Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Haridusministri määruste muutmine

Vastu võetud 03.01.2002 nr 2

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31 punkti 1, § 15 lõike 1 ja § 15 lõike 5 alusel.

§ 1. Haridusministri 12. septembri 1997. a määruse nr 17 ««Individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise korralduslike aluste» kinnitamine» (RTL 1997, 161/162, 888; 181/182, õiend) preambul sõnastatakse järgmiselt:

«Lähtudes «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31 punktist 1, haridusminister määrab:».

§ 2. Haridusministri 12. septembri 1997. a määrusega nr 17 kinnitatud «Individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise korralduslikes alustes» tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 1 teine lõik sõnastatakse järgmiselt:

«Individuaalse õppekava koostamise alus on põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava.»;

2) punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

« 4. Individuaalne õppekava põhineb kooli õppekaval, kuid võib esitada sellega võrreldes vähendatud või kõrgendatud nõudeid üldkohustuslikule õppesisule ja -tulemustele, minemata vastuollu põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga.»

§ 3. Haridusministri 2. juuni 1999. a määrusega nr 34 (RTL 1999, 98, 1196) kinnitatud «Parandusõpperühma töökorralduse alustes» tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

« 1. Parandusõppe eesmärk on toetada põhikooli 1.–9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi.»;

2) punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

« 2. Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele.»;

3) punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

« 4. Õpilastele, kelle õpetamine toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava alusel, parandusõpet ei rakendata.»

§ 4. Haridusministri 11. oktoobri 1999. a määrusega nr 51 (RTL 1999, 140, 1975) kinnitatud «Kasvatusraskustega 7.–9. klassi õpilaste klassi moodustamise tingimuste ja korra» punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

« 9. Klassi õppekava aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Õpilaste võimeid ja iseärasusi arvestava õppekava (k.a ainekavad ja tulemuste hindamise põhimõtted) töötab välja kool. Klassi õppekava ja tunniplaani kinnitab kooli direktor.»

§ 5. Määruse § 2, § 3 punktid 1 ja 2 ning § 4 jõustuvad 1. septembril 2002. a.