Keskkonna kriminaalõigusliku kaitse konventsioon
Vastu võetud 04.11.1998
(õ) 11.10.2005 10:25; 2.12.09 16:10
Konventsiooni ratifitseerimise seadus
| ELS nr 172 |
PREAMBUL
Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud sellele konventsioonile alla kirjutanud riigid,
arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada liikmesriikide suurem ühtsus;
veendunud vajaduses järgida ühtset kriminaalpoliitikat, mille eesmärk on kaitsta keskkonda;
arvestades, et tööstuse kontrollimatu areng võib saastust suurendada ning et saastus ohustab keskkonda;
arvestades, et inimeste elu ja tervist, elukeskkonda ning taimestikku ja loomastikku tuleb kaitsta kõigi vahenditega;
arvestades, et tehnoloogia kontrollimatu ja loodusressursside ülemäärane kasutamine toob kaasa suure ohu keskkonnale ning et ohtu saab vältida kooskõlastatud abinõudega;
tunnistades, et kuigi keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks tuleb esmalt rakendada muid kui kriminaalõiguslikke abinõusid, on kriminaalõigusel täita keskkonnakaitses oluline osa;
rõhutades, et raskete tagajärgedega keskkonnavastased õigusrikkumised peavad olema määratletud kuritegudena ja et nende eest tuleb ette näha karistused;
soovides rakendada tõhusaid abinõusid, mis võimaldavad selliste tegude toimepanija süüdi mõista ja teda karistada, ning soovides edendada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas;
arvestades, et juriidilisele isikule kriminaal- või haldusvastutuse kohaldamine tõhustab keskkonnavastaste õigusrikkumiste tõkestamist, ning täheldades rahvusvahelise koostöö tihenemist selles valdkonnas;
pidades meeles rahvusvahelisi konventsioone, mis sisaldavad keskkonnakaitse kriminaalõiguslikke sätteid;
arvestades Euroopa justiitsministrite 7. ja 17. konverentsil 1972. a Baselis ning 1990. a Istanbulis vastuvõetud järeldusi ning Parlamentaarse Assamblee 1992. a soovitust nr 1192,
on kokku leppinud järgmises.
1. peatükk
MÕISTETE KASUTAMINE
Artikkel 1. Mõistete kasutamine
Selles konventsioonis tähendab:
a) ebaseaduslik
keskkonnakaitset käsitleva õigusakti või asjaomase asutuse otsuse
rikkumist;
b) vesi põhjavett ning järve-, jõe-, ookeani- ja
merevett ning muud pinnavett.
2. peatükk
RIIKLIKUD ABINÕUD
Artikkel 2. Tahtlikult toimepandud tegu
(1) Konventsiooniosaline rakendab abinõusid, et määratleda kuritegudena
järgmised tahtlikult toimepandud teod:
a) ainete või ioniseeriva
kiirguse õhku, pinnasesse või vette viimine, juhtimine või heitmine:
i)
kui see põhjustab isiku surma või tema raske tervisekahjustuse või
ii)
tekitab olukorra, mis põhjustab isiku surma või tema raske
tervisekahjustuse;
b) ainete või ioniseeriva kiirguse ebaseaduslik
õhku, pinnasesse või vette viimine, juhtimine või heitmine, mis
põhjustab või võib põhjustada õhu, pinnase või vee seisundi püsiva
halvenemise, isiku surma või tema raske tervisekahjustuse või olulise
kahju kaitstavatele mälestusmärkidele ja teistele kaitstavatele
objektidele ning varale, taimedele ja loomadele;
c) jäätmete
ebaseaduslik kasutuselt kõrvaldamine, käitlemine, säilitamine või vedu
või sisse- või väljavedu, mis põhjustab või võib põhjustada isiku surma
või tema raske tervisekahjustuse või olulise kahju õhu, pinnase, vee ja
taimede kvaliteedile ning loomade tervisele;
d) käitise ebaseaduslik
tegutsemine, mis põhjustab või võib põhjustada isiku surma või tema
raske tervisekahjustuse või olulise kahju õhu, pinnase, vee ja taimede
kvaliteedile ning loomade tervisele;
e) tuumamaterjalide või muude
radioaktiivsete ainete või ohtlike kemikaalide ebaseaduslik tootmine,
käitlemine, säilitamine, kasutamine või vedu või sisse- või väljavedu,
mis põhjustab või võib põhjustada isiku surma või tema raske
tervisekahjustuse või olulise kahju õhu, pinnase, vee ja taimede
kvaliteedile ning loomade tervisele.
