Kaubamärgiseadus
Vastu võetud 22.05.2002
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 11. juuni 2002. a otsusega nr 177 |
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus reguleerib üldtuntud ja registreeritud kauba- ja teenindusmärkide (edaspidi kaubamärk) õiguskaitset ning kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi.
§ 2. Isikute võrdsus
Käesolevas seaduses ja muudes kaubamärgikaitset käsitlevates õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused kehtivad võrdselt Eesti ja välisriigi isikule, arvestades käesolevas seaduses sätestatud piiranguid isiku suhtes, kellel ei ole Eestis elukohta, asukohta ega tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet.
§ 3. Kaubamärk
Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.
2. peatükk
KAUBAMÄRGI ÕIGUSKAITSE
§ 4. Kaubamärgi õiguskaitse sisu
(1) Kaubamärgi õiguskaitse on kaubamärgile ainuõigust omava isiku (edaspidi kaubamärgiomanik) õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega.
(2) Registreeritud kaubamärgi suhtes võib ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kauba- ja teenindusmärkide registrisse (edaspidi register) kantud isik, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(3) Eestis märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli (RT II 1998, 36, 68) (edaspidi Madridi protokoll) alusel kehtiva rahvusvahelise registreeringu suhtes võib ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo (edaspidi Büroo) rahvusvahelisse registrisse kantud isik, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
§ 5. Kaitstavad kaubamärgid
(1) Õiguskaitse saab:
1) kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis
tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) artikli
6bis tähenduses (edaspidi üldtuntud kaubamärk);
2) kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris (edaspidi
registreeritud kaubamärk) või Büroo rahvusvahelises registris.
(2) Õiguskaitse on ainult sellel üldtuntud kaubamärgil, registreeritud kaubamärgil või Madridi protokolli alusel Eestis kehtival kaubamärgil, mille õiguskaitse ei ole välistatud käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatu alusel.
§ 6. Kaitstava kaubamärgi kujutatavus
(1) Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav.
(2) Heli- ja lõhnamärgid ei ole kaitstavad käesoleva seaduse alusel.
§ 7. Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine
(1) Kohus tunnistab kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega.
(2) Patendiamet tunnistab kaubamärgi üldtuntust ainult seoses selle või muu kaubamärgi registreerimise menetlusega. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon loeb kaubamärgi üldtuntuks ainult seoses Patendiameti otsuse peale esitatud kaebuse või kaubamärgi kaitstavusalase vaidlustusavalduse lahendamisega.
(3) Üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muu hulgas kaubamärgi:
1) tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega
analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate
sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute
sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris;
2) kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist
levikut;
3) registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes
riikides;
4) hinnangulist väärtust.
(4) Üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest.
(5) Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusjõudu hilisemates vaidlustes.
§ 8. Õiguskaitse registreeringu alusel
(1) Registreerimiseks esitatud kaubamärgi kohta tehakse registris registreering käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud tingimustel ja korras, arvestades tööstusomandi apellatsioonikomisjoni ja tööstusomandi registrite pidamist reguleerivas seaduses sätestatut.
(2) Registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse (edaspidi taotlus) esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega võib pikendada kaubamärgiomaniku nõudel 10 aasta kaupa.
§ 9. Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud
(1) Õiguskaitset ei saa tähis:
1) mis ei vasta käesoleva
seaduse §-s 6 sätestatule;
2) millel puudub eristusvõime,
kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või
üksik värv;
3) mis koosneb üksnes kaupade või teenuste
liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu,
kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste
teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust
kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või
andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud;
4) mis koosneb üksnes
tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või
heauskses äripraktikas;
5) mis koosneb üksnes kujust, mis
tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse
saavutamiseks või mis annab kaubale olemusliku väärtuse;
6) mis oma olemuselt võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi,
kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade
tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste
omaduste suhtes;
7) mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega;
8) mille registreerimisest tuleb keelduda tööstusomandi kaitse Pariisi
konventsiooni artikli 6ter alusel, kui registreerimiseks puudub
õiguspädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba;
9)
mis sisaldab lippu, vappi või muud sümbolit, millele tööstusomandi
kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 6ter sätestatu ei laiene, kuid
mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga, ja puudub pädeva
asutuse või ametiisiku kirjalik luba;
10) mille registreerimist
taotlev isik (edaspidi taotleja) on esitanud taotluse pahauskselt
või mida on hakatud kasutama pahauskselt;
11) mis sisaldab
registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane,
kui see võib kaasa tuua geograafilise tähise õigusvastase kasutamise
geograafilise tähise kaitse seaduses (RT I 1999, 102, 907; 2000, 40,
252; 2001, 27, 151; 56, 332 ja 335) sätestatu järgi;
12)
mille kasutamine on keelatud muu seaduse või rahvusvahelise lepingu
järgi.
(2) Taotluse esitamise kuupäevaks kasutamise tulemusena eristusvõime omandanud kaubamärgi ja üldtuntud kaubamärgi puhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 sätestatut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2, 3, 4 või 5 nimetatud tähise kasutamisel kaubamärgi koosseisus loetakse see tähis kaubamärgi mittekaitstavaks osaks.
§ 10. Suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud
(1) Õiguskaitset ei saa kaubamärk:
1) mis on identne
varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või
teenuste tähistamiseks;
2) mis on identne või sarnane varasema
kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste
kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide
äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine
varasema kaubamärgiga;
3) mis on identne või sarnane varasema
registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale
enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse
teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema
kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema
kaubamärgi mainet või eristusvõimet;
4) mis on identne
või eksitavalt sarnane äriregistrisse enne taotluse esitamise kuupäeva,
rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva kantud
ärinimega, kui tegevusala, mille kohta äriregistrisse on tehtud kanne,
kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks
kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada;
5) mis on
identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi
nimetusega, kui kaubad, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või
kavatsetakse kasutada, kuuluvad meditsiini valdkonda;
6) mille
kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu
nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse
või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust;
7) mis on identne või eksitavalt sarnane teises riigis õiguskaitset omava
kaubamärgiga, kui taotlus on esitatud pahauskselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–6 sätestatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid ei arvestata, kui on olemas varasema kaubamärgi omaniku või muu varasema õiguse omaniku kirjalik luba.
