Teksti suurus:

Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 2002, 10, 104

Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord

Vastu võetud 08.01.2002 nr 9

Määrus kehtestatakse «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803; 2001, 3, 10; 100, 648; 102, 671) § 21 ja § 22 lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus kehtestab puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise korra.

(2) Puude raskusaste määratakse ja lisakulud tuvastatakse arstliku ekspertiisiga (edaspidi ekspertiis).

§ 2. Ekspertiisi tegija

(1) Ekspertiisi teostab isiku elukohajärgse pensioniameti arstliku ekspertiisi komisjon (edaspidi ekspertiisikomisjon).

(2) Hoolekandeasutuses või haiglas viibivale isikule teeb ekspertiisi tema valikul elu- või asukohajärgse pensioniameti ekspertiisikomisjon.

(3) Ekspertiisikomisjon on pensioniameti struktuuriüksus.

(4) Isikule, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus, teeb ekspertiisi psühhiaatri eriharidusega ekspertarst (edaspidi ekspertarst), kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud vastava tööettevõtulepingu.

§ 3. Ekspertiisi taotlemine

(1) Ekspertiisi taotlemiseks pöördub isik perearsti poole. Kui isikul ei ole perearsti, täidab käesoleva määruse mõttes perearsti ülesandeid esmatasandi arstiabi osutav üldarst.

(2) Perearst täidab «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» § 16 lõike 11 alusel kehtestatud arstliku ekspertiisi taotluse (edaspidi ekspertiisitaotlus) vormi.

(3) Perearst tutvustab isikule ekspertiisitaotluses sisalduvaid andmeid ning isik kinnitab oma allkirjaga ekspertiisitaotlusel, et on teadlik ekspertiisi eesmärgist.

(4) Hoolekandeasutuses ööpäevaringselt elavale isikule ekspertiisi taotlemiseks esitab hoolekandeasutus perearstile teatise, kus on loetletud toimingud, milles isik vajab kõrvalabi või juhendamist väljaspool hoolekandeasutust, koos finantseerimise allikatega. Kui isik vajab puude tõttu individuaalset abivahendit, märgitakse teatises selle kasutamisega seotud kulud ja finantseerimise allikad.

(5) Haiglas viibivale isikule ekspertiisi taotlemiseks esitab tervishoiuasutus perearstile teatise, kus on loetletud isikule osutatavad teenused koos finantseerimise allikatega.

(6) Lõigetes 4 ja 5 nimetatud teatised lisab perearst ekspertiisitaotlusele.

(7) Perearst esitab või saadab ekspertiisitaotluse ekspertiisikomisjonile viie tööpäeva jooksul kõigi ekspertiisitaotluse täitmiseks vajalike andmete saamise päevast. Kui isiku põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus, esitab või saadab perearst ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile.

(8) Kui isik vajab oma terviseseisundi tõttu regulaarset eriarstiabi vähemalt kuus korda aastas, võib isiku soovil ekspertiisitaotluse täita ja ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitada või saata tema eriarst, informeerides sellest isiku perearsti.

(9) Kui ekspertiisitaotlus sisaldab andmeid isiku psüühika- või käitumishäirete kohta, informeerib eriarst ekspertiisi taotlemisest perearsti ainult isiku kirjalikul nõusolekul.

(10) Kui ekspertiisitaotluses sisalduvad andmed isiku terviseseisundi kohta on puude raskusastme määramiseks ja lisakulude tuvastamiseks ebapiisavad, tagastab ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet ekspertiisitaotluse kümne tööpäeva jooksul selle saamise päevast ekspertiisitaotluse edastanud arstile, teatades, millised andmed tuleb täiendavalt lisada.

(11) Ekspertiisitaotluse edastanud arst esitab või saadab ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile täiendatud ekspertiisitaotluse viie tööpäeva jooksul kõigi täiendavate andmete ja dokumentide saamise päevast.

§ 4. Isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamine

(1) Isiklik rehabilitatsiooniplaan (lisa) on rehabilitatsiooniasutuses isiku enda või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele ja kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused.

(2) Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse ekspertiisikomisjoni suunamisel:
1) igale puude raskusastet taotlevale lapsele;
2) 16-aastasele ja vanemale inimesele, kui ekspertiisitaotluses sisalduvad andmed isiku tegevusvõime ning kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse kohta on puude raskusastme määramiseks ebapiisavad või isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamine on vajalik isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks.

(3) Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse ühes eksemplaris, mis esitatakse või saadetakse ekspertiisikomisjonile. Isikule esitatakse või saadetakse ametlikult kinnitatud koopia.

(4) Kui rehabilitatsiooniplaanis sisalduvad andmed isiku tegevusvõime ning kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse kohta on puude raskusastme määramiseks ja lisakulude tuvastamiseks ebapiisavad, tagastab ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniplaani kümne tööpäeva jooksul selle saamise päevast rehabilitatsiooniplaani koostanud rehabilitatsiooniasutusele, teatades, millised andmed tuleb täiendavalt lisada.