(2) Konventsiooniosaline rakendab abinõusid, et määratleda kuriteona lõikes 1 nimetatud kuriteole kaasaaitamine ja kuriteole kihutamine.
Artikkel 3. Ettevaatamatusest toimepandud teod
(1) Konventsiooniosaline rakendab abinõusid, et määratleda kuriteona artikli 2 lõike 1 punktides a ja e nimetatud ettevaatamatusest toimepandud teod.
(2) Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada Euroopa Nõukogu peasekretärile, et ta kohaldab lõiget 1 üksnes kergemeelsusest toimepandud tegudele.
(3) Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada Euroopa Nõukogu peasekretärile, et ta kohaldab lõiget 1 osaliselt või tervikuna artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile ii ning punktile b, kui kuritegu on toime pandud vara vastu või mälestusmärgi või muu kaitstava objekti vastu.
Artikkel 4. Muud kuriteod ja väärteod
Peale artiklites 2 ja 3 ettenähtud abinõude võtab konventsiooniosaline
ka meetmeid, et määratleda kuriteona või väärteona järgmised
ettevaatamatusest toimepandud või tahtlikult toimepandud teod:
a)
ebaseaduslik ainete või ioniseeriva kiirguse ebaseaduslik õhku,
pinnasesse või vette viimine, juhtimine või heitmine;
b)
ebaseaduslik müra põhjustamine;
c) jäätmete ebaseaduslik
kasutuselt kõrvaldamine, käitlemine, säilitamine või vedu või sisse- või
väljavedu;
d) käitise ebaseaduslik tegutsemine;
e)
tuumamaterjalide või muude radioaktiivse ainete või ohtlike kemikaalide
ebaseaduslik tootmine, käitlemine, säilitamine, kasutamine või vedu või
sisse- või väljavedu;
f) rahvuspargi, looduskaitseala,
veekaitseala või muu kaitseala looduslike komponentide pöördumatu
muutuse ebaseaduslik põhjustamine;
g) kaitsealusesse looduslikku
loomastiku või taimestiku liigi loodusest eemaldamine ja ebaseaduslik
valdamine, looma või taime kahjustamine, või nendega kaubitsemine või
looma tapmine.
Artikkel 5. Jurisdiktsioon
(1) Konventsiooniosaline rakendab abinõusid, et kohaldada kuriteo suhtes
jurisdiktsiooni, kui:
a) kuritegu on toime pandud tema territooriumil;
b)
kuritegu on toime pandud tema registreeritud või tema lipu all sõitva
laeva või tema registreeritud õhusõiduki pardal;
c)
kuriteo on toime pannud tema kodanik ja karistust tuleb kohaldada teo
toimepanemise kohas või kui teo toimepanemise kohas ei kehti ühegi riigi
karistusõigus.
(2) Konventsiooniosaline rakendab abinõusid kriminaaljurisdiktsiooni kehtestamiseks, kui kahtlustatav asub tema territooriumil ja kui ta ei anna kahtlustatavat konventsiooniosalisele väljaandmistaotluse alusel välja.
(3) Konventsiooniga ei ole vastuolus konventsiooniosalise õigus kohaldada kriminaaljurisdiktsiooni siseriikliku õiguse alusel.
(4) Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada Euroopa Nõukogu peasekretärile, et ta ei kohalda lõike 1 punktis c ja lõikes 2 käsitletud jurisdiktsiooni või et kohaldab seda üksnes erijuhtudel.