§ 11. Varasem kaubamärk ja muu varasem õigus
(1) Varasem kaubamärk on:
1) kaubamärk, mis omandas üldtuntuse
varem;
2) registreeritud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev
või prioriteedikuupäev on varasem;
3) registreerimiseks
esitatud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või
prioriteedikuupäev on varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on
varasem kaubamärk ainult juhul, kui see registreeritakse;
4)
Madridi protokolli alusel Eestis kehtiv kaubamärk, kui rahvusvahelise
registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem;
5) Madridi protokolli alusel registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui
rahvusvahelise registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on
varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk
ainult juhul, kui sellele ei keelduta Eestis õiguskaitset andmast.
(2) Muu varasema õiguse määramisel arvestatakse vastava õiguse Eestis omandamise kuupäeva.
(3) Kui õigused kaubamärgile või muud õigused on tekkinud ühel ja samal kuupäeval, ei teki neil üksteise suhtes eelist.
§ 12. Kaubamärgi õiguskaitse ulatus
(1) Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on:
1) üldtuntud
kaubamärk kujul, millisena ta üldtuntuse omandas;
2)
registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon.
(2) Kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse:
1) üldtuntud kaubamärgi puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega
kaubamärk üldtuntuse omandas;
2) registrisse või Büroo
rahvusvahelisse registrisse kantud kaupade ja teenuste loeteluga.
(3) Kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (RT II 1996, 4, 14) alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni (edaspidi Nizza klassifikatsioon ) järgi.
(4) Kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel.
(5) Kaubamärk võib sisaldada mittekaitstavat osa, kui see ei vähenda kaubamärgi eristatavust ega riku teiste isikute õigusi.
(6) Kui registreeritud kaubamärgi mittekaitstav osa on kaubamärgi hilisema kasutamise käigus omandanud eristusvõime või omandanud üldtuntuse, võib taotleda registreeritud kaubamärgi uuesti registreerimist, et õiguskaitse hõlmaks kogu märki.
§ 13. Esindaja kaubamärgi õiguskaitsealaste toimingute tegemisel
(1) Isik, kellel ei ole Eestis elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet, peab kaubamärgi õiguskaitsealaste toimingute tegemiseks volitama patendivoliniku.
(2) Kui mitu isikut tegutsevad kaubamärgi õiguskaitsealaste toimingute tegemisel ühiselt, peavad nad volitama esindajaks endi hulgast isiku, kellel on Eestis elukoht, asukoht või tegutsev kaubandus- või tööstusettevõte, või patendivoliniku.
(3) Taotluse võivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud esitada isiklikult.
3. peatükk
KAUBAMÄRGIÕIGUSED
§ 14. Ainuõigus
(1) Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada
äritegevuses:
1) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid
tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või
teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud;
2) õiguskaitse
saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või
teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või
teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise
ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise
assotsieerumine varasema kaubamärgiga;
3) registreeritud
kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud
õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid,
millega tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid, kui tähisega võib
ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või
eristusvõimet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel on keelatud muu
hulgas järgmised toimingud:
1) kauba või pakendi tähistamine
tähisega;
2) tähisega tähistatud kaupade pakkumine müügiks,
nende turustamine ja ladustamine müügi eesmärgil;
3)
tähisega tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine;
4)
tähisega tähistatud kaupade sisse- ja väljavedu;
5)
tähise kandmine äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba
kasutamisjuhendile.
(3) Kaubamärgi kasutamine Internetis loetakse kaubamärgi kasutamiseks
Eestis ainult siis, kui sellel on Eestis äriline tagajärg. Ärilise
tagajärje kindlakstegemisel arvestatakse muu hulgas:
1)
kaubamärki Internetis kasutava isiku ärilist tegevust Eestis nagu
tegelikud ärisuhted või äriliselt motiveeritud suhted, klienditeeninduse
olemasolu ning Interneti-välise tegevuse olemasolu Eestis;
2)
kaubamärki Internetis kasutava isiku kavatsust pakkuda Interneti kaudu
kaupu või teenuseid isikutele Eestis, arvestades kaupade transporti,
rahaühikut, kaupade või teenuste pakkujaga sidepidamise viisi puudutavat
informatsiooni, keelt ja Interneti viiteid;
3) Internetis märgitud
tingimust, et kaupu või teenuseid ei pakuta isikutele Eestis, ja sellest
tingimusest kinnipidamist;
4) teise isiku kaubamärgi omandatud maine
või eristusvõime ebaausat ärakasutamist või selle kahjustamist.
(4) Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides, sealhulgas elektroonilistes, peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis. Kui publikatsioon on juba avaldatud, võib kaubamärgiomanik nõuda hoiatustähise kasutamist järgmises väljaandes.
§ 15. Hoiatustähis
Kaubamärgiomanik võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist või -märget.
§ 16. Ainuõiguse piirangud
(1) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel kasutada
äritegevuses häid äritavasid järgides:
1) teiste
isikute nimesid ja aadresse;
2) kauba või teenuse liiki, kvaliteeti,
hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või
teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi
näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest
või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole
oluliselt muudetud, koosnevaid tähistusi;
3) tähiseid või
andmeid, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses
äripraktikas;
4) kaubamärki, kui see on vajalik kindla
otstarbega kaubale, nagu näiteks abimaterjalid ja varuosad, või
teenusele osutamiseks;
5) kaubamärgi mittekaitstavaid osi.
(2) Varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud hilisema kaubamärgi kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt. Hilisema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist.
(3) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema loal kaubamärgiga tähistatud ja Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu liikmesriigis käibesse lastud kauba edasist ärieesmärgil kasutamist, välja arvatud juhul, kui kauba omadused on pärast käibesse laskmist muutunud.
§ 17. Kaubamärgi kasutamise kohustus
(1) Kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks.
(2) Kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt loetakse ka:
1) kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist
ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole
muutunud;
2) üksnes väljaveoks mõeldud kaupade või nende pakendi
tähistamine;
3) kaubamärgi kasutamine kaubamärgiomaniku loal.
§ 18. Kaubamärgi võõrandamine ja üleminek
(1) Kaubamärki võib võõrandada kas kõigi või osa kaupade või teenuste suhtes.
(2) Kaubamärk läheb üle kaubamärgiomaniku õigusjärglasele. Riik ja kohalik omavalitsus ei saa kaubamärki pärida.
(3) Registreeritud kaubamärgi võõrandamine või üleminek jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval.
