Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kehtestamine
Vastu võetud 09.05.2002 nr 16
Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251) § 8 lõike 4 alusel.
1. Kehtestada «Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri» (lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks Saku Vallavolikogu 13. mai 1999. a määrus nr 8 «Veevõrgu ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine».
3. Määrus jõustub 1. juunil 2002. a.
| Volikogu esimees Lemmi ORO |
|
Saku Vallavolikogu 9. mai 2002. a määruse nr 16
«Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja
kehtestamine» lisa |
SAKU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI
I. Üldosa
1. Eeskirja ülesanne ja kasutatavad mõisted.
Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on reguleerida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamist Saku vallas ning selle aluseks olevaid lepingulisi suhteid.
2. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
2.1. Teeninduspiirkond
Vee-ettevõtja (edaspidi VK-ettevõte) teeninduspiirkonda kuuluvad kliendid, kes on ühendatud VK-ettevõtte omanduses oleva üldkasutatava veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga ning kes on sõlminud vastava veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu. Vee-ettevõtja tegevuspiirkond määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste omandikuuluvusega või lepinguga rajatiste omaniku ja vee-ettevõtja vahel.
2.2. VK-ettevõtte veevärk ja kanalisatsioon
VK-ettevõtte omanduses olevad ehitised ja rajatised vee ammutamiseks loodusest, puhta joogivee tarbijale edastamiseks, heitvee ärajuhtimiseks puhastusseadmeteni.
2.3. Kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu.
2.4. Klient
Kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle omandusse kuulub või kelle valduses on VK-ettevõtte veevärgi ja kanalisatsiooniga ühendatud vee- või kanalisatsioonitorustikud ning kes on sõlminud ettevõttega veega varustamise ja/või reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu.
2.5. Allklient
Juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab veevärgi või kanalisatsiooni teenuseid kliendi vahendusel vastavalt nendevahelistele lepingutele.
2.6. Peatoru
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustik, mille kaudu toimub kinnistu veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine.
2.7. Ühendustoru
Kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini.
2.8. Ühenduskraan
Veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks.
2.9. Kinnistu ühendustoru
Toru ühenduskraani ja veemõõdusõlme vahel, viimane kaasa arvatud.
2.10. Vee või heitvee mõõdusõlm
Kinnistu veetoru osa, millel asub veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga kliendi vee- või heitvee mõõtmiseks.
2.11. Kinnistu veevärk
Kinnistul või kliendi krundil asuv torustik pärast veemõõdusõlme.
2.12. Kinnistu kanalisatsioon
Liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed, sh sisekanalisatsioon kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni.
2.13. Kontrollkaev
Kanalisatsioonikaev, mille kaudu toimub kliendi heitveeproovide võtmine laboratoorseks analüüsimiseks. Kontrollkaev määratakse VK-ettevõtte poolt.
2.14. Vaatluskaev
Kanalisatsioonikaev, mille kaudu toimub heitvee läbivuse vaatlemine ning vajadusel torustike ummistuste kõrvaldamine.
2.15. Kinnistu kanalisatsioonitoru
Kanalisatsioonitoru peatorust kuni kinnistu või kliendi vaatluskaevuni, viimane kaasa arvatud.
2.16. Kliendi kanalisatsioon
Kinnistul või kliendi krundil asuv kanalisatsioon, alates kinnistu vaatluskaevust.
2.17. Liitumispunkt
Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühenduskoht ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Liitumispunkt on piiriks kinnistu või kliendi ja ettevõtte torustiku vahel.
2.18. Liitumistasu
Arvestatud ja liitumislepingus fikseeritud ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga.
II. Teeninduspiir ja selle määratlemine
3. Piiri veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste, mille hoolduse eest vastutab VK-ettevõte või klient, määrab liitumispunkt, mis asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool (kui ei ole muid lepinguid). Veevärgi peakraan ühendustorustikul kuulub ettevõttele. Esimene kanalisatsiooni vaatluskaev väljaspool kinnistu piiri kanalisatsioonitorul kuulub ettevõttele, selle puudumisel ühenduskoht peatorul.
