Teksti suurus:

Haldusõiguserikkumiste seadustiku ja relvaseaduse muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2002, 29, 175

Haldusõiguserikkumiste seadustiku ja relvaseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 13.03.2002

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 21. märtsi 2002. a otsusega nr 127

§ 1. Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677; 2002, 18, 98; 21, 117) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 146 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 146. Gaasi-, pneumo-, heit- ja külmrelva ebaseaduslik käitlemine

Gaasi-, pneumo-, heit- või külmrelva, välja arvatud tsiviilkäibes keelatud külmrelv, ebaseadusliku valmistamise, ümbertegemise, soetamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest – määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva.»;

2) paragrahv 1461 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1461. Elektrišokirelva ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine

Elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.»;

3) seadustikku täiendatakse §-dega 1462–1467 järgmises sõnastuses:

« § 1462. Relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona käitlemise nõuete ning arvestuse ja registreerimise korra rikkumine

Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müügi, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või registreerimise korra rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

§ 1463. Relva või laskemoona kandmine alkoholijoobes või narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine mõju all

Relva või laskemoona kandmise eest alkoholijoobes või narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine mõju all – määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

§ 1464. Relva või laskemoona ebaseaduslik kandmine avalikul üritusel

Relva või laskemoona kandmise eest avalikul üritusel isiku poolt, kelle ülesandeks ei ole avalikul üritusel teenistus- või tööülesannete täitmine, – määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.

§ 1465. Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja relva kollektsioneerimisloa väljaandmise korra rikkumine

Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa või relva kollektsioneerimisloa väljaandmise korra rikkumise eest neid väljaandva ametiisiku poolt – määratakse rahatrahv kuni kahesaja trahviühiku ulatuses.

§ 1466. Relva ja laskemoona üleandmise nõude rikkumine

Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, samuti relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul omanikule üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle paralleelrelvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, – määratakse rahatrahv kuni saja trahviühiku ulatuses.

§ 1467. Relvasoetamisloa, relvaloa ja paralleelrelvaloa tagastamise nõude rikkumine

Relvasoetamisloa, relvaloa või paralleelrelvaloa, mille kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele või omanikule tagastamata jätmise eest – määratakse rahatrahv kuni kümne trahviühiku ulatuses.»;

4) paragrahv 147 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõnad «§ 147 lg 4 ja 7» sõnadega «§ 1463» ning paragrahvi 189 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «146,» arvudega «1462, 1463, 1464, 1465, 1466, 1467,» ning loetelust jäetakse välja arv «147,»;

6) paragrahvi 228 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7–10 järgmises sõnastuses:

« 7) Justiitsministeerium – § 1462 (teenistusrelvade osas);
8) Kaitseministeerium – § 1462 (sõjaväerelvade osas);
9) Keskkonnaministeerium – § 1462 (teenistusrelvade osas);
10) Rahandusministeerium – § 1462 (teenistusrelvade osas).»

§ 2. Relvaseaduses (RT I 2001, 65, 377; 88, 531; 102, 673) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Külmrelva võib ohutust tagades kasutada filmivõtetel, etendustel ja etenduste ettevalmistamisel.»;

2) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 18. Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon

(1) Piiramata tsiviilkäibega relvad on:
1) gaasipihusti;
2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv;
3) jahinuga ja -puss;
4) allveenuga;
5) spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt);
6) ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia;
7) amb tõmbejõuga kuni 75 kg (kaasa arvatud);
8) sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kg (kaasa arvatud);
9) allveerelv.

(2) Piiramata tsiviilkäibega padrunikomponendid on kuulid, haavlid ja padrunikestad.

(3) Piiramata tsiviilkäibega relvadele ja nende laskemoonale laieneb seadus üksnes käesoleva paragrahvi lõigete 4–8 osas.

(4) Piiramata tsiviilkäibega relva ega selle laskemoona ei või soetada, omada, vallata, kanda, hoida ega edasi toimetada alla 18-aastane isik.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4–9 nimetatud relva võib vallata, kanda, hoida ja edasi toimetada vastavat spordiala harrastav vähemalt kümneaastane isik.

(6) Lubatud on üksnes lakrimaatoritega CS või pipragaasiga (kapsaitsiiniga) täidetud gaasipihustid. Kasutatava gaasi kontsentratsioon seejuures võib olla kuni 5%.