§ 19. Kaubamärgist loobumine
(1) Kaubamärgiomanik võib kaubamärgist loobuda kõigi või osa kaupade ja teenuste suhtes.
(2) Registreeritud kaubamärgist loobumine jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval.
(3) Kaubamärgist ei saa loobuda, kui see on koormatud pandiga või arvatud pankrotivara hulka või selle suhtes kehtib litsents või käsutamise keelumärge.
§ 20. Registreeringu jagamine
Kaubamärgiomanik võib registreeringu jagada kaheks või enamaks registreeringuks, jagades kaubad ja teenused nende vahel. Registreeringu jagamine jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval.
§ 21. Litsents
(1) Litsentsisaaja võib kaubamärgiomanikult litsentsiga saadud õigused kolmandale isikule edasi anda ainult kaubamärgiomaniku loal.
(2) Kaubamärgi võõrandamine ega hiljem antud litsents ei mõjuta varem antud litsentsi kehtivust.
(3) Litsentsilepingu poole nõudel tehakse litsentsi kohta registrisse kanne.
§ 22. Keelumärge
Hagi tagamiseks võib hageja nõudel teha kaubamärgi suhtes käsutamise keelumärke registrisse.
§ 23. Sundtäitmine ja pankrot
(1) Kaubamärk võib ettevõttest lahus olla sundtäitmise objekt.
(2) Registreeritud kaubamärgi arvamisel pankrotivara hulka tehakse pankrotihalduri või kohtu nõudel sellekohane märge registrisse.
§ 24. Kaubamärgi pantimine
(1) Registreeritud kaubamärki võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud (edaspidi pandipidaja), on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kaubamärgi arvel.
(2) Pant tekib selle kohta registrisse kande tegemisega kaubamärgiomaniku ja pandipidaja notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkuleppe alusel.
(3) Pant läheb üle pandipidaja õigusjärglasele. Pandi üleandmise ja selle ülemineku kohta tehakse registrisse kanne.
§ 25. Pandiga tagatud nõude rahuldamine
(1) Pandipidaja võib nõuda pandiga tagatud nõude rahuldamist pärast nõude sissenõutavaks muutumist.
(2) Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta, on pandipidajal õigus rahuldada nõue koormatud kaubamärgi sundenampakkumise teel.
(3) Kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab koormatud kaubamärgi pandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on kehtetu.
§ 26. Pandi lõppemine
Pant lõpeb pandiga tagatud nõude lõppemisel või kui pandipidaja pandist loobub.
§ 27. Taotlusest tulenevad õigused
Käesoleva seaduse §-des 18–23 sätestatut kohaldatakse taotlusele ja taotlusest tulenevatele õigustele, arvestades taotluse õiguslikust staatusest tulenevaid erisusi.
4. peatükk
KAUBAMÄRGI REGISTREERIMINE
§ 28. Taotlus
(1) Taotlus esitatakse ühe kaubamärgi kohta.
(2) Taotluses peab sisalduma:
1) kaubamärgi registreerimise avaldus;
2) volikiri või viide varem esitatud volikirjale, kui taotlejal on esindaja;
3) prioriteeti tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteeti;
4)
andmed riigilõivu tasumise kohta.
(3) Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi registreerimise taotlusele kohaldatakse täiendavalt käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatut.
§ 29. Prioriteet
(1) Konventsiooniprioriteet on esmase taotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset. Esmase taotluse esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks.
(2) Kui sama kaubamärgi registreerimiseks Patendiametile esitatud
taotluses märgitud kaubad või teenused sisalduvad esmases taotluses ja
see taotlus on esitatud Patendiametile kuue kuu jooksul pärast esmase
taotluse esitamise kuupäeva, võib prioriteedi määrata:
1) esmase taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi
konventsiooniga ühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
liikmesriigis;
2) esmase taotluse esitamise kuupäeva järgi
tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis või
Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis, kui see riik
tagab samad tingimused Eesti Vabariigis esmase taotluse esitanud isikule.
(3) Näituseprioriteet on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud riigi territooriumil toimunud 1928. aastal Pariisis sõlmitud rahvusvaheliste näituste konventsiooni tähenduses rahvusvahelisel või ametlikult rahvusvaheliseks tunnistatud näitusel kaubamärgiga tähistatud kaupu või teenuseid avalikult välja pannud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset.
(4) Kui taotluses märgitud kaup või teenus oli sama kaubamärgiga tähistatult välja pandud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitusel ja see taotlus on esitatud Patendiametile kuue kuu jooksul pärast väljapaneku kuupäeva, võib prioriteedi määrata näitusel väljapaneku kuupäeva järgi.
(5) Kaubamärgile võib prioriteedi määrata mitme esmase taotluse järgi. Mitme varem esitatud esmase taotluse korral arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuuekuulist tähtaega kõige varasemast prioriteedikuupäevast.
§ 30. Kaubamärgi registreerimise avaldus
Kaubamärgi registreerimise avalduses peab sisalduma:
1)
kaubamärgi registreerimise sooviavaldus;
2) taotleja nimi,
elukoha või asukoha aadress ning taotleja soovi korral muud
kontaktandmed;
3) taotleja esindaja nimi, kui taotlejal on esindaja;
4) välisriigi isiku Eestis asuva tegutseva kaubandus- või tööstusettevõtte
aadress, kui sellel isikul ei ole esindajat;
5) kaubamärgi
reproduktsioon;
6) Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade
ja teenuste loetelu koos klasside numbritega;
7) prioriteedinõue, kui
taotletakse prioriteeti;
8) värvide loetelu, kui kaubamärgi
reproduktsioon on värviline;
9) sellekohane märge, kui märk on
ruumiline;
10) taotleja või tema esindaja allkiri.
§ 31. Kaubamärgi reproduktsioon
(1) Kaubamärgi reproduktsioon peab andma kaubamärgist täieliku ja täpse ettekujutuse.
(2) Ruumilise kaubamärgi reproduktsioonil võib esitada kaubamärgist ühe vaate või mitu vaadet.
(3) Patendiamet võib nõuda kaubamärgi sõnalise osa transliteratsiooni ja tõlget.
§ 32. Volikiri
Volikirjas peab sisalduma:
1) esindatava nimi, elukoha või asukoha
aadress;
2) esindaja nimi;
3) volituse ulatus;
4)
edasivolitamise õigus, kui esindatav selle õiguse esindajale annab;
5) volituse kehtivusaeg, kui see on tähtajaline;
6) esindatava allkiri;
7) volikirja väljaandmise koht ja kuupäev.
