Teksti suurus:

Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:21.05.2002
Avaldamismärge:RT II 2002, 3, 6

Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioon

Vastu võetud 09.04.1965

Konventsiooniga ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni lisa 2002. aasta muudatused [FAL.7(29)]

1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni lisa 2005. aasta muudatused [FAL.8(32)]

1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni lisa 2009. aasta muudatused [FAL.10(35)]

1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni lisa 2016. aasta muudatused [FAL.12(40)]


Osalisriikide valitsused,

soovides mereliikluse hõlbustamiseks vähendada ja lihtsustada rahvusvahelisi reise tegevate laevade saabumise, seismise ning lahkumisega seotud dokumendi- ja muid formaalsusi ning toiminguid,

on kokku leppinud järgmises.

Artikkel I

Osalisriigi valitsus rakendab konventsiooni ja selle lisa kohaselt abinõusid rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamiseks ning laevale ja selle pardal olevatele isikutele ning varale tarbetu viivitamisega tekitatava kahju vältimiseks.

Artikkel II

(1) Osalisriikide valitsused teevad konventsiooni kohaselt koostööd laevade saabumise, seismise ja lahkumise hõlbustamise abinõude väljatöötamiseks ning rakendamiseks. Asjaomastest erinõuetest tulenevaid erisusi arvestamata peab nimetatud abinõude toime olema vähemalt sama tõhus kui muude rahvusvahelist vedu korraldavate veovahendite suhtes võetavatel muudel meetmetel.

(2) Konventsioonis ja selle lisas ettenähtud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise abinõusid rakendatakse võrdselt nende ranniku- ja sisemaariikide laevade suhtes, mille valitsused on käesoleva konventsiooni osalised.

(3) Konventsiooni sätteid ei kohaldata sõjalaevade ega lõbusõidujahtide suhtes.

Artikkel III

Osalisriikide valitsused teevad koostööd, et ühtlustada dokumendi- ja muud formaalsused ning toimingud kõigis valdkondades, milles vorminõuete ja toimingute ühtlus hõlbustab ning tõhustab rahvusvahelist mereliiklust, ning väldivad osalisriigis kehtestatud erinõuete täitmiseks vajalike dokumendi- ja muude formaalsuste ning toimingute ulatuslikku muutmist.

Artikkel IV

Konventsiooni eelmistes artiklites käsitletud tulemuste saavutamiseks teevad osalisriikide valitsused vahetult või Riikidevahelise Merenduse Konsultatiivorganisatsiooni2 (edaspidi organisatsioon) kaudu koostööd dokumendi- ja muude formaalsuste kohaldamiseks ning asjakohaste toimingute tegemiseks rahvusvahelise mereliikluse kõigis valdkondades.

Artikkel V

(1) Konventsiooni ega selle lisa ei tõlgendata kitsendavalt juhul, kui osalisriigi valitsus rakendab või kavatseb rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamiseks tulevikus rakendada oma riigi seaduste või muu rahvusvahelise kokkuleppe alusel tõhusamaid abinõusid.

(2) Konventsiooniga või selle lisaga ei ole vastuolus osalisriigi valitsuse õigus võtta ajutisi meetmeid, mida ta peab vajalikuks avaliku moraali, korra ja julgeoleku säilitamiseks või inimesi või loomi või taimi mõjutavate haiguste või kahjurite sissetungi või leviku tõkestamiseks.

(3) Konventsioonis käsitlemata valdkondades jäävad kehtima osalisriigi õigusaktid.

Artikkel VI

Konventsiooni ja selle lisa tähenduses on:
(a)standard norm, mida konventsiooni kohaselt on vaja rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamiseks järgida kõigi osalisriikide valitsustel;
(b)soovitus norm, mida on rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamiseks osalisriigi valitsusel soovitatav kohaldada.

Artikkel VII

(1) Osalisriikide valitsused võivad konventsiooni lisa muuta kas ühe osalisriigi valitsuse ettepanekul või selleks otstarbeks kokku kutsutud konverentsil.

(2) osalisriigi valitsus võib esitada lisa muutmise ettepaneku organisatsiooni peasekretärile (edaspidi peasekretär) muudatuse eelnõuna järgnevalt:
(a) Käesoleva lõike kohaselt tehtud muudatusettepaneku vaatab läbi organisatsiooni hõlbustuskomitee, kui ettepanek on esitatud osalisriikidele tutvumiseks vähemalt kolm kuud enne hõlbustuskomitee istungit. Kui hõlbustuskomitee istungil osalevate ja hääletavate osalisriikide valitsuste kahekolmandikulise häälteenamusega on muudatus vastu võetud, edastab peasekretär selle osalisriikide valitsustele.
(b) Käesoleva lõike alusel lisas tehtud muudatus jõustub selle edastamisest alates 15 kuu pärast, kui 12 kuu jooksul pärast muudatuse edastamist ei ole üks kolmandik osalisriikide valitsustest peasekretärile kirjalikult teatanud, et nad ei nõustu muudatusega.
(c) Peasekretär teavitab osalisriikide valitsusi igast punkti b alusel saadud teatest ja iga muudatuse jõustumise kuupäevast.
(d) Kui osalisriigi valitsus ei nõustu muudatusega, ei ole ta kohustatud seda järgima, kuid ta peab kohaldama konventsiooni artiklis VIII sätestatud korda.

(3) Peasekretär kutsub lisa muutmise ettepaneku arutamise konverentsi kokku, kui seda taotleb vähemalt üks kolmandik osalisriikide valitsusi. Konverentsil osalevate ja hääletavate osalisriikide valitsuste kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud muudatus jõustub kuue kuu möödudes alates päevast, mil peasekretär on osalisriikide valitsustele muudatusest teatanud.

(4) Peasekretär teeb käesoleva artikli alusel tehtud muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise konventsioonile alla kirjutanud valitsustele viivitamata teatavaks.

Artikkel VIII

(1) Kui osalisriigi valitsus ei pea võimalikuks oma dokumendi- ja muid formaalsusi ega toiminguid standardiga kooskõlastada või kui ta peab erandlikult vajalikuks kohaldada dokumentide ja toimingute suhtes standardist erinevaid nõudeid, teeb ta oma nõuete ja standardi erinevuse teatavaks peasekretärile. Teade edastatakse võimalikult kiiresti pärast seda, kui konventsioon on kõnealuse valitsuse suhtes jõustunud või kui standardist erinevad nõuded on vastu võetud.

(2) Kui standardit on muudetud või kui on kehtestatud uus standard, teeb osalisriigi valitsus peasekretärile võimalikult kiiresti pärast muudetud või uuel kujul vastuvõetud standardi jõustumist või pärast standardist erineva nõude kehtestamist teatavaks, et tema kohaldatav nõue standardist erineb. Teates võib esitada tegevuskava, mis on koostatud oma dokumendi- ja muude formaalsuste ning toimingute kooskõlla viimiseks muudetud või uuel kujul vastuvõetud standardiga.

(3) Osalisriigi valitsusele tehakse ettepanek tingimata ja võimalikult suures ulatuses kooskõlastada oma dokumendi- ja muud formaalsused ning toimingud soovitustega. Kui osalisriigi valitsus on oma dokumendi- ja muud formaalsused ning toimingud soovitusega kooskõlastanud, teatab ta sellest viivitamata peasekretärile.

(4) Peasekretär teavitab osalisriikide valitsusi käesoleva artikli eelmiste lõigete kohaselt edastatud igast teatest.

Artikkel IX

Peasekretär kutsub konventsiooni muutmiseks kokku osalisriikide valitsuste konverentsi vähemalt ühe kolmandiku osalisriikide valitsuste taotluse korral. Muudatus võetakse vastu konverentsil osalevate riikide kahekolmandikulise häälteenamusega ja kinnitatakse seejärel ning peasekretär edastab selle heakskiitmiseks osalisriikide valitsustele. Kahe kolmandiku osalisriikide valitsuste poolt muudatuse heakskiitmisest alates ühe aasta möödudes jõustub muudatus kõigi osalisriikide valitsuste suhtes, välja arvatud valitsus, kes enne muudatuse jõustumist teatab, et ta ei kiida seda heaks. Konverents võib muudatuse vastuvõtmise ajal kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada, et konventsiooni ei kohaldata pärast muudatuse jõustumist enam osalisriigile, kelle valitsus on teatanud, et ta ei kiida muudatust heaks või kes ei ole muudatuse jõustumisest alates ühe aasta jooksul muudatust heaks kiitnud.

Artikkel X

(1) Konventsioon on allakirjutamiseks avatud selle vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul ning pärast seda on konventsioon avatud ühinemiseks.

(2) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või selle mis tahes spetsialiseeritud organisatsiooni või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmesriigi valitsus või Rahvusvahelise Kohtu põhikirja liige võib saada konventsiooniosaliseks:
(a) konventsioonile vastuvõtmisreservatsioonita alla kirjutades;
(b) konventsioonile vastuvõtmisreservatsiooniga alla kirjutades ja seejärel konventsiooni vastu võttes või
(c) konventsiooniga ühinedes.

Konventsiooni vastuvõtmine või konventsiooniga ühinemine jõustub päeval, mil peasekretär on temale hoiuleantava vastuvõtmis- või ühinemiskirja kätte saanud.

(3) Kui riigi valitsusel ei ole õigust saada konventsiooniosaliseks käesoleva artikli lõike 2 alusel, võib ta peasekretärile esitada konventsiooniosaliseks saamise avalduse ning ta võetakse lõike 2 kohaselt konventsiooniosaliseks eeldusel, et avalduse on heaks kiitnud kaks kolmandikku organisatsiooni liikmeid, välja arvatud assotsieerunud liikmed.

Artikkel XI

Konventsioon jõustub 60 päeva möödudes alates päevast, mil vähemalt 10 riigi valitsused on konventsioonile vastuvõtmisreservatsioonita alla kirjutanud või kui nad on vastuvõtmis- või ühinemiskirja hoiule andnud. Selle valitsuse suhtes, kes võtab konventsiooni vastu või ühineb sellega edaspidi, jõustub konventsioon tema vastuvõtmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest alates 60 päeva möödudes.

Artikkel XII

Kui osalisriigi valitsuse suhtes on konventsiooni jõustumisest möödunud kolm aastat, võib ta peasekretärile saadetava kirjaliku teatega konventsiooni enda suhtes denonsseerida; peasekretär teeb teate sisu ja teate saabumise kuupäeva teatavaks kõigile osalisriikide valitsustele. Denonsseerimine jõustub peasekretärile teate hoiuleandmisest alates ühe aasta pärast või teates nimetatud pikema ajavahemiku möödudes.

Artikkel XIII

(1) (a) Teatavat territooriumi haldav Ühinenud Rahvaste Organisatsioon või teatava territooriumi rahvusvaheliste suhete eest vastutava osalisriigi valitsus peab selle territooriumi esindajatega esimesel võimalusel nõu selle üle, kuidas kohaldada konventsiooni sellele territooriumile, ja võib peasekretärile igal ajal kirjalikult teatada, et ta kohaldab konventsiooni selle territooriumi suhtes.
(b) Konventsiooni hakatakse teates nimetatud territooriumile kohaldama alates päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud, või alates teates nimetatud muust kuupäevast.
(c) Konventsiooni artikli VIII sätteid kohaldatakse igale territooriumile, millele kohaldatakse konventsiooni käesoleva artikli kohaselt; sel juhul hõlmab väljend oma dokumendi- ja muud formaalsused ning toimingud sellel territooriumil kohaldatavaid dokumendi- ja muid formaalsusi ning sel territooriumil tehtavaid toiminguid.
(d) Konventsiooni kohaldamine mis tahes territooriumile lõpetatakse ühe aasta möödudes alates päevast, mil peasekretär on sellekohase teate kätte saanud, või teates nimetatud hilisemal kuupäeval.

(2) Peasekretär teeb osalisriikide valitsustele teatavaks konventsiooni kohaldamise ja selle kohaldamise kuupäeva käesoleva artikli lõike 1 alusel.

Artikkel XIV

Peasekretär teeb konventsioonile alla kirjutanud valitsustele, osalisriikide valitsustele ja organisatsiooni liikmetele teatavaks:
(a) iga allakirjutamise ja selle kuupäeva;
(b) vastuvõtmis- ja ühinemiskirja hoiuleandmise ja selle kuupäeva;
(c) konventsiooni artikli XI kohase jõustumise kuupäeva;
(d) artiklite XII ja XIII kohaselt saadud teate ja selle kättesaamise kuupäeva;
(e) artiklite VII ja IX alusel konverentsi kokkukutsumise.

Artikkel XV

Konventsioon ja selle lisa antakse hoiule peasekretärile, kes edastab nende kinnitatud koopiad konventsioonile alla kirjutanud valitsustele ja konventsiooniga ühinevatele valitsustele. Kohe pärast konventsiooni jõustumist registreerib peasekretär selle kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102.

Artikkel XVI

Konventsioon ja selle lisa koostatakse inglise ja prantsuse keeles, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Ametlikult tõlgitakse konventsioon ja selle lisa vene ning hispaania keelde ja tõlke tekste säilitatakse koos allakirjutatud originaalidega.

Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud üheksandal aprillil 1965 Londonis.

 

LISA

1. jagu
MÄÄRATLUSED JA ÜLDSÄTTED

A. Määratlused

Lisas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

Last. Laevaga veetavad iga liiki esemed ja muu kaup, välja arvatud post, laeva varud, varuosad ja laeva seadmestik ning laevapere vara ja reisijate pagas.

Laevapere vara. Laevaga veetavad laevaperele kuuluvad riided, igapäevased tarbeesemed ja muud esemed, mille hulka võib kuuluda valuuta.

Laevapere liige. Munsterrolli kantud isik, kes on tööle võetud reisi ajal pardal töökohustuste täitmiseks, et laeva käigus hoida või teenindada.

Merematkelaev. Rahvusvahelisel reisil olev laev, mis veab rühmana tema pardal majutatud inimesi, kes teevad organiseeritud huvireisi ühes või mitmes sadamas; reisi kestel laev tavaliselt:
(a) ei võta pardale ega lase maale muid reisijaid;
(b) ei laadi ega lossi lasti.

Dokument. Andmekandja koos andmetega.

Andmekandja. Andmekirjete säilitamiseks väljatöötatud vahend.

Post. Kirjad ja muud esemed, mida lähetavad postiasutused ja mis on mõeldud postiasutustesse toimetamiseks.

Transiitreisija. Reisija, kes saabub laevaga välisriigist, et jätkata oma reisi teise välisriiki laevaga või muu veovahendiga.

Reisija pagas. Reisija valuuta ja muu omand, mis on reisija isiklikus valduses või teise isiku valduses ning mis asub reisijaga samal laeval; määratlus kehtib, kui pagasit ei veeta veolepingu või muu sama laadi kokkuleppe alusel.

Riigiasutus. Osalisriigi asutus, kes vastutab lisas sisalduvate standardite ja soovituste kohta kehtestatud seaduste ja muude õigusaktide kohaldamise eest.

Julgeolekumeede. Rahvusvaheliselt kokkulepitud abinõu, mille rakendamise eesmärk on suurendada laeva ja sadamaala julgeolekut, et vältida laeva pardal viibivate reisijate ja laevapere vastu toimepandavat ebaseaduslikku tegu.3

Laevaomanik. Füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis või halduses on laev, ja isik, kes tegutseb omaniku või haldaja nimel.

Laeva seadmestik. Laeva pardal asuvad ja seal kasutamiseks mõeldud teisaldatavad, kuid mitte äratarvitatavad esemed, sealhulgas sellised lisatarvikud nagu päästepaadid, päästeseadmed, mööbel ning laeva varud; seadmestiku hulka ei arvata laeva varuosi.

Laeva varuosad. Laeval veetav tarvik, mis on ette nähtud laeva remontimiseks.

Laeva varud. Laevas kasutamiseks mõeldud äratarvitatav ja muu kaup, reisijatele ja laevapere liikmetele laeval müümiseks mõeldud kaup, ning kütus ja määrdeained; varude hulka ei arvata laeva seadmestikku ega varuosi.

Maaleminek. Laevapere liikme maale lubamine laeva sadamas seismise ajal; maalemineku suhtes võib riigiasutus kohaldada koha- ja ajapiiranguid.

Saabumisaeg. Aeg, mil saabuv laev jääb sadamas ankrusse või tuleb kai äärde.

Veodokument. Dokument, mis tõendab laevaomaniku ja kaubasaatja sõlmitud veolepingut, nagu mere-saatekiri, konossement või kombineeritud veo saatedokument.

B. Üldsätted

Konventsiooni artikli V lõike 2 kohaselt ei ole lisaga vastuolus riigiasutuse õigus nõuda lisateavet ja rakendada muid asjakohaseid abinõusid pettusekahtluse korral või et vältida avalikku korda (ordre public), riigi julgeolekut või inimeste tervist ohustavat tegu või tegevust, nagu mereliikluse ohutuse vastu toimepandud tegu või ebaseaduslik narkootilise või muu psühhotroopse ainega kauplemine, või et tõkestada loomi või taimi mõjutava epideemilise või muu haiguse sissetungi või levikut.

1.1.Standard. Riigiasutus nõuab kõigil juhtudel ainult hädavajalikku teavet ja vähendab nõutava teabe hulka.

Kui lisas on esitatud nõuete loetelu, kohustub riigiasutus täitma üksnes neid nõudeid, mida ta peab hädavajalikuks.

1.1.1.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav laevaomanikega ja teiste huvitatud isikutega koostööd tehes arvestada mereliikluse hõlbustamisega kaasnevaid asjaolusid, mis võivad tuleneda automaatsete andmetöötlus- ja -edastusviiside kasutuselevõtmisest.