Artikkel 6. Karistused
Kooskõlas rahvusvaheliste õigusaktidega rakendab konventsiooniosaline abinõusid artiklites 2 ja 3 nimetatud kuriteo eest kuriteo raskust arvestava karistuse mõistmiseks. Konventsiooniosaline kohaldab vabadusekaotust või rahalist karistust ning võib lisakaristuseks määrata keskkonna seisundi taastamise.
Artikkel 7. Konfiskeerimine
(1) Konventsiooniosaline rakendab abinõusid, et konfiskeerida artiklites 2 ja 3 nimetatud kuriteovahendid ja tulu või vara tulu väärtuses.
(2) Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada Euroopa Nõukogu peasekretärile, et ta ei kohalda lõiget 1 teates nimetatud kuriteo, kuriteovahendite ja tulu suhtes või selle vara suhtes, mille väärtus vastab tulule.
Artikkel 8. Keskkonna seisundi taastamine
Konventsiooniosaline võib Euroopa Nõukogu peasekretärile alati teatada,
et ta sätestab keskkonna seisundi taastamise järgmiselt:
a)
asjaomane asutus võib anda korralduse, et pärast konventsioonikohaselt
määratletud rikkumist keskkonna seisund taastataks. Sellisele
korraldusele võib kohaldada teatavaid nõudeid;
b) kui
keskkonna seisundi taastamise korraldus ei ole täidetud, võib asjaomane
asutus siseriiklikku õigust järgides täita korralduse selles nimetatud
isiku kulul või asendada keskkonna seisundi taastamise kohustuse teise
kriminaalkaristusega või kohaldada kriminaalkaristust lisakaristusena.
Artikkel 9. Juriidilise isiku vastutus
(1) Konventsiooniosaline rakendab abinõusid, et karistada juriidilist isikut, kui artiklites 2 ja 3 nimetatud kuriteo on toime pandud juriidilise isiku organ või tema liige või esindaja.
(2) Juriidilise isiku karistamine lõikes 1 nimetatud kuriteo eest ei välista füüsilise isiku karistamist.
(3) Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada Euroopa Nõukogu peasekretärile, et ta ei kohalda lõiget 1 või et ta kohaldab seda üksnes erijuhtudel või teatavatele kuritegudele.
Artikkel 10. Riigiasutuste koostöö
(1) Konventsiooniosaline rakendab abinõusid, et tagada
keskkonnakaitseasutuste ning eeluurimis- ja teiste õigusasutuste koostöö:
a)
omal algatusel neid informeerides, kui on alust arvata, et on toime
pandud artiklis 2 nimetatud kuritegu;
b) andes nimetatud
asutustele vajalikku teavet nende taotlusel.
(2) Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada Euroopa Nõukogu peasekretärile, et ta ei kohalda lõiget 1 või et ta kohaldab seda üksnes erijuhtudel või teatavatele kuritegudele.
Artikkel 11. Rühma õigus osaleda kriminaalmenetluses
Konventsiooniosaline võib Euroopa Nõukogu peasekretärile alati teatada, et kooskõlas siseriikliku õigusega tagab ta keskkonnakaitserühmale, -fondile või -ühingule õiguse osaleda kriminaalmenetluses.
3. peatükk
RAHVUSVAHELISED MEETMED
Artikkel 12. Rahvusvaheline koostöö
(1) Konventsiooniosalised teevad oma õiguse põhimõtteid järgides koostööd nende lepingute alusel, mis käsitlevad rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades ning mis on kooskõlas konventsioonis nimetatud kuritegude uurimist ja menetlemist reguleerivate siseriiklike õigusaktidega.
(2) Konventsiooniosalised osutavad üksteisele abi artiklis 4 nimetatud nende kuritegude uurimisel ja menetlemisel, mida ei ole lõikes 1 käsitletud.