§ 33. Prioriteeti tõendavad dokumendid
(1) Konventsiooniprioriteeti tõendab esmase taotluse vastu võtnud asutuse poolt taotlejale väljaantud tõend esmase taotluse andmetega.
(2) Näituseprioriteeti tõendab näituse korraldaja antud dokument kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste väljapaneku kohta käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud näitusel.
§ 34. Taotluse esitamine
(1) Taotlus esitatakse Patendiametile.
(2) Andmed riigilõivu tasumise kohta, prioriteedinõue ja taotleja esindajale antud volikiri esitatakse kahe kuu jooksul taotluse saabumise kuupäevast arvates.
(3) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse kolme kuu jooksul taotluse saabumise kuupäevast arvates. Prioriteeti tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eestis esitatud esmane taotlus.
(4) Taotluse vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister.
§ 35. Taotluse esitamise kuupäev
Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal Patendiametisse
on esitatud vähemalt järgmised andmed:
1) kaubamärgi
registreerimise sooviavaldus;
2) kaubamärgi reproduktsioon;
3) loetelu kaupadest ja teenustest, mille tähistamiseks kaubamärki
soovitakse registreerida;
4) taotleja isiku tuvastamiseks vajalikud
andmed või taotleja või tema määratud esindaja aadress.
§ 36. Taotluse esitamise kuupäeva määramine ja menetlusse võtmine
(1) Kui taotlus vastab Patendiametisse saabumisel käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõuetele, määratakse selle esitamise kuupäevaks taotluse Patendiametisse saabumise kuupäev.
(2) Mõne käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud taotluse andme puudumise korral teatatakse sellest taotlejale ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Patendiametil ei ole teatamiskohustust, kui esitatud dokumendid ei sisalda taotleja nime ja aadressi ega esindaja nime.
(3) Taotleja nime ja aadressi ning esindaja nime puudumise korral võib taotleja oma algatusel kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates esitada kõik käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud taotluse andmed.
(4) Kui taotleja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt määratud tähtaja jooksul või lõike 3 kohaldumisel selles sätestatud tähtaja jooksul taotluse kõik puuduvad andmed, määratakse taotluse esitamise kuupäevaks päev, millal Patendiametile on esitatud kõik §-s 35 nimetatud taotluse andmed.
(5) Taotlus, millele käesoleva paragrahvi lõike 1 või 4 kohaselt on määratud esitamise kuupäev, võetakse menetlusse. Patendiamet teatab taotlejale taotluse esitamise kuupäeva ja taotluse numbri.
(6) Taotlusele ei määrata esitamise kuupäeva, kui taotleja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud juhul ettenähtud tähtaja jooksul taotluse puuduvad andmed Patendiametile esitamata. Patendiamet teatab taotlejale, et taotlust ei loeta esitatuks. Taotlejal on õigus saada tasutud riigilõiv tagasi.
§ 37. Taotluse sisu- ja vorminõuete kontrollimine
(1) Kui taotluse sisu- ja vorminõuete kontrollimise käigus selgub, et taotluses puudub mõni käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud dokument või dokumendid ei vasta §-des 30–33 kehtestatud nõuetele või § 34 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele, teatab Patendiamet sellest taotlejale kirjalikult ja annab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks vähemalt kahekuulise tähtaja.
(2) Kui taotleja oma vastuses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele ei kõrvalda puudusi, tehakse taotluse tagasilükkamise otsus.
(3) Kui taotleja ei vasta tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele või ei esita käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul andmeid ettenähtud summas riigilõivu tasumise kohta või ei esita sätestatud tähtaja jooksul volikirja, loetakse taotlus tagasivõetuks.
(4) Kui taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul prioriteedinõuet või prioriteeti tõendavaid dokumente ei esitata tähtpäevaks või prioriteedinõue ei vasta §-s 29 sätestatule või esitatud dokumendid ei tõenda prioriteeti, jätab Patendiamet prioriteedinõude arvestamata.
§ 38. Kaubamärgi ekspertiis
(1) Patendiamet kontrollib ekspertiisi käigus kaubamärki käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 ja §-s 10 sätestatu suhtes.
(2) Kui ekspertiisi tulemusena ilmneb kaubamärgi õiguskaitset välistav asjaolu, teatab Patendiamet sellest taotlejale ja annab vähemalt kahekuulise tähtaja selle asjaolu kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks. Kui taotleja ei vasta tähtpäevaks, loetakse taotlus tagasivõetuks.
(3) Kui ekspertiisi käigus ilmneb, et kaubamärk sisaldab tähist, mis käesoleva seaduse § 9 lõike 3 kohaselt loetakse kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, kuid see tähis ei põhjusta kahtlusi ainuõiguse ulatuse suhtes, ei märgi Patendiamet mittekaitstavat osa kaubamärgi registreerimise otsusesse.
(4) Kui ekspertiisi käigus ilmneb, et kaubamärk sisaldab tähist, mis käesoleva seaduse § 9 lõike 3 kohaselt loetakse kaubamärgi mittekaitstavaks osaks ja see tähis võib põhjustada kahtlusi ainuõiguse ulatuse suhtes, teatab Patendiamet sellest taotlejale ja annab vähemalt kahekuulise tähtaja mittekaitstava osaga nõustumiseks või selgituste andmiseks. Kui tähtpäevaks ei teatata mittekaitstava osaga nõustumisest või ei anta asjakohast selgitust, loetakse taotleja mittekaitstava osaga nõustunuks.
§ 39. Kaubamärgi registreerimise otsus ja kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus
(1) Kaubamärgi registreerimise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 või §-s 10 nimetatud õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud.
(2) Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ilmnenud käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 või §-s 10 nimetatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid taotleja ei ole kõrvaldanud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse osade kaupade ja teenuste suhtes, kui õiguskaitset välistav asjaolu ei kehti kõigi kaupade või teenuste suhtes, mille tähistamiseks kaubamärki soovitakse registreerida.
(4) Kui taotleja ei nõustu kaubamärgi osa mittekaitstavaks osaks lugema, kuid Patendiamet ei loe taotleja seisukohta põhjendatuks, teeb Patendiamet kaubamärgi registreerimise otsuse piiranguga, märkides ära mittekaitstava osa.
