Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile

Vastu võetud 25.01.2002 nr 25

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284) § 21 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. (1) Määrus sätestab kasutusotstarbest tulenevad nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile.

(2) Määruses sätestatud nõuete täitmine on aluseks tegevusloa väljastamisel haiglavälist eriarstiabi osutavale äriühingule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Määruses sätestatud nõuete mittetäitmisel on Tervishoiuametil kooskõlas «Tervishoiuteenuste korraldamise seadusega» õigus tunnistada tegevusluba kas osaliselt või täielikult kehtetuks.

§ 2. (1) Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikud ruumid on eriarsti vastuvõtuüksus, päevaravi- ja päevakirurgiaüksus, hemodialüüsiüksus, endoskoopiaüksus, labori-, radioloogia-, taastusravi- ja kiirabibaasi ruumid.

(2) Eriarsti vastuvõtuüksus on ruumide kooslus, mis on vajalik eriarsti tööks patsientide ambulatoorsel vastuvõtul.

§ 3. (1) Sisseseade selle määruse tähenduses on haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalike ruumide mööbel ja inventar, mis võimaldab ruumide sihipärast kasutamist.

(2) Aparatuur selle määruse tähenduses on haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikud aparaadid ja muud meditsiiniseadmed.

§ 4. Personal selle määruse tähenduses on tervishoiutöötajad ning tervishoiuteenuse osutamisel vajalikud muud töötajad.

§ 5. Haiglavälise eriarstiabi teenuse osutaja peab tagama aparatuuri nõuetekohase kasutussevõtmise, kasutamise, hooldamise ning kasutaja ja hooldaja pädevuse.

§ 6. Selles määruses nimetatud meditsiinigaasisüsteemid peavad vastama sotsiaalministri 23. detsembri 1997. a määrusega nr 45 «Meditsiinigaasisüsteemi paigaldamise ja kasutamise juhend» (RTL 1998, 76/77, 326) kehtestatud tingimustele.

2. peatükk
ÜLDNÕUDED RUUMIDELE, SISSESEADELE JA APARATUURILE

1. jagu
Üldsätted

§ 7. Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalike ruumide projekteerimine ja ehitustööd tehakse kooskõlas «Planeerimis- ja ehitusseadusega» (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377). Ruumide meditsiinitehnoloogia projekt vormistatakse sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 «Haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise kord» (RTL 2002, 8, 86) nõuete kohaselt.

§ 8. Tervishoiuteenust võib osutada ehitises või ruumides, millele on antud sellekohane kasutusluba. Kooskõlas «Planeerimis- ja ehitusseaduse» § 43 lõikega 3 peab ehitis, kus tervishoiuteenuse osutamiseks kasutatavad ruumid paiknevad ja ruumid, mida kasutavad patsiendid, olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumisraskustega isikutele.

§ 9. Eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid jaotuvad kasutusotstarbe järgi:
1) üldkasutatavad ruumid: ooteruum, garderoob ja tualettruum;
2) põhiruumid: eriarsti vastuvõtu-, läbivaatuse- ja protseduuriruumid ning diagnostika- ja raviruumid;
3) personali- ja abiruumid: riietusruum ja tualettruum, koristusvahendite ning abimaterjalide hoidmiseks, arhiivi ja muuks otstarbeks kasutatavad ruumid.

§ 10. Määrus sätestab põhiruumide minimaalse kasuliku pindala. Põhiruumide kasuliku pindala vähenemine ruumide ehituslikul planeerimisel võrreldes määruses toodud pindalanäitajaga võib olla 5%.

§ 11. Põhiruumid ei või asuda keldrikorrusel ning ruumide kõrgus ei või olla väiksem kui 2,5 m. Ruumid peavad olema loomuliku valgusega.

§ 12. (1) Kirurgilistel erialadel haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalik aparatuur on loetletud määruse lisas 1 ning sisemeditsiini erialadel vajalik aparatuur lisas 2.

(2) Eriarsti konsultatiivseks vastuvõtuks ei ole määruse lisades 1 ja 2 loetletud aparatuur nõutav.

2. jagu
Eriarsti vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumid

§ 13. Eriarsti vastuvõtuks ja läbivaatuseks planeeritud ruumides peab olema:
1) arsti töökoht vestluseks patsiendiga ja arvuti kasutamiseks;
2) töökoht arstlikuks läbivaatuseks;
3) vajadusel ruum protseduurideks, mida ei saa ühitada arstliku läbivaatusega.