4. peatükk
LÕPPSÄTTED
Artikkel 13. Allakirjutamine ja jõustumine
(1) Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu
liikmesriikidele ja selle väljatöötamises osalenud
mitteliikmesriikidele. Riigid võivad avaldada nõusolekut olla
konventsiooniga seotud:
a) sellele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või
heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutades; või
b) sellele
alla kirjutades ning seejärel konventsiooni ratifitseerides, vastu
võttes või heaks kiites.
(2) Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskiri antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.
(3) Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil kolm riiki on lõike 1 kohaselt avaldanud nõusolekut olla konventsiooniga seotud.
(4) Allakirjutanud riigi suhtes, kes edaspidi avaldab nõusolekut olla konventsiooniga seotud, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil riik on andnud nõusoleku olla konventsiooniga seotud lõike 1 järgi.
Artikkel 14. Konventsiooniga ühinemine
(1) Pärast konventsiooni jõustumist ja konventsiooniosalistega konsulteerimist võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee kutsuda Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamusega vastuvõetud otsuse ning Ministrite Komitees esindatud konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsuse alusel konventsiooniga ühinema Euroopa Nõukogu mitteliikmesriike ja Euroopa Liitu ning riike, kes ei ole osalenud konventsiooni väljatöötamises.
(2) Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile.
Artikkel 15. Territoriaalne kohaldamine
(1) Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes ta konventsiooni kohaldab.
(2) Edaspidi võib riik Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teate alusel kohaldada konventsiooni teates täpsustatud muul territooriumil. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate hoiuleandmisest peasekretärile.
(3) Kahe eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib peasekretärile saadetava teatega selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.
Artikkel 16. Selle konventsiooni ning muude konventsioonide ja kokkulepete seos
(1) Konventsioon ei ole vastuolus õiguste ega kohustustega, mis tulenevad eriküsimusi reguleerivatest rahvusvahelistest mitmepoolsetest lepingutest.
(2) Konventsiooniosalised võivad konventsiooniga reguleeritavates valdkondades sõlmida kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid, et konventsiooni täiendada või et hõlbustada konventsiooni põhimõtete järgimist.
(3) Kui vähemalt kaks konventsiooniosalist on konventsiooniga reguleeritud valdkonnas kokkuleppe või lepingu juba sõlminud või kui nad on oma suhteid selles valdkonnas korraldanud muul viisil, on neil õigus kohaldada konventsiooni asemel kokkulepet või lepingut või muud kokkulepitud korda juhul, kui see hõlbustab rahvusvahelist koostööd.
Artikkel 17. Reservatsioonid
(1) Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada, et ta teeb ühe reservatsiooni või mitu reservatsiooni artikli 3 lõigete 2 ja 3, artikli 5 lõike 4, artikli 7 lõike 2, artikli 9 lõike 3 ja artikli 10 lõike 2 suhtes. Muid reservatsioone teha ei või.
(2) Reservatsiooni teinud riik võib selle eelmise lõike alusel osaliselt või täielikult tagasi võtta, teatades sellest Euroopa Nõukogu peasekretärile. Tagasivõtmine jõustub päeval, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on teate kätte saanud.
(3) Konventsioonikohaselt reservatsiooni teinud riik ei pea teiselt konventsiooniosaliselt nõudma selle sätte kohaldamist. Ta võib seda teha, kui reservatsioon on osaline või tingimuslik.
Artikkel 18. Muudatused
(1) Konventsiooniosaline võib teha konventsiooni muutmiseks ettepaneku ning Euroopa Nõukogu peasekretär edastab selle Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele Euroopa riikidele, kes on konventsiooniga ühinenud artikli 14 kohaselt või kes on kutsutud selle artikli kohaselt ühinema.
(2) Konventsiooniosalise muudatusettepanek edastatakse Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Komiteele, kes esitab muudatuse kohta arvamuse Ministrite Komiteele.
(3) Ministrite Komitee kaalub muudatusettepanekut ja Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Komitee arvamust ning võib muudatuse vastu võtta.
