ja Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei suuda seda täita ka käesoleval kalendrikuul.

(2) [kehtetu – 9.05.2001]

(3) Moratooriumi kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon moratooriumi tähtaja, ulatuse, tingimused ja moratooriumihalduri ning tema pädevuse.

(4) Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud.

(5) Moratooriumihaldur peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Moratooriumihaldur ei või olla Finantsinspektsiooni töötaja.

(6) Finantsinspektsioon saadab moratooriumi kohta viivitamatult teate krediidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile vastava kande tegemiseks, lisades moratooriumihalduri nime, isikukoodi ja elukoha.

(7) Teade moratooriumi kehtestamisest avaldatakse Finantsinspektsiooni poolt hiljemalt kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha kohalikus ajalehes. [9.05.2001]

§ 113. Krediidiasutuse juhtimine moratooriumi ajal

(1) Moratooriumihalduril on moratooriumi ajal õigus, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti:
1) esindada, juhtida ja kontrollida krediidiasutust;
2) peatada krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmine;
3) valitseda ja käsutada krediidiasutuse vara.

(2) Moratooriumi kehtestamise otsuse alusel peatuvad krediidiasutuse juhtimisorganite liikmete volitused, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.

(3) Moratooriumihaldur on kohustatud kahe päeva jooksul pärast määramist:
1) paigutama krediidiasutuse asukohta, igasse filiaali ja esindusse teate moratooriumihalduri määramise kohta, tuues teates ära isikute nimed, kelle volitused krediidiasutuse nimel tehinguid sooritada on tühistatud või kelle varasem õigus anda krediidiasutuse poolt korraldusi maksete või ülekannete sooritamiseks on tühistatud;
2) avaldama käesoleva lõike punktis 1 sätestatud sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha ning filiaali asukoha kohalikus ajalehes ning kordama seda teadet nelja nädala jooksul kord nädalas;
3) teavitama korrespondentpanku ja Eesti Väärtpaberite Keskregistrit isikutest, kes ei oma enam volitusi krediidiasutuse nimel käsutada krediidiasutuse vara või volituse alusel valitsetavat vara, ja isikutest, kellele on need volitused antud;
4) peatama igasuguse tulude jaotamise, sealhulgas preemiate, lisatasude ja muude soodustuste, laenude ning muude summade väljamaksmised krediidiasutuse juhtidele, töötajatele ja aktsionäridele või liikmetele.

(4) Moratooriumihaldur esitab Hoiuste Tagamise Fondile andmed ja õigustatud isikutele saldokinnituse Hoiuste Tagamise Fondi seaduses ettenähtud korras.

(5) Moratooriumihaldur saab krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele. Moratooriumihalduri tasu määrab Finantsinspektsioon. Moratooriumihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele, audiitoritele ja krediidiasutuse töötajatele võib maksta tasu, mis vastab nende ülesannetele ja kvalifikatsioonile.

(6) Moratooriumihaldur peab välja selgitama, kas krediidiasutus suudab makseraskused kõrvaldada ja oma tegevust jätkata.

(7) Moratooriumihaldur esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt 30 päeva jooksul ametisse määramisest arvates kirjaliku aruande krediidiasutuse finantsseisundist. Aruande vormi kehtestab Eesti Pank.

(8) Moratooriumihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.

(9) Moratooriumihalduri tegevuse peale võib kaebuse esitada käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud korras, kusjuures kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata moratooriumihalduri tegevust. [9.05.2001]

§ 114. Kohustuste täitmine moratooriumi ajal

(1) Moratooriumihaldur on kohustatud kõigi krediidiasutuse hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvidest lähtuvalt tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

(2) Moratooriumi ajal võib moratooriumihaldur makseraskuste kõrvaldamise eesmärgil müüa krediidiasutuse vara kõige suuremat kasu andval viisil ja paigutada laekunud summad krediidiasutustesse või madala riskiga rahaturuinstrumentidesse. Moratooriumihaldur võib teha tehinguid ja toiminguid võlausaldajate huvides suuremate kahjude ärahoidmise eesmärgil.

(3) Moratooriumi ajal krediidiasutus ei täida enne moratooriumi kehtestamist võetud rahalisi ja muid varalisi kohustusi. Eeltoodut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul või kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt on kehtestatud teisiti.