§ 14. (1) Vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumid võib planeerida ühe või mitme ruumina, sõltuvalt olemasolevate ruumide võimalustest ja töökorraldusest.

(2) Eraldi ruumidena planeeritud vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumide korral peab vastuvõturuumi pindala olema 12 m² ja läbivaatuse ruumi pindala 12 m². Ühe vastuvõturuumi juures võib planeerida vajadusel ka kaks läbivaatusruumi.

(3) Ühe ruumina planeeritud vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi pindala peab olema 16 m².

(4) Eriarsti konsultatiivseks vastuvõtuks ning vastuvõtuks otorinolarüngoloogia ja sisemeditsiini erialadel, välja arvatud pediaatria, pulmonoloogia, dermatoveneroloogia, võib kasutada ühe ruumina planeeritud vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi pindalaga 14 m².

§ 15. (1) Vastuvõtu- ja läbivaatuse ruum peab olema ehitatud ja sisustatud nii, et ruumi saaks siseneda ja seal liikuda ratastoolis. Ruumis peab olema vaba pinda tööks vajalike meditsiinivahendite kapi, riiuli või teisaldatava konteineri paigutamiseks.

(2) Vastuvõturuumis peavad olema arsti töölaud arvuti kasutamise võimalusega ning toolid personali, patsiendi ja tema saatjate jaoks.

(3) Arstlikuks läbivaatuseks peab ruumis olema universaalne läbivaatuslaud, selle puudumisel meditsiiniline kušett või eriala kohane meditsiiniseade, mis üldjuhul paigutatakse juurdepääsu võimalusega kahest küljest, samuti kohtvalgustus või meditsiiniline valgusti ning valamu.

(4) Ühe ruumina planeeritud vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumis peab arstliku läbivaatuse töökoht olema eraldatud kardina või sirmiga, välja arvatud psühhiaatri, oftalmoloogi, otorinolarüngoloogi ja hambaarsti vastuvõturuumis.

§ 16. Õe töökoha olemasolul võib see paikneda vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumis või eraldi ruumis, mille suurus on 9 m².

§ 17. (1) Vastuvõtu- ja läbivaatuse ruumi võivad kasutada erinevad eriarstid, kui ruumi sisustus on selleks sobiv ning kasutamise tingimused ei ole vastuolus käesoleva määruse ja hügieeninõuetega.

(2) Dermatoveneroloogi, oftalmoloogi, otorinolarüngoloogi ja pulmonoloogi vastuvõtu- ja läbivaatuse ruume ning hambaravikabinetti ei või kasutada teised eriarstid ruumi sisustuse või tehtavate uuringute eripära tõttu.

3. jagu
Eriarsti protseduuriruumid

§ 18. (1) Protseduuriruumis tehakse ambulatoorse ravi protseduure, mis eeldavad kõrgendatud hügieeninõudeid või mida nende eripära tõttu pole võimalik teha läbivaatusruumis.

(2) Protseduuriruumis tehtavad protseduurid, protseduuriruumi pindala ja sisseseade erialade lõikes on toodud määruse lisas 3.

§ 19. Protseduuriruum peab olema ehitatud ja sisustatud nii, et sinna saab siseneda ja seal liikuda ratastoolis ning vajadusel patsienti raamil välja viia.

§ 20. (1) Protseduuriruumis peab olema arsti töökoht dokumentide vormistamiseks, patsiendi riietumiskoht ning töökoht instrumentide pesemiseks ja aurusterilisaator.

(2) Töökoht instrumentide pesemiseks ja steriliseerimiseks planeeritakse täiendavalt määruse lisas 3 toodud protseduuriruumi pindalale. Töökoha jaoks vajaliku täiendava pindala suurus sõltub kasutatavast tehnoloogiast ja sisseseade paigaldustingimustest.

(3) Protseduuriruumi ei planeerita töökohta instrumentide pesemiseks ja steriliseerimiseks, kui kasutatakse ühekordseid instrumente või steriliseerimise võimalus on olemas väljaspool protseduuriruumi.

4. jagu
Üldkasutatavad ruumid

§ 21. Üldkasutatavates ruumides peavad olema tagatud võimalused patsiendile ja tema saatjale ootamiseks, üleriiete paigutamiseks ja tualettruumi kasutamiseks.