(4) Ministrite Komitees lõike 3 alusel vastuvõetud muudatuse tekst edastatakse konventsiooniosalistele vastuvõtmiseks.
(5) Lõike 3 alusel vastuvõetud muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik konventsiooniosalised on peasekretäri selle vastuvõtmisest teavitanud.
Artikkel 19. Vaidluste lahendamine
(1) Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Komiteed hoitakse kursis konventsiooni tõlgendamise ja kohaldamisega.
(2) Konventsiooni tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud vaidluse korral püüavad konventsiooniosalised seda lahendada läbirääkimiste teel või nende valitud muul rahumeelsel viisil, nagu vaidluse esitamine Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Komiteele või vahekohtule, kelle otsus on riikidele kohustuslik, või Rahvusvahelisse Kohtusse, kui konventsiooniosalised selles kokku lepivad.
Artikkel 20. Denonsseerimine
(1) Konventsiooniosaline võib konventsiooni Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega alati denonsseerida.
(2) Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.
Artikkel 21. Teated
Euroopa Nõukogu peasekretär teatab Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja
kõigile konventsiooniga ühinenud riikidele:
a) igast
allakirjutamisest;
b) ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis-
või ühinemiskirja hoiuleandmisest;
c) konventsiooni
artiklite 13 ja 14 kohase jõustumise kuupäevast;
d) artikli
17 lõike 1 järgi tehtud reservatsioonist;
e) artikli 18
lõike 1 järgi tehtud muudatusest;
f) konventsiooniga seotud
muust aktist, teatest ja teadaandest.
Selle tõenduseks on nõuetekohaselt volitatud esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud 4. novembril 1998 Strasbourgis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Tekstid on võrdselt autentsed. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab kinnitatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni väljatöötamises osalenud riikidele ja konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.
| ETS No. 172 |
CONVENTION ON THE PROTECTION OF THE ENVIRONMENT THROUGH CRIMINAL LAW
Strasbourg,
4.XI.1998
PREAMBLE
The member States of the Council of Europe and the other States signatory hereto,
Considering that the aim of the Council of Europe is to achieve a greater unity between its members;
Convinced of the need to pursue a common criminal policy aimed at the protection of the environment;
Considering that unregulated industrial development may give rise to a degree of pollution which poses risks to the environment;
Considering that the life and health of human beings, the environmental media and fauna and flora must be protected by all possible means;
Considering that the uncontrolled use of technology and the excessive exploitation of natural resources entail serious environmental hazards which must be overcome by appropriate and concerted measures;
Recognising that, whilst the prevention of the impairment of the environment must be achieved primarily through other measures, criminal law has an important part to play in protecting the environment;
Recalling that environmental violations having serious consequences must be established as criminal offences subject to appropriate sanctions;
Wishing to take effective measures to ensure that the perpetrators of such acts do not escape prosecution and punishment and desirous of fostering international co-operation to this end;
Convinced that imposing criminal or administrative sanctions on legal persons can play an effective role in the prevention of environmental violations and noting the growing international trend in this regard;
Mindful of the existing international conventions which already contain provisions aiming at the protection of the environment through criminal law;
Having regard to the conclusions of the 7th and 17th Conferences of European Ministers of Justice held in Basle in 1972 and in Istanbul in 1990, and to Recommendation 1192 (1992) of the Parliamentary Assembly,
Have agreed as follows:
Section I
USE OF TERMS
Article 1. Definitions
For the purposes of this Convention:
a. “unlawful” means infringing a
law, an administrative regulation or a decision taken by a competent
authority, aiming at the protection of the environment;
b. “water”
means all kinds of groundwater and surface water including the water of
lakes, rivers, oceans and seas.