Teavitamise ja kontrollimise korda on soovitatav lihtsustada ning muu teavitamiskorraldusega ühtlustada.

1.2.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav lisas käsitletud erineva otstarbega dokumentidest kaks või mitu asjaajamise hõlbustamiseks võimaluse korral ühendada, arvestades dokumentide kasutamise otstarvet ja nende huve, kellelt dokumentide esitamist nõutakse.

1.3.Soovitus. Osalisriigi valitsusel on soovitatav tõhustada ning ajakohastada automaatset andmetöötlust ja muid julgeoleku tugevdamiseks või narkootiliste ainete salakaubaveo tuvastamiseks võetavaid meetmeid. Meetmeid võetakse viisil, mis oluliselt ei kahjusta laeva ega selle pardal viibivate isikute huve ja vara ning ei tekita tarbetuid viivitusi.

C. Elektrooniline andmetöötlus

1.4.Standard. Tollivormistuse hõlbustamiseks elektroonilise andmevahetuse sisse seadnud osalisriigi valitsus ergutab oma riigiasutusi ning laevaomanikke, stividoriettevõtteid, meresadamaid, kaubasaatjate esindajaid ja teisi isikuid vahetama andmeid halduse, kaubanduse ning veonduse ÜRO elektroonilise andmevahetuse standardite ja muude valdkondade kohta kehtestatud ÜRO standardite kohaselt.

1.5.Standard. Riigiasutus tunnustab tollivormistuses elektroonilist andmetöötlust kasutades koostatud paberdokumenti, kui see on loetav ning järgib rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioonis käsitletud dokumentide vormi ja sisaldab nõutud teavet.

1.6.Standard. Tollivormistuses elektroonilise andmevahetuse sisse seadnud riigiasutus nõuab laevaomanikelt ja teistelt asjaomastelt isikutelt teavet rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooniga ette nähtud ulatuses.

1.7.Soovitus. Tollivormistuseks elektroonilise andmevahetuse kavandamise või kasutuselevõtmise või andmevahetusviisi muutmise korral on riigiasutusel soovitatav:
(a) nõustada huvitatud asjaosalisi;
(b) anda hinnang seni tehtavatele tollivormistustoimingutele ja kõrvaldada tarbetud;
(c) teha kindlaks toimingud, mis tuleb arvutistada;
(d) võimalikult suures ulatuses kasutada ÜRO soovitusi ja asjakohaseid ISO standardeid;
(e) kohandada elektroonilise andmevahetuse viisid kombineeritud veo vajadustele;
(f) võtta meetmeid, et vähendada operaatoritel ja teistel eraettevõtjatel elektroonilise andmevahetuse rakendamisega tekkivaid kulutusi.

1.8.Standard. Tollivormistuse hõlbustamiseks elektroonilise andmevahetuse sisse seadnud riigiasutus ergutab merendusoperaatoreid ja teisi asjaosalisi seda andmevahetusviisi kasutama, kuid ei raskenda sellega nende operaatorite asjaajamist, kes ei kasuta elektroonilist andmevahetust.

D. Ebaseaduslik narkootikumikaubandus

1.9.Soovitus. Narkootikumide salakaubaveo vastu võitlemiseks on riigiasutusel soovitatav teha koostööd laevaomanikega ja teiste asjaosalistega ning ühtaegu rakendada abinõusid tollivormistuse hõlbustamiseks. Koostöö võib põhineda Tollikoostöö Nõukogu4 ühismemorandumil ja juhistel.

1.10.Standard. Kui koostöös tehakse riigiasutusele, laevaomanikule ja muule asjaosalisele kättesaadavaks ärisaladust sisaldav või muu seda laadi info, käsitatakse seda konfidentsiaalsena.

1.11.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav teha narkootikumide ebaseadusliku liikumise tõkestamiseks riskianalüüse, mis hõlbustab isikute ja kaupade seaduslikku liikumist.


2. jagu
LAEVA SAABUMINE, SEISMINE JA LAHKUMINE

Käesolevas jaos reguleeritakse laevaomanikule laeva saabumise, seismise ja lahkumise suhtes formaalsuste kohaldamist, mis ei välista asjaomase riigiasutuse õigust nõuda laeva registreerimise, mõõtmise, ohutuse või mehitamise tunnistuse või muu asjakohase dokumendi esitamist.5

A. Üldosa

2.1.Standard. Kui laeva suhtes kohaldatakse konventsiooni, tohib riigiasutus laeva saabumise või lahkumise korral nõuda säilitamiseks üksnes käesolevas jaos loetletud dokumente.

Nendeks dokumentideks on:
– ülddeklaratsioon;
– lastideklaratsioon;
– laeva varude deklaratsioon;
– laevapere vara deklaratsioon;
– munsterroll;
– reisijate nimekiri;
– ülemaailmse postikonventsiooni kohane postidokument;
– tervisedeklaratsioon.

2.1.1.Standard. Osalisriigi valitsus ei kohalda laeva tollikontrollidokumendile konsulaarformaalsusi ega võta selle menetlemise eest tasu.

B. Dokumentide sisu ja otstarve

2.2.Standard. Ülddeklaratsioon on laeva saabumisel ja lahkumisel esitatav ning riigiasutuse nõutavat teavet sisaldav põhidokument.

2.2.1.Soovitus. Ülddeklaratsiooni sama vormi on soovitatav kasutada nii laeva saabumise kui ka lahkumise korral.

2.2.2.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav nõuda ülddeklaratsioonis ainult järgmist teavet:
– laeva nimi ja kirjeldus;
– laeva riikkondsus;
– registreerimisandmed;
– mahutavusandmed;
– kapteni nimi;
– laeva agendi nimi ja aadress;
– lasti lühikirjeldus;
– laevapere liikmete arv;
– reisijate arv;
– reisi lühikirjeldus;
– saabumise kuupäev ja kellaaeg või lahkumise kuupäev;
– saabumis- või lahkumissadama nimi;
– laeva asukoht sadamas.

2.2.3.Standard. Riigiasutus tunnustab ülddeklaratsiooni, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud kapten, laeva agent või kapteni volitatud muu isik või mis on tõendatud riigiasutusele vastuvõetaval muul viisil.

2.3.Standard. Lastideklaratsioon on laeva saabumisel ja lahkumisel esitatav lasti kohta riigiasutuse nõutavat teavet sisaldav põhidokument. Ohtliku lasti korral võib riigiasutus nõuda, et selle üksikasjad esitatakse eraldi deklaratsioonis.

2.3.1.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav nõuda lastideklaratsioonis üksnes järgmist teavet:
(a) saabumisel
– laeva nimi ja riikkondsus,
– kapteni nimi,
– lähtesadama nimi,
– deklaratsiooni esitamise sadama (saabumissadam) nimi,
– tähised ja numbrid, pakendite arv ja liik, kauba kogus ja kirjeldus ning vajaduse korral konteineri identifitseerimisnumber,
– saabumissadamas lossitava lasti veodokumendi numbrid,
– nende sadamate nimed, kus lossitakse pardale jääv last,
– kombineeritud veo saatedokumendi või konossementide alusel veetava kauba lastimissadamate nimed;
(b) lahkumisel
– laeva nimi ja riikkondsus,
– kapteni nimi,
– sihtsadama nimi,
– lahkumissadamas lastitud kauba puhul tähised ja numbrid, pakendite arv ja liik, kauba kogus ja kirjeldus ning vajaduse korral konteineri identifitseerimisnumber,
– lahkumissadamas lastitud lasti veodokumendi numbrid.

Märkus. Et lastideklaratsioonis esitada pakendite täpne arv ja liik, on laevaomanikul ja teistel asjaosalistel soovitatav hoolitseda selle eest, et kasutatakse kauba välimist pakkimisühikut. Kui kaup on alustel, võib esitada alusel olevate pakendite arvu ja liigi. Kui alusel olev kaup ei ole pakendatud, nimetatakse kauba kogus ja esitatakse kauba kirjeldus.

2.3.2.Standard. Pardale jääva lasti kohta nõuab riigiasutus üksnes hädavajalikku lühiteavet.

2.3.3.Standard. Riigiasutus tunnustab lastideklaratsiooni, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud kapten, laeva agent või kapteni volitatud muu isik või mis on tõendatud asjaomasele riigiasutusele vastuvõetaval muul viisil.

2.3.4.Standard. Riigiasutus tunnustab lastideklaratsiooni asemel laeva manifesti koopiat, kui laeva manifest sisaldab vähemalt soovituse 2.3.1 ja standardi 2.3.2 kohaselt nõutavat teavet ning on alla kirjutatud või muul viisil tõendatud ning kuupäevastatud standardi 2.3.3 kohaselt.

2.3.4.1.Soovitus. Kui lasti laad ja kogus võimaldavad, võib riigiasutus peale standardis 2.3.4 nimetatud juhu tunnustada standardi 2.3.3 kohaselt alla kirjutatud või muul viisil tõendatud veodokumendi koopiat tingimusel, et soovituse 2.3.1 ja standardi 2.3.2 kohane teave, mida ei ole esitatud veodokumendis, on esitatud mujal ning on nõuetekohaselt tõendatud.

2.3.5.Standard. Riigiasutus lubab kapteni omandis olevad mittedeklareeritud saadetised jätta lastideklaratsiooni märkimata juhul, kui saadetiste andmed esitatakse eraldi.

Märkus. Mittedeklareeritud saadetise andmed on soovitatav esitada eraldi vormil ja andmed peaksid sisaldama olulist osa teabest, mis tavaliselt esitatakse lastideklaratsioonis. Selleks võib kasutada IMO lastideklaratsiooni vormi, mille pealkirja asjakohaselt muudetakse, näiteks: «Mittedeklareeritud saadetiste nimekiri».

2.4.Standard. Laeva varude deklaratsioon on saabumise ja lahkumise põhidokument, mis sisaldab riigiasutuste nõutavat teavet laeva varude kohta.

2.4.1.Standard. Riigiasutus tunnustab laeva varude deklaratsiooni, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud kapten või tema volitatud muu juhtkonnaliige, kellel on laeva varudest ülevaade, või deklaratsiooni, mis on tõendatud asjaomasele riigiasutusele vastuvõetaval muul viisil.

2.5.Standard. Laevapere vara deklaratsioon on põhidokument, mis sisaldab riigiasutuse nõutavat teavet laevapere vara kohta. Laevapere vara deklaratsiooni ei nõuta laeva lahkumisel.

2.5.1.Standard. Riigiasutus tunnustab laevapere vara deklaratsiooni, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud kapten või tema volitatud muu juhtkonnaliige või mis on tõendatud asjaomasele riigiasutusele vastuvõetaval muul viisil. Riigiasutus võib laevapere liikmelt nõuda, et ta annab deklaratsiooni tema vara käsitlevale osale oma allkirja või kui ta ei ole selleks võimeline, siis teeb deklaratsiooni oma märgi.

2.5.2.Soovitus. Üldjuhul on riigiasutusel soovitatav nõuda andmeid üksnes laevapere sellise vara kohta, mida tollilõivudest ega muudest -maksudest ei vabastata või mille kohta kehtivad keelud või piirangud.

2.6.Standard. Munsterroll on põhidokument, mis annab riigiasutusele teavet saabuva laeva ja lahkuva laeva laevapere suuruse ja koosseisu kohta.

2.6.1.Standard. Riigiasutusele esitatakse munsterrollis järgmine teave:
– laeva nimi ja riikkondsus;
– laevapere liikme perekonnanimi;
– eesnimed;
– kodakondsus;
– ametikoht;
– sünnikuupäev ja -koht;
– isikut tõendava dokumendi liik ja number;
– saabumissadama nimi ja saabumise kuupäev;
– lähtekoht.

2.6.2.Standard. Riigiasutus tunnustab munsterrolli, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud kapten või tema volitatud muu juhtkonnaliige või mis on tõendatud asjaomasele riigiasutusele vastuvõetaval muul viisil.

2.6.3.Standard. Tavaliselt ei nõua riigiasutus munsterrolli esitamist igal sadamasse sisenemisel, kui plaanipäraselt sõitev laev siseneb samasse sadamasse vähemalt üks kord 14 päeva jooksul ja kui laevaperes ei ole olnud muudatusi. Sel juhul tehakse asjaomasele riigiasutusele vastuvõetaval viisil avaldus «Muudatusi ei ole».

2.6.4.Soovitus. Kui laevaperes on toimunud väikesed muudatused, ei pea riigiasutus standardis 2.6.3 nimetatud juhul nõudma uue munsterrolli esitamist, vaid tal on soovitatav tunnustada endist munsterrolli, milles on muudatused märgitud.

2.7.Standard. Reisijate nimekiri on põhidokument, mis annab riigiasutustele teavet saabuva laeva ja lahkuva laeva reisijate kohta.

2.7.1.Soovitus. Riigiasutusel ei ole soovitatav nõuda reisijate nimekirja laevalt, mis sõidab lühikestel mereliinidel või laevalt, mis kurseerib naaberriikide vahelisel reisiliinil mereveo ja raudteeveo kombineerimise korral.

2.7.2.Soovitus. Riigiasutusel ei ole soovitatav nõuda lisaks reisijate nimekirjale laevalemineku- või maaleminekukaarti reisija suhtes, kelle nimi on nimekirjas esitatud. Kui riigiasutus on teinud kindlaks inimeste tervist ohustava asjaolu, võib ta rahvusvaheliselt reisilt sadamasse saabunud reisijalt nõuda, et see kirjalikult esitab oma sihtkoha aadressi.

2.7.3.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav nõuda reisijate nimekirjas üksnes järgmist teavet:
– laeva nimi ja riikkondsus;
– reisija perekonnanimi;
– eesnimed;
– kodakondsus;
– sünnikuupäev;
– sünnikoht;
– laevalemineku sadama nimi;
– maalemineku sadama nimi;
– laeva saabumissadama nimi ja saabumise kuupäev.

2.7.4.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav reisijate nimekirja asemel tunnustada nimekirja, mille laevaomanik on koostanud oma tarbeks, kui see sisaldab vähemalt soovituses 2.7.3 nimetatud teavet ning nimekiri on kuupäevastatud ja alla kirjutatud või muul viisil tõendatud standardi 2.7.5 kohaselt.

2.7.5.Standard. Riigiasutus tunnustab reisijate nimekirja, mille on kuupäevastanud ja alla kirjutanud kapten, laeva agent või kapteni volitatud muu isik või mis on tõendatud asjaomasele riigiasutusele vastuvõetaval muul viisil.

2.7.6.Standard. Riigiasutus hoolitseb selle eest, et laevaomanik teeb talle laeva saabumise korral teatavaks iga pardal avastatud piletita reisija.

Märkus. Piletita reisijast teatamiseks võib teha näiteks märkuse ülddeklaratsiooni märkustelahtrisse või reisijate nimekirja või munsterrolli, mille pealkiri on muudetud «Piletita reisijate nimekirjaks».

2.7.6.1.Soovitus. Kui piletita reisija dokumendid on puudulikud, on riigiasutusel soovitatav võimaluse korral väljastada siseriiklike õigusaktide alusel ning julgeolekunõudeid järgides piletita reisija fotot ning muud olulist teavet sisaldav saatekiri. Selle kirja alusel on piletita reisijal lubatud mis tahes veovahendit kasutades pöörduda tagasi oma päritoluriiki või kohta, kust ta oma reisi alustas; kirjas on loetletud ka ametiasutuste kehtestatud muud nõuded ning kiri edastatakse operaatorile, kes korraldab piletita reisija väljasaatmise. Kiri sisaldab teavet, mida nõuavad transiidikoha ja maaleminekukoha asjaomased ametiasutused.

Märkus. Soovitusega ei ole vastuolus riigiasutuse õigus kohaldada piletita reisijale lisakontrolli talle hagi esitamiseks või tema maalt väljasaatmiseks. Soovitus ei ole vastuolus 1951. aasta 28. juulil vastuvõetud ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga ega selle 1967. aasta 31. jaanuari protokolliga, mis käsitlevad põgeniku väljasaatmise ja tagasisaatmise keelustamist.

2.8.Standard. Riigiasutus nõuab saabuvalt või lahkuvalt laevalt posti kohta üksnes kirjalikku avaldust, mis on ette nähtud üldises postikonventsioonis.

2.9.Standard. Tervisedeklaratsioon on sadama tervisekaitseasutusele esitatav põhidokument, mis sisaldab teavet laeva pardal reisi ajal ja sadamasse saabumisel olevate isikute terviseseisundi kohta.

C. Saabumisel esitatavad dokumendid

2.10.Standard. Riigiasutus nõuab sadamasse saabunud laevalt üksnes järgmisi dokumente:
– ülddeklaratsiooni 5 eksemplari;
– lastideklaratsiooni 4 eksemplari;
– laeva varude deklaratsiooni 4 eksemplari;
– laevapere vara deklaratsiooni 2 eksemplari;
– munsterrolli 4 eksemplari;
– reisijate nimekirja 4 eksemplari;
– tervisedeklaratsiooni 1 eksemplar.

D. Lahkumisel esitatavad dokumendid

2.11.Standard. Riigiasutus nõuab sadamast lahkuvalt laevalt üksnes järgmisi dokumente:
– ülddeklaratsiooni 5 eksemplari;
– lastideklaratsiooni 4 eksemplari;
– laeva varude deklaratsiooni 3 eksemplari;
– munsterrolli 2 eksemplari;
– reisijate nimekirja 2 eksemplari.

2.11.1.Standard. Sadamast lahkumise korral ei nõuta uut lastideklaratsiooni, kui lasti kohta on deklaratsioon esitatud sadamasse saabumisel ja kui last on jäänud pardale.

