Teksti suurus:

Hoolekandeasutustele ja hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:26.05.2005
Avaldamismärge:RTL 2002, 9, 93

Hoolekandeasutustele ja hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded

Vastu võetud 03.01.2002 nr 4

Määrus kehtestatakse «Sotsiaalhoolekande seaduse» (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 17 lõike 7 alusel.

1. peatükk
RAKENDUSALA

§ 1. Üldsätted

(1) Käesolev määrus kehtestab nõuded psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekande teenuste osutajatele ning psüühiliste erivajadustega inimeste riigieelarvest täielikult või osaliselt finantseeritavatele hoolekande teenustele (edaspidi teenused).

(2) Käesoleva määruse kohaselt on psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekande teenusteks:
1) juhtumi korraldamine;
2) rehabiliteerimine;
3) igapäevaelu toetamine;
4) toetatud elamine;
5) elamine kogukonnas;
6) töötamise toetamine;
7) ööpäevaringne hooldamine;
8) ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine;
9) ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine.

§ 2. Õigus teenustele

Käesoleva määrusega kehtestatud teenustele on õigus täisealistel isikutel, kellel on raskest ja/või püsivast psüühikahäirest tingitud erivajadused ja kes vastavad käesoleva määruse lisas 1 sätestatud kriteeriumitele.

2. peatükk
NÕUDED TEENUSTELE JA TEENUSTE OSUTAJATELE

§ 3. Nõuded teenustele

Psüühiliste erivajadustega inimeste riigieelarvest täielikult või osaliselt finantseeritavad hoolekande teenused peavad vastama käesoleva määruse lisas 2 sätestatud nõuetele.

§ 4. Nõuded teenuste osutajatele

(1) Käesoleva määrusega kehtestatud teenuseid (v.a juhtumi korraldamise ja rehabiliteerimise teenused) võivad osutada asutused:
1) mis on kantud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või äriregistrisse;
2) kui hoolekande teenuste osutamine on nende põhikirja- või põhimäärusejärgne tegevus.

(2) Teenust osutaval asutusel peab olema asutusesiseselt kinnitatud:
1) teenuste kvaliteedi edendamise, kontrolli ja siseauditi süsteem;
2) teenuste osutamise töökord.

§ 5. Asutusesisene töökord

Teenuse osutaja asutusesiseses töökorras peab olema sätestatud:
1) klientidega töötavate isikute tööülesanded, -jaotus ja vastutus;
2) erialaste otsuste kujundamise ja otsustamise mehhanism;
3) rehabilitatsiooni- või hooldusplaanide täitmise analüüsi töökoosolekute kord;
4) koostöösuhted teeninduspiirkonna hoolekande- ja tervishoiuteenuste osutajatega;
5) rehabilitatsiooni- või raviasutusega seotud spetsialistide klienditöösse kaasamise kord;
6) töötajate töö juhendamise kord;
7) isikuandmeid sisaldavate dokumentide vastuvõtmise, väljaandmise ja säilitamise reeglid.

§ 6. Teenuste osutamise leping

Käesoleva määrusega kehtestatud teenuste osutamine toimub teenuse osutaja ja isiku või tema seadusliku esindaja vahel sõlmitud lepingute alusel (v.a juhtumi korraldamise ja ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenused).

3. peatükk
TEENUSTE OSUTAMISE KORD

§ 7. Teenustele suunamine

(1) Sotsiaalkindlustusamet korraldab juhtumi korraldamise teenuse osutamist ja suunab isiku rehabiliteerimise teenusele.

(2) Maavanem suunab isiku järgmistele teenustele:
1) ööpäevaringne hooldamine;
2) ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine;
3) ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine;
4) toetatud elamine;
5) kogukonnas elamine;
6) töötamise toetamine.

(3) Eriarst (psühhiaater) või rehabilitatsiooniasutus suunavad isiku igapäevaelu toetamise teenusele.

(4) Rehabilitatsiooniasutus suunab vajadusel isiku toetatud elamise ja töötamise toetamise teenusele rehabiliteerimise teenuse osutamise ajaks.

§ 8. Teenustele suunamise protseduurid

Teenuste osutamisel ja teenustele suunamisel peab järgima käesoleva määruse lisas 2 sätestatud protseduure.