§ 40. Kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamine
Kaubamärgi registreerimise otsuse kohta avaldatakse teade Patendiameti ametlikus väljaandes.
§ 41. Kaebuste ja vaidlustusavalduste lahendamine
(1) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 ja §-s 39 nimetatud Patendiameti otsuste peale võib taotleja esitada kaebuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates.
(2) Asjast huvitatud isik võib tööstusomandi apellatsioonikomisjonis vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 või §-s 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul. Vaidlustusavalduse esitamise tähtaeg on kaks kuud kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamisest arvates.
(3) Kaebuste ja vaidlustusavalduste lahendamine ning edasikaebamine toimub tööstusomandi apellatsioonikomisjoni ja tööstusomandi registrite pidamist reguleerivas seaduses sätestatut arvestades.
(4) Patendiameti otsuste peale kohtule kaebuse esitamise võimalused ei ole piiratud.
§ 42. Tähtaegade pikendamine
(1) Käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaega ei saa pikendada.
(2) Patendiamet pikendab käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 ja § 38 lõigetes 2 ja 4 nimetatud tähtaega taotleja avalduse alusel vähemalt kahe kuu kaupa, kuid kokku mitte üle 13 kuu. Avaldus koos andmetega riigilõivu tasumise kohta peab olema esitatud enne määratud tähtaja lõppemist.
§ 43. Menetluse peatamine
(1) Kui kaubamärgi ekspertiis sõltub varasema kaubamärgi kohta tehtavast otsusest, peatab Patendiamet hilisema kaubamärgi registreerimise menetluse kuni varasema kaubamärgi kohta lõpliku otsuse jõustumiseni, teavitades sellest taotlejat.
(2) Patendiamet võib taotleja põhjendatud avalduse alusel peatada menetluse kokku kuni 12 kuuks.
(3) Peatatud menetlust jätkatakse menetluse peatamise aluse kadumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tähtaja lõppemisel.
§ 44. Taotluse jagamine ja piiramine
(1) Taotleja võib taotluse kuni kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsuse tegemiseni või registreerimise otsuse kohta esitatud kaebuse menetluse ajal jagada kaheks või enamaks taotluseks, jagades kaubad ja teenused nende vahel. Sellekohane avaldus esitatakse koos andmetega riigilõivu tasumise kohta.
(2) Jagamise teel saadud taotlused säilitavad esialgse taotluse esitamise kuupäeva ja prioriteedi.
(3) Taotleja võib piirata taotluses sisalduvat kaupade ja teenuste loetelu. Piiramine jõustub avalduse Patendiametisse saabumise kuupäeval.
§ 45. Taotluse parandamine ja täiendamine
Taotleja võib kuni registreeringu või kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsuse tegemiseni teha taotlusesse parandusi ja täiendusi, mis ei muuda taotluse esitamise kuupäeval selles esitatud kaubamärgi reproduktsiooni ega laienda kaupade ega teenuste loetelu.
§ 46. Registreeringu tegemise tingimus
(1) Registreering tehakse, kui:
1) kaubamärgi registreerimise otsust
ega taotleja õigust avaldatud kaubamärgile ei ole vaidlustatud ja nelja
kuu jooksul kaubamärgi registreerimise teate avaldamise kuupäevast
arvates on esitatud andmed registreeringu riigilõivu tasumise kohta või
2) kaubamärgi registreerimise otsus ja taotleja õigus avaldatud kaubamärgile
jäävad, vaatamata vaidlustamisele, jõusse ning andmed registreeringu
riigilõivu tasumise kohta esitatakse kahe kuu jooksul lõpliku otsuse
jõustumise kuupäevast arvates.
(2) Kui andmeid registreeringu riigilõivu tasumise kohta ei ole esitatud tähtpäevaks, loetakse taotlus tagasivõetuks.
§ 47. Taotluse tagasivõtmine, menetluse lõpetamine ja taastamine
(1) Taotleja võib taotluse kuni registreeringu tegemiseni tagasi võtta, esitades sellekohase kirjaliku avalduse. Taotlus loetakse tagasivõetuks avalduse Patendiametisse saabumise kuupäeval.
(2) Kui taotlus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil tagasi võetud või käesoleva seaduse §-s 37, 38 või 46 nimetatud juhtudel tagasivõetuks loetud, lõpetatakse menetlus. Menetluse lõpetamise korral taotluse dokumente ega riigilõivu ei tagastata.
(3) Taotleja võib nõuda menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud menetluse, lugedes selle tagasivõetuks käesoleva seaduse § 37, 38 või 46 alusel, ja kui taotleja toimingud jäid sooritamata vääramatu jõu või taotlejast või tema esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu.
(4) Patendiamet taastab menetluse, kui taotleja tõendab takistuse olemasolu ja sooritab ettenähtud toimingud kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist ning esitab andmed riigilõivu tasumise kohta.
(5) Menetluse taastamise nõuet saab esitada kuue kuu jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatut kohaldatakse ka prioriteedi ennistamisel.
§ 48. Registreering
(1) Registreering tehakse kaubamärgi registreerimise otsuse alusel.
(2) Registreeringu andmed on:
1) registreeringu number;
2)
registreeringu tegemise kuupäev;
3) kaubamärgi reproduktsioon;
4) Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu koos
klasside numbritega;
5) värvide loetelu, kui kaubamärgi
reproduktsioon on värviline;
6) sellekohane märge, kui märk on
ruumiline;
7) kaubamärgi mittekaitstav osa, kui see on
registreerimise otsuses ära märgitud;
8) kaubamärgiomaniku
nimi ja tema elu- või asukoha aadress;
9) kollektiivkaubamärgi
või garantiimärgi korral sellekohane märge;
10)
taotleja esindaja nimi, kui taotlejal on esindaja;
11) välisriigi
isiku Eestis asuva tegutseva kaubandus- või tööstusettevõtte aadress,
kui sellel isikul ei ole esindajat;
12) registreeringu kehtivuse
lõppemise kuupäev;
13) taotluse number;
14) taotluse
esitamise kuupäev;
15) prioriteediandmed, kui on rahuldatud
prioriteedinõue.
§ 49. Registreeringu andmete avaldamine
Registreeringu andmed, registreeringu andmete muudatused või parandused avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.
§ 50. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine
(1) Kaubamärgiomanik võib ühe aasta jooksul enne kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist nõuda kehtivusaja pikendamist. Sellekohane avaldus esitatakse koos andmetega riigilõivu tasumise kohta.