(4) Moratooriumi ajal täidetakse ainult enne moratooriumi kehtestamist krediidiasutuse poolt arveldamiseks vastuvõetud maksekäsunditest tulenevaid kohustusi ja teostatakse tasaarvestusi maksesüsteemi vahendusel.

(5) Moratooriumi ajal ei teostata krediidiasutuses sundtäitmisi ega krediidiasutuse vara arestimist.

(6) Kohus keeldub määrusega moratooriumi ajal krediidiasutuse vastu esitatud avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Moratooriumi lõpuni peatab kohus kohtumenetluse, milles krediidiasutus on kostjaks.

(7) Moratooriumi ajaks peatub krediidiasutuse klientide selliste kohustuste täitmine, mis on sõltuvuses moratooriumi all olevast krediidiasutusest, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.

(8) Moratooriumi kehtestamise päevast kuni moratooriumi lõpetamiseni peatub krediidiasutuse kohustus tasuda võlg rahalise põhi- või kõrvalkohustise järgi, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgade väljamaksmist jätkatakse kohe pärast moratooriumi lõpetamist, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud. Trahve ja viiviseid moratooriumi ajal ei määrata, arvestata ega maksta. Intresside arvestamist jätkatakse, kuid nende väljamaksmist alustatakse moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval vastavalt sõlmitud lepingutele.

(9) Enne moratooriumi kehtestamist võetud kohustuste täitmist alustab krediidiasutus moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud.

§ 115. Moratooriumi lõpetamine

(1) Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise moratooriumihalduri aruannetes esitatud andmete põhjal moratooriumi kehtestamise otsuses määratud tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest.

(2) Moratooriumihaldur võib taotleda moratooriumi lõpetamist enne määratud tähtaega.

(3) Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise ja annab nõusoleku krediidiasutuse tegevuse jätkamiseks, kui:
1) moratooriumihalduri aruande kohaselt on krediidiasutuse makseraskused kõrvaldatud ja klientide ja võlausaldajate varalised huvid kaitstud ja
2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei esine käesoleva seaduse §-s 17 loetletud asjaolusid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tehtud otsuse alusel saab krediidiasutus tagasi oma vara valitsemise õiguse ja juhtimisorganite liikmete volitused jätkuvad.

(5) Kui krediidiasutus ei vasta pärast moratooriumi tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest, käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, otsustab Finantsinspektsioon krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise käesoleva seaduse §-s 17 ettenähtud alustel. [9.05.2001]

11. peatükk
KREDIIDIASUTUSE LÕPETAMINE

1. jagu
Vabatahtlik ja sundlõpetamine

§ 116. Krediidiasutuse lõpetamise viisid

(1) Krediidiasutus lõpetatakse:
1) krediidiasutuse aktsionäride või liikmete üldkoosoleku otsusel seaduste ja krediidiasutuse põhikirja alusel (vabatahtlik lõpetamine);
2) Finantsinspektsiooni algatusel kohtuotsuse alusel (sundlõpetamine);
3) maksejõuetuse korral vastavalt käesolevale seadusele ja pankrotiseadusele.

(2) Krediidiasutuse võib vabatahtlikult või sundlõpetada tingimusel, et tema varad on piisavad kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks.

(3) Kui likvideerimismenetluse käigus ilmneb, et krediidiasutuse varast ei jätku kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks, peavad likvideerijad peatama oma tegevuse ja algatama pankrotimenetluse, teatades kirjalikult sellest eelnevalt Finantsinspektsioonile. [9.05.2001]

§ 117. Vabatahtlik lõpetamine

(1) Krediidiasutuse lõpetamise otsustamiseks aktsionäride või liikmete üldkoosolekul esitab juhatus üldkoosolekule ülevaate krediidiasutuse jooksva aasta majandustegevusest ja krediidiasutuse varalisest seisundist. Ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul ja milliste vahendite arvel krediidiasutus rahuldab täielikult kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded.

(2) Krediidiasutuse juhatus on kooskõlastatult nõukoguga kohustatud vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku päeva esitama Finantsinspektsioonile taotluse krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega. Eesti Pank võib kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad kõik hoiustajate nõuded olema rahuldatud.