Liitumispunktid fikseeritakse VK-ettevõtte ja kliendi vahel piiritlusaktil.
4. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljaspoole kinnistu piiri, loetakse piiritluspunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse.
Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millest torustik siseneb hoonesse, teiste ehitiste puhul ühenduskoht peatorul.
III. Veega varustamise nõuded ja tingimused
5. VK-ettevõtte veevärk on ette nähtud veekasutajate varustamiseks olmeveega, samuti vee võtmiseks kahjutule tõrjumisel.
6. VK-ettevõte peab tagama kehtivatele riiklikele normidele vastava joogivee kvaliteedi ettevõtte veevärgis, kuid ei vastuta kliendi veevärgis oleva vee kvaliteedinäitajate halvenemise eest.
7. Joogivett võib tehnoloogilises protsessis kasutada ainult VK-ettevõtte nõusolekul ning sellele võib kehtestada piirkogused ja kasutusrežiimid, millised fikseeritakse abonentlepingus.
8. VK-ettevõtte ühisveevärgi vee tarvitamist aiamaade kastmiseks võib piirata VK-ettevõtte teenuste lepinguga.
9. Tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab VK-ettevõte. Neid võib kasutada vaid VK-ettevõtte loal, lepingu alusel.
10. Ühendustoru võib paigaldada või asendada VK-ettevõtte tehnilise järelevalve all, kusjuures ühendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat haru.
11. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama VK-ettevõttele.
12. Sisendustoru ja kinnistu torustiku lekke likvideerimisega tehtud kulutused tasub klient.
13. Lekkest tingitud ja kaotsi läinud vee koguse hüvitab klient.
IV. Kanaliseerimise nõuded ja tingimused
14. Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist antud piirkonnas ette nähtud sademevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja puhta heitvee kanaliseerimiseks VK-ettevõtte äranägemisel ning reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks.
15. Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning antakse tulevasele kliendile teada tehnilistes tingimustes. Kui antud kõrgustest ei piisa kinnistult heitvee isevoolseks või üleujutusriskita kanaliseerimiseks, tuleb vee ümberpumpamine või paisutuskõrgustest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kliendil oma seadmetega ja omal kulul.
16. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat lepingut omavad ettevõtjad ja ainult VK-ettevõtte poolt selleks määratud kohtades.
17. Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. Keelatud on kanaliseerida vett, mis sisaldab põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid, inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid, radioaktiivseid jäätmeid, ohtlikku bakterioloogilist reostust, olmeprügi, ehitusprahti ja tootmisjäätmeid.
V. Omavolilised ühendused
18. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikuühendust) ühisveevärgi või kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma VK-ettevõtte sellekohase loata ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.
19. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul koostatakse VK-ettevõtte poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub kohesele sulgemisele VK-ettevõtte poolt.
20. Omavolilise ühenduse teostamisel tuleb tasuda VK-ettevõttele omavoliliselt tarbitud teenuse eest vastavalt ühenduse kestvusele.
21. Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui VK-ettevõttel pole küllaldaste tõendite puudumisel võimalik seda määrata, loetakse kestvuseks üks aasta, hüdrantide puhul üks kuu.
22. Kui tegemist oli ajutise ühendusega mahutite täitmise või purgimise ajaks, siis selle tuvastamisel tasub ühenduse tegija VK-ettevõttele täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordse mahu ulatuses.
VI. Omavoliline veekasutus ja kanaliseerimine
23. Omavoliliseks veekasutuseks või kanaliseerimiseks loetakse juhtumeid, mil ei ole sõlmitud vastavat teenuse lepingut, ei ole tasutud ühekordset veekasutust või kanaliseerimise arvet, on rikutud või eemaldatud plommid, on eemaldatud VK-ettevõtte poolt paigaldatud sulgur, kinnistu sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus.