2.11.2.Soovitus. Laeva lahkumise korral ei ole riigiasutusel soovitatav nõuda laeva varude deklaratsiooni nende varude puhul, mille kohta on deklaratsioon esitatud saabumisel, ega nende varude kohta, mis on veetud sadamasse ja mille kohta on sadamas esitatud muu tollidokument.

2.11.3.Standard. Kui riigiasutus nõuab laevapere kohta teavet laeva lahkumisel, tunnustab ta saabumisel esitatud munsterrolli koopiat, kui koopia on uuesti alla kirjutatud ja sellel on edasiandepealdisega esitatud laevapere suuruse või kooseisu muudatused või teave selle kohta, et muudatusi ei ole tehtud.

2.12.6

E. Järjestikune sisenemine sama riigi kahte või mitmesse sadamasse

2.13.Soovitus. Riigi territooriumil asuvasse esimesse vahesadamasse sisenemise korral täidetavaid formaalsusi arvestades on soovitatav selle riigi järgmises vahesadamas, mida laev külastab ilma vahepeal muu riigi sadamasse sõitmata, kohaldada võimalikult vähe dokumendi- ja muid formaalsusi.

F. Dokumentide vormistamine

2.14.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav peale standardis 3.7 nimetatud dokumentide võimalikult suures ulatuses tunnustada lisas ettenähtud dokumente sellest hoolimata, mis keeles on dokument koostatud; sel juhul võib riigiasutus nõuda kirjalikku või suulist tõlget oma riigi keelde või kui ta peab seda vajalikuks, siis organisatsiooni ühte ametlikku keelde.

2.15.Standard. Riigiasutus tunnustab mis tahes loetava ja arusaadava vahendiga edastatavat teavet ka siis, kui see on esitatud tindiga või kustutamatus pliiatsikirjas käsitsi kirjutatud dokumendina või automaatset andmetöötlust kasutades koostatud dokumendina.

2.15.1.Standard. Riigiasutus tunnustab allkirja, mis on antud omakäeliselt, faksiimilena, perforatsioonina, pitserina, sümbolitena või muul mehaanilisel viisil või elektrooniliste vahendite abil, kui tunnustamine ei ole vastuolus siseriiklike õigusaktidega. Muul viisil kui paberil edastatud teave tõendatakse asjaomasele riigiasutusele vastuvõetaval moel.

2.16.Standard. Kavandatud saabumise, lossimise või transiidi sadama asukohariigi riigiasutus ei nõua, et laeva lipuriiki välisriigis esindav isik oleks käesolevas jaos nimetatud laeva või selle lasti, varude, reisijate või laevapere kohta koostatud dokumendi tõendanud. Sellega ei ole vastuolus riigiasutuse õigus nõuda reisijalt või laevapere liikmelt passi või muu isikut tõendava dokumendi esitamist, et vormistada talle viisa või muu sama laadi dokument.

G. Dokumentide vead ja karistuse kohaldamine

2.17.Standard. Riigiasutus lubab laeva kinni pidamata parandada lisas ettenähtud dokumendis ilmnenud vea, kui ta on veendunud, et see on tingitud tähelepanematusest ega ole raske, juhul kui viga ei ole tingitud korduvast hooletusest või kui viga tehes ei ole kavatsetud rikkuda seadusi või muid õigusakte, ning kui viga avastatakse enne dokumendi lõplikku kontrollimist ja paranduse saab teha viivitamata.

2.18.Standard. Kui lisas ettenähtud dokumendi on alla kirjutanud laevaomanik või kapten või kui seda on tehtud laevaomaniku või kapteni nimel või kui dokument on tõendatud muul viisil ja kui dokumendist on avastatud viga, ei määrata karistust enne, kui on antud võimalus veenda riigiasutust selles, et viga on tingitud tähelepanematusest, et viga ei ole raske või et viga ei ole tingitud korduvast hooletusest või et viga on tehtud kavatsuseta rikkuda seadusi või muid õigusakte.

H. Haigele või vigastatud laevapere liikmele, reisijale või muule isikule esmaabi andmiseks ja nende maale saatmiseks sadamasse sisenevale laevale kohaldatavad erihõlbustusmeetmed

2.19.Standard. Riigiasutus teeb laevaomanikuga koostööd, et selle laeva kapten, mis kavatseb sadamasse siseneda üksnes selleks, et saata esmaabi saamiseks maale haige või vigastatud laevapere liige, reisija või muu isik, teeks riigiasutusele selle kavatsuse ja isiku haiguse või vigastuse ning tema isikusamasuse ja seisundi võimalikult täpselt teatavaks.

2.20.Standard. Riigiasutus teeb enne laeva saabumist võimaluse korral raadio teel, kuid igal juhul kiireimat edastust võimaldava teabekanali kaudu kaptenile teatavaks haige või vigastatud isiku kiireks maale saatmiseks ning laeva viivitusteta tollikontrolliks vajalikud dokumendid ja toimingud.

2.21.Standard. Eespool nimetatud eesmärgil sadamasse sisenevale laevale, mis kavatseb kohe lahkuda, annab riigiasutus sadamakohale paigutamisel eelise, kui haige isiku seisund või mereolud ei võimalda ohutut maaletoimetamist reidilt või sadama sissesõiduteelt.

2.22.Standard. Eespool nimetatud eesmärgil sadamasse sisenevalt laevalt, mis kavatseb kohe lahkuda, ei nõua riigiasutus tavaliselt standardis 2.1 nimetatud dokumente, välja arvatud tervisedeklaratsioon, kui see on hädavajalik, ja ülddeklaratsioon.

2.23.Standard. Kui riigiasutus nõuab ülddeklaratsiooni, esitatakse selles üksnes soovituses 2.2.2 ettenähtud teave või kui võimalik, siis esitatakse vähem teavet.

2.24.Standard. Kui riigiasutus kohaldab laeva saabumisele kontrollimenetlust enne haige või vigastatud isiku maale saatmist, antakse esmaabi ja võetakse meetmeid inimeste tervise kaitseks enne kontrollimenetluse algust.

2.25.Standard. Kui isikule arstiabi andmiseks või isiku lõplikuks väljasaatmiseks või tema kodakondsuse taastamiseks kulude tegemise korral nõutakse tagatist, ei keelduta esmaabi andmisest ega ei viivitata sellega, kuni tagatis on saadud.

2.26.Standard. Esmaabi andmisel ja inimeste tervise kaitseks meetmete võtmisel on eesõigus kontrollimenetluse suhtes, mida riigiasutus võib kohaldada maale saadetavale haigele või vigastatud isikule.


3. jagu
ISIKUTE SAABUMINE JA LAHKUMINE

Käesolevas jaos käsitletakse formaalsusi, mida riigiasutus kohaldab laevaperele ja reisijatele laeva saabumisel või lahkumisel.

A. Saabumismenetluse ja lahkumismenetluse nõuded ning toimingud

3.1.Standard. Pass on põhidokument, mis annab riigiasutusele teavet saabuva või lahkuva laeva reisija kohta.

3.1.1.Soovitus. Osalisriikide valitsustel on soovitatav sõlmida kahe- või mitmepoolseid lepinguid, et isikut tõendava dokumendina tunnustada ka muud dokumenti kui passi.

3.2.Standard. Riigiasutus hoolitseb selle eest, et immigratsiooniasutus kontrollib reisija passi või muud isikut tõendavat dokumenti vaid üks kord saabumisel ja üks kord lahkumisel. Peale selle võib nõuda passi või muu isikut tõendava dokumendi esitamist isiku kontrollimiseks või tuvastamiseks seoses tolli- ning muude saabumis- ja lahkumisformaalsustega.

3.3.Standard. Pärast passi või muu isikut tõendava dokumendi esitamist annab riigiasutus dokumendi pärast kontrollimist kohe tagasi, pidamata seda kinni lisakontrolli kohaldamiseks, kui ei ole takistusi reisija lubamiseks kõnealusele territooriumile.

3.3.1.Standard. Osalisriigi valitsus tagab, et tema riigiasutus konfiskeerib vastuvõetamatu isiku reisidokumendi, mis on võltsitud. Dokument kõrvaldatakse kasutusest ja tagastatakse asjaomasele ametiasutusele, kui see on võimalik. Konfiskeeritud dokumendi asemel annab riik saatekirja ja sellele lisatakse võltsitud reisidokumendi fotokoopia, kui see on võimalik, ja muu oluline teave. Saatekiri ja selle lisa antakse üle operaatorile, kes korraldab vastuvõetamatu isiku väljasaatmise. Saatekiri sisaldab teavet, mida vajab transiidi- või algse laevaletuleku koha ametiasutus.

Märkus. Käesoleva standardiga ei ole vastuolus osalisriigi valitsuse riigiasutuse õigus igal üksikjuhul otsustada, kas võltsitud dokumendi valdamine iseenesest on riiki lubamisest keeldumise või riigi territooriumilt viivitamata väljasaatmise alus. Käesoleva standardi ükski säte ei ole vastuolus 1951. aasta 28. juulil vastuvõetud ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga ega selle 1967. aasta 31. jaanuari protokolliga, mis käsitlevad põgeniku väljasaatmise ja tagasisaatmise keelustamist.

3.3.2.Standard. Osalisriigi valitsus tunnustab kontrolliks isikut, kes on tema maalemineku kohast tagasi saadetud pärast tema vastuvõetamatuse selgumist, kui isik on läinud laevale tema territooriumil. Osalisriigi valitsus ei saada sellist isikut tagasi riiki, kus teda varem on peetud vastuvõetamatuks.

Märkus 1. Käesoleva standardiga ei ole vastuolus riigiasutuse õigus kohaldada tagasisaadetud vastuvõetamatule isikule lisakontrolli, et otsustada tema vastuvõetavus või et korraldada tema üleandmine või väljasaatmine tema kodakondsusriiki või riiki, kus tal on lubatud viibida muudel asjaoludel. Kui vastuvõetamatuks peetav isik on kaotanud või hävitanud oma reisidokumendi, tunnustab osalisriigi valitsus laevaleminekut ja saabumise asjaolusid tõendavat dokumenti, mille annab osalisriigi ametiasutus, kes on tunnistanud isiku vastuvõetamatuks.
Märkus 2. Käesolev standard ega märkus 1 ei ole vastuolus 1951. aasta 28. juulil vastuvõetud ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga ega selle 1967. aasta 31. jaanuari protokolliga, mis käsitlevad põgeniku väljasaatmise ja tagasisaatmise keelustamist.

3.3.3.Standard. Enne kui reisijat või laevapere liiget tema vastuvõetavuse selgitamiseks kontrollitakse, korraldab nende järele valvamise ja nende eest hoolitsemise laevaomanik.

3.3.4.Soovitus. Kui reisijale või laevapere liikmele on kohaldatud kontrolli või lisakontrolli ning kui asjaomane isik on riigiasutuse järelevalve all, valvab riigiasutus tema järele ja hoolitseb tema eest seni, kuni tal lubatakse riiki siseneda või kui ta tunnistatakse vastuvõetamatuks.

3.3.5.Standard. Laevaomaniku kohustus toimetada isik riigi territooriumilt ära lõpeb hetkel, kui isikul on lubatud riiki siseneda.

3.3.6.Standard. Kui isik on tunnistatud vastuvõetamatuks, teeb riigiasutus selle võimalikult kiiresti laevaomanikule teatavaks ja arutab temaga isiku väljasaatmise korraldamist. Vastuvõetamatu isiku väljasaatmise kulud hüvitab laevaomanik ja kui isik antakse laevaomaniku järelevalve alla, korraldab laevaomanik viivitamata tema väljasaatmise:
– isiku laevalemineku riiki või
– muusse kohta, kus isik on vastuvõetav.

3.3.7.Standard. Osalisriigi valitsus ja laevaomanik teevad võimaluse korral koostööd, et tuvastada passide ja viisade kehtivus ja nõuetekohasus.

3.4.Soovitus. Riigiasutusel ei ole soovitatav nõuda laevale või maale minevalt reisijalt või tema nimel laevaomanikult kirjalikku teavet, mis täiendab või kordab tema passis või muus isikut tõendavas dokumendis esitatud andmeid, välja arvatud selline teave, mis on vajalik lisaga ettenähtud dokumendi täitmiseks.

3.5.Soovitus. Laevale või maale minevalt reisijalt kirjalikku lisateavet nõudval riigiasutusel on soovitatav piirduda reisija edasiseks identifitseerimiseks andmetega, mis on esitatud soovituses 3.6 (laevalemineku- või maaleminekukaart). Riigiasutusel on soovitatav tunnustada reisija täidetud laevalemineku- või maaleminekukaarti ja loobuda nõudmast, et selle täidab või et seda kontrollib laevaomanik. Soovitatav on tunnustada kaarti, mis on täidetud loetava käekirjaga, kui ei ole ette nähtud trükitähtede kasutamist. Soovitatav on reisijalt nõuda vaid üht kaardi eksemplari, millele võib lisada vähemalt ühe kopeerpaberi abil valmistatud koopia.

3.6.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav nõuda laevalemineku- või maaleminekukaardis üksnes järgmisi andmeid:
– perekonnanimi;
– eesnimed;
– kodakondsus;
– passi või muu isikut tõendava dokumendi number;
– sünnikuupäev;
– sünnikoht;
– elukutse;
– laevalemineku- või maaleminekusadam;
– sugu;
– sihtaadress;
– allkiri.

3.7.Standard. Kui pardal viibivalt isikult nõutakse kollapalaviku vastu vaktsineerimise tunnistust, tunnustab riigiasutus rahvusvahelist vaktsineerimis- või revaktsineerimistunnistust rahvusvahelise tervisekaitse-eeskirjaga ettenähtud vormil.

3.8.Soovitus. Arstlikku läbivaatust korraldades on rahvusvahelise tervisekaitse-eeskirja kohaselt soovitatav teha läbivaatus neile pardal olevatele või laevalt maale minevatele isikutele, kes saabuvad karantiinhaigusega nakatatud piirkonnast haiguse peiteajal. Kooskõlas rahvusvahelise tervisekaitse-eeskirjaga võib nõuda ka täiendavat arstlikku läbivaatust.

3.9.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav tollis kontrollida saabuvate reisijate pagasit valikuliselt. Pagasi kirjalikku deklareerimist ei ole üldjuhul soovitatav nõuda.

3.9.1.Soovitus. Riigiasutusel on üldjuhul soovitatav lahkuva reisija pagasi kontrollimisest loobuda, välja arvatud juhul, kui on vaja rakendada asjakohaseid julgeolekuabinõusid.

3.9.2.Soovitus. Kui lahkuvate reisijate pagasi kontrollimisest ei ole võimalik täielikult loobuda, on soovitatav kontrollida pagasit valikuliselt.

3.10.Standard. Meremehe isikut tõendav dokument või pass on põhidokument, mis annab riigiasutusele teavet saabuva või lahkuva laeva laevapere liikme kohta.

3.10.1.Standard. Riigiasutus nõuab meremehe isikut tõendavas dokumendis üksnes järgmist teavet:
– perekonnanimi;
– eesnimed;
– sünnikuupäev ja -koht;
– kodakondsus;
– füüsilised tunnused;
– foto (tõendatud);
– allkiri;
– aegumiskuupäev, kui dokument on tähtajaline;
– dokumendi andnud riigiasutus.

3.10.2.Standard. Riigiasutus tunnustab peale meremehe passi ka meremehe isikut tõendavat dokumenti, kui see võimaldab dokumendi esitajal taassiseneda dokumendi välja andnud riiki ning kui meremehel on reisijana vaja mis tahes veovahendiga siseneda riiki või lahkuda riigist, et:
(a) minna oma laevale või ümber asuda teisele laevale või
(b) transiitreisijana riigist läbi sõites minna oma laevale muus riigis või et kodumaale tagasi pöörduda või et siseneda riiki või lahkuda sealt muul asjaomase riigi ametiasutuse heakskiidetud eesmärgil.

3.10.3.Soovitus. Riigiasutusel ei ole üldjuhul soovitatav laevapere liikmelt nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist või peale meremehe isikut tõendavas dokumendis sisalduva teabe muud teavet kui see, mis on esitatud munsterrollis.

B. Lasti, reisijate, laevapere ja pagasi tollivormistuse hõlbustamiseks võetavad meetmed

3.11.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav koostöös laevaomanike ja sadamavaldajatega võtta meetmeid, et sadama liiklust korraldades tagada reisijate, laevapere ja pagasi võimalikult kiire tollivormistus; riigiasutusel on soovitatav palgata asjatundlikud töötajad ja ajakohased seadmed, pöörates põhitähelepanu pagasi pealelaadimise, mahalaadimise ja edasitoimetamise korraldusele ning esmajoones töö mehhaniseerimisele ja reisijatele viivitusi põhjustavatele kohtadele. Vajaduse korral võib ehitada varjualuse läbikäigu laeva ja selle koha vahele, kus reisijad ning laevapere läbivad kontrolli. Soovitatav on ehitada läbikäik ja paigaldada seadmed viisil, mis suure ohu korral võimaldab julgeolekumeetmete tõhustamiseks läbikäiku laiendada või läbilaskvust suurendada.

3.11.1.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav:
(a) koostöös laevaomanike ja sadamavaldajatega rakendada abinõusid, et:
(i) korraldada reisijate ja pagasi läbilaskmine individuaalse pidevmeetodiga;
(ii) korraldada süsteem, mis võimaldab reisijal oma pagas pärast selle kontrollimist hõlpsalt kindlaks teha ja tagasi saada, kui see on paigutatud alale, kust seda võib tagasi võtta;
(iii) tõhustada eakate reisijate ja invaliidide teenindamist, paigaldades nende vajaduste kohaseid seadmeid ja osutades neile kohandatud teenuseid;
(b) tagada, et sadamavaldaja võtab meetmeid:
(i) kohaliku liikluse korraldamiseks viisil, mis võimaldab reisijatel koos pagasiga hõlpsasti ja kiiresti pääseda ühis- või muusse sõidukisse või sõidukist;
(ii) kui laevapere liikmetelt nõutakse dokumentide esitamist riikliku otstarbega ruumides, siis peaksid need ruumid olema kergesti ligipääsetavad ja asuma võimalikult lähestikku.