(3) Finantsinspektsioon annab krediidiasutusele loa vabatahtlikuks lõpetamiseks üksnes tingimusel, et krediidiasutus on võimeline kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded täielikult rahuldama hiljemalt kolme kuu jooksul likvideerimisteate avaldamise päevast arvates. [9.05.2001]

§ 118. Sundlõpetamine

(1) Krediidiasutus lõpetatakse Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtuotsusega, kui krediidiasutuse tegevusluba on Finantsinspektsiooni poolt kehtetuks tunnistatud.

(2) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud asjaolude kohta.

(3) Krediidiasutuse sundlikvideerimise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei rakendata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut.

(5) Sundlõpetamise otsus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust. [9.05.2001]

§ 119. Likvideerijatele esitatavad nõuded

(1) Likvideerijateks valitakse või määratakse vähemalt kolm pangandusalal kogemusi omavat või juriidilise kõrgharidusega isikut, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 toodud nõuetele.

(2) Likvideerijad peavad oma kohustuste täitmisel säilitama erapooletuse. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab likvideerija esitama oma isiklikke ja majanduslikke huve ning nende huvide konflikte kajastava informatsiooni. Informatsiooni sisu määrab ja esitamise korra kehtestab käesoleva seaduse alusel Eesti Pank.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus sekkuda likvideerijate tegevusse ja nõuda kohtu kaudu uute likvideerijate määramist, kui on andmeid, et likvideerijate tegevus ei vasta seadusele või võlausaldajate nõudeid ei rahuldata objektiivselt.

(4) Likvideerijad saavad likvideeritava krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab nende ülesannetele, kuid mitte rohkem kui tegutseva krediidiasutuse juhatuse liikmed keskmiselt. Likvideerijate abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele ei või maksta tasu rohkem kui tegutseva krediidiasutuse poolt keskmiselt makstakse vastavatel ametikohtadel töötavatele või tegutsevatele isikutele. [9.05.2001]

§ 120. Likvideerijate kohustused ja ülesanded

Likvideerijad on kohustatud:
1) teostama krediidiasutuse kõigi varade täieliku inventuuri lõpetamisotsuse jõustumise päeva seisuga;
2) avaldama krediidiasutuse likvideerimismenetluse teate vähemalt kahes ülevabariigilise levikuga ajalehes kahel korral kahenädalase vaheajaga;
3) teatama kõigile teada olevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult, teatades ühtlasi, millise krediidiasutuse kaudu toimub nõudesummade väljamaksmine;
4) nõudma kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt nende rahaliste nõuete saldokinnituse esitamist kahe kuu jooksul, arvates esimese likvideerimisteate ajalehes ilmumise päevast;
5) teatama viivitamatult lõpetamisotsusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod;
6) esitama tegevusaruanded ja lõppbilansi Eesti Panga poolt kehtestatud korras.

§ 121. Võlausaldajate nõuete esitamine ja rahuldamine

(1) Lõpetamisotsuse avaldamisest arvates loetakse kõigi võlausaldajate nõuete tähtpäevad saabunuks ja krediidiasutuse kohustused kuuluvad täitmisele täies ulatuses.

(2) Likvideerijatel on õigus nõuda kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt täiendavaid andmeid ja dokumente nende võlanõude tõestamiseks.

(3) Krediidiasutustele ei rakendata äriseadustiku § 379 lõike 3 ja § 380 sätteid.

2. jagu
Krediidiasutuse pankrot

§ 122. Pankrotihoiatuse saamine

Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval, võlausaldajalt pankrotiseaduse § 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud pankrotihoiatuse saamisest. [9.05.2001]

§ 123. Pankrotiavalduse esitamine

(1) Krediidiasutuse vastu võivad pankrotiavalduse esitada:
1) võlausaldaja;
2) likvideerijad seaduses ettenähtud juhtudel;
3) Finantsinspektsioon.