24. Omavolilise vee kasutamise või heitvete kanaliseerimise ilmnemisel koostab VK-ettevõtte esindaja sellekohase akti, mille alusel tasub klient või kinnistu omanik VK-ettevõttele hüvitist toru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas veevoolu kiirusega kuni 15–20 mm – 0,5 m/s, torudes 25–40mm – 1,0 m/s ning 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui veel oli võimalus kanaliseeruda ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu kanaliseerimise eest, mis arvutatakse lähtudes vastava tarbijagrupi hindadest.
25. Sademe- või kuivendusvee kanaliseerimisel määratakse sademevee kogus VK-ettevõtte tehnilise arvestusega, arvestades eelnenud aasta keskmist sademete hulka 1 m2 kohta ning katuse ja asfalteeritud platside ja tänavate pindala.
26. Omavolilise veekasutuse või kanaliseerimise kestvus arvestatakse päevast, mil viimati kohal käinud VK-ettevõtte esindaja võis veenduda võrkude korrasolekus või kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.
27. Hüvitise määrasid võib VK-ettevõte, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.
28. Kui omavoliline veekasutus ja kanaliseerimine on tekkinud lepingu lõppemise, lõpetamise või kliendi vahetuse tõttu, on VK-ettevõttel õigus lõpetada vee andmine ja/või kanaliseerimine pärast kirjalikku hoiatust.
VII. Keelatud ühendused
29. Keelatud on VK-ettevõtte veevärki ühendatud kliendi veevärgi ühendamine teiste veevarustussüsteemidega.
30. Keelatud on veetorustiku vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike ja -kaevudega, samuti kõikvõimalike vedelike reservuaaridega (v.a joogiveemahutid).
31. VK-ettevõtte kanalisatsiooni ei tohi ühendada sademe- ja drenaaživeetorustikke. Keelatud ühenduste ilmsikstulekul võib ettevõte vee andmise katkestada kuni puuduste kõrvaldamiseni.
32. Keelatud on kliendi vee- ja kanalisatsioonitoru ümberehitus ilma VK-ettevõtte loata.
33. Keelatud on ettevõtte poolt paigaldatud armatuuri ja veemõõtja taatlusplommide omavoliline eemaldamine.
VIII. Ajutised torustikud
34. VK-ettevõte võib lubada tähtajalist veekasutust või kuivendus- ja sademevee kanaliseerimist ehituseks, kastmiseks jm juhtudel teenuste tähtajalise lepingu alusel.
35. Ajutisi torustikke on lubatud paigaldada VK-ettevõtte poolt antud tehniliste tingimuste alusel nii ühis- kui ka kliendi torustikele. Viimasel juhul saab taotlejaks olla vaid klient.
36. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub teenuste tähtajalise lepingu taotleja poolt ja kulul.
37. Ajutise veetorustiku ühendamine tuletõrjehüdrantide ja üldkaevudega ei tohi takistada viimaste sihtotstarbelist kasutamist.
IX. Veemõõdusõlm
38. Ühisveevärgist vett tarbival kliendil peab olema välja ehitatud veemõõdusõlm. Kliendi krundi piirides tarbitav vesi peab suubuma üldjuhul ühe veemõõdusõlme kaudu. Mitme veemõõdusõlme rajamine kinnistule võib toimuda erandina, ettevõtte loal. Ajutisi veetorustikke võib lubada VK-ettevõte ka ilma veearvestita.
39. Vee- ja heitvee arvesti
39.1. Vee- ja/või heitveearvesti tüübi, suuruse ja arvu määrab vee-ettevõtja vastavalt tõenäolisele veetarbimisele ja heitvee kanaliseerimisele.