3.11.2.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav tollivormistuse kiirendamiseks kaaluda reisijate ning nende pagasi ja isiklike maanteesõidukite tollivormistuse kahekanalilise süsteemi7 sisseseadmist.

3.12.Standard. Riigiasutus esitab laevaomanikule nõude tagada, et laeva personal võtaks reisijate ja laevapere saabumistoimingute kiirendamiseks järgmisi meetmeid:
(a) saadab asjaomasele riigiasutusele lisateate eeldatava saabumisaja kohta ja saabumisaja muutumise korral teate selle kohta ning reisiplaani, kui sellest võib sõltuda kontrollinõuete kohaldamine;
(b) hoiab laeva dokumente viisil, mis võimaldab need viivitamata läbi vaadata;
(c) muretseb redelid ja muud pardaleminekuvahendid, mis tuleb paigaldada, kui laev on teel kai- või ankrukoha poole;
(d) nõuetekohaselt kutsub pardal olevad isikud viivitamata kokku, et neid ja nende dokumente kontrollida; sel juhul antakse korraldus vabastada masinaruumides ja mujal töötavad laevapere liikmed esmaste kohuste täitmisest.

3.13.Soovitus. Kui reisija või laevapere liikme nimi kantakse dokumentidesse, on soovitatav kirjutada perekonnanimi- või nimed esimesele kohale. Kui kasutatakse nii isa kui ka ema perekonnanime, on soovitatav paigutada isa perekonnanimi esimesele kohale. Kui abielunaise puhul kasutatakse nii mehe kui ka naise perekonnanime, tuleks paigutada mehe perekonnanimi esimesele kohale.

3.14.Standard. Riigiasutus kontrollib viivitamata, kas laeva pardal olev isik on riiki sisenemiseks vastuvõetav.

3.15.Standard. Riigiasutus ei kohalda laevaomanikule karistust, kui kontrollides on selgunud, et reisija valduses olev dokument ei ole nõuetekohane või kui reisijat peetakse vastuvõetamatuks.

3.15.1.Standard. Riigiasutus ergutab laevaomanikku hoolitsema selle eest, et laevale mineval reisijal oleksid dokumendid, mida saabumis- või transiidiriigis kontrollitakse.

3.15.2.Standard. Kui isik on tunnistatud vastuvõetamatuks ja ta on riigi territooriumilt välja saadetud, võib selle tõttu laevaomanikule tekkinud kulud hüvitada see isik.

3.15.3.Soovitus. Rahvusvahelise mereliikluse tõhustamiseks on riigiasutusel soovitatav kasutada meresadamates ja laevade pardal või kui ei kohaldata selle osalisriigi jurisdiktsiooni, siis soovitada oma riigi asjaomastel isikutel kasutada rahvusvahelisi standardmärke ja -sümboleid, mille on välja töötanud ja vastu võtnud organisatsioon koostöös muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning mis on kõigi transpordiliikide puhul võimalikult ühised.

C. Eakate reisijate ja invaliidide mereveo erivahendid

3.16.Soovitus. Soovitatav on võtta meetmeid, et teha veondus- ja ohutusteave kättesaadavaks reisijatele, kelle kuulmine või nägemine on nõrgenenud.

3.17.Soovitus. Soovitatav on teha terminalihoone juurde toodavate ja sealt äraviidavate eakate reisijate ja invaliidide peatumiskoht võimalikult peasissekäikude lähedale. Soovitatav on koht tähistada asjakohaste selgesti nähtavate märkidega. Juurdepääsuteed hoitakse takistustest vabad.

3.18.Soovitus. Kui avaliku teenuse saamine on piiratud, on soovitatav rakendada abinõusid kergesti kättesaadava ja mõistliku hinnaga ühistransporditeenuse kasutamiseks, kohandades olemasolevaid teenuseid ja kavandatavaid teenuseid või pakkudes nõrgenenud liikumisvõimega reisijatele erivahendeid.

3.19.Soovitus. Soovitatav on valmistada sadamas ja laeval ette seadmed, mis võimaldavad eakatel reisijatel ja invaliididel ohutult laevale ja maale minna.

D. Merematkelaevale ja merematkereisijatele kohaldatavad soodustused

3.20.Standard. Riigiasutus edastab karantiinist vabastamise otsuse merematkelaevale raadio teel, kui sadama tervisekaitseasutus on enne laeva saabumist saadud teabe alusel arvamusel, et laeva saabumine ei põhjusta karantiinhaiguse sissetungi ega levikut.

3.21.Standard. Merematkelaevalt nõutakse ülddeklaratsiooni, reisijate nimekirja ja munsterrolli üksnes riigi esimeses saabumissadamas ja viimases lahkumissadamas, kui reisi asjaolud ei ole muutunud.

3.22.Standard. Merematkelaevalt nõutakse laeva varude deklaratsiooni ja laevapere vara deklaratsiooni üksnes riigi esimeses saabumissadamas.

3.23.Standard. Pass või muu isikut tõendav dokument jääb kogu ajaks merematkereisija valdusesse.

3.24.Soovitus. Kui merematkelaev jääb sadamasse vähem kui 72 tunniks, ei ole merematkereisijale vaja viisat vormistada, kui seda erijuhtudel ei nõua asjaomane riigiasutus.

Märkus. Soovituse eesmärk on võimaldada osalisriigi valitsusel anda riiki saabuvale reisijale teatavas vormis dokument või saabumisel tunnustada sellist dokumenti, mille alusel on lubatud siseneda kõnealusele territooriumile.

3.25.Standard. Riigiasutus ei pea merematkereisijat ülemäära kaua kinni temale kohaldatavas kontrollimenetluses.

3.26.Standard. Migratsiooniasutus kohaldab merematkereisijale individuaalkontrolli üksnes julgeoleku huvides ning isiku ja tema vastuvõetavuse tuvastamiseks.

3.27.Standard. Kui merematkelaev siseneb järjest kahte või mitmesse sama riigi sadamasse, kontrollitakse reisijaid tavaliselt üksnes esimeses saabumissadamas ja viimases lahkumissadamas.

3.28.Soovitus. Merematkelaeva reisijate maalemineku kiirendamiseks on soovitav korraldada sisemine reisijate kontrollimine pardal enne saabumist maaleminekukohta.

3.29.Soovitus. Merematkereisija, kes läheb maale ühes sadamas ja läheb samale laevale tagasi sama riigi muus sadamas, on soovitatav anda samad võimalused kui reisijale, kes läheb merematkelaevalt maale ja laevale tagasi samas sadamas.

3.30.Soovitus. Merematkereisija tervisekontrollidokumendina on soovitatav tunnustada üksnes tervisedeklaratsiooni.

3.31.Standard. Laeva sadamas seismise ajal lubatakse tollivabad laeva varud jätta merematkereisijate kasutada laeva pardale.

3.32.Standard. Tavaliselt ei nõuta merematkereisijalt isikliku vara kohta kirjaliku tollideklaratsiooni esitamist. Kirjalikku deklaratsiooni ja tagatist võidakse nõuda esemete puhul, mille eest tuleb tasuda suurt tollimaksu ning muid makse ja lõive.

3.33.Soovitus. Merematkereisijale ei ole soovitatav kohaldada käibevaluuta kontrolli.

3.34.Standard. Laevaleminekukaarti ega maaleminekukaarti merematkereisijalt ei nõuta.

3.35.Soovitus. Kui reisijate kontrollimine ei põhine üksnes reisijate nimekirjal, ei ole riigiasutusel soovitatav nõuda reisijate nimekirjas järgmiste andmete esitamist:
– kodakondsus (6. veerg);
– sünnikuupäev ja -koht (7. veerg);
– laevalemineku sadama nimi (8. veerg);
– maalemineku sadama nimi (9. veerg).

E. Transiitreisijatele kohaldatavad erihõlbustusmeetmed

3.36.Standard. Kui transiitreisija jääb selle laeva pardale, millega ta on saabunud, ja lahkub sellega, siis harilikult ei läbi ta riigiasutuste tavakontrolli, välja arvatud siis, kui seda on vaja riigi julgeoleku huvides.

3.37.Soovitus. Soovitatav on lubada transiitreisijal hoida passi või muud isikut tõendavat dokumenti enda käes.

3.38.Soovitus. Soovitatav on loobuda transiitreisijalt nõudmast laevalemineku- või maaleminekukaardi täitmist.

3.39.Soovitus. Soovitatav on üldjuhul lubada samast sadamast sama laevaga reisi jätkav transiitreisija laeva sadamas seismise ajal ajutiselt maale, kui ta seda soovib.

3.40.Soovitus. Samast sadamast sama laevaga reisi jätkavalt transiitreisijalt on soovitatav nõuda viisat üksnes juhul, kui selle on eriasjaoludel otsustanud asjaomane riigiasutus.

3.41.Soovitus. Üldjuhul ei ole soovitatav nõuda kirjaliku tollideklaratsiooni esitamist transiitreisijalt, kes jätkab oma reisi samast sadamast sama laevaga.

3.42.Soovitus. Transiitreisijale, kes läheb maale ühes sadamas ja samale laevale tagasi sama riigi muus sadamas, on soovitatav anda samad võimalused kui reisijale, kes saabub ja lahkub sama laevaga samas sadamas.

F. Teaduslaevale kohaldatavad hõlbustusmeetmed

3.43.Soovitus. Teaduslaeva personalina käsitatakse isikuid, kes täidavad laeval tööülesandeid teaduslikel eesmärkidel. Kui personal on määratletud sellisena, on soovitatav anda personalile vähemalt samad võimalused mis selle laeva laevapere liikmetele.

G. Rahvusvahelisi merereise tegeva laeva laevaperre kuuluva välismaalase maalemineku hõlbustamine

3.44.Standard. Riigiasutus lubab välismaalasest laevapere liikme laeva sadamas seismise ajaks maale, kui laeva saabumisega seotud formaalsused on täidetud ja riigiasutusel ei ole tervisekaitse, riigi julgeoleku või avaliku korra huvides alust keelduda maalemineku lubamisest.

3.45.Standard. Laevapere liikmelt ei nõuta maaleminekuks viisat.

3.46.Soovitus. Laevapere liiget ei ole soovitatav enne maaleminekut või naastes tavaliselt kontrollida.

3.47.Standard. Laevapere liikmelt ei nõuta maaleminekuks luba ega muud eriluba.

3.48.Soovitus. Kui laevapere liikmelt nõutakse, et ta kannab isikut tõendavat dokumenti maal viibimise ajal kaasas, on soovitatav piirduda standardis 3.10 nimetatud dokumentidega.

3.49.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav välja töötada saabumiseelse tollivormistuse kord, et võimaldada tema sadamatesse regulaarselt siseneva laeva laevaperel saada eelnev nõusolek ajutiseks maaleminekuks. Kui laeva kohta ei ole negatiivseid sisserändekandeid ja laeva esindab kohapeal laevaomanik või tema hea mainega agent, on riigiasutusel soovitatav pärast tema nõutavate saabumiseelsete üksikasjade küllaldast kontrollimist lubada laeval liikuda otse oma kai äärde ja vabastada laev sisserände tavaformaalsuste täitmisest, kui seda ei nõua riigiasutus.


4. jagu
LASTI JA MUUDE ESEMETE SAABUMINE, SEISMINE JA LAHKUMINE

Käesolevas jaos käsitletakse formaalsusi, mille täitmist nõuab riigiasutus laevaomanikult ja tema esindajalt ning laeva kaptenilt.

A. Üldosa

4.1.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav koostöös laevaomanikuga ja sadamavaldajaga võtta meetmeid, et vähendada laeva sadamas seismise aega, rahuldavalt korraldada liiklus sadamas ning et tihedamini kontrollida, kui tõhusalt on korraldatud laevade saabumise ja lahkumisega seotud toimingute tegemine, nagu laevaleminek ja maaleminek, lastimine ja lossimine, teenindamine jms, ning asjakohaste julgeolekumeetmete sage võtmine. Riigiasutusel on soovitatav korraldada laeva ja selle lasti registreerimine ja nende tollivormistus laevade laadimisrajoonis.

4.2.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav koostöös laevaomanikuga ja sadamavaldajaga võtta meetmeid sadama liikluskorralduse tõhustamiseks, et lastikäitlus- ja tollivormistustoiminguid oleks võimalik teha tõrgeteta. Liikluskorraldus hõlmab laeva liiklemise kõiki etappe alates sellest, kui laev saabub kai äärde lossimiseks ja riigiasutuse korraldatavaks tollikontrolliks ning ladustamiseks ja vajaduse korral ka lasti taasedasisaatmiseks. Otseläbipääsuga ühendatud ladu ja riigiasutuse tollivormistusala on soovitatav kavandada kai lähedale viisil, mis võimaldab kasutada mehaanilist veovahendit.

4.3.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav ergutada mereterminali omanikku või operaatorit varustama mereterminali erilasti (kallihinnalised kaubad, kiiresti riknevad kaubad, surnukeha, radioaktiivne või muu ohtlik aine või elusloomad) ladustamise vahenditega; neid mereterminali alasid, kus ladustatakse üld- ja erilasti ning posti enne laevaga saatmist, on soovitatav alaliselt volitamata isikute juurdepääsu eest kaitsta.

4.4.Standard. Kui osalisriigi valitsus teatavat liiki kaupade puhul jätkab ekspordi-, impordi- või ümberlaadimislitsentside nõudmist, kohaldab ta litsentsi andmisele ja pikendamisele lihtsustatud menetlust.

4.5.Soovitus. Kui kaubasaadetis võib oma liigi tõttu pakkuda huvi mitmele kontrolliasutusele, nagu tolli-, veterinaar- või sanitaarkontrolliasutus, on osalisriigi valitsusel soovitatav panna tollivormistus tolliasutusele või ühele teistest asutustest või kui see on võimatu, võtma meetmeid, et korraldada tollivormistus samal ajal ühes kohas ja võimalikult kiiresti.

4.6.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav kohaldada kiireks tollivormistuseks lihtsustatud toiminguid erakinkepakkidele ja kaubanäidistele, mille väärtus või kogus ei ületa teatud ülempiiri, mis on soovitatav seada võimalikult kõrgele.

B. Lasti tollivormistus

4.7.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav välja töötada laeva saabumiseelse teabe kasutamise toimingud, et hõlbustada tollideklaratsioonide töötlemist ja lubada tollivormistust enne lasti saabumist.

4.8. Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav järgida lasti tollivormistusmenetluses rahvusvahelist tolliprotseduuride lihtsustamise ja harmoneerimise Kyoto konventsiooni asjakohaseid sätteid ja juhiseid.

4.9.Standard. Riigiasutus vähendab lasti kontrollimise kavandamiseks riskianalüüsi meetodit kasutades tollivormistusmenetluses füüsilise vahelesekkumise piirini, mis on vajalik õigusaktide täitmise tagamiseks.

4.10.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav oma rahalisi võimalusi arvestades teha laadimise kestel nõuetekohane füüsiline kontroll kohas, kus last laaditakse veovahendile kai ääres või ühikutena veetava lasti puhul kohas, kus konteiner lastitakse ja plommitakse.

4.11.Standard. Riigiasutus tagab, et statistika kogumise nõuded märgatavalt ei vähendaks merekaubanduse tõhusust.

4.12.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav kasutada teabe hankimiseks elektroonilisi andmevahetusviise, et tollivormistust kiirendada ja lihtsustada.

4.13.Standard. Riigiasutus korraldab tollivormistuse esmajärjekorras elusloomadele, kiiresti riknevale kaubale ja muudele kiireloomulistele kaubasaadetistele, järgides siseriikliku õigusaktiga kehtestatud keelde ja piiranguid ning rakendades sadama julgeoleku ja narkootiliste ainete kontrolli abinõusid.

4.14.Soovitus. Osalisriigi valitsusel on soovitatav hõlbustada laevaga saabuvate ning vahesadamates maal lastimiseks ja lossimiseks ning lasti muuks käitlemiseks kasutatavate seadmete ajutist sissevedu.

C. Konteinerid ja tõstealused

4.15.Standard. Riigiasutus lubab oma õigusakte järgides konteinereid ja tõstealuseid ajutiselt importida ilma tollimaksu ja lõivu tasumata ning hõlbustab nende mereliikluses kasutamist.

4.16.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav standardis 4.15 nimetatud õigusaktis sätestada, et ta tunnustab lihtdeklaratsiooni, mis käsitleb ajutiselt imporditud konteineri või tõstealuse taaseksportimist selle sätestatud ajapiirangu jooksul, mille määrab asjaomane riik.

4.17.Standard. Riigiasutus lubab standardi 4.15 kohaselt riigi territooriumile toodud konteineri või tõstealuse saabumissadama piiridest välja viia imporditud lasti tollivormistuseks või eksportlasti laadimiseks lihtsustatud kontrollimenetluse alusel ja väheste dokumentidega.

4.18.Standard. Osalisriigi valitsus lubab ajutiselt importida konteinerite koostisosi ilma tollimaksu ja lõivu tasumata ning kulude hüvitamiseta, kui koostisosi vajatakse standardi 4.15 alusel sissetoodud konteinerite remondiks.