§ 22. Ooteruum ja tualettruum planeeritakse prognoositava samaaegse kasutuskoormuse järgi.

§ 23. (1) Haigla ja muu avaliku otstarbega hoone ning eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavad ruumid võivad olla ühised, kui see ei ole vastuolus hügieeninõuetega ja patsientidele on tagatud nende ruumide kasutamise võimalus.

(2) Pulmonoloogi vastuvõtuüksuse ooteruumi teiste eriarstide vastuvõtuüksuste ooteruumiga ei ühitata.

5. jagu
Personali- ja abiruumid

§ 24. Vastuvõtuüksuse personali- ja abiruumid planeeritakse vajaduse järgi.

§ 25. Tervishoiutöötajate jaoks peab olema eraldi riietus- ja tualettruum.

§ 26. Abiruume kasutatakse koristusvahendite ja abimaterjalide hoidmise, arhiivi ning muul eriarsti vastuvõtuüksuse tööks vajalikul otstarbel. Kui mõnda teenust ostetakse teistelt teenusepakkujatelt, siis vastuvõtuüksuses selleks otstarbeks ruume ei planeerita. Abiruumid võivad olla ühiskasutuses hoone teiste valdajatega, kui see ei ole vastuolus nendele ruumidele esitatavate muude nõuetega.

3. peatükk
ERINÕUDED RUUMIDELE, SISSESEADELE JA APARATUURILE

1. jagu
Hambaarsti, ortodondi ning suu-, näo- ja lõualuukirurgi
ravikabineti nõuded

§ 27. Ravikabinet on ühe või enama hambaarsti, ortodondi või suu-, näo- ja lõualuukirurgi töökohaga ruum, kus toimub patsiendi vastuvõtt, konsulteerimine, diagnoosimine ja ravi.

§ 28. (1) Ühe hambaarsti, ortodondi või suu-, näo- ja lõualuukirurgi töökohaga ravikabineti pindala on 16 m². Kui ravikabinetis planeeritakse enam kui üks töökoht, mis ei ole omavahel eraldatud vaheseinte ega kohtkindla sisustusega, on iga järgmise töökoha pindala 10 m².

(2)  Ühe töökohaga ravikabineti pindala võib olla 12 m², kui instrumentide desinfitseerimine, pesemine ja steriliseerimine ning röntgenuuringute tegemine toimub mujal.

§ 29. (1) Ravikabinetis peab olema ühtse funktsionaalse terviku moodustav hambaarsti töökoha sisseseade ja aparatuur:
1) hambaraviseade;
2) hambaravitool;
3) arsti tool;
4) süljeimur;
5) kohtvalgustid;
6) muud eriseadmed.

(2) Kasutada võib turbiini, mikromootori ja vesijahutusega varustatud hambaraviseadet.

§ 30. Hambaarsti töökoha sisseseade ja aparatuur peavad olema paigaldatud nii, et hambaarst, ortodont või suu-, näo- ja lõualuukirurg saaksid töötada koos assistendiga. Ruumis peavad olema tööpinnaga kapid abivahendite paigutamiseks, valamu, töökoht dokumentide vormistamiseks.

§ 31. Röntgenseadme olemasolul võib see paikneda ravikabinetis või eraldi ruumis. Röntgenseadet kasutatakse sotsiaalministri 13. novembri 1998. a määruses nr 56 «Kiirguse kasutamise nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded» (RTL 1998, 76/77, 326) sätestatud korras.

§ 32. (1) Ravikabinetis peavad olema tingimused suruõhukompressori ja teiste tehniliste seadmete paigaldamiseks ning töövahendite desinfitseerimiseks, pesemiseks ja steriliseerimiseks või peab nimetatud otstarbeks olema eraldi ruum.

(2) Instrumentide desinfitseerimiseks, pesemiseks ja steriliseerimiseks vajaliku pindala suurus sõltub kasutatavast tehnoloogiast ja sisseseade paigaldustingimustest.

2. jagu
Oftalmoloogi ambulatoorse vastuvõtu, silmakirurgia ja laserkirurgia ruumid

§ 33. Oftalmoloogi vastuvõturuumi pindala on 18 m². Oftalmoloogi vastuvõturuumi pindala võib olla 14 m², kui on tagatud nägemisteravuse määramise võimalus ja mitme samaaegselt vastuvõttu tegeva oftalmoloogi ühiskasutuses olevad aparaadid paiknevad eraldi ruumis.