(2) Tegutsev krediidiasutus kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul. [9.05.2001]

§ 124. Pankrotiavalduse esitamine Finantsinspektsiooni poolt

(1) Finantsinspektsioonil on krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamise õigus sellest olenemata, kas ta on krediidiasutuse võlausaldaja.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus esitada pankrotiavaldus lisaks pankrotiseaduse §-s 9 ettenähtud alustele ka juhul, kui krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet ja tal on küllaldaselt andmeid krediidiasutuse maksejõuetuse kohta. [9.05.2001]

§ 125. Pankrotimenetluse algatamine ja avalduse läbivaatamine

(1) Krediidiasutuse suhtes pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest arvates.

(2) Finantsinspektsiooni poolt krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamisel ei kohaldata pankrotiseaduse §-de 12 ja 121 sätteid. Kohus vaatab pankrotiavalduse läbi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval ja otsustab pankroti väljakuulutamise pankrotiavaldusele lisatud tõendite alusel.

(3) Võlausaldaja või likvideerijate avalduse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks peab kohus eelistungi. Eelistungile kutsutakse Finantsinspektsiooni esindaja, kes annab arvamuse krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pankrotiavalduse vaatab kohus läbi mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pankrotimenetluse algatamisest arvates. [9.05.2001]

§ 126. Ajutise halduri ja pankrotihaldurite määramine

(1) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihaldurid määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul.

(2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses on vähemalt kolm pankrotihaldurit, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 30 sätestatut.

(3) Kohus vabastab pankrotihalduri tema soovil. Vabastamise soovist teatab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile 30 päeva ette, esitades tegevusaruande.

(4) Kui pankrotihaldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus pankrotihalduri Finantsinspektsiooni avalduse või pankrotitoimkonna otsuse alusel.

(5) Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras.

(6) Ajutine haldur ja pankrotihaldur on kohustatud seitsme päeva jooksul pärast määramist esitama käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 nimetatud informatsiooni kohtule ja Finantsinspektsioonile.

(7) Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määramisel ei kohaldata pankrotiseaduse § 99 lõike 4 teises lauses sätestatut. Pankrotihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele tasu maksmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 119 lõikes 4 sätestatut. [9.05.2001]

§ 127. Ajutise halduri kohustused

(1) Ajutine haldur määrab, konservatiivsuse printsiibist lähtudes, kindlaks võlgnikuks oleva krediidiasutuse varade õige ja õiglase väärtuse ja esitab vastavad dokumendid kohtule koos ajutise halduri aruandega.

(2) Kui krediidiasutus on konsolideerimisgrupi emaettevõtja, on ajutine haldur kohustatud kindlaks määrama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil konsolideerimisgrupi netovarad.

(3) Ajutine haldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.

(4) Ajutisel halduril on oma kohustuste täitmisel õigus teha koostööd ja saada teavet ning dokumente krediidiasutuse audiitorilt ja Finantsinspektsioonilt. [9.05.2001]

§ 128. Pankrotihalduri kohustused

(1) Pankrotihaldur teatab hoiustajatele, teistele klientidele ja võlausaldajatele pankrotiotsusest ja täidab Hoiuste Tagamise Fondi seaduse §-s 26 ettenähtud kohustused.

(2) Pankrotihaldur on kohustatud viivitamatult teatama pankrotiotsusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod.

(3) Pankrotihaldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.

(4) Pankrotihaldur on kohustatud hoidma rahalisi vahendeid pankrotitoimkonna poolt määratud korras.

(5) Krediidiasutuse pankrotihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Aruandluse vormi kehtestab Finantsinspektsioon. [9.05.2001]

§ 129. Pankrotitoimkond

(1) Krediidiasutuse pankrotitoimkond peab olema vähemalt viieliikmeline ja toimkonna koosseisu peab kuuluma vähemalt üks Hoiuste Tagamise Fondi ja üks Finantsinspektsiooni poolt nimetatud isik.

(2) Krediidiasutuse pankrotitoimkonna nimetab kohus pankrotihalduri ja Finantsinspektsiooni ettepanekul.

(3) Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 27 sätestatut. [9.05.2001]

§ 130. Nõuded krediidiasutuse pankrotimenetluses

(1) Nõudeavalduse esitamise kohustusest on vabastatud:
1) Hoiuste Tagamise Fond – Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel teostatud väljamaksete ulatuses;
2) hoiustaja, kelle hoiused on tagatud Hoiuste Tagamise Fondi seaduses ettenähtud korras ja ulatuses, – nõuetes Hoiuste Tagamise Fondi poolt väljamaksmata summade ulatuses, kui hoiusesumma ületab Hoiuste Tagamise Fondi seaduse §-s 16 ettenähtud määra ja kui ta on esitanud eelnimetatud seaduse § 26 lõikes 3 ettenähtud saldokinnituse.