D. Lasti lossimata jätmine kavandatud sihtsadamas

4.19.Standard. Kui lastideklaratsioonis nimetatud lasti ei lossita kavandatud sihtsadamas, lubab riigiasutus lastideklaratsiooni muuta ega kehtesta karistusi, kui ta on veendunud, et lasti ei ole tegelikult laevale laaditud või kui see oli laaditud, siis on paigutatud maale muus sadamas.

4.20.Standard. Kui eksituse tagajärjel või muul arvestataval põhjusel lossitakse last muus sadamas kui kavandatud sihtsadamas, hõlbustab riigiasutus lasti taasedastamist kavandatud sihtsadamasse. Käesolevat sätet ei kohaldata ohtliku, keelatud või piirangutega lasti suhtes.

E. Laevaomaniku vastutuse piiramine

4.21.Standard. Riigiasutus ei nõua laevaomanikult, et see lisaks ametiasutuste jaoks veodokumendile või selle koopiale eriteavet, kui laevaomanik ei ole importija ega eksportija ega tegutse nende nimel.

4.22.Standard. Riigiasutus ei pane laevaomanikule vastutust importija või eksportija tollivormistusdokumentide esitamise või nende täpsuse eest, kui laevaomanik ei ole importija ega eksportija ega tegutse nende nimel.


5. jagu
TERVISEKAITSE JA KARANTIIN, SEALHULGAS LOOMADE JA TAIMEDE SANITAARMEETMED

5.1.Standard. Kui riik ei ole rahvusvahelise tervisekaitse-eeskirja osapool, kohaldab tema riigiasutus selle olulisi sätteid rahvusvahelisele laevandusele.

5.2.Soovitus. Kui osalisriikide valitsustel on tervisekaitsest ning geograafilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest oludest tulenevaid ühishuve, on neil soovitatav sõlmida erikokkuleppeid rahvusvahelise tervisekaitse-eeskirja artikli 85 kohaselt, kui kokkulepe hõlbustab eeskirja kohaldamist.

5.3.Soovitus. Kui loomade või taimede või neist valmistatud toodete kaubasaadetiste puhul nõutakse sanitaartunnistust, on soovitatav kohaldada selle andmisele lihtsustatud menetlust ja laialdaselt tutvustada seda võimalust; osalisriikide valitsustel on soovitatav teha selliste nõuete standardimiseks koostööd.

5.4.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav lubada edastada laevale karantiinist vabastamise otsus raadio teel, kui kavandatud saabumissadama tervisekaitseasutus on enne laeva saabumist saadud teabe alusel arvamusel, et laeva saabumine ei põhjusta karantiinhaiguse sissetungi ega levikut. Soovitatav on lubada tervisekaitseasutuse esindaja laevale enne laeva sadamasse sisenemist.

5.4.1.Standard. Riigiasutus püüab teha koostööd laevaomanikuga, et laeval puhkenud haigusest raadio teel nõuetekohaselt ja viivitamata teatataks tervisekaitseasutustele laeva sihtsadamas, et hõlbustada tervisekaitsetoiminguteks vajaliku meditsiinipersonali ja seadmestiku ettevalmistamist laeva saabumiseks.

5.5.Standard. Riigiasutus hoolitseb selle eest, et reisibüroodel ja teistel asjaosalistel on võimalik teha reisijatele enne väljasõitu kättesaadavaks asjaomaste riikide riigiasutuste nõutavate vaktsineerimiste loetelud ja vaktsineerimistunnistuste vormid, mis on rahvusvahelise tervisekaitse-eeskirja nõuete kohased. Riigiasutus rakendab võimalikult tõhusaid abinõusid, et vaktsineerijad kasutaksid rahvusvahelisi vaktsineerimis- või revaktsineerimistunnistusi, et tagada vaktsineerimise võrdne tunnustamine.

5.6.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav tagada vahendid nii rahvusvaheliste vaktsineerimis- või revaktsineerimistunnistuste vormistamiseks kui ka vaktsineerimiseks võimalikult paljudes sadamates.

5.7.Standard. Riigiasutus tagab, et sanitaarmeetmeid võetakse ja tervisekaitseformaalsusi täidetakse viivitamatult ja kedagi diskrimineerimata.

5.8.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav hoida võimalikult paljudes sadamates küllaldaselt vahendeid tervisekaitse ning looma- ja taimekarantiini haldamiseks.

5.9.Standard. Võimalikult paljudes riigi sadamates säilitatakse hõlpsasti kättesaadavana piisavas koguses laevaperedele ja reisijatele mõeldud esmaabivahendeid.

5.10.Standard. Kui laeval ei ole nakatunuid karantiinhaigusesse või kui nakatumist ei kahtlustata, lubab sadama tervisekaitseasutus laeval muu epideemilise haiguse puhkemise korral laadida või lossida lasti või varusid või täiendada kütuse- või veevarusid, välja arvatud hädaolukorras, mis tekitab suure ohu inimeste tervisele.

5.11.Soovitus. Loomadest, loomsest toorainest, loomse päritoluga toitainetest, loomasöötadest ja karantiinipiirkonnast pärit taimsetest toitainetest koosnevaid kaubasaadetisi on soovitatav lubada vedada asjaomaste riikide kokkulepitud viisil ning täpsustatud asjaoludel, kui kaubasaadetisega on kaasas karantiinitunnistus.


6. jagu
MUUD SÄTTED

A. Garantiikiri ja muu tagatis

6.1.Soovitus. Kui riigiasutus nõuab laevaomanikult riigi tolli, immigratsiooni, tervisekaitset või põllumajanduskarantiini reguleerivast või muust sama laadi õigusaktist tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks garantiikirja või muud tagatist, on soovitatav võimaluse korral lubada kasutada üldgarantiikirja või muud tagatist.

B. Sadamas osutatavad teenused

6.2.Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav osutada sadamas tavateenuseid tööajal tasuta. Riigiasutusel on soovitatav kehtestada sadamas teenuste osutamiseks tavalisele tööajanormile vastav tööaeg.

6.3.Standard. Osalisriigi valitsus võtab meetmeid, et korraldada sadamas asuvates riigiasutustes tõrgeteta töö, et vältida menetlusega viivitamist pärast laeva saabumist või kui laev on valmis lahkuma, ning et oluliselt vähendada formaalsuste täitmiseks vajalikku aega juhul, kui riigiasutusele on laeva saabumise või lahkumise kohta antud täpsustatud teavet.

6.4.Standard. Tervisekaitseasutus ei nõua tasu sellise arstliku läbivaatuse ja täiendava bakterioloogilise või muu kordusläbivaatuse eest, mida tehakse isiku terviseseisundi selgitamiseks nii päeval kui ka öösel; tasu ei võeta ka laeva külastamise ja laeva karantiiniotstarbelise kontrollimise eest, välja arvatud laeva kontrollimine deratisatsioonitunnistuse või deratisatsioonist vabastamise tunnistuse väljaandmiseks; samuti ei nõuta tasu laevaga saabuva isiku vaktsineerimise ega selle tunnistuse väljaandmise eest. Kui laeva või selle reisijate või laevapere suhtes on vaja võtta muid meetmeid ja tervisekaitseasutus nõuab tasu, kehtestatakse selle kohta kogu territooriumil ühtlustatud tariif ja selle alusel nõutakse summa sisse, diskrimineerimata asjaomast isikut kodakondsuse, kodu- või asukoha alusel või laeva riikkondsusest, lipust, registrikandest või omanikust lähtudes.

6.5.Soovitus. Kui riigiasutus pakub teenust väljaspool tavalist tööaega, millele on viidatud soovituses 6.2, on soovitatav pakkuda teenust mõõduka hinnaga, ületamata pakutavate teenuste tegelikku maksumust.

6.6.Standard. Kui sadamaliikluse maht seda õigustab, tagab riigiasutus, et lasti- ja pagasiformaalsuste täitmise teenust pakutakse sõltumata selle väärtusest või liigist.

6.7.Soovitus. Osalisriikide valitsustel on soovitatav sõlmida koostöökokkuleppeid, mille kohaselt valitsused toetavad üksteist vahenditega, mis on ette nähtud selleks, et enne reisi või reisi kestel kontrollida laevu, reisijaid, laevaperet, pagasit, lasti ja dokumente ning täita tolli-, immigratsiooni-, riikliku tervisekaitse ning taime- ja loomakarantiini nõudeid, kui selline tegevus hõlbustab tollivormistust.

C. Hädaabi

6.8.Standard. Riigiasutus hõlbustab nende laevade saabumist ja lahkumist, mis on ette nähtud katastroofijärgseteks päästetöödeks või merereostuse vältimiseks või mereohutuse või mere populatsiooni ohutuse või muu merekeskkonna kaitseks ettenähtud päästetöödeks.

6.9.Standard. Riigiasutus teeb standardis 6.8 kirjeldatud olukorras tegutseva isiku ning selles olukorras vajaliku lasti, materjali või seadme riiki toomise ja sellele kohaldatava tollivormistuse võimalikult lihtsaks.

6.10.Standard. Riigiasutus tagab julgeolekumeetmete rakendamiseks vajalike eriseadmete kiire tollivormistuse.

D. osalisriigi mereliikluse hõlbustamise komisjon

6.11.Soovitus. Kui osalisriigi valitsus peab sellist toimingut asjakohaseks, on tal soovitatav algatada siseriikliku mereveo hõlbustamiseks käesolevas lisas mereliikluse hõlbustamise kohta kehtestatud nõuetel põhinev programm, tagades, et selle täitmiseks rakendatakse otstarbekaid abinõusid laevade, lasti, laevaperede, reisijate, posti ja varude takistusteta ja viivitusteta liikumiseks.

6.12.Soovitus. Osalisriigi valitsusel on soovitatav moodustada mereliikluse hõlbustamise komisjon või muu sama laadi siseriiklik koordineeriv organ, kes ergutaks valitsusasutusi ning mitmesuguseid ameteid ja organisatsioone, kes tegutsevad rahvusvahelises mereliikluses või kes vastutavad selle eest, samuti sadamavaldajaid ja laevaomanikke kavandama ning rakendama mereliiklust hõlbustavaid abinõusid.

Märkus. Mereliikluse hõlbustamise komisjoni või sama laadi siseriiklikku koordineerivat organit moodustades on osalisriigi valitsusel soovitatav arvestada ringkirjas FAL.5/Circ.2 esitatud juhiseid.

____________
1 Rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni terviktekst koos konventsioonis ja selle lisas tehtud muudatustega 2001. aasta 1. jaanuari redaktsioonis.
2 1982. aasta 22. mail jõustunud organisatsiooni konventsiooni muudatustest tulenevalt on organisatsiooni nimetus Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.
3 Viidatud on 1988. a meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsioonile (RT II 2001, 28, 142) ja 26. septembri 1986. a ringkirjale MSC/Circ. 443 «Laeva pardal olevate reisijate ja laevapere vastu toimepandava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmise meetmed».
4 Alates 1994. aastast Maailma Tolliorganisatsioon.
5 Vt ringkirja FAL.2/Circ. 35.
6 2.12-seeria numbrid on reserveeritud edaspidiseks kasutuseks.
7 Viidatud on Kyoto konventsiooni soovitusele 11 ja lisa F 3 liitele II.

 

Consolidated text1

CONVENTION ON FACILITATION OF INTERNATIONAL MARITIME TRAFFIC


The Contracting Governments:
Desiring to facilitate maritime traffic by simplifying and reducing to a minimum the formalities, documentary requirements and procedures on the arrival, stay and departure of ships engaged in international voyages;
Have agreed as follows:

Article I

The Contracting Governments undertake to adopt, in accordance with the provisions of the present Convention and its annex, all appropriate measures to facilitate and expedite international maritime traffic and to prevent unnecessary delays to ships and to persons and property on board.

Article II

(1) The Contracting Governments undertake to co-operate, in accordance with the provisions of the present Convention, in the formulation and application of measures for the facilitation of the arrival, stay and departure of ships. Such measures shall be, to the fullest extent practicable, not less favourable than measures applied in respect of other means of international transport; however, these measures may differ according to particular requirements.

(2) The measures for the facilitation of international maritime traffic provided for under the present Convention and its annex apply equally to the ships of coastal and non-coastal States the Governments of which are Parties to the present Convention.

(3) The provisions of the present Convention do not apply to warships or pleasure yachts.

Article III

The Contracting Governments undertake to co-operate in securing the highest practicable degree of uniformity in formalities, documentary requirements and procedures in all matters in which such uniformity will facilitate and improve international maritime traffic and keep to a minimum any alterations in formalities, documentary requirements and procedures necessary to meet special requirements of a domestic nature.

Article IV

With a view to achieving the ends set forth in the preceding articles of the present Convention, the Contracting Governments undertake to cooperate with each other or through the Inter-Governmental Maritime Consultative Organization2 (hereinafter called the “Organization”) in matters relating to formalities, documentary requirements and procedures, as well as their application to international maritime traffic.

Article V

(1) Nothing in the present Convention or its annex shall be interpreted as preventing the application of any wider facilities which a Contracting Government grants or may grant in future in respect of international maritime traffic under its national laws or the provisions of any other international agreement.

(2) Nothing in the present Convention or its annex shall be interpreted as precluding a Contracting Government from applying temporary measures considered by that Government to be necessary to preserve public morality, order and security or to prevent the introduction or spread of diseases or pests affecting public health, animals or plants.

(3) All matters that are not expressly provided for in the present Convention remain subject to the legislation of the Contracting Governments.

Article VI

For the purposes of the present Convention and its annex:
(a) Standards are those measures the uniform application of which by Contracting Governments in accordance with the Convention is necessary and practicable in order to facilitate international maritime traffic;
(b) Recommended Practices are those measures the application of which by Contracting Governments is desirable in order to facilitate international maritime traffic.

Article VII

(1) The annex to the present Convention may be amended by the Contracting Governments, either at the proposal of one of them or by a Conference convened for that purpose.

(2) Any Contracting Government may propose an amendment to the annex by forwarding a draft amendment to the Secretary-General of the Organization (hereinafter called the “Secretary-General”):
(a) Any amendment proposed in accordance with this paragraph shall be considered by the Facilitation Committee of the Organization, provided that it has been circulated at least three months prior to the meeting of this Committee. If adopted by two thirds of the Contracting Governments present and voting in the Committee, the amendment shall be communicated to all Contracting Governments by the Secretary-General.
(b) Any amendment to the annex under this paragraph shall enter into force 15 months after communication of the proposal to all Contracting Governments by the Secretary-General unless within 12 months after the communication at least one third of Contracting Governments have notified the Secretary-General in writing that they do not accept the proposal.
(c) The Secretary-General shall inform all Contracting Governments of any notification received under subparagraph (b) and of the date of entry into force.
(d) Contracting Governments which do not accept an amendment are not bound by that amendment but shall follow the procedure laid down in article VIII of the present Convention.

(3) A conference of the Contracting Governments to consider amendments to the annex shall be convened by the Secretary-General upon the request of at least one third of these Governments. Every amendment adopted by such conference by a two-thirds majority of the Contracting Governments present and voting shall enter into force six months after the date on which the Secretary-General notifies the Contracting Governments of the amendment adopted.

(4) The Secretary-General shall notify promptly all signatory Governments of the adoption and entry into force of any amendment under this article.

Article VIII

(1) Any Contracting Government that finds it impracticable to comply with any Standard by bringing its own formalities, documentary requirements or procedures into full accord with it or which deems it necessary for special reasons to adopt formalities, documentary requirements or procedures differing from that Standard, shall so inform the Secretary-General and notify him of the differences between its own practice and such Standard. Such notification shall be made as soon as possible after entry into force of the present Convention for the Government concerned, or after the adoption of such differing formalities, documentary requirements or procedures.

(2) Notification by a Contracting Government of any such difference in the case of an amendment to a Standard or of a newly adopted Standard shall be made to the Secretary-General as soon as possible after the entry into force of such amended or newly adopted Standard, or after the adoption of such differing formalities, documentary requirements or procedures, and may include an indication of the action proposed to bring the formalities, documentary requirements or procedures into full accord with the amended or newly adopted Standard.

(3) Contracting Governments are urged to bring their formalities, documentary requirements and procedures into accord with the Recommended Practices in so far as practicable. As soon as any Contracting Government brings its own formalities, documentary requirements and procedures into accord with any Recommended Practice, it shall notify the Secretary-General thereof.

(4) The Secretary-General shall inform the Contracting Governments of any notification made to him in accordance with the preceding paragraphs of this article.

Article IX

The Secretary-General shall convene a conference of the Contracting Governments for revision or amendment of the present Convention at the request of not less than one third of the Contracting Governments. Any revision or amendments shall be adopted by a two-thirds majority vote of the Conference and then certified and communicated by the Secretary-General to all Contracting Governments for their acceptance. One year after the acceptance of the revision or amendments by two thirds of the Contracting Governments, each revision or amendment shall enter into force for all Contracting Governments except those which, before its entry into force, make a declaration that they do not accept the revision or amendment. The Conference may by a two-thirds majority vote determine at the time of its adoption that a revision or amendment is of such a nature that any Contracting Government which has made such a declaration and which does not accept the revision or amendment within a period of one year after the revision or amendment enters into force shall, upon the expiration of this period, cease to be a Party to the Convention.

Article X

(1) The present Convention shall remain open for signature for six months from this day’s date and shall thereafter remain open for accession.

(2) The Governments of States Members of the United Nations, or of any of the specialized agencies, or the International Atomic Energy Agency, or Parties to the Statute of the International Court of Justice may become Parties to the present Convention by:
(a) signature without reservation as to acceptance;
(b) signature with reservation as to acceptance followed by acceptance; or
(c) accession.

Acceptance or accession shall be effected by the deposit of an instrument with the Secretary-General.

(3) The Government of any State not entitled to become a Party under paragraph 2 of this article may apply through the Secretary-General to become a Party and shall be admitted as a Party in accordance with paragraph 2, provided that its application has been approved by two thirds of the Members of the Organization other than Associate Members.