39.2. Kliendi ja vee-ettevõtja vaheliseks arvlemiseks vajalikud veearvestid kuuluvad üldjuhul kliendile, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
39.3. Kliendi ja vee-ettevõtja vaheliseks arvelduseks kasutatavad arvestid peavad olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud.
39.4. Arvestite taatlemist või plaanilist teenindamist korraldab selle omanik või vee-ettevõtja vastavalt selleks kliendiga sõlmitud teeninduslepingule.
39.5. Arvesti ja veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab klient. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab klient.
40. Veemõõdusõlme ruum
40.1. Ruum peab asuma hoones võimalikult peakraani lähedal, kuivas ja valgustatavas ruumis.
40.2. Temperatuur ruumis ei tohi langeda alla +4 ºC . Kui hoones ei leidu veemõõdusõlmele sobivat ruumi, siis võib ettevõtte juhiste kohaselt paigaldada veemõõdusõlme mõnda teise sobivasse ruumi.
40.3. Veemõõdusõlmes tuleb tagada juurdepääs veearvestile.
41. Veearvesti tüüp ja tingava valitakse vastavuses läbivooluga ning kooskõlastatakse VK-ettevõttega. Veearvesti peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele.
42. Veearvesti paigaldab VK-ettevõte või vastavat tegevuslitsentsi omav ehitaja kooskõlastatult VK-ettevõttega.
43. Paigaldatav veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud.
44. Paigaldatud veearvesti ja paralleeltoru sulgur fikseeritakse VK-ettevõtte plommidega.
45. Veearvesti paigalduskulud kannab omanik (klient).
46. Klient võib kirjaliku avalduse alusel nõuda veearvesti kontrollimist ka enne taatlustähtaega. Kui selgub, et veearvesti töötab õigesti, kannab kulud klient, vastasel juhul VK-ettevõte.
47. Mittetöökorras veearvesti parandatakse või asendatakse uuega ning sellega seotud kulud kannab arvesti omanik. Remondiks kõlbmatu arvesti tagastatakse omanikule.
48. Veearvesti taatlemise ajaks paigaldab VK-ettevõte oma veearvesti.
49. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, kuumenemisest ning arvesti- ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada VK-ettevõttele. Sellistel juhtudel võidakse ettevõtte äranägemisel hüvitise nõuet mitte rakendada.
X. Kliendile müüdava vee arvestus
50. Kliendile antud vee hulk arvestatakse veearvesti näitude järgi m³ -s. Arvesti näitude registreerimise korra ja sageduse määrab VK-ettevõte abonentlepingus.
51. Veearvesti rikke korral, mida pole põhjustanud klient, arvestatakse tarbitud vee hulk rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme eelneva kuu keskmise näidu järgi.
52. Veearvesti puudumisel arvestatakse tarbitud vee hulka kehtestatud kulunormide järgi, võttes arvesse kalendripäevade arvu vaadeldaval perioodil.
53. Klient on kohustatud teatama VK-ettevõttele elanike, rentnike, allklientide, tootmise jne kohta andmeid, mis on vajalikud vee tarbimise arvestuseks. Kui klient esitas valeandmeid, on ettevõttel õigus teha veekulu ümberarvestus kogu valeandmetega hõlmatud aja eest.
54. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee eest kliendilt tasu ei võeta.
XI. Ärajuhitava heitvee arvestus
55. Kliendilt kanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus arvestatakse üldjuhul võrdseks veevõrgust tarbitud veekogusega.
56. Kui tarbitava vee ja ärajuhitava heitvee kogused on tarbimise iseloomust oluliselt erinevad, võib klient taotleda heitvee koguste ümberarvestust.
57. Kui klient saab osa või kogu vee muudest veevõtukohtadest, kuid on kanalisatsiooni klient, tuleb tal lepingus määratud tähtaegadel esitada VK-ettevõttele põhjendatud veekulu arvestused heitveekoguste kindlaksmääramiseks.