Section II
MEASURES TO BE TAKEN AT NATIONAL LEVEL
Article 2. Intentional offences
1. Each Party shall adopt such appropriate measures as may be necessary
to establish as criminal offences under its domestic law:
a. the
discharge, emission or introduction of a quantity of substances or
ionising radiation into air, soil or water which:
i. causes death or
serious injury to any person, or
ii. creates a significant risk of
causing death or serious injury to any person;
b. the unlawful
discharge, emission or introduction of a quantity of substances or
ionising radiation into air, soil or water which causes or is likely to
cause their lasting deterioration or death or serious injury to any
person or substantial damage to protected monuments, other protected
objects, property, animals or plants;
c. the unlawful disposal,
treatment, storage, transport, export or import of hazardous waste which
causes or is likely to cause death or serious injury to any person or
substantial damage to the quality of air, soil, water, animals or plants;
d.
the unlawful operation of a plant in which a dangerous activity is
carried out and which causes or is likely to cause death or serious
injury to any person or substantial damage to the quality of air, soil,
water, animals or plants;
e. the unlawful manufacture, treatment,
storage, use, transport, export or import of nuclear materials or other
hazardous radioactive substances which causes or is likely to cause
death or serious injury to any person or substantial damage to the
quality of air, soil, water, animals or plants,
when committed intentionally.
2. Each Party shall adopt such appropriate measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law aiding or abetting the commission of any of the offences established in accordance with paragraph 1 of this article.
Article 3. Negligent offences
1. Each Party shall adopt such appropriate measures as may be necessary to establish as criminal offences under its domestic law, when committed with negligence, the offences enumerated in Article 2, paragraph 1 a to e.
2. Any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, declare that paragraph 1 of this article, in part or in whole, shall only apply to offences which were committed with gross negligence.
3. Any State may, at the time of signature or when depositing its
instrument of ratification, acceptance, approval or accession, by a
declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe,
declare that paragraph 1 of this article, in part or in whole, shall not
apply to:
– subparagraph 1 a ii of Article 2,
–
subparagraph 1 b of Article 2, insofar as the offence relates to
protect monuments, to other protected objects or to property.
Article 4. Other criminal offences or administrative offences
Insofar as these are not covered by the provisions of Articles 2 and 3,
each Party shall adopt such appropriate measures as may be necessary to
establish as criminal offences or administrative offences, liable to
sanctions or other measures under its domestic law, when committed
intentionally or with negligence:
a. the unlawful discharge, emission
or introduction of a quantity of substances or ionising radiation into
air, soil or water;
b. the unlawful causing of noise;
c. the
unlawful disposal, treatment, storage, transport, export or import of
waste;
d. the unlawful operation of a plant;
e. the unlawful
manufacture, treatment, use, transport, export or import of nuclear
materials, other radioactive substances or hazardous chemicals;
f.
the unlawful causing of changes detrimental to natural components of a
national park, nature reserve, water conservation area or other
protected areas;
g. the unlawful possession, taking, damaging,
killing or trading of or in protected wild flora and fauna species.
Article 5. Jurisdiction
1. Each Party shall adopt such appropriate measures as may be necessary
to establish jurisdiction over a criminal offence established in
accordance with this Convention when the offence is committed:
a. in
its territory; or
b. on board a ship or an aircraft registered in it
or flying its flag; or
c. by one of its nationals if the offence is
punishable under criminal law where it was committed or if the place
where it was committed does not fall under any territorial jurisdiction.
2. Each Party shall adopt such appropriate measures as may be necessary to establish jurisdiction over a criminal offence established in accordance with this Convention, in cases where an alleged offender is present in its territory and it does not extradite him to another Party after a request for extradition.
3. This Convention does not exclude any criminal jurisdiction exercised by a Party in accordance with its domestic law.
4. Each Party may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, declare that paragraphs 1 c and 2 of this article, in part or in whole, shall not apply.
Article 6. Sanctions for environmental offences
Each Party shall adopt, in accordance with the relevant international instruments, such appropriate measures as may be necessary to enable it to make the offences established in accordance with Articles 2 and 3 punishable by criminal sanctions which take into account the serious nature of these offences. The sanctions available shall include imprisonment and pecuniary sanctions and may include reinstatement of the environment.