4. peatükk
SUUNAMISE DOKUMENDID

§ 9. Suunamiseks vajalikud dokumendid

(1) Rehabiliteerimise teenusele suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid:
1) isiku või tema seadusliku esindaja kirjalik taotlus;
2) eriarsti vormikohane saatekiri;
3) ekspertarsti arvamus eriarsti saatekirja kohta;
4) isiku rehabilitatsiooni plaan;
5) perearsti poolt väljastatud tõend isiku terviseseisundi kohta, milles märgitakse ära raskete (pidevat ravi nõudvate) somaatiliste haiguste esinemine ja kinnitatakse, et suunataval isikul ei esine käesoleva määrusega sätestatud vastunäidustusi suunamiseks;
6) rehabiliteerimisele suunatava isikut tõendav dokument või selle koopia.

(2) Ööpäevaringse hooldamise, ööpäevaringse tugevdatud toetusega hooldamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenustele suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid:
1) isiku või tema seadusliku esindaja kirjalik taotlus;
2) perearsti poolt väljastatud tõend isiku terviseseisundi kohta, milles märgitakse ära raskete (pidevat ravi nõudvate) somaatiliste haiguste esinemine ja kinnitatakse, et suunataval isikul ei esine käesoleva määrusega sätestatud vastunäidustusi suunamiseks;
3) Sotsiaalkindlustusameti poolt kinnitatud rehabilitatsiooniasutuse hinnang rehabilitatsioonitsükli tulemustele;
4) rehabilitatsiooniasutuse poolt koostatud isiku rehabilitatsiooni plaan;
5) isikut tõendav dokument või selle koopia.

(3) Töötamise toetamise teenusele suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid:
1) isiku või tema seadusliku esindaja kirjalik taotlus;
2) Sotsiaalkindlustusameti poolt kinnitatud rehabilitatsiooniasutuse hinnang rehabilitatsioonitsükli tulemustele;
3) rehabilitatsiooniasutuse poolt koostatud isiku rehabilitatsiooni plaan;
4) isikut tõendav dokument või selle koopia.

(4) Tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusele suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid:
1) kohtuotsus isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse või kohtuotsus isiku teovõimetuks tunnistamise kohta seoses tema ohtlikkusega endale või teistele;
2) perearsti poolt väljastatud tõend isiku terviseseisundi kohta, milles märgitakse ära raskete (pidevat ravi nõudvate) somaatiliste haiguste esinemine ja kinnitatakse, et suunataval isikul ei esine käesoleva määrusega sätestatud vastunäidustusi suunamiseks;
3) isikut tõendav dokument või selle koopia.

(5) Igapäevaelu toetamise teenusele suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid:
1) suunamiskiri;
2) isikut tõendav dokument või selle koopia.

(6) Töötamise toetamise ja toetatud elamise teenusele suunamiseks isiku rehabiliteerimise teenuse osutamise ajaks on vajalikud järgmised dokumendid:
1) isiku või tema seadusliku esindaja kirjalik taotlus;
2) rehabilitatsiooniasutuse suunamiskiri;
3) perearsti poolt väljastatud tõend isiku terviseseisundi kohta, milles märgitakse ära raskete (pidevat ravi nõudvate) somaatiliste haiguste esinemine ja kinnitatakse, et suunataval isikul ei esine käesoleva määrusega sätestatud vastunäidustusi suunamiseks (v.a töötamise toetamise teenuse puhul);
4) rehabilitatsiooniasutuse poolt koostatud isiku rehabilitatsiooni plaan;
5) isikut tõendav dokument või selle koopia.

§ 10. Dokumentide vormid

Käesoleva määruse alusel teenustele suunamise dokumentide vormid kinnitab sotsiaalminister.

5. peatükk
VASTUNÄIDUSTUSED SUUNAMISELE

§ 11. Vastunäidustused teenustele suunamisele

Käesoleva määrusega kehtestatud teenustele ei või suunata isikuid, kellel on:
1) nakkushaigused aktiivset ravi vajavas ja/või nakkavas faasis;
2) sõltuvus alkoholist või narkootilistest ainetest juhtiva psüühikahäirena;
3) statsionaarset ravi vajav psüühikahäire.

§ 12. Suunamine ambulatoorse psühhiaatrilise ravi vajaduse korral

Ambulatoorset ravi vajava psüühikahäirega inimese võib teenustele suunata ainult juhul, kui raviarst või -asutus kindlustab ravi jätkumise.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 15. Rakendamine

Käesolevat määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2002. a.