Article XI

The present Convention shall enter into force 60 days after the date upon which the Governments of at least 10 States have either signed it without reservation as to acceptance or have deposited instruments of acceptance or accession. It shall enter into force for a Government which subsequently accepts it or accedes to it 60 days after the deposit of the instrument of acceptance or accession.

Article XII

Three years after entry into force of the present Convention with respect to a Contracting Government, such Government may denounce it by notification in writing addressed to the Secretary-General, who shall notify all Contracting Governments of the content and date of receipt of any such notification. Such denunciation shall take effect one year, or such longer period as may be specified in the notification, after its receipt by the Secretary-General.

Article XIII

(1) (a) The United Nations, in cases where they are the administering authority for a territory, or any Contracting Government responsible for the international relations of a territory, shall as soon as possible consult with such territory in an endeavour to extend the present Convention to that territory, and may at any time by notification in writing given to the Secretary-General declare that the Convention shall extend to such territory.
(b) The present Convention shall from the date of the receipt of the notification or from such other date as may be specified in the notification extend to the territory named therein.
(c) The provisions of article VIII of the present Convention shall apply to any territory to which the Convention is extended in accordance with the present article; for this purpose, the expression “its own formalities, documentary requirements or procedures” shall include those in force in that territory.
(d) The present Convention shall cease to extend to any territory one year after the receipt by the Secretary-General of a notification to this effect, or on such later date as may be specified therein.

(2) The Secretary-General shall inform all the Contracting Governments of the extension of the present Convention to any territory under paragraph 1 of this article, stating in each case the date from which the Convention has been so extended.

Article XIV

The Secretary-General shall inform all signatory Governments, all Contracting Governments and all Members of the Organization of:
(a) the signatures affixed to the present Convention and the dates thereof;
(b) the deposit of instruments of acceptance and accession together with the dates of their deposit;
(c) the date on which the Convention enters into force in accordance with article XI;
(d) any notification received in accordance with articles XII and XIII and the date thereof;
(e) the convening of any conference under articles VII or IX.

Article XV

The present Convention and its annex shall be deposited with the Secretary-General, who shall transmit certified true copies thereof to signatory Governments and to acceding Governments. As soon as the present Convention enters into force, it shall be registered by the Secretary-General in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations.

Article XVI

The present Convention and its annex shall be established in the English and French languages, both texts being equally authentic. Official translations shall be prepared in the Russian and Spanish languages and shall be deposited with the signed originals.

In witness thereof the undersigned, being duly authorized by their respective Governments for that purpose, have signed the present Convention.3

Done at London this ninth day of April 1965.

 

ANNEX

Section 1
DEFINITIONS AND GENERAL PROVISIONS

A. Definitions

For the purpose of the provisions of this annex, the following meanings shall be attributed to the terms listed:

Cargo. Any goods, wares, merchandise, and articles of every kind whatsoever carried on a ship, other than mail, ship’s stores, ship’s spare parts, ship’s equipment, crew’s effects and passengers’ accompanied baggage.

Crew’s effects. Clothing, items in everyday use and other articles, which may include currency, belonging to the crew and carried on the ship.

Crew member. Any person actually employed for duties on board during a voyage in the working or service of a ship and included in the crew list.

Cruise ship. A ship on an international voyage carrying passengers participating in a group programme and accommodated aboard, for the purpose of making scheduled temporary tourist visits at one or more different ports, and which during the voyage does not normally:
(a) embark or disembark any other passengers;
(b) load or discharge any cargo.

Document. Data carrier with data entries.

Data carrier. Medium designed to carry records of data entries.

Mail. Dispatches of correspondence and other objects tendered by and intended for delivery to postal administrations.

Passenger in transit. A passenger who arrives by ship from a foreign country for the purpose of continuing his journey by ship or some other means of transport to a foreign country.

Passengers’ accompanied baggage. Property, which may include currency, carried for a passenger on the same ship as the passenger, whether in his personal possession or not, so long as it is not carried under a contract of carriage or other similar agreement.

Public Authorities. The agencies or officials in a State responsible for the application and enforcement of the laws and regulations of that State which relate to any aspect of the Standards and Recommended Practices contained in this annex.

Security measures. Internationally agreed measures to improve security on board ships and in port areas to prevent unlawful acts against passengers and crews on board ships.4

Shipowner. One who owns or operates a ship, whether a person, a corporation or other legal entity, and any person acting on behalf of the owner or operator.

Ship’s equipment. Articles, other than ship’s spare parts, on board a ship for use thereon, which are removable but not of a consumable nature, including accessories such as lifeboats, life-saving devices, furniture, ship’s apparel and similar items.

Ship’s spare parts. Articles of a repair or replacement nature for incorporation into the ship in which they are carried.

Ship’s stores. Goods for use in the ship, including consumable goods, goods carried for sale to passengers and crew members, fuel and lubricants, but excluding ship’s equipment and ship’s spare parts.

Shore leave. Permission for a crew member to be ashore during the ship’s stay in port within such geographical or time limits, if any, as may be decided by the public authorities.

Time of arrival. Time when a ship first comes to rest, whether at anchor or at a dock, in a port.

Transport document. Document evidencing a contract of carriage between a shipowner and a consignor, such as a sea waybill, a bill of lading or a multimodal transport document.

B. General provisions

In conjunction with paragraph 2 of article V of the Convention, the provisions of this annex shall not preclude public authorities from taking such appropriate measures, including calling for further information, as may be necessary in cases of suspected fraud, or to deal with special problems constituting a grave danger to public order (ordre public), public security or public health, such as unlawful acts against the safety of maritime traffic and illicit trafficking in narcotic drugs and psychotropic substances, or to prevent the introduction or spread of disease or pests affecting animals or plants.

1.1. Standard. Public authorities shall in all cases require only essential information to be furnished, and shall keep the number of items to a minimum.

Where a specific list of particulars is set out in this annex, public authorities shall not require to be furnished such of those particulars as they consider not essential.

1.1.1. Recommended Practice. Public authorities should take into account the facilitation implications which may result from the introduction of automatic data-processing and -transmission techniques, and should consider these in collaboration with shipowners and all other interested parties.

Existing information requirements and control procedures should be simplified, and attention should be given to the desirability of obtaining compatibility with other relevant information systems.

1.2. Recommended Practice. Notwithstanding the fact that documents for certain purposes may be separately prescribed and required in this annex, public authorities, bearing in mind the interests of those who are required to complete the documents as well as the purposes for which they are to be used, should provide for any two or more such documents to be combined into one in any case in which this is practicable and in which an appreciable degree of facilitation would result.

1.3. Recommended Practice. Measures and procedures imposed by Contracting Governments for purposes of security or narcotics control should be efficient and, where possible, utilize advanced techniques, including automatic data processing (ADP). Such measures and procedures should be implemented in such a manner as to cause a minimum of interference with, and to prevent unnecessary delays to, ships and persons or property on board.

C. Electronic data-processing techniques

1.4. Standard. When introducing electronic data interchange (EDI) techniques to facilitate clearance processes, Contracting Governments shall encourage public authorities and other parties concerned (shipowners, handling companies, seaports, and/or cargo agents, etc.,) to exchange data in conformity with the relevant UN standards, including UN Electronic Data Interchange for Administration, Commerce and Transport (UN/EDIFACT) standards.

1.5. Standard. Public authorities shall accept any of the documents required for clearance processes in paper form, when introduced by data processing techniques on plain paper, provided that they are legible, conform to the layout of the documents in the FAL Convention and contain the required information.

1.6. Standard. Public authorities, when introducing electronic data interchange (EDI) techniques for clearance processes, shall limit the information they require from shipowners and other parties concerned to that required by the FAL Convention.

1.7. Recommended Practice. When planning for, introducing or modifying electronic data interchange (EDI) techniques for clearance processes, public authorities should:
(a) afford all interested parties, from the outset, the opportunity for consultation;
(b) evaluate existing procedures and eliminate those which are unnecessary;
(c) determine those procedures which are to be computerized;
(d) use United Nations (UN) Recommendations and relevant ISO Standards to the maximum extent practicable;
(e) adapt these techniques for multimodal applications; and
(f) take appropriate steps to minimize the cost of implementing these techniques to operators and other private parties.

1.8. Standard. Public authorities, when introducing electronic data interchange (EDI) techniques to assist clearance processes, shall encourage their use by maritime operators and other parties concerned but shall not reduce levels of service available to operators who do not use such techniques.

D. Illicit drug trafficking

1.9. Recommended Practice. Public authorities should seek to establish co-operation arrangements with shipowners and other parties concerned to improve their ability to combat drug smuggling, while providing enhanced facilitation. Such arrangements could be based on the Customs Co-Operation Council5 Memoranda of Understanding and the associated guidelines.

1.10. Standard. Where, as part of co-operation arrangements, public authorities, shipowners, and other parties concerned are provided access to sensitive commercial and other information, the information shall be treated confidentially.

1.11. Recommended Practice. Public authorities should use risk analysis to improve their ability to target illicit drug movements thereby facilitating the legitimate circulation of persons and goods.


Section 2
ARRIVAL, STAY AND DEPARTURE OF THE SHIP

This section contains the provisions concerning the formalities required of shipowners by the public authorities on the arrival, stay and departure of the ship and shall not be read so as to preclude a requirement for the presentation for inspection by the appropriate authorities of certificates and other papers carried by the ship pertaining to its registry, measurement, safety, manning and other related matters.6

A. General

2.1. Standard. Public authorities shall not require for their retention, on arrival or departure of ships to which the Convention applies, any documents other than those covered by the present section.

The documents in question are:
– General Declaration;
– Cargo Declaration;
– Ship’s Stores Declaration;
– Crew’s Effects Declaration;
– Crew List;
– Passenger List;
– the document required under the Universal Postal Convention for mail;
– Maritime Declaration of Health.

2.1.1. Standard. Contracting Governments shall not require consular formalities, charges or fees in connection with documents for the clearance of ships.

B. Contents and purpose of documents

2.2. Standard. The General Declaration shall be the basic document on arrival and departure providing information required by public authorities relating to the ship.

2.2.1. Recommended Practice. The same form of General Declaration should be accepted for both the arrival and the departure of a ship.

2.2.2. Recommended Practice. In the General Declaration, public authorities should not require more than the following information:
   – name and description of the ship;
   – nationality of ship;
   – particulars regarding registry;
   – particulars regarding tonnage;
   – name of master;
   – name and address of ship’s agent;
   – brief description of the cargo;
   – number of crew;
   – number of passengers;
   – brief particulars of voyage;
   – date and time of arrival, or date of departure;
   – port of arrival or departure;
   – position of the ship in the port.

2.2.3. Standard. Public authorities shall accept a General Declaration either dated and signed by the master, the ship’s agent or some other person duly authorized by the master, or authenticated in a manner acceptable to the public authority concerned.

2.3. Standard. The Cargo Declaration shall be the basic document on arrival and departure providing information required by public authorities relating to the cargo. However, particulars of any dangerous cargo may also be required to be furnished separately.

2.3.1. Recommended Practice. In the Cargo Declaration, public authorities should not require more than the following information:
(a) on arrival
   – name and nationality of the ship,
   – name of master,
   – port arrived from,
   – port where report is made,
   – container identification, where appropriate; marks and numbers; number and kind of packages; quantity and description of the goods,
   – transport document numbers for cargo to be discharged at the port in question,
   – ports at which cargo remaining on board will be discharged,
   – original ports of shipment in respect of goods shipped under multimodal transport documents or through bills of lading;
(b) on departure
   – name and nationality of the ship,
   – name of master,
   – port of destination,
   – in respect of goods loaded at the port in question: container identification, where appropriate; marks and numbers; number and kind of packages; quantity and description of the goods,
   – transport document numbers for cargo loaded at the port in question.
   Note: For the purposes of adequately describing the number and kind of packages on the cargo declaration, shipowners and other concerned parties should ensure that the external packaging unit of the goods will be used. If the goods are on pallets, the number and kind of packages on the pallet(s) should be stated. If the goods on the pallet are not packaged, the quantity and description of goods on the pallet should be used.

2.3.2. Standard. In respect of cargo remaining on board, public authorities shall require only brief details of the minimum essential items of information to be furnished.

2.3.3. Standard. Public authorities shall accept a Cargo Declaration either dated and signed by the master, the ship’s agent or some other person duly authorized by the master, or authenticated in a manner acceptable to the public authority concerned.

2.3.4. Standard. Public authorities shall accept in place of the Cargo Declaration a copy of the ship’s manifest provided it contains at least information required in accordance with Recommended Practice 2.3.1 and Standard 2.3.2 and is signed or authenticated, and dated, in accordance with Standard 2.3.3.

2.3.4.1. Recommended Practice. As an alternative to Standard 2.3.4, public authorities may accept a copy of the transport document signed or authenticated in accordance with Standard 2.3.3, or certified as a true copy, if the nature and quantity of cargo make this practicable and provided that any information in accordance with Recommended Practice 2.3.1 and Standard 2.3.2 which does not appear in such documents is also furnished elsewhere and duly certified.

2.3.5. Standard. Public authorities shall allow unmanifested parcels in possession of the master to be omitted from the Cargo Declaration provided that particulars of these parcels are furnished separately.
Note: Particulars of unmanifested parcels should be furnished on a separate form and should include relevant parts of the information normally shown in the Cargo Declaration. The IMO Cargo Declaration form could be used, with the title amended, e.g. to read: “Unmanifested Parcels List”.

2.4. Standard. The Ship’s Stores Declaration shall be the basic document on arrival and departure providing information required by public authorities relating to ship’s stores.

2.4.1. Standard. Public authorities shall accept a Ship’s Stores Declaration either dated and signed by the master or by some other ship’s officer duly authorized by the master and having personal knowledge of the facts regarding the ship’s stores, or authenticated in a manner acceptable to the public authority concerned.

2.5. Standard. The Crew’s Effects Declaration shall be the basic document providing information required by public authorities relating to crew’s effects. It shall not be required on departure.

2.5.1. Standard. Public authorities shall accept a Crew’s Effects Declaration either dated and signed by the master or by some other ship’s officer duly authorized by the master, or authenticated in a manner acceptable to the public authority concerned. The public authorities may also require each crew member to place his signature, or, if he is unable to do so, his mark, against the declaration relating to his effects.

2.5.2. Recommended Practice. Public authorities should normally require particulars of only those crew’s effects which would not qualify for relief from Customs duties and taxes or which are subject to prohibitions or restrictions.

2.6. Standard. The Crew List shall be the basic document providing public authorities with information relating to the number and composition of the crew on the arrival and departure of a ship.

2.6.1. Standard. In the Crew List, public authorities shall not require more than the following information:
   – name and nationality of ship;
   – family name;
   – given names;
   – nationality;
   – rank or rating;
   – date and place of birth;
   – nature and number of identity document;
   – port and date of arrival;
   – arriving from.

2.6.2. Standard. Public authorities shall accept a Crew List either dated and signed by the master or by some other ship’s officer duly authorized by the master, or authenticated in a manner acceptable to the public authority concerned.

2.6.3. Standard. Public authorities shall not normally require a Crew List to be submitted on each call in cases where a ship, serving in a scheduled programme, calls again at the same port at least once within 14 days and when there has been no change in the crew, in which case a statement of “No Change” shall be presented in a manner acceptable to the public authorities concerned.

2.6.4. Recommended Practice. Under the circumstances mentioned in Standard 2.6.3 but where minor changes in the crew have taken place, public authorities should not normally require a new, full Crew List to be submitted but should accept the existing Crew List with the changes indicated.

2.7. Standard. The Passenger List shall be the basic document providing public authorities with information relating to passengers on the arrival and departure of a ship.

2.7.1. Recommended Practice. Public authorities should not require Passenger Lists on short sea routes or combined ship/railway services between neighbouring countries.

2.7.2. Recommended Practice. Public authorities should not require embarkation or disembarkation cards in addition to Passenger Lists in respect of passengers whose names appear on those Lists. However, where public authorities have special problems constituting grave danger to public health, a person on an international voyage may on arrival be required to give a destination address in writing.

2.7.3. Recommended Practice. In the Passenger List, public authorities should not require more than the following information:
   – name and nationality of the ship;
   – family name;
   – given names;
   – nationality;
   – date of birth;
   – place of birth;
   – port of embarkation;
   – port of disembarkation;
   – port and date of arrival of the ship.

2.7.4. Recommended Practice. A list compiled by the shipowners for their own use should be accepted in place of the Passenger List, provided it contains at least the information required in accordance with Recommended Practice 2.7.3 and is dated and signed or authenticated in accordance with Standard 2.7.5.

2.7.5. Standard. Public authorities shall accept a Passenger List either dated and signed by the master, the ship’s agent or some other person duly authorized by the master, or authenticated in a manner acceptable to the public authority concerned.

2.7.6. Standard. Public authorities shall ensure that shipowners notify them on arrival of the presence of any stowaway discovered on board.
Note: Notification of stowaways can be made, for example, by a notation in the “Remarks” area of the General Declaration or by using a Passenger or a Crew List, with the title amended to “stowaway list”.

2.7.6.1. Recommended Practice. When a stowaway has inadequate documents, public authorities should, whenever practicable and to an extent compatible with national legislation and security requirements, issue a covering letter with a photograph of the stowaway and any other important information. The letter, authorizing the return of the stowaway either to his country of origin or to the point where the stowaway commenced his journey, as appropriate, by any means of transportation and specifying any other conditions imposed by the authorities, should be handed over to the operator effecting the removal of the stowaway. This letter will include information required by the authorities at transit points and/or the point of disembarkation.
Note: This recommendation is not intended to prevent public authorities from further examination of a stowaway for possible prosecution and/or deportation. Further, nothing in this recommendation is to be construed as contradicting the provisions of the United Nations Convention Relating to the Status of Refugees of 28 July 1951 and the United Nations Protocol relating to the Status of Refugees of 31 January 1967, which concern the prohibition of the expulsion or return of a refugee.