§ 34. Oftalmoloogi vastuvõturuumis peab olema arsti töökoht arvuti kasutamise võimalusega, valamu ning kasutatava tehnoloogia kohaselt sisustatud läbivaatuse ja diagnostika töökoht.

§ 35. Igas oftalmoloogi vastuvõturuumis peab olema:
1) korneaalmikroskoop;
2) prooviklaaside komplekt;
3) nägemisteravuse määramise tabel või projektor;
4) prooviraamid.

§ 36. Mitme samaaegselt vastuvõttu tegeva oftalmoloogi ühiskasutuses võib olla:
1) autorefraktomeeter;
2) otsene või kaudne elektrioftalmoskoop;
3) gonioskoop;
4) perimeeter;
5) Volke luup.

§ 37. (1) Laserkirurgia kabineti pindala on 16 m².

(2) Laserkirurgia kabinetis peab olema:
1) töökoht dokumentide vormistamiseks;
2) valamu;
3) ravi- ja diagnostika töökoht;
4) oftalmoloogiline laserkirurgia aparaat;
5) oftalmoloogilised luubid;
6) nägemisteravuse määramise tabel või projektor;
7) prooviklaaside komplekt või foropter;
8) prooviraamid;
9) tonomeeter.

§ 38. Ambulatoorse silmakirurgia ruumid peavad vastama päevakirurgia operatsiooniruumide nõuetele. Töökorraldus, sisseseade ja varustus määratletakse ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osas.

3. jagu
Endoskoopiaüksus

§ 39. (1) Endoskoopiaüksus, mis planeeritakse rohkem kui ühe eriala uuringute tegemiseks, koosneb vähemalt kahest endoskoopia protseduuriruumist, tualettruumist protseduuriruumi juures, endoskoopide kasutusjärgse puhastamise, pesemise ja hoidmise ruumist ning patsiendi protseduurieelse ettevalmistamise ruumist ja protseduurijärgsest puhkeruumist.

(2) Endoskoopiaüksuse ruumidesse peab saama siseneda ja seal liikuda ratastoolis ning vajadusel patsienti raamil välja viia. Uuringu eripärast tulenevalt peab ruum olema pimendatav.

§ 40. Ühe eriarsti vastuvõtuüksuse juurde võib planeerida endoskoopiaruumid alljärgnevalt:
1) endoskoopia protseduuriruum pindalaga 18 m²;
2) tualettruum pindalaga 5 m² (tsüstoskoopia, rektoskoopia uuringuteks);
3) endoskoopide pesemis- ja hoiuruum pindalaga 6 m²;
4) patsiendi puhkeruum pindalaga 3,5 m² ühe endoskoopia protseduuriruumi kohta.

§ 41. Endoskoopia protseduuriruumis peab olema:
1) uuringulaud;
2) puhaste ja steriilsete meditsiinivahendite hoidmiseks kapp või konteiner;
3) vererõhuaparaat;
4) esmaabi- ja elustamisvahendid;
5) fiiberoptiline või videoendoskoopia süsteem;
6) erinevate uuringute jaoks vajalikud endoskoobid;
7) instrumendid biopsia ja erinevate tsütoloogiliste ning infektsiooniproovide võtmiseks;
8) meditsiinigaasi jaotussüsteemi lõppseadmed: igale gaasile (hapnik, meditsiiniline õhk, vaakum) üks punkt;
9) valamu;
10) patsiendi riietumiskoht.

§ 42. Puhkeruumis peab olema puhketool, raam või kušett.

§ 43. Endoskoopide töötlemiseks peab olema pesemisvann või -seade, mis võimaldab kasutatud endoskoobi töötlemist selle puhastamise juhendi kohaselt.

4. jagu
Hemodialüüsiüksus

§ 44. Ambulatoorse hemodialüüsiüksuse koosseisus planeeritakse järgmised ruumid ja töökohad:
1) hemodialüüsi protseduuriruum pindalaga 10 m² ühele protseduurikohale;
2) arsti ja õe töökoht 6 m²;
3) patsientidele ümberriietumise ruum ja riietekapid;
4) patsientidele tualettruum, mille pindala ja sisseseade on planeeritud liikumispuudega isiku vajadusi arvestades;
5) veepuhastusruum – kasutatava veepuhastusseadme paigutamiseks piisava suurusega ruum või lisapind;
6) abiruum lahuste ja meditsiinivahendite hoidmiseks;
7) puhta pesu panipaik;
8) kasutatud pesu ja meditsiinivahendite panipaik.