Minister Eiki NESTOR

Kantsler Hannes DANILOV

Sotsiaalministri 3. jaanuari 2002. a määruse nr 4
lisa 1

PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE HOOLEKANDE TEENUSTE KÄTTESAAMISE KRITEERIUMID

ÜLDNÕUDED • Isikul peab olema raske ja/või püsiv psüühikahäire
• Isik või tema seaduslik esindaja peab esitama kirjaliku taotluse vastava teenuse saamiseks (v.a ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine ja juhtumi korraldamine)
• Teenuse saamiseks peavad olema täidetud kõik järgnevad konkreetse teenuse saamiseks sätestatud kriteeriumid
   
TEENUSE NIMETUS KRITEERIUMID
Juhtumi korraldamine • Töövõime kaotus vähemalt 40%
• Keskmise, raske või sügava puude tekke prognoos
• Ühe järgmise kriteeriumi esindatus:
1) võimetus töötada olemasoleval töökohal või töökoha kaotuse prognoos
2) isik on tööotsija või töötu
3) võimetus kasutada üldisi avalikke teenuseid ilma kõrvalabita
Rehabiliteerimine • Töövõime kaotus vähemalt 40%
• Keskmise, raske või sügava puude tekke prognoos
• Ühe järgmise kriteeriumi esindatus:
1) võimetus töötada olemasoleval töökohal või töökoha kaotuse prognoos
2) isik on tööotsija või töötu
Igapäevaelu toetamine • Töövõime kaotus vähemalt 10%
• Keskmise, raske või sügava puude tekke prognoos
Toetatud elamine • Töövõime kaotus vähemalt 10%
• Keskmine või raske puue
• Rehabilitatsioonitsükli läbimine
• Eluaseme puudumine või teiste toetavate teenuste puudumine olemasolevas elukohas
• Ühe järgmise kriteeriumi esindatus:
1) võimetus töötada olemasoleval töökohal või töökoha kaotuse prognoos
2) isik on tööotsija või töötu
Elamine kogukonnas • Töövõime kaotus vähemalt 10%
• Keskmine või raske puue
• Rehabilitatsioonitsükli läbimine
• Eluaseme puudumine või teiste toetavate teenuste puudumine olemasolevas elukohas
• Ühe järgmise kriteeriumi esindatus:
1) võimetus töötada olemasoleval töökohal või töökoha kaotuse prognoos
2) isik on tööotsija või töötu
Toetatud töötamine • Töövõime kaotus vähemalt 40%
• Keskmine või raske puue
• Rehabilitatsioonitsükli läbimine
• Ühe järgmise kriteeriumi esindatus:
1) võimetus töötada olemasoleval töökohal või töökoha kaotuse prognoos
2) isik on tööotsija või töötu
• Isik ei tööta «Tööturuteenuse seaduse» (RT I 2000, 57, 370; 2001, 59, 359) § 19 järgi osutatava teenuse tingimustel
Ööpäevaringne hooldamine • Töövõime kaotus vähemalt 80%
• Raske või sügav puue;
• Rehabilitatsioonitsükli läbimine
Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine • Töövõime kaotus vähemalt 90%
• Ühe järgmise kriteeriumi esindatus:
1) sügav liitpuue
2) ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire
Ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine • Kohtuotsus isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse või kohtuotsus isiku teovõimetuks tunnistamise kohta seoses tema ohtlikkusega endale või teistele
• Raske või sügav puue
• Suurenenud ohtlikkus

Sotsiaalministri 3. jaanuari 2002. a määruse nr 4
lisa 2

NÕUDED PSÜÜHILISTE ERIVAJADUSTEGA INIMESTE HOOLEKANDE TEENUSTELE

NÕUDED TEENUSTELE
1. Teenustele sätestatud nõuete punkti 6 täitmiseks personali kvalifikatsiooni osas viib Sotsiaalministeerium 3 aasta jooksul läbi koordineeritud täienduskoolituse kõigile teenuste osutajatele.
2. Iga teenust kasutava kliendi kohta peab olema avatud teenuse osutamisealast tegevust kirjeldav isiklik toimik, mis peab sisaldama järgnevaid dokumente:
• rehabilitatsiooni- või hooldusplaan;
• rehabilitatsiooni- või hooldusplaani täitmise regulaarne arvestus;
• täiendavalt peavad toimikus olema kliendiga seotud erakorraliste juhtumite kirjeldused ning kliendi kaebused osutatava teenuse osas ja nende lahendamine.
3. Isikuandmeid sisaldavate toimikute töötlemisel tuleb lähtuda «Isikuandmete kaitse seadusest» (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283).