(2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses võib pankrotiseaduse § 68 lõigetes 1–3 sätestatut kohaldada pärast viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumist.

§ 131. Nõuete rahuldamisjärkude erisused

(1) Krediidiasutuse pankrotimenetluses rahuldatakse nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(2) Krediidiasutuse käesoleva seaduse §-des 74 ja 77 sätestatud omavahenditest tulenevad tunnustatud nõuded rahuldatakse pärast tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist.

§ 132. Pankrotivara moodustamise erisused

(1) Maksete tagatisvahendid ei kuulu krediidiasutuse pankrotivara hulka summas, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmiseks.

(2) Tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist välja läinud krediidiasutuse moratooriumi ajal kooskõlas käesoleva seaduse § 114 lõigetes 2 ja 4 sätestatuga ning pankrotimenetluse ajal kooskõlas §-s 87 sätestatuga.

§ 133. Pankrotivara müük

(1) Pankrotihalduril on õigus müüa krediidiasutuse tervikvara pankrotitoimkonna nõusolekul tingimusel, et ostja tagab kõik võlausaldajate nõuded.

(2) Kui krediidiasutuse vara ei ole õnnestunud müüa mingil muul viisil, võib võlausaldajate üldkoosolek teha oma otsusega pankrotihaldurile ettekirjutuse müüa krediidiasutuse vara võlausaldajale tema nõudega tasumise teel proportsionaalselt tema kaitstud nõudele. Nimetatud otsuse poolt peab hääletama vähemalt 3/4 kohal viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded peavad moodustama vähemalt 2/3 kõikide nõuete summast.

§ 134. Krediidiasutuse tervendamine ja kompromiss

(1) Pankrotihaldur võib krediidiasutuse tervendamiskava võlausaldajate üldkoosolekule kinnitamiseks esitada ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul.

(2) Kompromissi võib krediidiasutus pankrotimenetluse käigus teha ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul. Krediidiasutus peab tegevuse alustamiseks saama uue tegevusloa vastavalt käesoleva seaduse §-des 13 ja 14 sätestatule. [9.05.2001]

12. peatükk
VASTUTUS

§ 135. Ebaseaduslik ettevõtlus

(1) Ebaseadusliku ettevõtlusena käsitatakse käesolevas seaduses füüsilise või juriidilise isiku tegevust ilma krediidiasutuse tegevusloata käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud alal. Ebaseadusliku ettevõtlusena ei käsitata käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 toodud juhtumeid.

(2) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, pani toime käesolevas paragrahvis nimetatud haldusõiguserikkumise, võib vastutust haldusõiguserikkumise eest kohaldada nii füüsilisele isikule kui ka juriidilisele isikule.

(3) Juriidilisele isikule, kes tegeleb ebaseadusliku ettevõtlusega, määratakse rahatrahv 100 000–1 000 000 krooni.

(4) Ebaseadusliku ettevõtluse eest karistatakse süüdiolevat füüsilist isikut sõltuvalt rikkumise tehioludest haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677) või kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526) alusel.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud haldusõiguserikkumise kohta protokolli koostamise õigus on politseiametnikul või tarbijakaitseametnikul või Finantsinspektsiooni töötajatel haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud vormis.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud haldusõiguserikkumiste asjade arutamise ja karistuse määramise õigus on haldusõiguserikkumiste seadustiku § 189 lõike 2 punktis 1 nimetatud politseiametnikel ja Tarbijakaitseameti peadirektoril ning tema asetäitjal ja Finantsinspektsiooni juhatusel. [9.05.2001]

§ 136. Keelatud tegevus

(1) Keelatud tegevusena käsitatakse käesolevas seaduses kõiki tegevusi, mis käesoleva seadusega või selle alusel väljaantud õigusaktidega on keelatud, või tegevusetust käesolevas seaduses või selle alusel väljaantud õigusaktides ettenähtud kohustuste täitmata jätmisel.