Article 7. Confiscation measures
1. Each Party shall adopt such appropriate measures as may be necessary to enable it to confiscate instrumentalities and proceeds, or property the value of which corresponds to such proceeds, in respect of offences enumerated in Articles 2 and 3.
2. Each Party may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, declare that it will not apply paragraph 1 of this Article either in respect of offences specified in such declaration or in respect of certain categories of instrumentalities or of proceeds, or property the value of which corresponds to such proceeds.
Article 8. Reinstatement of the environment
Each Party may, at any time, in a declaration addressed to the Secretary
General of the Council of Europe, declare that it will provide for
reinstatement of the environment according to the following provisions
of this article:
a. the competent authority may order the
reinstatement of the environment in relation to an offence established
in accordance with this Convention. Such an order may be made subject to
certain conditions;
b. where an order for the reinstatement of the
environment has not been complied with, the competent authority may, in
accordance with domestic law, make it executable at the expense of the
person subject to the order or that person may be liable to other
criminal sanctions instead of or in addition to it.
Article 9. Corporate liability
1. Each Party shall adopt such appropriate measures as may be necessary to enable it to impose criminal or administrative sanctions or measures on legal persons on whose behalf an offence referred to in Articles 2 or 3 has been committed by their organs or by members thereof or by another representative.
2. Corporate liability under paragraph 1 of this article shall not exclude criminal proceedings against a natural person.
3. Any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, declare that it reserves the right not to apply paragraph 1 of this article or any part thereof or that it applies only to offences specified in such declaration.
Article 10. Co-operation between authorities
1. Each Party shall adopt such appropriate measures as may be necessary
to ensure that the authorities responsible for environmental protection
co-operate with the authorities responsible for investigating and
prosecuting criminal offences:
a. by informing the latter
authorities, on their own initiative, where there are reasonable grounds
to believe that an offence under Article 2 has been committed;
b.
by providing, upon request, all necessary information to the latter
authorities, in accordance with domestic law.
2. Any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, declare that it reserves the right not to apply paragraph 1 a of this article or that it applies only to offences specified in such declaration.
Article 11. Rights for groups to participate in proceedings
Each Party may, at any time, in a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, declare that it will, in accordance with domestic law, grant any group, foundation or association which, according to its statutes, aims at the protection of the environment, the right to participate in criminal proceedings concerning offences established in accordance with this Convention.
Section III
MEASURES TO BE TAKEN AT INTERNATIONAL LEVEL
Article 12. International co-operation
1. The Parties shall afford each other, in accordance with the provisions of relevant international instruments on international co-operation in criminal matters and with their domestic law, the widest measure of co-operation in investigations and judicial proceedings relating to criminal offences established in accordance with this Convention.
2. The Parties may afford each other assistance in investigations and proceedings relating to those acts defined in Article 4 of this Convention which are not covered by paragraph 1 of this article.
Section IV
FINAL CLAUSES
Article 13. Signature and entry into force
1. This Convention shall be open for signature by the member States of
the Council of Europe and non-member States which have participated in
its elaboration. Such States may express their consent to be bound by:
a.
signature without reservation as to ratification, acceptance or
approval; or
b. signature subject to ratification, acceptance or
approval, followed by ratification, acceptance or approval.
2. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.
3. This Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date on which three States have expressed their consent to be bound by the Convention in accordance with the provisions of paragraph 1.
4. In respect of any signatory State which subsequently expresses its consent to be bound by it, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of the expression of its consent to be bound by the Convention in accordance with the provisions of paragraph 1.
Article 14. Accession to the Convention
1. After the entry into force of this Convention, the Committee of Ministers of the Council of Europe, after consulting the Contracting States to the Convention, may invite any State not a member of the Council of Europe to accede to this Convention, by a decision taken by the majority provided for in Article 20.d of the Statute of the Council of Europe and by the unanimous vote of the representatives of the Contracting States entitled to sit on the Committee.
2. In respect of any acceding State, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of deposit of the instrument of accession with the Secretary General of the Council of Europe.