Teenus:

Juhtumi korraldamine
1. Eesmärk Parim võimalik elukvaliteet tavapärases keskkonnas
2. Sisu kirjeldus • Teenust osutab Sotsiaalkindlustusamet
• Teenuse sisuks on inimese seostamine üldiste, olemasolevate avalike teenustega ja/või psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud teenustega
3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud
4. Protseduurid • Rehabilitatsiooniasutusse suunamise korraldamine koostöös raviasutusega
• Toetavatele teenustele suunamine rehabilitatsioonitsükli järgselt
5. Nõuded töökorraldusele • Ühe juhtumiga tegelemise kestus arvestuslikult 2–24 kuud
6. Nõuded personalile • Vastavus sotsiaalministri poolt kehtestatavatele nõuetele
7. Nõuded ruumidele • Igal juhtumikorraldajal peab olema omaette tööruum tööks vajaliku kontorisisustega (töökoht, arvuti, internetiside, telefon jms)
8. Nõuded koostöösuhetele • Teenus on ühendavaks lüliks inimese, rehabilitatsiooniasutuste, psühhiaatrilist eriarstiabi osutajate, riikliku hoolekande teenuseid osutajate, maavalitsuste ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate vahel

Teenus:

Rehabiliteerimine
1. Eesmärk Inimese iseseisva toimetuleku taseme tõus (suurenemine)
2. Sisu kirjeldus Erialane tegevus, mida iseloomustavad järgmised tunnused:
• Inimese iseseisva toimetuleku oskuste ja võimete suurendamine
• Inimese iseseisvat toimetulekut toetava keskkonna kujundamine
• Inimese seostamine üldiste avalike teenustega
• Inimese seostamine toetavate teenustega
• Ajaline piiritletus (kuni 6 kuud)
• Inimese enese osalus (kohustus)
3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse teenuse osutamise tegevuskulud ja statsionaarse rehabiliteerimise korral majutus
• Isik tasub toitlustamise eest
4. Protseduurid • Teenusele suunab Sotsiaalkindlustusamet
• Suunamise aluseks on raviarsti ja ekspertarsti hinnangud
• Statsionaarsel ravil viibiva patsiendi vajadusest rehabiliteerimise teenuse järgi peab raviarst informeerima Sotsiaalkindlustusametit hiljemalt 1 kuu enne ravi lõppu
• Isiku rehabilitatsiooni plaani koostavad raviarst, rehabilitatsiooniasutus ja isik
• Rehabiliteerimise teenuse osutamise lõppedes peab rehabilitatsiooniasutus koostama isiku edasise toetuse plaani ja juhendama plaani täitmist
• Teenus peab olema isikule kättesaadav hiljemalt 1 kuu jooksul pärast rehabilitatsiooniplaani valmimist
5. Nõuded töökorraldusele Sätestatud sotsiaalministri 28. juuni 2000. a määrusega nr 43 «Rehabilitatsiooniasutustele esitatavad nõuded» (RTL 2000, 82, 1205; 136, 2163)
6. Nõuded personalile Sätestatud sotsiaalministri 28. juuni 2000. a määrusega nr 43 «Rehabilitatsiooniasutustele esitatavad nõuded» (RTL 2000, 82, 1205; 136, 2163)
7. Nõuded ruumidele Sätestatud sotsiaalministri 28. juuni 2000. a määrusega nr 43 «Rehabilitatsiooniasutustele esitatavad nõuded» (RTL 2000, 82, 1205; 136, 2163)
8. Nõuded koostöösuhetele Sätestatud sotsiaalministri 28. juuni 2000. a määrusega nr 43 «Rehabilitatsiooniasutustele esitatavad nõuded» (RTL 2000, 82, 1205; 136, 2163)

Teenus:

Igapäevaelu toetamine
1. Eesmärk Parim võimalik toimetulek tavapärases keskkonnas, inimese iseseisvalt (sh koos pere ja/või lähedastega) elamisel
2. Sisu kirjeldus • Rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine
• Sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine
• Isiklike ja igapäevaelu oskuste arendamine
• Aja struktureerimine, vaba aja sisustamine
• Juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel
• Kaasamine töösarnasesse tegevusse
• Pereliikmete ja lähedaste toetamine
• Eneseabigruppide tegevuse toetamine
3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud
• Teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide ekspluatatsioonikulud tasutakse kohaliku omavalitsuse eelarvest või muudest allikatest
4. Protseduurid • Teenuse saamiseks on vajalik eriarsti või rehabilitatsiooniasutuse suunamine
• Teenuse konkreetse sisu (tööülesande) iga isiku kohta ja selle osutamise kestuse määrab teenusele suunaja oma suunamiskirjas
• Teenus peab olema kättesaadav hiljemalt suunamisele järgneval tööpäeval
5. Nõuded töökorraldusele • Teenust osutavad päevakeskused, mis peavad olema klientidele avatud tööpäeviti:
1) 5 tundi päevas, kui päevakeskuses on üks töötaja
2) 8 tundi päevas, kui töötajaid on rohkem kui üks
• Klientidel peavad olema võimalused vähemalt kolmeks erinevaks tegevuseks
• Iga kliendi kohta peab olema eriarsti või rehabilitatsiooniasutuse poolt seatud kliendi rehabilitatsiooni- või hooldusplaaniga seotud ülesanne
• Iga kliendiga peab olema koostöösuhe vähemalt 1 kord nädalas, arvestuslik koormus keskmiselt kuni 20 tundi nädalas kliendi kohta
6. Nõuded personalile Üks vähemalt tegevusjuhendaja kvalifikatsiooniga töötaja 10 kliendi kohta
7. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama hoolekande- ja tervishoiuasutustele kehtestatud ehitustehnilistele-, tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele
• Ruumides peab olema sooja joogi valmistamise võimalus
8. Nõuded koostöösuhetele Sisulist tegevust juhendab rehabilitatsiooniasutus

Teenus:

Toetatud elamine
1. Eesmärk Iseseisev toimetulek tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas
2. Sisu kirjeldus • Majutamine teenuse osutaja poolt tehniliselt hooldatavas väikeses majutusüksuses (3–20 kohta) koos teiste analoogsete probleemidega inimestega
• Igapäeva- ja koduse elu korraldamine, tuginedes sarnaste probleemidega inimeste vastastikusele toetusele ja ühistegevusele
• Teenus ei sisalda hooldamist, toitlustamist, järelevalvet
3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud (sh eluruumide hooldus)
• Isik tasub eluasemekulud
4. Protseduurid • Teenusele suunab maavanem pensioniameti juhtumikorraldaja saatekirja alusel
• Teenusele suunab rehabilitatsiooniasutus rehabiliteerimise teenuse osutamise ajaks
• Suunamise aluseks on rehabilitatsiooniasutuse ja ekspertarsti hinnangud
• Teenus peab olema kliendile kättesaadav hiljemalt 6 kuud pärast rehabiliteerimise teenuse osutamise algust
5. Nõuded töökorraldusele • Tegevusjuhendaja juhendab igapäevaelu korraldamist vähemalt 1 kord nädalas 2 tundi majutusüksuse kohta
• Tegevusjuhendaja töökoht on rehabilitatsiooniasutuses, päevakeskuses, töökeskuses või hooldekodus
6. Nõuded personalile Üks vähemalt tegevusjuhendaja kvalifikatsiooniga töötaja 10 kliendi kohta
7. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine» (RT I 1999, 9, 138; 2000, 66, 427; 2001, 67, 403; 97, 613) kinnitatud eluruumidele esitatavatele nõuetele
• Majutusüksuses peab iga kliendi kohta olema vähemalt üks tuba
• Majutusüksuses peab olema eraldi ruum toidu valmistamiseks ja söömiseks
8. Nõuded koostöösuhetele Rehabilitatsiooniasutus juhendab rehabilitatsiooniplaanide järgimise osas

Teenus:

Elamine kogukonnas
1. Eesmärk Iseseisev toimetulek tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas
2. Sisu kirjeldus • Ühise leibkonnana elavad koos vähemalt üks tegevusjuhendaja ja 4 klienti;
• Töö-, igapäeva- ja koduse elu korraldamine ühistegevuses, ühine majapidamine ja majandamine
3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud (sh eluruumide hooldus)
• Isik tasub eluasemekulud
4. Protseduurid • Teenusele suunab maavanem pensioniameti juhtumikorraldaja saatekirja alusel
• Suunamise aluseks on rehabilitatsiooniasutuse ja ekspertarsti hinnangud
5. Nõuded töökorraldusele Elu- ja töökorraldus on üles ehitatud perekonna mudeli järgi
6.  Nõuded personalile Üks vähemalt tegevusjuhendaja kvalifikatsiooniga töötaja 4 kliendi kohta
7.  Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine» (RT I 1999, 9, 138; 2000, 66, 427; 2001, 67, 403; 97, 613) kinnitatud eluruumidele esitatavatele nõuetele
• Majutusüksuses peab iga kliendi kohta olema vähemalt üks tuba
• Majutusüksuses peab olema eraldi ruum toidu valmistamiseks ja söömiseks
8. Nõuded koostöösuhetele Rehabilitatsiooniasutus juhendab rehabilitatsiooniplaani järgimise osas

Teenus:

Töötamise toetamine
1. Eesmärk Iseseisvalt elava või toetatud elamise teenust kasutava inimese töötamine tavapärastes töösuhetes
2. Sisu kirjeldus • Töövõtja ja tööandja toetamine (abistamine, juhendamine, nõustamine) inimese töölerakendamisel ja töökoha ning töötingimuste kohandamisel inimese vajadustele vastavaks
• Toetamine võib toimuda tööandjale rahaliste vahendite sihtotstarbelise eraldamise või erialaste teenuste osutamise kaudu
3. Finantseerimine Riigieelarvest makstakse toetust tööandjale või teenust osutavale organisatsioonile, mis kindlustab vajaliku juhendamise
4. Protseduurid • Teenusele suunab maavanem pensioniameti juhtumikorraldaja saatekirja alusel
• Teenusele suunab rehabilitatsiooniasutus rehabiliteerimise teenuse osutamise ajaks
• Suunamise aluseks on rehabilitatsiooniasutuse ja ekspertarsti hinnangud
5. Nõuded töökorraldusele • Tööandja või teenuse osutaja kindlustab kliendile töö:
1) vähemalt 20 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 40–50%
2) vähemalt 15 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 60–70%
3) vähemalt 10 tundi nädalas, kui isiku töövõime kaotus on 80–90%
• Tööleping või tööettevõtuleping on vormistatud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele
6. Nõuded personalile Üks tööjuhendaja 10 kliendi kohta
7. Nõuded ruumidele Teenuse osutamiseks kasutatavatel ruumidel peab olema töö- või tegevusalale vastav ruumide kasutusluba
8. Nõuded koostöösuhetele Rehabilitatsiooniasutus juhendab rehabilitatsiooniplaanide järgimise osas

Teenus:

Ööpäevaringne hooldamine
1. Eesmärk Parim võimalik elukvaliteet institutsioonis
2. Sisu kirjeldus • Inimese juhendamine ja abistamine igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel
• Aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamine
• Ohutuse kindlustamine inimesele enesele ja teistele ööpäevaringselt
• Eriarsti poolt määratud toetava ravi tagamine
• Ei sisalda arstiabi diagnoosimise ja ravi määramise tähenduses
3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud (sh eluruumide hooldus)
• Isik tasub majutuskulud ja toitlustamise
4. Protseduurid • Teenusele suunab maavanem Sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel
• Suunamise aluseks on rehabilitatsiooniasutuse ja ekspertarsti hinnangud
• Teenus peab olema kliendile kättesaadav hiljemalt 6 kuud pärast rehabiliteerimise teenuse osutamise algust
5. Nõuded töökorraldusele Personalipoolne kõrvalabi peab olema kättesaadav ööpäevaringselt ja viivitamatult
6. Nõuded personalile • Üks tegevusjuhendaja 3 kliendi kohta
• Üks psühhiaatriaõde 20 kliendi kohta
7. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama:
1) majandusministri 20. veebruari 2001. a määruses nr 9 «Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja majutusettevõtte tunnustamise kord» (RTL 2001, 27, 341) majutusettevõttele kehtestatud kohustuslikele üldnõuetele ja külalistemajale määruse paragrahvides 68, 69 ja 70 esitatud nõuetele
2) hoolekande- ja tervishoiuasutustele kehtestatud ehitustehnilistele-, tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele
8. Nõuded koostöösuhetele • Rehabilitatsiooniasutus juhendab rehabilitatsiooniplaanide järgimise osas
• Perearstiabi ja psühhiaatrilise eriarstiabi kättesaadavus