§ 5. Puude raskusastme määramise alused

(1) Puude raskusastme määramisel võetakse arvesse:
1) terviseseisund;
2) tegevusvõime;
3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest;
4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata;
5) elukeskkond;
6) puudest tingitud lisakulud;
7) rehabilitatsiooniplaani olemasolul selles ettenähtud tegevused.

§ 6. Puude raskusastmed

Isikule määratakse:
1) sügav puue, kui isik vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
2) raske puue, kui isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;
3) keskmine puue, kui isik vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

§ 7. Puude raskusastme määramise päev

(1) Puude raskusastme määramise päevaks loetakse ekspertiisitaotluse ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev.

(2) Ekspertiisitaotluse täiendamisel loetakse puude raskusastme määramise päevaks lõikes 1 sätestatud kuupäev, kui täiendatud ekspertiisitaotlus on ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitatud või saadetud kolme kuu jooksul täiendavate andmete vajaduse kohta teate saamisest.

(3) Ekspertiisitaotluse hilisemal täiendamisel loetakse puude raskusastme määramise päevaks täiendatud ekspertiisitaotluse ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev.

§ 8. Puude raskusastme kestus

(1) Kuni 65-aastasele isikule määratakse puude raskusaste tähtajaga:
1) pool aastat;
2) üks aasta;
3) kaks aastat;
4) kolm aastat.

(2) Vähemalt 65-aastasele isikule võib puude raskusastme määrata tähtajatult, kui terviseseisundi tõttu tema kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus eeldatavalt ei muutu.

(3) Kui puude raskusastme määramise ajal on isikul kehtiv töövõime kaotuse protsent, määratakse talle puude raskusaste püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks.

(4) Puude raskusastme kestuse määramisel lähtub ekspertiisikomisjon või ekspertarst haiguste ja vigastuste raskusastmest, organismi funktsionaalsest seisundist ja selle muutumise senisest kiirusest, edasisest prognoosist ning rehabiliteerimise võimalustest.

§ 9. Korduvekspertiis

(1) Puude tuvastamisel määrab ekspertiisikomisjon või ekspertarst määratud puude raskusastme kestuse viimaseks kalendrikuuks korduvekspertiisi tähtaja.

(2) Isiku taotlusel esitab või saadab perearst või eriarst korduvekspertiisi tähtajaks ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile uue ekspertiisitaotluse.

(3) Terviseseisundi muutumisel võib isik taotleda korduvekspertiisi enne § 8 lõikes 1 sätestatud puude kestuse lõppemist või § 8 lõikes 2 sätestatud juhul.

§ 10. Puude raskusastme määramise otsus

(1) Ekspertiisi komisjon või ekspertarst teeb puude raskusastme määramise või määramata jätmise otsuse (edaspidi otsus) kümne tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamisest.

(2) Otsuses märgitakse:
1) puude raskusaste;
2) puude raskusastme määramise päev;
3) puude raskusastme kestus;
4) korduvekspertiisi tähtaeg;
5) puude raskusastme määramise või määramata jätmise alus.

(3) Otsus edastatakse isikule ja ekspertiisitaotluse esitanud arstile kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.

(4) Kui ekspertiisi tegi § 2 lõikes 2 sätestatud juhul isiku asukohajärgse pensioniameti ekspertiisikomisjon, edastatakse otsuse kinnitatud koopia lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul ka isiku elukohajärgsele pensioniametile.

(5) Pensioniamet väljastab soovi korral puudega lapsele pensionitunnistuse, mis tõendab puude raskusastet ja kestust.

§ 11. Ekspertiisialaste vaidluste lahendamise kord

(1) Kui isik ei ole puude raskusastme määramise või määramata jätmise otsusega nõus, võib ta pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures oleva vaidluskomisjoni poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamisest.

(2) Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus pöörduda halduskohtu poole kolme kuu jooksul vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest.

§ 12. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Määrusega tunnistatakse kehtetuks:
1) sotsiaalministri 7. märtsi 2001. a määrus nr 32 «Lapse puude raskusastme ja tekkimise aja ning 16-aastase ja vanema inimese puude raskusastme määramine ja lisakulude vajaduse tuvastamise kord» (RTL 2001, 38, 528);
2) sotsiaalministri 22. detsembri 1999. a määrus nr 90 «Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani koostamine» (RTL 2000, 12, 119; 36, 509; 136, 2162);
3) sotsiaalministri 3. detsembri 1999. a määrus nr 79 «Sotsiaaltoetuste vaidluskomisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine» (RTL 2000, 6, 60; 2001, 120, 1719).

§ 13. Määruse jõustumine

Määrust rakendatakse 2002. aasta 1. jaanuarist.

Minister Eiki NESTOR

Kantsler Hannes DANILOV

Sotsiaalministri 8. jaanuari 2002. a määruse nr 9
lisa




Rehabilitatsiooniplaani
lisa 1


Rehabilitatsiooniplaani
lisa 2

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

/otsingu_soovitused.json