2.8. Standard. Public authorities shall not require on arrival or departure of the ship any written declaration in respect of mail other than that prescribed in the Universal Postal Convention.

2.9. Standard. The Maritime Declaration of Health shall be the basic document providing information required by port health authorities elating to the state of health on board a ship during the voyage and on arrival at a port.

C. Documents on arrival

2.10. Standard. In respect of a ship’s arrival in port, public authorities shall not require more than:
   – 5 copies of the General Declaration;
   – 4 copies of the Cargo Declaration;
   – 4 copies of the Ship’s Stores Declaration;
   – 2 copies of the Crew’s Effects Declaration;
   – 4 copies of the Crew List;
   – 4 copies of the Passenger List;
   – 1 copy of the Maritime Declaration of Health.

D. Documents on departure

2.11. Standard. In respect of a ship’s departure from port, public authorities shall not require more than:
   – 5. copies of the General Declaration;
   – 4 copies of the Cargo Declaration;
   – 3 copies of the Ship’s Stores Declaration;
   – 2 copies of the Crew List;
   – 2 copies of the Passenger List.

2.11.1. Standard. A new Cargo Declaration shall not be required on departure from a port in respect of cargo which has been the subject of a declaration on arrival in that port and which has remained on board.

2.11.2. Recommended Practice. A separate Ship’s Stores Declaration on departure should not be required in respect of ship’s stores which have been the subject of a declaration on arrival, nor in respect of stores shipped in the port and covered by another customs document presented in that port.

2.11.3. Standard. Where public authorities require information about the crew of a ship on its departure, a copy of the Crew List, presented on arrival, shall be accepted on departure if signed again and endorsed to indicate any change in the number or composition of the crew or to indicate that no such change has occurred.

2.12.7

E. Consecutive calls at two or more ports in the same State

2.13. Recommended Practice. Taking into account the procedures carried out on the arrival of a ship at the first port of call in the territory of a State, the formalities and documents required by the public authorities at any subsequent port of call in that country visited without intermediate call at a port in another country should be kept to a minimum.

F. Completion on documents

2.14. Recommended Practice. Public authorities should as far as possible accept the documents provided for in this annex, except as regards Standard 3.7, irrespective of the language in which the required information is furnished thereon, provided that they may require a written or oral translation into one of the official languages of their country or of the Organization when they deem it necessary.

2.15. Standard. Public authorities shall accept information conveyed by any legible and understandable medium, including documents handwritten in ink or indelible pencil or produced by automatic data processing techniques.

2.15.1. Standard. Public authorities shall accept a signature, when required, in handwriting, in facsimile, perforated, stamped, in symbols, or made by any other mechanical or electronic means, if such acceptance is not inconsistent with national laws. The authentication of information submitted on non-paper media shall be in a manner acceptable to the public authority concerned.

2.16. Standard. Public authorities of the country of any intended port of arrival, discharge, or transit shall not require any document relating to the ship, its cargo, stores, passengers or crew, as mentioned in this section, to be legalized, verified, authenticated, or previously dealt with by any of their representatives abroad. This shall not be deemed to preclude a requirement for the presentation of a passport or other identity document of a passenger or crew member for visa or similar purposes.

G. Errors in documentation and penalties therefor

2.17. Standard. Public authorities shall, without delaying the ship, allow correction of errors in a document provided for in this annex which they are satisfied are inadvertent, not of a serious nature, not due to recurrent carelessness and not made with intent to violate laws or regulations, on the condition that these errors are discovered before the document is fully checked and the corrections can be effected without delay.

2.18. Standard. If errors are found in documents provided for in this annex which have been signed by or on behalf of a shipowner or master, or otherwise authenticated, no penalties shall be imposed until an opportunity has been given to satisfy the public authorities that the errors were inadvertent, not of a serious nature, not due to recurrent carelessness and not made with intent to violate laws or regulations.

H. Special measures of facilitation for ships calling at ports in order to put ashore sick or injured crew members, passengers or other persons for emergency medical treatment

2.19. Standard. Public authorities shall seek the co-operation of shipowners to ensure that, when ships intend to call at ports for the sole purpose of putting ashore sick or injured crew members, passengers or other persons for emergency medical treatment, the master shall give the public authorities as much notice as possible of that intention, with the fullest possible details of the sickness or injury and of the identity and status of the persons.

2.20. Standard. Public authorities shall, by radio whenever possible, but in any case by the fastest channels available, inform the master, before the arrival of the ship, of the documentation and the procedures necessary to put the sick or injured persons ashore expeditiously and to clear the ship without delay.

2.21. Standard. With regard to ships calling at ports for this purpose and intending to leave again immediately, public authorities shall give priority in berthing if the state of the sick person or the sea conditions do not allow a safe disembarkation in the roads or harbour approaches.

2.22. Standard. With regard to ships calling at ports for this purpose and intending to leave again immediately, public authorities shall not normally require the documents mentioned in Standard 2.1 with the exception of the Maritime Declaration of Health and, if it is indispensable, the General Declaration.

2.23. Standard. Where public authorities require the General Declaration, this document shall not contain more information than that mentioned in Recommended Practice 2.2.2 and, wherever possible, shall contain less.

2.24. Standard. Where the public authorities apply control measures related to the arrival of a ship prior to sick or injured persons being put ashore, emergency medical treatment and measures for the protection of public health shall take precedence over these control measures.

2.25. Standard. Where guarantees or undertakings are required in respect of costs of treatment or eventual removal or repatriation of the persons concerned, emergency medical treatment shall not be withheld or delayed while these guarantees or undertakings are being obtained.

2.26. Standard. Emergency medical treatment and measures for the protection of public health shall take precedence over any control measures which public authorities may apply to sick or injured persons being put ashore.


Section 3
ARRIVAL AND DEPARTURE OF PERSONS

This section contains the provisions concerning the formalities required by public authorities from crew and passengers on the arrival or departure of a ship.

A. Arrival and departure of persons

3.1. Standard. A valid passport shall be the basic document providing public authorities with information relating to the individual passenger on arrival or departure of a ship.

3.1.1. Recommended Practice. Contracting Governments should as far as possible agree, by bilateral or multilateral agreements, to accept official documents of identity in lieu of passports.

3.2. Standard. Public authorities shall make arrangements whereby passports, or official documents of identity accepted in their place, from ship’s passengers need be inspected by the immigration authorities only once at the time of arrival and once at the time of departure. In addition, these passports or official documents of identity may be required to be produced for the purpose of verification or identification in connection with customs and other formalities on arrival and departure.

3.3. Standard. After individual presentation of passports or official documents of identity accepted in their place, public authorities shall hand back such documents immediately after examination rather than withholding them for the purpose of obtaining additional control, unless there is some obstacle to the admission of a passenger to the territory.

3.3.1. Standard. Each Contracting Government shall ensure that the public authorities seize fraudulent, falsified or counterfeit travel documents of inadmissible persons. Such documents shall be removed from circulation and returned to the appropriate authorities when practicable. In place of a seized document, a covering letter shall be issued by the removing State and attached to it will be a photocopy of the forged travel documents, if available, as well as any important information. The covering letter and its attachment shall be handed over to the operator responsible for the removal of the inadmissible person. It will serve to give information to the authorities at the transit and/or the original point of embarkation.
Note: The above Standard shall not be construed as overriding the right of the public authorities of the Contracting Governments to determine whether or not, depending on the individual case, possession of fraudulent documents in itself constitutes grounds for refusal of admission and prompt removal from the territory of State concerned. Nothing in this Standard is to be construed as contradicting the provisions of the United Nations Convention Relating to the Status of Refugees of 28 July 1951 and the United Nations Protocol relating to the Status of Refugees of 31 January 1967, which concern the prohibitions of the expulsion of return of a refugee.

3.3.2. Standard. Contracting Governments shall accept for examination a person being returned from his point of disembarkation after having been found inadmissible if this person had embarked in their territory. Contracting Governments shall not return such a person to the country where he was earlier found to be inadmissible.
Note 1: This provision is not intended to prevent public authorities from further examining a returned inadmissible person to determine his eventual acceptability in the State or make arrangements for his transfer, removal or deportation to a State of which he is a national or where he is otherwise acceptable. Where a person who has been found to be inadmissible has lost or destroyed his travel document, a Contracting Government will accept instead a document attesting to the circumstances of embarkation and arrival issued by the public authorities of the Contracting Government where the person was found to be inadmissible.
Note 2: Nothing in this Standard or in Note 1 is to be construed as contradicting the provisions of the United Nations Convention Relating to the Status of Refugees of 28 July 1951 and the United Nations Protocol Relating to the Status of Refugees of 31 January 1967, which concern the prohibition of the expulsion or return of a refugee.

3.3.3. Standard. Before passengers and crew are accepted for examination as to their admissibility into the State, responsibility for their custody and care shall remain with the shipowner.

3.3.4. Recommended Practice. After acceptance of passengers and crew for examination, whether conditional or unconditional and if the persons concerned are under the physical control of the public authorities, the public authorities should be responsible for their custody and care until they are admitted for entry or are found to be inadmissible.

3.3.5. Standard. The obligation of a shipowner to transport any person away from the territory of a State shall terminate from the moment such a person has been definitely admitted into that State.

3.3.6. Standard. Where a person is found to be inadmissible, the public authorities shall, without unreasonable delay, inform the shipowner and consult the shipowner regarding the arrangements for removal. The shipowner is responsible for the costs of removal of an inadmissible person and, in the case where the person is transferred back to the custody of the shipowner, the shipowner shall be responsible for effecting his/her prompt removal to:
– the country of embarkation; or
– to any other place where the person is admissible.

3.3.7. Standard. Contracting Governments and shipowners shall co-operate, where practicable, to establish the validity and authenticity of passports and visas.

3.4. Recommended Practice. Public authorities should not require from embarking on disembarking passengers, or from shipowners on their behalf, any information in writing supplementary to or repeating that already presented in their passports or official documents of identity, other than as necessary to complete any documents provided for in this annex.

3.5. Recommended Practice. Public authorities which require written supplementary information, other than as necessary to complete any documents provided for in this annex, from embarking or disembarking passengers should limit requirements for further identification of passengers to the items set forth in Recommended Practice 3.6 (embarkation/disembarkation card). Public authorities should accept the embarkation/disembarkation card when completed by the passenger and should not require that it be completed or checked by the shipowner. Legible handwritten script should be accepted on the card, except where the form specifies block lettering. One copy only of the embarkation/disembarkation card, which may include one or more simultaneously prepared carbon copies, should be required from each passenger.

3.6. Recommended Practice. In the embarkation/disembarkation card, public authorities should not require more than the following information:
   – family name;
   – given name;
   – nationality,
   – number of passport or other official identity document;
   – date of birth;
   – place of birth;
   – occupation;
   – port of embarkation/disembarkation;
   – sex;
   – destination address;
   – signature.

3.7. Standard. In cases where evidence of protection against yellow fever is required from persons on board a ship, public authorities shall accept the International Certificate of Vaccination or Re-Vaccination in the forms provided for in the International Health Regulations.

3.8. Recommended Practice. Medical examination of persons on board or of persons disembarking from ships should normally be limited to those persons arriving from an area infected with quarantinable diseases within the incubation period of the disease concerned (as stated in the International Health Regulations). Additional medical examination may, however, be required in accordance with the International Health Regulations.

3.9. Recommended Practice. Public authorities should normally perform customs inspections of inbound passengers’ accompanied baggage on a sampling or selective basis. Written declarations in respect of passengers’ accompanied baggage should be dispensed with as far as possible.

3.9.1. Recommended Practice. Public authorities should, wherever possible, waive inspections of accompanied baggage of departing passengers, with due regard to the possible need to impose appropriate security measures.

3.9.2. Recommended Practice. Where inspection of accompanied baggage of departing passengers cannot be waived completely, such inspection should normally be performed on a sampling or selective basis.

3.10. Standard. A valid seafarer’s identity document or a passport shall be the basic document providing public authorities with information relating to the individual member of the crew on arrival or departure of a ship.

3.10.1. Standard. In the seafarer’s identity document, public authorities shall not require more than the following information:
   – family name;
   – given names;
   – date and place of birth;
   – nationality;
   – physical characteristics;
   – photograph (authenticated);
   – signature;
   – date of expiry (if any);
   – issuing public authority.

3.10.2. Standard. When it is necessary for a seafarer to enter or leave a country as a passenger by any means of transportation for the purpose of
(a) joining his ship or transferring to another ship,
(b) passing in transit to join his ship in another country, or for repatriation, or for any other purpose approved by the authorities of the country concerned, public authorities shall accept from that seafarer in place of a passport the valid seafarer’s identity document, when this document guarantees the readmission of the bearer to the country which issued the document.

3.10.3. Recommended Practice. Public authorities should not normally require presentation of individual identity documents or of information supplementing the seafarer’s identity document in respect of members of the crew other than that given in the Crew List.

B. Measures to facilitate clearance of cargo, passengers, crew and baggage

3.11. Recommended Practice. Public authorities should, with the co-operation of shipowners and port authorities, take appropriate measures to the end that satisfactory port traffic flow arrangements may be provided so that passengers, crew and baggage can be cleared rapidly, should provide adequate personnel, and should ensure that adequate installations are provided, particular attention being paid to baggage loading, unloading and conveyance arrangements (including the use of mechanized systems) and to points where passenger delays are frequently found to occur. Arrangements should be made, when necessary, for passage under shelter between the ship and the point where the passenger and crew check is to be made. Such arrangements and installations should be flexible and capable of expansion to meet increased security measures during higher threat situations.

3.11.1. Recommended Practice. Public authorities should:
(a) in co-operation with shipowners and port authorities, introduce suitable arrangements, such as:
   (i) an individual and continuous method of processing passengers and baggage;
   (ii) a system which would permit passengers readily to identify and obtain their checked baggage as soon as it is placed in an area where it may be claimed;
   (iii) ensuring that facilities and services are available to meet the needs of elderly and disabled passengers;
(b) ensure that port authorities take all necessary measures so that:
   (i) easy and speedy access for passengers and their baggage, to and from local transport, is provided;
   (ii) if crews are required to report to premises for governmental purposes, those premises should be readily accessible, and as close to one another as practicable.

3.11.2. Recommended Practice. Public authorities should consider, as a means of ensuring prompt clearance, the introduction of the dual-channel system8 for the clearance of passengers, and their baggage and private road vehicles.

3.12. Standard. Public authorities shall require that shipowners ensure that ship’s personnel take all appropriate measures which will help expedite arrival procedures for passengers and crew. These measures may include:
(a) furnishing public authorities concerned with an advance message giving the best estimated time of arrival, followed by information as to any change in time, and stating the itinerary of the voyage where this may affect inspection requirements;
(b) having ship’s documents ready for prompt review;
(c) providing for ladders or other means of boarding to be rigged while the ship is en route to berth or anchorage;
(d) providing for prompt, orderly assembling and presentation of persons on board, with necessary documents, for inspection, with attention to arrangements for relieving crew members for this purpose from essential duties in engine-rooms and elsewhere.

3.13. Recommended Practice. The practice of entering names on passenger and crew documents should be to put the family name or names first. Where both paternal and maternal family names are used, the paternal family name should be placed first. Where for married women both the husband’s and wife’s paternal family names are used, the husband’s paternal family name should be placed first.

3.14. Standard. Public authorities shall, without unreasonable delay, accept persons on board a ship for examination as to their admissibility into the State.

3.15. Standard. Public authorities shall not impose any penalty upon shipowners in the event that any control document in possession of a passenger is found by public authorities to be inadequate, or if, for that reason, the passenger is found to be inadmissible to the State.

3.15.1. Standard. Public authorities shall encourage shipowners to take precautions at the point of embarkation with a view to ensuring that passengers are in possession of any control documents prescribed by the receiving or transit States.

3.15.2. Standard. When a person is found to be inadmissible and is removed from the territory of the State, the shipowner shall not be precluded from recovering, from such a person, any costs arising from his inadmissibility.

3.15.3. Recommended Practice. For use at marine terminals and on board ships in order to facilitate and expedite international maritime traffic, public authorities should implement or, where the matter does not come within their jurisdiction, recommend responsible parties in their country to implement standardized international signs and symbols developed or accepted by the Organization in co-operation with other appropriate international organizations and which, to the greatest extent practicable, are common to all modes of transport.

C. Special facilities for marine transport of elderly and disabled passengers

3.16. Recommended Practice. Measures should be taken to ensure that all necessary information on transport and safety is readily available for passengers who have impaired hearing or vision.

3.17. Recommended Practice. For elderly and disabled passengers being set down or picked up at a terminal building, reserved points should be located as close as possible to main entrances. These should be clearly marked with appropriate signs. Access routes should be free of obstacles.

3.18. Recommended Practice. Where access to public services is limited, every effort should be made to provide accessible and reasonably priced public transportation services by adapting current and planned services or by providing special arrangements for passengers who have impaired mobility.

3.19. Recommended Practice. Provisions of suitable facilities should be made in terminals and on ships, as appropriate, to allow safe embarkation and disembarkation for elderly and disabled passengers.

D. Facilitation for ships engaged on cruises and for cruise passengers

3.20. Standard. Public authorities shall authorize granting of pratique by radio to a cruise ship when, on the basis of information received from it prior to its arrival, the health authority for the intended port of arrival is of the opinion that its arrival will not result in the introduction or spread of a quarantinable disease.