(2) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, pani toime käesolevas paragrahvis nimetatud haldusõiguserikkumise, võib vastutust haldusõiguserikkumise eest kohaldada nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule.

§ 137. Juriidilise isiku haldusvastutus

(1) Juriidilisele isikule kohaldatakse haldusvastutust järgmiste õiguserikkumiste korral:
1) kohustusliku informatsiooni, aruannete ja dokumentide esitamis- ja avaldamiskohustuse täitmata jätmise eest – määratakse rahatrahv 5000–200 000 krooni;
2) tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu valede kohustuslike aruannete, informatsiooni või muude dokumentide esitamise või avaldamise eest – määratakse rahatrahv 100 000–300 000 krooni;
3) arvelduste korra rikkumise eest – määratakse rahatrahv 10 000–100 000 krooni;
4) krediidiasutuse poolt Finantsinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise või selle mitteõigeaegse või mittetäieliku täitmise eest – määratakse rahatrahv 100 000–500 000 krooni;
5) keelatud tegevuse eest – määratakse rahatrahv 10 000–500 000 krooni;
6) krediidiasutuse kontrollimiseks vajalike dokumentide, andmete, informatsiooni või seletuste andmisest või esitamisest keeldumise, nende mitteõigeaegse esitamise või ebatäpsete või tõele mittevastavate dokumentide, andmete, informatsiooni või seletuste andmise, samuti muu käesolevas seaduses ettenähtud kontrollimise takistamise eest – määratakse rahatrahv 100 000–500 000 krooni.

(2) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, pani toime käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud haldusõiguserikkumisi, võib nende haldusõiguserikkumiste eest kohaldada vastutust samaaegselt nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Karistuse määramisel süüdlasest füüsilisele isikule lähtutakse haldusõiguserikkumiste seadustiku §-s 1373 ettenähtud sanktsioonidest.

§ 138. Protokolli koostamine

(1) Finantsinspektsiooni volitatud töötajal on õigus koostada protokoll käesoleva seaduse rikkumise kohta juriidilise isiku poolt.

(2) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise kohta koostatud protokoll peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostanud isiku ametinimetus ja nimi;
3) haldusõiguserikkuja ärinimi, registreerimise number ja asukoht;
4) haldusõiguserikkuja esindaja nimi ja amet;
5) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;
6) viide seadusesättele, mille alusel haldusvastutust kohaldatakse;
7) haldusõiguserikkuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta.

(3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.

§ 139. Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas

(1) Menetlus juriidilise isiku käesoleva seadusega sätestatud õiguserikkumise asjas toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(2) Käesoleva seaduse §-s 137 nimetatud rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul ja Finantsinspektsiooni juhatusel. Finantsinspektsiooni juhatusel on õigus määrata rahatrahvi kuni 100 000 krooni, sellest suuremat rahatrahvi võib kohaldada ainult halduskohtunik. [9.05.2001]

§ 140. Füüsilise isiku vastutus

Käesoleva seaduse rikkumise eest kannab füüsiline isik tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras.

13. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE

§ 141. Seaduse kohaldamine tegutsevatele krediidiasutustele

(1) Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, peavad jõustumise hetkel tegutsevad krediidiasutused viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2) Krediidiasutuste põhikirjad peavad olema viidud kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega üheksa kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kui enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutuse põhikiri on vastuolus käesoleva seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutused on kohustatud juhtimisorganite koosseisu viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega ja esitama käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 ettenähtud dokumendid Eesti Pangale ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

(4) Isik, kellele kuulub pangas oluline osalus vastavat luba omamata, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise loa kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Alates 1999. aasta 1. septembrist ei arvata ilma vastava loata olulist osalust esindavaid hääli üldkoosoleku kvoorumisse.

(5) Kui krediidiasutuste ühinemisleping on sõlmitud enne 1999. aasta 1. juulit, kohaldatakse ühinemise toimingute suhtes ühinemislepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust.

(6) Enne 1999. aasta 1. juulit alanud krediidiasutuse likvideerimismenetluse, pankrotimenetluse või moratooriumi puhul kohaldatakse likvideerimis- ja pankrotimenetluse ning moratooriumi toimingute suhtes likvideerimisotsuse vastuvõtmise, pankrotimenetluse algatamise ja moratooriumi kehtestamise ajal kehtinud seadust, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti.