§ 45. Hemodialüüsiüksuses peab olema:
1) voodi või funktsionaalne tool igale patsiendile;
2) valamu;
3) õe ja arsti töökoha mööbel;
4) hemodialüüsi aparatuur;
5) veepuhastusseade;
6) hapnikuvarustuse jaotussüsteemi lõppseade: 1 punkt protseduuriruumis;
7) esmaabi- ja elustamisvahendid;
8) EKG aparaat või kardiomonitor.

5. jagu
Päevaravi- ja päevakirurgiaüksus

§ 46. Päevaravi- ja päevakirurgiaüksuses on vajalikud patsientide registreerimis- ja puhkeruumid ning ravi- ja diagnostikaruumid.

§ 47. Ravi- ja diagnostikaruumid planeeritakse päevaraviüksuses kas eraldi või kasutatakse eriarsti vastuvõtuüksuse sellekohase otstarbega ruume.

§ 48. (1) Päevakirurgia operatsioonideks on vajalik ambulatoorse kirurgia operatsioonibloki olemasolu. Operatsiooniblokis peavad olema järgmised ruumid:
1) operatsioonisaal 33 m²;
2) ärkamisruum 7 m² ühe koha kohta;
3) ruum instrumentide kasutusjärgseks töötlemiseks ja steriliseerimiseks;
4) tervishoiutöötajate operatsioonieelse ettevalmistumise ruum.

(2) Ruumide valik või pinna kasutamise võimalus aparatuuri, steriilsete meditsiinivahendite ja ravimite hoidmise, patsiendi operatsioonieelse ettevalmistamise või muul otstarbel peab olema meditsiinitehnoloogia projektis põhjendatud.

(3) Operatsiooniblokk peab vastama ehitusprojekti nõuetele, mille alusel on antud kasutusluba.

§ 49. Puhkeruumi või palati pindala on 7 m² ühe puhke- või voodikoha kohta. Puhkeruumi juures peab olema tualettruum.

6. jagu
Laboriruumid

§ 50. (1) Laboriruumid jaotatakse kasutusotstarbe järgi järgmiselt:
1) proovide võtmise ja registreerimise ruumid: vereproovide võtmise ruum, uriini ja faecese proovide vastuvõtmise ruum, tualettruum proovide andmiseks ja patsientide ooteruum;
2) labori tööruumid: proovide vastuvõtmise, sorteerimise, ettevalmistamise ja uuringute tegemise ruumid;
3) personali- ja abiruumid.

(2) Laboriruumid peavad olema planeeritud omaette ja ei tohi olla läbikäidavad. Eritingimusi eeldavad töökohad peavad olema eraldi ruumides. Töövahendite pesemisruum peab asuma uuringuruumide lähedal.

(3) Proovide võtmise ja registreerimise ruumid võivad olla laboriruumide juures või paikneda mujal.

§ 51. Labori tööruumi pindala arvutatakse töökohtade arvust lähtudes. Töökoha pindala moodustub labori töölaua, kasutatava aparatuuri paigutamiseks ning läbikäikudeks vajalikust pindalast.

§ 52. Laboriruumid peavad vastama ehitusprojekti nõuetele, mille alusel on antud kasutusluba.

7. jagu
Radioloogiaruumid

§ 53. (1) Eriarsti vastuvõtuüksuses võib teha konventsionaalseid, Doppler, endokavitaalseid ultraheliuuringuid, milleks on vajalik eraldi ruum pindalaga 16 m². Menetlusradioloogia protseduuride tegemiseks on vajalik protseduuriruum.

(2) Ultraheliuuringute ruum peab olema sisustatud nii, et ruumi saaks siseneda ja seal liikuda ratastoolis. Ruumis peab olema arsti töökoht dokumentide vormistamiseks, valamu, kapp meditsiinivahendite hoidmiseks. Protseduuriks on vajalik meditsiiniline kušett või erialakohane meditsiiniseade ning ultraheliaparaat.

§ 54. Haiglaväliste muude radioloogiliste uuringute tegemiseks vajalike ruumide koosseis, aparatuur ja sisseseade peavad vastama ehitusprojektile, mille alusel on antud kasutusluba. Radioloogiaseadmeid kasutatakse sotsiaalministri 13. novembri 1998. a määruses nr 56 «Kiirguse kasutamise nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded» sätestatud korras.