3.21. Standard. For cruise ships, the General Declaration, the Passenger List and the Crew List shall be required only at the first port of arrival and final port of departure in a country, provided that there has been no change in the circumstances of the voyage.

3.22. Standard. For cruise ships, the Ship’s Stores Declaration and the Crew’s Effects Declaration shall be required only at the first port of arrival in a country.

3.23. Standard. Passports or other official documents of identity shall at all times remain in the possession of cruise passengers.

3.24. Recommended Practice. If a cruise ship stays at a port for less than 72 hours, it should not be necessary for cruise passengers to have visas, except in special circumstances determined by the public authorities concerned.
Note: It is the intention of this Recommended Practice that each Contracting State may issue to such passengers, or accept from them upon arrival, some form indicating that they have permission to enter the territory.

3.25. Standard. Cruise passengers shall not be unduly delayed by the control measures exercised by public authorities.

3.26. Standard. In general, except for security purposes and for the purposes of establishing identity and admissibility, cruise passengers shall not be subject to personal examination by public authorities responsible for immigration control.

3.27. Standard. If a cruise ship calls consecutively at more than one port in the same country, passengers shall, in general, be examined by public authorities at the first port of arrival and at the final port of departure only.

3.28. Recommended Practice. To facilitate their prompt disembarkation, the inward control of passengers on a cruise ship, where practicable, should be carried out on board before arrival at the place of disembarkation.

3.29. Recommended Practice. Cruise passengers who disembark at one port and rejoin the same ship at another port in the same country should enjoy the same facilities as passengers who disembark and rejoin a cruise ship at the same port.

3.30. Recommended Practice. The Maritime Declaration of Health should be the only health control necessary for cruise passengers.

3.31. Standard. Duty-free ship’s stores shall be allowed aboard ship for cruise passengers during the ship’s stay in port.

3.32. Standard. Cruise passengers shall not normally be required to provide a written declaration for their personal effects. However, in the case of articles which involve a high amount of customs duties and other taxes and charges, a written declaration and a security may be required.

3.33. Recommended Practice. Cruise passengers should not be subject to any currency control.

3.34. Standard. Embarkation/disembarkation cards shall not be necessary for cruise passengers.

3.35. Recommended Practice. Except where passenger control is based solely on the Passenger List, the public authorities should not insist on the completion of the following details on the Passenger List:
   – nationality (column 6);
   – date and place of birth (column 7);
   – port of embarkation (column 8);
   – port of disembarkation (column 9).

E. Special measures of facilitation for passengers in transit

3.36. Standard. A passenger in transit who remains on board the ship on which he arrived and departs with it shall not normally be subjected to routine control by public authorities except for security purposes.

3.37. Recommended Practice. A passenger in transit should be allowed to retain his passport or other identity document.

3.38. Recommended Practice. A passenger in transit should not be required to complete a disembarkation/embarkation card.

3.39. Recommended Practice. A passenger in transit who is continuing his journey from the same port in the same ship should normally be granted temporary permission to go ashore during the ship’s stay in port if he so wishes.

3.40. Recommended Practice. A passenger in transit who is continuing his journey from the same port in the same ship should not be required to have a visa, except in special circumstances determined by the public authorities concerned.

3.41. Recommended Practice. A passenger in transit who is continuing his journey from the same port in the same ship should not normally be required to give a written Customs Declaration.

3.42. Recommended Practice. A passenger in transit who leaves the ship at one port and embarks in the same ship at a different port in the same country should enjoy the same facilities as a passenger who arrives and departs in the same ship at the same port.

F. Measures of facilitation for ships engaged in scientific services

3.43. Recommended Practice. A ship engaged in scientific services carries personnel who are necessarily engaged on the ship for such scientific purposes of the voyage. If so identified, such personnel should be granted facilities at least as favourable as those granted to the crew members of that ship.

G. Further measures of facilitation for foreigners belonging to the crews of ships engaged in international voyages – shore leave

3.44. Standard. Foreign crew members shall be allowed ashore by the public authorities while the ship on which they arrive is in port, provided that the formalities on arrival of the ship have been fulfilled and the public authorities have no reason to refuse permission to come ashore for reasons of public health, public safety or public order.

3.45. Standard. Crew members shall not be required to hold a visa for the purpose of shore leave.

3.46. Recommended Practice. Crew members, before going on or returning from shore leave, should not normally be subjected to personal checks.

3.47. Standard. Crew members shall not be required to have a special permit, e.g. a shore leave pass, for the purpose of shore leave.

3.48. Recommended Practice. If crew members are required to carry documents of identity with them when they are on shore leave, these documents should be limited to those mentioned in Standard 3.10.

3.49. Recommended Practice. Public authorities should provide a system of pre-arrival clearance to allow the crew of ships which call regularly at their ports to obtain advance approval for temporary shore leave. Where a ship has no adverse immigration record and is locally represented by a shipowner or a reputable agent of the shipowner, the public authorities should normally, after satisfactory consideration of such pre-arrival particulars as they may require, permit the ship to proceed directly to its berth and be subject to no further routine immigration formalities, unless otherwise required by the public authorities.


Section 4
ARRIVAL, STAY AND DEPARTURE OF CARGO AND OTHER ARTICLES

This section contains the provisions concerning the formalities required by public authorities from the shipowner, his agent or the master of the ship.

A. General

4.1. Recommended Practice. Public authorities should, with the co-operation of shipowners and port authorities, take appropriate measures to the end that port time may be kept to a minimum, should provide satisfactory port traffic flow arrangements, and should frequently review all procedures in connection with the arrival and departure of ships, including arrangements for embarkation and disembarkation, loading and unloading, servicing and the like and the security measures associated therewith. They should also make arrangements whereby cargo ships and their loads can be entered and cleared, in so far as may be practicable, at the ship working area.

4.2. Recommended Practice. Public authorities should, with the co-operation of shipowners and port authorities, take appropriate measures to the end that satisfactory port traffic flow arrangements are provided so that handling and clearance procedures for cargo will be smooth and uncomplicated. These arrangements should cover all phases from the time the ship arrives at the dock for unloading and public authority clearance and for warehousing and reforwarding of cargo if required. There should be convenient and direct access between the cargo warehouse and the public authority clearance area, which should be located close to the dock area and mechanical conveyance should be available, where possible.

4.3. Recommended Practice. Public authorities should encourage owners and/or operators of marine cargo terminals to equip them with storage facilities for special cargo (e.g. valuable goods, perishable shipments, human remains, radioactive and other dangerous goods, as well as live animals), as appropriate; those areas of marine cargo terminals in which general and special cargo and mail are stored prior to shipment by sea should be protected against access by unauthorized persons at all times.

4.4. Standard. A Contracting Government which continues to require export, import and transshipment licences or permits for certain types of goods shall establish simple procedures whereby such licences or permits can be obtained and renewed rapidly.

4.5. Recommended Practice. When the nature of a consignment could attract the attention of different clearance agencies, e.g. Customs and veterinary or sanitary controllers, Contracting Governments should delegate authority for clearance to Customs or one of the other agencies or, where not feasible, take all necessary steps to ensure that clearance is carried out simultaneously at one place and with a minimum of delay.

4.6. Recommended Practice. Public authorities should provide simplified procedures for the prompt clearance of private gift packages and trade samples not exceeding a certain value or quantity which should be set at as high a level as possible.

B. Clearance of cargo

4.7. Recommended Practice. Public authorities should develop procedures to use pre-arrival information in order to facilitate the processing of customs declarations and to permit clearance prior to the arrival of cargo.

4.8. Recommended Practice. Public Authorities should provide procedures for the clearance of cargo based on the relevant provisions of and associated guidelines to the International Convention on the simplification and harmonization of Customs procedures – the Kyoto Convention.

4.9. Standard. Public authorities shall limit physical interventions to the minimum necessary to ensure compliance with the law by using risk assessment to target cargo for examination.

4.10. Recommended Practice. In so far as resources allow, public authorities should, on the basis of a valid request, conduct physical examinations of cargo, where necessary, at the point where it is loaded into its means of transport and while loading is in progress, either at the dockside or, in the case of unitized cargo, at the place where the container is loaded and sealed.

4.11. Standard. Public authorities shall ensure that requirements for collection of statistics do not significantly reduce the efficiency of maritime trade.

4.12. Recommended Practice. Public authorities should use electronic data interchange (EDI) techniques for the purposes of obtaining information in order to accelerate and simplify clearance processes.

4.13. Standard. Public authorities shall, subject to compliance with any national prohibitions or restrictions and any required port security or narcotics control measures, grant priority clearance to live animals, perishable goods and other consignments of urgent nature.

4.14. Recommended Practice. Contracting Governments should facilitate the temporary admission of specialized cargo-handling equipment arriving by ships and used on shore at ports of call for loading, unloading and handling cargo.

C. Containers and pallets

4.15. Standard. Public authorities shall, subject to compliance with their respective regulations, permit the temporary import of containers and pallets without payment of customs duties and other taxes and charges and shall facilitate their use in maritime traffic.

4.16. Recommended Practice. Public authorities should provide in their regulations, referred to in Standard 4.15, for the acceptance of a simple declaration to the effect that containers and pallets temporarily imported will be re-exported within the time-limit set by the State concerned.

4.17. Standard. Public authorities shall permit containers and pallets entering the territory of a State under the provisions of Standard 4.15 to depart the limits of the port of arrival for clearance of imported cargo and/or loading of export cargo under simplified control procedures and with a minimum of documentation.

4.18. Standard. Contracting Governments shall permit the temporary importation of component parts of containers without payment of customs duties and other taxes and charges when these parts are needed for the repair of containers already admitted under the terms of Standard 4.15.

D. Cargo not discharged at the port of intended destination

4.19. Standard. Where any cargo listed on the Cargo Declaration is not discharged at the port of intended destination, public authorities shall permit amendment of the Cargo Declaration and shall not impose penalties if satisfied that the cargo was not in fact loaded on the ship, or, if loaded, was landed at another port.

4.20. Standard. When, by error or for another valid reason, any cargo discharged at a port other than the port of intended destination, public authorities shall facilitate reforwarding to its intended destination. This provision does not apply to dangerous, prohibited or restricted cargo.

E. Limitation of shipowner’s responsibilities

4.21. Standard. Public authorities shall not require a shipowner to place special information for use of such authorities on a transport document or a copy thereof, unless the shipowner is, or is acting for, the importer or exporter.

4.22. Standard. Public authorities shall not hold the shipowner responsible for the presentation or accuracy of documents which are required of the importer or exporter in connection with the clearance of cargo, unless the shipowner is, or is acting for, the importer or exporter.


Section 5
PUBLIC HEALTH AND QUARANTINE, INCLUDING SANITARY MEASURES FOR ANIMALS AND PLANTS

5.1. Standard. Public authorities of a State not Party to the International Health Regulations shall endeavour to apply the relevant provisions for these Regulations to international shipping.

5.2. Recommended Practice. Contracting Governments having certain interests in common owing to their health, geographical, social or economic conditions should conclude special arrangements pursuant to article 85 of the International Health Regulations when such arrangements will facilitate the application of those Regulations.

5.3. Recommended Practice. Where Sanitary Certificates or similar documents are required in respect of shipments of certain animals, plants or products thereof, such certificates and documents should be simple and widely publicized and Contracting Governments should co-operate with a view to standardizing such requirements.

5.4. Recommended Practice. Public authorities should whenever practicable authorize granting of pratique by radio to a ship when, on the basis of information received from it prior to its arrival, the health authority for the intended port of arrival is of the opinion that its arrival will not result in the introduction or spread of a quarantinable disease. Health authorities should as far as practicable be allowed to join a ship prior to entry of the ship into port.

5.4.1. Standard. Public authorities shall seek the co-operation of shipowners to ensure compliance with any requirement that illness on a ship is to be reported promptly by radio to health authorities for the port for which the ship is destined, in order to facilitate provision for the presence of any special medical personnel and equipment necessary for health procedures on arrival.

5.5. Standard. Public authorities shall make arrangements to enable all travel agencies and others concerned to make available to passengers, sufficiently in advance of departure, lists of the vaccinations required by the public authorities of the countries concerned, as well as vaccination certificate forms conforming to the International Health Regulations. Public authorities shall take all possible measures to have vaccinators use the International Certificates of Vaccination or Re-Vaccination, in order to assure uniform acceptance.

5.6. Recommended Practice. Public authorities should provide facilities for the completion of International Certificates of Vaccination or Re-Vaccination as well as facilities for vaccination at as many ports as feasible.

5.7. Standard. Public authorities shall ensure that sanitary measures and health formalities are initiated forthwith, completed without delay, and applied without discrimination.

5.8. Recommended Practice. Public authorities should maintain at as many ports as feasible adequate facilities for the administration of public health, animal and agricultural quarantine measures.

5.9. Standard. There shall be maintained readily available at as many ports in a State as feasible such medical facilities as may be reasonable and practicable for the emergency treatment of crews and passengers.

5.10. Standard. Except in the case of an emergency constituting a grave danger to public health, a ship which is not infected or suspected of being infected with a quarantinable disease shall not, on account of any other epidemic disease, be prevented by the health authorities for a port from discharging or loading cargo or stores or taking on fuel or water.

5.11. Recommended Practice. Shipments of animals, animal raw materials, crude animal products, animal foodstuffs and quarantinable plant products should be permitted in specified circumstances when accompanied by a quarantine certificate in the form agreed by the States concerned.


Section 6
MISCELLANEOUS PROVISIONS

A. Bonds and other forms of security

6.1. Recommended Practice. Where public authorities require bonds or other forms of security from shipowners to cover liabilities under the customs, immigration, public health, agricultural quarantine or similar laws and regulations of a State, they should permit the use of a single comprehensive bond or other form of security wherever possible.

B. Services at ports

6.2. Recommended Practice. The normal services of public authorities at a port should be provided without charge during normal working hours. Public authorities should establish normal working hours for their services at ports consistent with the usual periods of substantial workload.

6.3. Standard. Contracting Governments shall adopt all practicable measures to organize the normal services of public authorities at ports in order to avoid unnecessary delay of ships after their arrival or when ready to depart and reduce the time for completion of formalities to a minimum, provided that sufficient notice of estimated time of arrival or departure shall be given to the public authorities.

6.4. Standard. No charge shall be made by a health authority for any medical examination, or any supplementary examination, whether bacteriological or otherwise, carried out at any time of the day or night, if such examination is required to ascertain the health of the person examined, nor for visit to and inspection of a ship for quarantine purposes except inspection of a ship for the issue of a Deratting or Deratting Exemption Certificate, nor shall a charge be made for any vaccination of a person arriving by ship nor for a certificate thereof. However, where measures other than these are necessary in respect of a ship or its passengers or crew and charges are made for them by a health authority, such charges shall be made in accordance with a single tariff which shall be uniform to the territory concerned and they shall be levied without distinction as to the nationality, domicile or residence of any person concerned or as to the nationality, flag, registry or ownership of the ship.

6.5. Recommended Practice. When the services of public authorities are provided outside the regular working hours referred to in Recommended Practice 6.2, they should be provided on terms which shall be moderate and not exceed the actual cost of the services rendered.

6.6. Standard. Where the volume of traffic at a port warrants, public authorities shall ensure that services are provided for the accomplishment of the formalities in respect of cargo and baggage, regardless of value or type.

6.7. Recommended Practice. Contracting Governments should endeavour to make arrangements whereby one Government will permit another Government certain facilities before or during the voyage to examine ships, passengers, crew, baggage, cargo and documentation for customs, immigration, public health, plant and animal quarantine purposes when such action will facilitate clearance upon arrival in the latter State.

C. Emergency assistance

6.8. Standard. Public authorities shall facilitate the arrival and departure of ships engaged in disaster relief work, the combating or prevention of marine pollution, or other emergency operations necessary to ensure maritime safety, the safety of the population or the protection of the marine environment.

6.9. Standard. Public authorities shall, to the greatest extent possible, facilitate the entry and clearance of persons, cargo, material and equipment required to deal with situations described in Standard 6.8.

6.10. Standard. Public authorities shall grant prompt customs clearance of specialized equipment needed to implement security measures.

D. National facilitation committees

6.11. Recommended Practice. Each Contracting Government should, where it considers such action necessary and appropriate, establish a national maritime transport facilitation programme based on the facilitation requirements of this annex and ensure that the objective of its facilitation programme should be to adopt all practical measures to facilitate the movement of ships, cargo, crews, passengers, mail and stores, by removing unnecessary obstacles and delays.

6.12. Recommended Practice. Each Contracting Government should establish a national maritime transport facilitation committee or a similar national co-ordinating body, for the encouragement of the adoption and implementation of facilitation measures, between governmental departments, agencies and other organizations concerned with, or responsible for, various aspects of international maritime traffic, as well as port authorities and shipowners.
Note: In establishing a national maritime transport facilitation committee or a similar national co-ordinating body, Contracting Governments are invited to take into account the guidelines set out in FAL.5/Circ.2.

_____________
1 Consolidated text of the Convention on Facilitation of International Maritime Traffic, 1965, as of January 1, 2001.
2 The name of the Organization was changed to “International Maritime Organization” by virtue of amendments to the Organization’s Convention which entered into force on 22 May 1982.
3 Signatures omitted.
4 Reference is made to the Convention for the Suppression of Unlawful Acts Against the Safety of Maritime Navigation, 1988 and to MSC/Circ. 443 of 26 September 1986, Measures to Prevent Unlawful Acts Against Passengers and Crews on board Ships.
5 Since 1994 known as the World Customs Organization.
6 See FAL.2/Circ. 35.
7 Numbers in the 2.12 series are reserved for future use.
8 Reference is made to Recommended Practice 11 and appendix II of Annex F3 of the Kyoto Convention.

/otsingu_soovitused.json