(2) Kaubamärgiomanik võib nõuda kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamist kuue kuu jooksul pärast kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist. Sellekohane avaldus esitatakse koos andmetega riigilõivu ja täiendava riigilõivu tasumise kohta.
(3) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine jõustub kehtivusaja lõppemise kuupäeval.
§ 51. Kaubamärgi kustutamine registrist
(1) Kaubamärk kustutatakse registrist kuue kuu möödumisel kehtivusaja lõppemisest, kui ei ole nõutud kaubamärgi kehtivusaja pikendamist. Kustutamine jõustub tagasiulatuvalt kehtivusaja lõppemise kuupäeval.
(2) Kaubamärk kustutatakse registrist ennetähtaegselt juhul, kui Patendiametile on esitatud sellekohane jõustunud kohtulahend või kui kaubamärgiomanik on kaubamärgist loobunud.
5. peatükk
ÕIGUSTE KOHTULIK VAIDLUSTAMINE JA TSIVIILVASTUTUS
§ 52. Kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamine
(1) Asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui hagi alus oli olemas ka registreeringu tegemise ajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi ei saa esitada:
1) kui hagi esitanud varasema kaubamärgi omanik või muu varasema õiguse omanik
ei ole vaidlustanud hilisemat kaubamärki viie aasta jooksul pärast
hilisemast kaubamärgist teada saamist. Seda alust ei rakendata, kui
hilisema kaubamärgi taotlus esitati pahauskselt;
2) käesoleva
seaduse § 10 lõike 1 punkti 3 alusel, kui varasem kaubamärk ei olnud
omandanud mainet hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise
kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks.
(3) Kui teises riigis õiguskaitset omava kaubamärgiga identne või eksitavalt sarnane kaubamärk on registreeritud kaubamärgiomaniku esindaja nimele tema nõusolekuta, on teise riigi kaubamärgiomanikul õigus esitada hagi kaubamärgi endale üleandmise nõudes. Seda alust ei rakendata, kui esindaja tõendab oma tegevuse õiguspärasust.
(4) Kaubamärgiomanikul puudub õigus nõuda teise kaubamärgi omaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist juhul, kui ta ei ole oma registreeritud kaubamärki mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutanud.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud hagid võib esitada viie aasta jooksul registreeringu tegemise kuupäevast arvates. Seda kitsendust ei rakendata, kui vaidlustatav taotlus esitati pahauskselt.
§ 53. Kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamine
(1) Asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu,
nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui:
1)
kaubamärk on kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena
muutunud tavapäraseks tähistuseks nende kaupade ja teenuste osas, mille
suhtes ta on registreeritud;
2) kaubamärk on kasutamise tulemusena
muutunud tarbijat eksitavaks kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi,
hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või
teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes;
3) registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva
põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17
tähenduses kasutatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi ei saa esitada lõike 1 punkti 3 alusel, kui registreeritud kaubamärki on enne hagi esitamist hakatud käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutama pärast viieaastast mittekasutamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui kaubamärgi käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutamist alustati pärast viieaastase ajavahemiku lõppemist ja kolme kuu jooksul enne hagi esitamist ning juhul, kui kaubamärgiomanik alustas ettevalmistusi kaubamärgi kasutamiseks alles pärast hagi esitamise kavatsusest teada saamist.
§ 54. Geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamine
(1) Asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu
pahauskselt registreerimiseks esitatud kaubamärgi suhtes ainuõiguse
tühiseks tunnistamiseks, kui:
1) kaubamärk sisaldab
registreeritud geograafilist tähist või sellega eksitavalt sarnast
tähist,
2) kaubamärgi ja registreeritud geograafilise tähisega
tähistatavad kaubad või teenused on identsed või samaliigilised ja
3) kaubamärk on registreerimiseks esitatud pärast seda, kui geograafiline
tähis on saanud õiguskaitse oma päritoluriigis.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaubamärk sisaldab Eesti geograafilise ala nime, ei kohaldata selle kaubamärgi suhtes kasutamise ainuõiguse tühiseks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tingimust.
(3) Käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse kaubamärgi registreerimiseks esitamine pahauskseks, kui taotluse esitanud isik teadis või pidi teadma, et tegemist on tähisega, mis näitab, et kaup või teenus on pärit kindlalt geograafiliselt alalt ja kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav geograafilise päritoluga.
(4) Asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu enne 2000. aasta 10. jaanuari alkohoolse joogi tähistamiseks registreeritud kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks, kui kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane ja sellega tähistatav alkohoolne jook ei pärine selle geograafilise tähisega viidatud geograafiliselt alalt.
(5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka nende geograafilist tähist sisaldavate kaubamärkide suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamisel, mis olid registreerimiseks esitatud või registreeritud enne 2000. aasta 10. jaanuari.
(6) Hagi rahuldamise korral tunnistatakse ainuõigus kaubamärgi suhtes tühiseks 2000. aasta 10. jaanuarist arvates.
§ 55. Ainuõiguse tühiseks tunnistamise või ainuõiguse lõppenuks tunnistamise tagajärjed
(1) Ainuõiguse tühiseks tunnistamise korral loetakse registreering õigustühiseks algusest peale.
(2) Ainuõiguse lõppenuks tunnistamise korral loetakse registreering kehtetuks hagi esitamise kuupäevast arvates. Hageja võib nõuda ainuõiguse lõppenuks tunnistamist hagi aluse tekkimise kuupäevast arvates.
(3) Ainuõiguse tühiseks tunnistamine või ainuõiguse lõppenuks tunnistamine ei ole aluseks enne vastava kohtuotsuse tegemist jõustunud ja täidetud ainuõiguse kaitse kohta tehtud kohtuotsuse ega varem sooritatud toimingu tühistamisele.
§ 56. Osaline ainuõiguse tühiseks tunnistamine või osaline ainuõiguse lõppenuks tunnistamine
Kui ainuõiguse tühiseks tunnistamise või ainuõiguse lõppenuks tunnistamise alused kehtivad ainult osa kaubamärgiga tähistatavate kaupade või teenuste suhtes, tunnistatakse ainuõigus tühiseks või lõppenuks selle osa suhtes.
§ 57. Ainuõiguse kaitse
(1) Kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa
arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu:
1)
õigusrikkumise lõpetamiseks;
2) tahtlikult või hooletuse
tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja
moraalse kahju hüvitamiseks.