8. jagu
Taastusraviruumid

§ 55. (1) Taastusraviruumide pindala peab olema:
1) füsiaatri vastuvõturuum 12 m²;
2) logopeedi vastuvõturuum 12 m²;
3) aparaatne füsioteraapia, mudaravi:
ühekohaline ravikabinet 12 m²;
ravikoht (-kabiin) mitmekohalises raviruumis 6 m²;
4) vesiravivannid:
ravivann ühekohalises vanniruumis 12 m²;
ravivann mitmekohalises vanniruumis 8 m²;
5) massaaž:
ühekohaline raviruum 12 m²;
kabiin mitmekohalises raviruumis 8 m²;
6) nõelravi, manuaalteraapia 12 m²;
7) liikumisravi:
ühekohaline raviruum 12 m²;
liikumis- või tegevusravi rühmateraapia ruum 5 m² kohale, minimaalne 20 m²;
8) patsientide protseduurijärgne puhkeruum 2 m² puhketooli ja 4 m² kušeti kohta.

(2) Basseinide, vesiraviseadmete ja teiste taastusraviseadmete paigaldamiseks vajalike raviruumide pindala, mis ei ole lõikes 1 sätestatud, määratletakse meditsiinitehnoloogia projektis, arvestades kasutatava meditsiiniseadme paigaldus- ja kasutuseeskirjade nõudeid ning raviprotseduuri iseärasusi.

§ 56. Vesi-, muda- ja liikumisraviruumide juures peavad olema patsientidele riietus-, tualett- ja duširuumid.

§ 57. Raviruumi või -koha lähedal peab vajadusel olema raviprotsessis kasutatavate vahendite puhastamise, pesemise või ettevalmistamise ruum.

§ 58. Ravikohtade sisseseade peab vastama protseduuri eripärale ning tagama personali ja patsiendi ohutuse. Igas eraldiasuvas raviruumis peab olema õe töökoht ja valamu. Aparaatse füsioteraapia ravikohad tuleb varustada erikušettidega, massaaži ja nõelravi töökohad massaažilaudadega. Liikumisraviruumis peab olema võimlemisredel ja seinapeegel liigutuste koordinatsiooni jälgimiseks.

9. jagu
Kiirabibaasi ruumid

§ 59. (1) Kiirabibaasi ruumid planeeritakse selles paiknevate kiirabibrigaadide arvu järgi.

(2) Ühe kiirabibrigaadi tööks vajalikud ruumid ja nende minimaalne pindala on:
1) vanemarsti või vanemõe tööruum 9 m²;
2) kiirabibrigaadi liikmete olmeruum 15 m²;
3) puhkeruum eraldi meestele ja naistele 15 m²;
4) tualett- ja duširuum eraldi meestele ja naistele 6 m²;
5) töörõivaste ladu 3 m²;
6) ravimite ladu 2 m²;
7) voodipesu ja tekkide ladu 3 m²;
8) meditsiiniseadmete ladu 2 m²;
9) gaasiballoonide ladu 2 m²;
10) musta pesu ladu 2 m²;
11) koristusvahendite ruum 2 m².

(3) Olmeruum sisustatakse arvuti töökoha, puhke- ja söögitoamööbliga ning tagatakse võimalus sooja joogi valmistamiseks ja toidu soojendamiseks ning akude laadimiseks.

(4) Puhkeruumis peab olema igale vahetuses töötavale kiirabibrigaadi liikmele kušett või puhketool ning igale koosseisulisele kiirabibrigaadi liikmele riietekapp.

(5) Kiirabibaasi, mis on mitme kiirabibrigaadi paiknemiskohaks, ruumide planeerimisel suurendatakse lõikes 2 sätestatud ruumide pindala proportsionaalselt kasutusvajaduse suurenemisega.

KIRURGILISTEL ERIALADEL HAIGLAVÄLISE ERIARSTIABI OSUTAMISEKS VAJALIK APARATUUR

SISEMEDITSIINI ERIALADEL HAIGLAVÄLISE ERIARSTIABI OSUTAMISEKS VAJALIK APARATUUR

PROTSEDUURIRUUMIS TEHTAVAD PROTSEDUURID, PROTSEDUURIRUUMI PINDALA JA SISSESEADE