(7) Gaasipihusti ja pneumorelva valmistamiseks ja ümbertegemiseks on nõutav käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud tegevusluba.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud külmrelva võib ohutust tagades kanda ja kasutada ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooni järgimiseks ning traditsioone järgiva võitluse imiteerimiseks.»;

3) paragrahvi 19 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) külmrelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktides 3–6 ning § 20 lõikes 2 nimetatud külmrelvad;
4) heitrelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktides 7–9 nimetatud heitrelvad;»;

4) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.»;

5) paragrahvi 25 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;»;

6) seadust täiendatakse peatükiga 131 järgmises sõnastuses:

«131. peatükk
VASTUTUS

§ 891. Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning arvestuse ja registreerimise korra rikkumine

Juriidilise isiku poolt relva, tulirelva olulise osa või laskemoona hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müügi, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või registreerimise korra rikkumise eest – karistatakse kuni 50 000-kroonise rahatrahviga.

§ 892. Elektrišokirelva ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine

Juriidilise isiku poolt elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse kuni 50 000-kroonise rahatrahviga.

§ 893. Gaasi-, pneumo-, heit- või külmrelva ebaseaduslik käitlemine

Juriidilise isiku poolt gaasi-, pneumo-, heit- või külmrelva, välja arvatud tsiviilkäibes keelatud külmrelv, valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse kuni 20 000-kroonise rahatrahviga.

§ 894. Relva ja laskemoona üleandmise nõude rikkumine

Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele üleandmata jätmise eest juriidilise isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, – karistatakse kuni 30 000-kroonise rahatrahviga.

§ 895. Relvasoetamisloa ja relvaloa tagastamise nõude rikkumine

Juriidilise isiku poolt relvasoetamisloa või relvaloa, mille kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele tagastamata jätmise eest – karistatakse kuni 10 000-kroonise rahatrahviga.

§ 896. Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku tegevuse takistamine

Juriidilise isiku poolt riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kontrollimiseks esitamata jätmise või nende hoiu- ja asukoha või lasketiiru või laskepaiga kontrollimise takistamise või kontrollimiseks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise, samuti valeandmete esitamise eest või esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, – karistatakse kuni 50 000-kroonise rahatrahviga.

§ 897. Erikonfiskeerimise kohaldamine

Kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 891–894 sätestatud haldusõiguserikkumiste vahetuks objektiks olnud aine või eseme erikonfiskeerimist.

§ 898. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine

(1) Käesoleva seaduse §-des 891–896 sätestatud haldusõiguserikkumiste asjades on õigus asja arutada:
1) politseiametnikul;
2) maa- või linnakohtu kohtunikul.

(2) Käesoleva seaduse §-des 891–896 sätestatud haldusõiguserikkumiste asjades on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus politseiametnikul.

(3) Politseiametnikul on õigus haldusõiguserikkumise asja arutades määrata rahatrahv. Kui haldusõiguserikkumise asjas on vaja otsustada erikonfiskeerimise kohaldamine, arutab asja maa- või linnakohtu kohtunik.

(4) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677; 2002, 18, 98; 21, 117) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.

§ 899. Haldusõiguserikkumise protokoll

(1) Haldusõiguserikkumise protokollis märgitakse:
1) selle koostamise aeg ja koht;
2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
4) juriidilisest isikust õigusrikkuja nimi ja aadress;
5) õigusrikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
6) õigusrikkumise aeg ja koht ning rikkumise kirjeldus;
7) viide käesoleva seaduse paragrahvile, mis näeb ette vastutuse selle õigusrikkumise eest;
8) tunnistajate seletused ja muud tõendid;
9) õigusrikkuja esindaja seletus ja märge, et talle on tutvustatud õigust kasutada õigusabi;
10) vajaduse korral muud andmed.

(2) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametnik ja õigusrikkuja esindaja. Kui õigusrikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse selle kohta protokolli märge. Protokollile lisatakse õigusrikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli ja sellele allakirjutamisest keeldumise kohta.»;

7) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud registri kasutusele võtmiseni jätkatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri pidamist Vabariigi Valitsuse poolt varem kehtestatud korras.»;

8) paragrahvi 92 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Relvaseadus (RT I 1995, 62, 1056; 1997, 93, 1564; 1999, 57, 597; 2001, 7, 17; RT III 2001, 26, 280; RT I 2001, 65, 377), välja arvatud seaduse § 16 lõige 5, tunnistatakse kehtetuks 2002. aasta 31. märtsist.

(2) Relvaseaduse (RT I 1995, 62, 1056; 1997, 93, 1564; 1999, 57, 597; 2001, 7; 17; RT III 2001, 26, 280; RT I 2001, 65, 377) § 16 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks 2003. aasta 31. märtsist.»

§ 3. Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 31. märtsil.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json