(7) Enne 1999. aasta 1. juulit algatatud likvideerimismenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse § 120 punktis 6 sätestatut ja enne 1999. aasta 1. juulit algatatud pankrotimenetluses käesoleva seaduse § 128 lõigetes 4 ja 5 ja § 130 lõikes 2 sätestatut.

(8) Kõigi asjaolude ja kohustuste kohta, mis ei ole kooskõlas käesoleva seadusega ja mida krediidiasutus ei saa kõrvaldada või täita käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb koostada loetelu ja esitada see Eesti Pangale kuue kuu jooksul, käesoleva seaduse jõustumisest arvates, koos nende asjaolude kõrvaldamise ja kohustuste täitmise kavaga. Eesti Pank määrab nende asjaolude ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

(9) Eesti Pangal on õigus kehtestada käesoleva seaduse rakendamiseks õigusakte, anda selgitusi ja juhendeid.

§ 142. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil, välja arvatud:
1) paragrahvi 87 lõiked 3–5, § 114 lõige 4, § 128 lõige 3 ja § 132 lõige 1, mis jõustuvad 2000. aasta 1. jaanuaril;
2) 4. peatükk, mis jõustub hoiu-laenuühistu seaduse jõustumisel;
3) paragrahvi 21 lõige 4 ja § 30 lõige 6, mis jõustuvad Eesti Vabariigi vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks, kui Eesti Vabariigi välislepinguga ei sätestata teisiti.

§ 143. Varasemate õigusaktide kohaldamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Tunnistatakse kehtetuks krediidiasutuste seadus (RT I 1995, 4, 36; 12, õiend; 1998, 59, 941; 110, 1811; 111, 1828; 1999, 10, 155; 16, 276).

(2) Muid käesoleva seaduse jõustumisel krediidiasutuste tegevust reguleerivaid õigusakte kohaldatakse krediidiasutustes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

Väljavõte 13. detsembri 2001. a
krediidiasutuste seaduse muutmise seadusest

II. Seaduse rakendamine

§ 54. Krediidiasutused peavad viima oma põhikirja vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga ja esitama avalduse põhikirja muudatuste äriregistrisse kandmiseks hiljemalt 2002. aasta 1. juuliks.

§ 55. Krediidiasutused peavad viima oma sise-eeskirjad ja protseduurireeglid vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga hiljemalt 2002. aasta 1. juuliks.

§ 56. Allutatud laenu summasid, mis on rahalise sissemaksena täielikult antud krediidiasutuse käsutusse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud allutatud laenu lepingu alusel ja mida arvestatakse käesoleva seaduse jõustumise päeva seisuga krediidiasutuse omavahendite koosseisus, on lubatud arvestada krediidiasutuse teise ja kolmanda taseme omavahendite koosseisus kuni 2002. aasta 31. detsembrini.

§ 57. Kõigi asjaolude ja kohustuste kohta, mis ei ole kooskõlas käesoleva seadusega ja mida krediidiasutus ei saa kõrvaldada või täita käesoleva seaduse §-des 54–56 sätestatud tähtaegade jooksul, tuleb koostada ülevaade ning nende asjaolude kõrvaldamise ja kohustuste täitmise kava ning esitada need Finantsinspektsioonile kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Finantsinspektsioonil on õigus anda ettekirjutusega tähtaeg nende asjaolude ja puuduste kõrvaldamiseks.

§ 58 [käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 59. (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse §-d 31–38 ja 40–41 jõustuvad 2002. aasta 1. juulil.

(3) Kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, jõustuvad alates Eesti Vabariigi Euroopa Liidu liikmeks vastuvõtmisest järgmised käesoleva seaduse sätted:
1) paragrahvis 4 toodud krediidiasutuste seaduse § 9 lõike 5 punkt 2;
2) paragrahvi 6 punkt 5;
3) paragrahvis 7 toodud krediidiasutuste seaduse § 14 lõike 1 punkt 8;
4) paragrahv 10, § 11 punkt 2, §-d 12 ja 48;
5) paragrahvis 49 toodud krediidiasutuste seaduse § 97 lõike 2 punkt 3 ning lõiked 3 ja 4.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json