(2) Kui ainuõigust rikub ettevõtja töötaja või esindaja, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada ettevõtja vastu.
(3) Litsentsisaajal on õigus esitada ainuõiguse kaitse hagi ainult kaubamärgiomaniku nõusolekul. Litsentsisaaja võib pärast kaubamärgiomanikule teate saatmist ainuõiguse rikkumise kohta hagi esitada ka kaubamärgiomaniku nõusolekuta, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul ise hagi esitanud.
(4) Litsentsisaajal on õigus astuda kolmanda isikuna kaubamärgiomaniku hagi alusel algatatud kohtumenetlusse talle tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
§ 58. Täiendavad kaitsenõuded
(1) Kui kaubamärgiomanik on esitanud käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud ainuõiguse kaitse hagi, võib ta nõuda õigusrikkuja valduses või omandis olevate õigusvastaselt tähistatud kaupade ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendite hävitamist juhul, kui kaupade või vahendite õigusvastast iseloomu ei ole võimalik ja otstarbekam muul viisil kõrvaldada.
(2) Kui kaubamärgiomanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi, võib ta nõuda ainuõiguse rikkujalt kohtu kaudu teavet õigusvastaselt tähistatud kauba päritolu, levitamise viisi, teede ja koguste kohta, sealhulgas kauba tootja, varustaja, eelmiste omanike ja edasimüüjate nimede ning aadresside kohta.
§ 59. Vastuhagid
Isik, kelle vastu üldtuntud või registreeritud kaubamärgi omanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi, võib vaidlustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse.
§ 60. Kohtumenetluse erisused kaubamärgiasjades
Kaubamärgi õiguskaitsega seotud kaebused ja hagid alluvad Patendiameti asukohajärgsele kohtule.
6. peatükk
KOLLEKTIIVKAUBAMÄRGI JA GARANTIIMÄRGI ÕIGUSKAITSE
ERISUSED
§ 61. Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi mõiste
(1) Kollektiivkaubamärk on teovõimelisele isikute ühendusele kuuluv kaubamärk, mida selle ühenduse liige kasutab oma kaupade ja teenuste tähistamiseks kollektiivkaubamärgi põhikirjas sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Garantiimärk on kaubamärk, millega tähistatakse eri isikute kaupu ja teenuseid nende kaupade ja teenuste mingi ühise omaduse, ühise geograafilise päritolu või tootmisviisi või muu ühise tunnuse garanteerimiseks.
§ 62. Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi põhikiri
(1) Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi registreerimise taotluses peab sisalduma kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi põhikiri (edaspidi põhikiri).
(2) Kollektiivkaubamärk või garantiimärk registreeritakse juhul, kui
puuduvad õiguskaitset välistavad asjaolud ja:
1) põhikiri
ei ole vastuolus avaliku korra ja heade tavadega;
2) garantiimärgi
puhul põhikiri sisaldab garantiimärgiga tähistatavate kaupade ja
teenuste nõutavate ühiste tunnuste loetelu, mida saab kasutada
kvaliteedikontrolli alusena;
3) kollektiivkaubamärgi puhul on
põhikirjale lisatud ühenduse liikmete loetelu, kelle kaupu ja teenuseid
kollektiivkaubamärgiga tähistatakse, ning põhikiri sisaldab ühenduse
liikmeks astumise tingimusi ja korda.
(3) Põhikirja muutmine jõustub muudatuste registrisse kandmisel. Muudatus kantakse registrisse ainult juhul, kui põhikiri ei lähe käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetega vastuollu.
§ 63. Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse erisused
(1) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid.
(2) Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kasutamine selleks õigustamata isiku poolt on keelatud.
(3) Garantiimärki võib kasutada iga isik, kelle kaubal või teenusel on põhikirjas sätestatud tunnused ja kui ta maksab garantiimärgi omanikule tasu.
(4) Garantiimärk võib viidata sellega tähistatavate kaupade või teenuste geograafilisele päritolule.
(5) Kollektiivkaubamärgi kasutamist vähemalt ühe kollektiivkaubamärgi omanikuks oleva ühenduse liikme poolt ja garantiimärgi kasutamist garantiimärgi omaniku loal vähemalt ühe isiku poolt, kelle kaubal või teenusel on põhikirjas sätestatud tunnused, loetakse kaubamärgi kasutamiseks käesoleva seaduse § 17 tähenduses.
§ 64. Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi omaniku ainuõiguse tühistamise ning lõppenuks tunnistamise täiendavad alused
(1) Kui põhikiri ei ole rakendatav ja kaubamärgiomanik ei kõrvalda põhikirja puudusi asjast huvitatud isiku hagi alusel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, tunnistatakse kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi omaniku ainuõigus tühiseks.
(2) Kui põhikiri ei ole rakendatav sellesse tehtud muudatuste või muutunud asjaolude tõttu ja kaubamärgiomanik ei kõrvalda põhikirja puudusi asjast huvitatud isiku hagi alusel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, tunnistatakse kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi omaniku ainuõigus lõppenuks.
(3) Kui kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi omanik lubab kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kasutamist vastuolus seaduse või põhikirjaga ega kõrvalda puudusi kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, tunnistatakse kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi omaniku ainuõigus lõppenuks asjast huvitatud isiku hagi alusel.
§ 65. Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi ainuõiguse kaitse erisused
(1) Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kasutaja võib kaubamärgiõiguste kaitse hagi esitada ainult kaubamärgiomaniku nõusolekul. Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kasutaja võib pärast kaubamärgiomanikule teate saatmist ainuõiguse rikkumise kohta hagi esitada ka kaubamärgiomaniku nõusolekuta, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul ise hagi esitanud.
(2) Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kasutajal on õigus kantud kahju eest hüvitise saamiseks astuda kaubamärgiomaniku hagi alusel algatatud protsessi.
7. peatükk
KAUBAMÄRGI RAHVUSVAHELINE REGISTREERIMINE
§ 66. Kaubamärgi rahvusvaheline registreerimine
(1) Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise all mõistetakse kaubamärgi registreerimist Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel.
(2) Patendiamet on Madridi protokolli tähenduses päritoluametiks ja märgitud lepinguosalise ametiks.
(3) Litsentsi Büroo rahvusvahelisse registrisse kandmise taotlus esitatakse otse Büroole.