Teenus:

Ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega hooldamine
1. Eesmärk Suurenenud ohtlikkuse astmega inimese parim võimalik ja ühiskonnas aktsepteeritavaks peetav elukvaliteet institutsioonis
2. Sisu kirjeldus • Inimese juhendamine ja abistamine igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel
• Aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamine
• Ohutuse kindlustamine inimesele enesele ja teistele ööpäevaringselt
• Hoolduskeskkonna tugevdatud järelevalve
• Eriarsti poolt määratud toetava ravi tagamine
• Ei sisalda arstiabi diagnoosimise ja ravi määramise tähenduses
3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud (sh eluruumide hooldus)
• Isik tasub majutuskulud ja toitlustamise
4. Protseduurid Teenusele suunab maavanem Sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel
5. Nõuded töökorraldusele • Ruumidesse sisenemine ja väljumine peab olema personali poolt kontrollitav
• Hooldekodu personalipoolne kõrvalabi peab olema kättesaadav ööpäevaringselt ja viivitamatult
• Kureeriva raviasutuse psühhiaatrilise konsultatsiooni viivitamatu kättesaadavus
6. Nõuded personalile • Üks tegevusjuhendaja 2 kliendi kohta
• Üks psühhiaatriaõde 10 kliendi kohta
• Eriväljaõpe tööks spetsialiseerunud režiimiga osakonnas
7. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama:
1) majandusministri 20. veebruari 2001. a määruses nr 9 «Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja majutusettevõtte tunnustamise kord» (RTL 2001, 27, 341) majutusettevõttele kehtestatud kohustuslikele üldnõuetele ja külalistemajale määruse paragrahvides 68, 69 ja 70 esitatud nõuetele
2) hoolekande- ja tervishoiuasutustele kehtestatud ehitustehnilistele-, tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele
• Ühes magamistoas võib elada maksimaalselt 2 klienti
• Ruumid vähemalt 3 erisisulise tegevuse sooritamiseks
8. Nõuded koostöösuhetele Perearstiabi ja psühhiaatrilise eriarstiabi kättesaadavus

Teenus:

Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine
1. Eesmärk Raske või sügava liitpuudega inimese iseseisva toimetulekuvõime suurenemine ja/või parim võimalik elukvaliteet institutsioonis
2. Sisu kirjeldus Inimese iseseisva toimetulekuvõime suurenemine ja/või elukvaliteedi säilitamine ühiskonnas aktsepteeritavaks peetaval tasandil inimese ravi, rehabiliteerimise ja igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel abistamise kaudu
3. Finantseerimine • Riigieelarvest tasutakse tegevuskulud (sh eluruumide hooldus)
• Isik tasub majutuskulud ja toitlustamise
4. Protseduurid Teenusele suunab maavanem Sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel
5. Nõuded töökorraldusele • Ruumidesse sisenemine ja väljumine peab olema personali poolt kontrollitav
• Hooldekodu personalipoolne kõrvalabi peab olema kättesaadav ööpäevaringselt, hiljemalt 15 minuti jooksul
6. Nõuded personalile • Üks tegevusjuhendaja 1 kliendi kohta
• Eriväljaõpe tööks sügava liitpuudega klientidega
7. Nõuded ruumidele • Teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad vastama:
1) majandusministri 20. veebruari 2001. a määruses nr 9 «Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja majutusettevõtte tunnustamise kord» (RTL 2001, 27, 341) majutusettevõttele kehtestatud kohustuslikele üldnõuetele ja külalistemajale määruse paragrahvides 68, 69 ja 70 esitatud nõuetele
2) hoolekande- ja tervishoiuasutustele kehtestatud ehitustehnilistele-, tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele
8. Nõuded koostöösuhetele Spetsialiseerunud keskasutus juhendab sisulise töö osas

/otsingu_soovitused.json