Article 15. Territorial application
1. Any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, specify the territory or territories to which this Convention shall apply.
2. Any State may, at any later date, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, extend the application of this Convention to any other territory specified in the declaration. In respect of such territory the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of such declaration by the Secretary General.
3. Any declaration made under the two preceding paragraphs may, in respect of any territory specified in such declaration, be withdrawn by a notification addressed to the Secretary General. The withdrawal shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of such notification by the Secretary General.
Article 16. Relationship with other conventions and agreements
1. This Convention does not affect the rights and undertakings derived from international multilateral conventions concerning special matters.
2. The Parties to the Convention may conclude bilateral or multilateral agreements with one another on the matters dealt with in this Convention, for purposes of supplementing or strengthening its provisions or facilitating the application of the principles embodied in it.
3. If two or more Parties have already concluded an agreement or treaty in respect of a subject which is dealt with in this Convention or otherwise have established their relations in respect of that subject, they shall be entitled to apply that agreement or treaty or to regulate those relations accordingly, in lieu of the present Convention, if it facilitates international co-operation.
Article 17. Reservations
1. Any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, declare that it avails itself of one or more of the reservations provided for in Article 3, paragraphs 2 and 3, Article 5, paragraph 4, Article 7, paragraph 2, Article 9, paragraph 3 and Article 10, paragraph 2. No other reservation may be made.
2. Any State which has made a reservation under the preceding paragraph may wholly or partly withdraw it by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe. The withdrawal shall take effect on the date of receipt of such notification by the Secretary General.
3. A Party which has made a reservation in respect of a provision of this Convention may not claim the application of that provision by any other Party; it may, however, if its reservation is partial or conditional, claim the application of that provision in so far as it has itself accepted it.
Article 18. Amendments
1. Amendments to this Convention may be proposed by any Party, and shall be communicated by the Secretary General of the Council of Europe to the member States of the Council of Europe and to every non-member State which has acceded to or has been invited to accede to this Convention in accordance with the provisions of Article 14.
2. Any amendment proposed by a Party shall be communicated to the European Committee on Crime Problems which shall submit to the Committee of Ministers its opinion on that proposed amendment.
3. The Committee of Ministers shall consider the proposed amendment and the opinion submitted by the European Committee on Crime Problems and may adopt the amendment.
4. The text of any amendment adopted by the Committee of Ministers in accordance with paragraph 3 of this article shall be forwarded to the Parties for acceptance.
5. Any amendment adopted in accordance with paragraph 3 of this article shall come into force on the thirtieth day after all Parties have informed the Secretary General of their acceptance thereof.
Article 19. Settlement of disputes
1. The European Committee on Crime Problems of the Council of Europe shall be kept informed regarding the interpretation and application of this Convention.
2. In case of a dispute between Parties as to the interpretation or application of this Convention, they shall seek a settlement of the dispute through negotiation or any other peaceful means of their choice, including submission of the dispute to the European Committee on Crime Problems, to an arbitral tribunal whose decisions shall be binding upon the Parties, or to the International Court of Justice, as agreed upon by the Parties concerned.
Article 20. Denunciation
1. Any Party may, at any time, denounce this Convention by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe.
2. Such denunciation shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of the notification by the Secretary General.
Article 21. Notifications
The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member
States of the Council of Europe and any State which has acceded to this
Convention of:
a. any signature;
b. the deposit of any instrument
of ratification, acceptance, approval or accession;
c. any date of
entry into force of this Convention in accordance with Articles 13
and 14;
d. any reservation made under Article 17, paragraph 1;
e.
any proposal for amendment made under Article 18, paragraph 1;
f. any
other act, notification or communication relating to this Convention.
In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Convention.
Done at Strasbourg, the 4th day of November 1998, in English and in French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe and to any State invited to accede to it.
Õiend
Akti metaandmed parandatud. Lisatud seosed ja ingliskeelne tekst.
Facebook
Twitter