§ 67. Rahvusvahelise registreerimise taotlus
(1) Eesti kodanik või Eestis elu- või asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet omav isik võib esitada rahvusvahelise registreerimise taotluse (edaspidi rahvusvaheline taotlus) sama kaubamärgi ning samade kaupade ja teenuste suhtes, mille suhtes tal on Eestis esitatud taotlus või registreeritud kaubamärk.
(2) Rahvusvaheline taotlus peab vastama Madridi protokollis ja selle juhendis sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Rahvusvahelise taotluse Patendiametile esitamise korra kehtestab majandusminister.
(3) Rahvusvahelise taotluse dokumendid esitatakse inglise keeles.
(4) Rahvusvahelist taotlust ei edastata Büroole, kui ei ole tasutud riigilõivu rahvusvahelise taotluse esitamise eest.
(5) Madridi protokolli artikli 8 lõigete 2–7 kohased rahvusvahelised tasud makstakse otse Büroole.
§ 68. Rahvusvahelise taotluse menetlus
(1) Patendiamet kontrollib rahvusvahelises taotluses märgitud andmete vastavust rahvusvahelise taotluse aluseks oleva taotluse või registreeringu andmetele, tõendab rahvusvahelises taotluses märgitud andmete õigsust ja edastab rahvusvahelise taotluse Büroole.
(2) Rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise kuupäev ja kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu (edaspidi rahvusvaheline registreering) number kantakse registrisse, kui rahvusvaheline taotlus oli tehtud registreeringu alusel, või tehakse sellekohane märge menetluses olevasse taotlusesse, kui rahvusvaheline taotlus oli tehtud selle alusel.
§ 69. Rahvusvahelise registreeringu toime
(1) Eestis kehtivast rahvusvahelisest registreeringust tulenev õiguskaitse on võrdne siseriiklikust registreeringust tuleneva õiguskaitsega ja rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgist tulenevad õigused ja kohustused võrdsed siseriiklikult registreeritud kaubamärgist tulenevatega.
(2) Rahvusvaheline registreering ei kehti Eestis, kui õiguskaitse andmisest keeldutakse rahvusvahelise registreeringu menetluse tulemusena.
(3) Kui siseriiklikult registreeritud kaubamärk registreeritakse samade kaupade ja teenuste suhtes ka rahvusvaheliselt, tehakse kaubamärgiomaniku nõudel registrisse märge siseriikliku registreeringu asendamise kohta, välja arvatud juhul, kui rahvusvaheline taotlus on esitatud käesoleva seaduse § 67 lõike 1 alusel.
§ 70. Rahvusvahelise registreeringu menetlus
(1) Patendiamet teeb ekspertiisi rahvusvahelistele registreeringutele, milles Eesti on märgitud lepinguosaliseks.
(2) Patendiamet teeb ekspertiisi ja menetleb rahvusvahelisi registreeringuid käesolevas seaduses sätestatu kohaselt, arvestades Madridi protokollist ja selle juhendist tulenevaid erisusi.
(3) Õiguskaitset keeldutakse andmast, kui on olemas õiguskaitset välistavad asjaolud.
(4) Patendiamet peab teatama õiguskaitse andmisest keeldumisest Büroole 18 kuu jooksul kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teate kuupäevast arvates.
(5) Madridi protokolli artikli 5 lõike 2 punktis c sätestatud juhul ja tingimustel võib Patendiamet õiguskaitse andmisest keeldumisest Büroole teatada pärast 18 kuu möödumist kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teate kuupäevast arvates.
(6) Kui õiguskaitset välistavad asjaolud puuduvad, avaldatakse teade rahvusvahelise registreeringu kohta Patendiameti ametlikus väljaandes.
(7) Rahvusvahelise registreeringu kohta tehtud Patendiameti otsuste ja taotleja õiguse vaidlustamine toimub käesolevas seaduses sätestatu kohaselt, arvestades Madridi protokollist ja selle juhendist tulenevaid erisusi. Vaidlustamisest ja selle kohta tehtud lahendist teatatakse Büroole.
§ 71. Rahvusvahelise registreeringu kehtivuse kaotamine ja muutmine siseriiklikuks taotluseks
(1) Kui rahvusvaheline registreering kaotab kehtivuse, kaotab samast kuupäevast kehtivuse ka rahvusvaheline registreering Eestis.
(2) Kui kaubamärgi rahvusvaheline registreering on Madridi protokolli artikli 6 lõike 4 kohaselt kustutatud, võib selle kaubamärgi registreerida siseriikliku kaubamärgina rahvusvahelises registreeringus sisaldunud kaupade ja teenuste suhtes, kui kaubamärgiomanik esitab taotluse Patendiametile kolme kuu jooksul rahvusvahelise registreeringu kustutamise kuupäevast arvates. Sellise taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise kuupäev.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohane taotlus peab vastama käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud nõuetele.
8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 72. Üleminekusätted
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse varasematele kaubamärkidega seonduvatele õigustele ja kohustustele, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.
(2) Enne 2003. aasta 1. jaanuari tehtud Patendiameti, tööstusomandi apellatsioonikomisjoni või kohtu lahendi taasläbivaatamisel lähtutakse lahendi tegemise ajal kehtinud seadustest.
(3) Patendiamet, tööstusomandi apellatsioonikomisjon ja kohtud lähtuvad asja menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist.
(4) Kui Patendiameti menetluses oleva taotluse suhtes eksisteerisid õiguskaitset välistavad asjaolud varem kehtinud seaduse järgi, aga need puuduvad käesoleva seaduse järgi, registreeritakse kaubamärk 2003. aasta 1. jaanuari taotluse esitamise kuupäevaga, kui taotleja esitab sellekohase nõude.
(5) Enne 2003. aasta 1. jaanuari õigusrikkumise toimepannud isiku suhtes kohaldatakse soodsamat normi.
(6) Kui enne 2003. aasta 1. jaanuari kehtinud aegumistähtaeg ei ole käesoleva seaduse jõustumise ajaks möödunud ja käesolevas seaduses sätestatakse sellest erinev aegumistähtaeg, kohaldatakse pikemat aegumistähtaega.
§ 73. Kaubamärgiseaduse kehtetuks tunnistamine
Käesoleva seaduse jõustumisest tunnistatakse kehtetuks kaubamärgiseadus (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231; 1999, 93, 834; 102, 907; 2001, 27, 151; 56, 332 ja 335).
§ 74. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |
Facebook
Twitter