XII. Arvlemine klientidega vee kasutamise ja heitvee ärajuhtimise ning puhastamise eest
58. Arveldus klientidega neile müüdud vee ja kanalisatsiooni juhitud heitvee eest toimub Saku Vallavalitsuse poolt kinnitatud hindade ja käesoleva eeskirja alusel.
59. Arve saanud klient on kohustatud selle tasuma arvel näidatud ajaks.
60. Viivise arvestus toimub vastavalt ettevõtte ja kliendi vahel sõlmitud lepingule, kuid see ei või olla rohkem kui 0,18% tasumata summalt ööpäevas.
61. Pretensioonid arvete õigsuse osas tuleb esitada ettevõttele kümne päeva jooksul arvates maksunõude päevast. Pretensioonide esitamine ei peata arve tasumist sellel näidatud summas ja tähtajal.
62. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne päeva jooksul nende esitamise päevast. Kui need osutuvad põhjendatuiks, siis arvestatakse vea läbi tekkinud ülemäärane summa järgneva makse katteks ette või tagastatakse vastavalt kliendi soovile.
63. Omavolilise ühenduse või muu reglementeerimata veetarvituse ilmsikstulekul esitab VK-ettevõte eeskirja kohase akti alusel maksunõude tasumiseks vee tarbimise või heitvee ärajuhtimise eest.
64. Maksunõude täitmatajätmisel on VK-ettevõttel õigus katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtmine ning esitada hagi kohtusse tasumata summa sissenõudmiseks.
XIII. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu katkestamise kord
65. Vee andmine ja heitvee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui kliendiga sõlmitud lepingus pole ette nähtud teisiti. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu katkestamine või piiramine on lubatud üksnes eeskirjas ettenähtud juhtudel.
66. VK-ettevõttel on õigus eelnevalt ette teatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine klientidele või heitvee vastuvõtmine klientidelt:
66.1. loodusõnnetuste korral;
66.2. energiavarustuse katkemisel;
66.3. veevõrgu või kanalisatsioonirajatiste avarii korral;
66.4. vajadusel suurendada vee andmist tulekahjukohtadele.
67. VK-ettevõttel on õigus katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtmine või piirata seda, kui see on vältimatu veevõrgu või kanalisatsiooniseadmete ja torustike remondiks ning ühendustööde tegemiseks.
68. VK-ettevõte on kohustatud informeerima kliente eelseisvast veekatkestusest vähemalt kaks päeva ette kõikvõimalikul viisil. Juhul kui katkestus ületab 36 tundi, peab ettevõte kindlustama kliendid ajutise veevõtu võimalusega.
69. VK-ettevõttel on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada kliendile vee andmine või heitvee vastuvõtmine täielikult või osaliselt järgmistel juhtudel:
69.1. klient on viivitanud oma maksukohustuse tasumisega üle ühe kuu alates arve esitamisest;
69.2. klient ei võimalda VK-ettevõtte volitatud esindajal teostada veemõõdusõlmede, kliendi veevärgi ja kanalisatsiooni, veearvesti näitude ja plommimise kontrolli;
69.3. VK-ettevõtte poolt tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmine;
69.4. vee tarbimise piirkoguste (kui need on lepingus fikseeritud) ületamine või heitvee ärajuhtimise tingimuste mittetäitmine;
69.5. tuleb ilmsiks omavoliline ühendus VK-ettevõtte veevärki või kanalisatsiooni;
69.6. kliendi tegevus või tema seadmete tehniline seisukord kätkeb ohtu VK-ettevõtte veevärgile ja kanalisatsioonile või teistele klientidele;
69.7. lekete ilmnemine kliendile kuuluvast veevärgist ja/või kanalisatsioonist, samuti veearvestita kliendi maja veevärgist;
69.8. saastenäitajad ületavad 8. saastegruppi sedavõrd, et ohustavad kanalisatsioonirajatisi.
70. Vee andmist ja heitvee vastuvõttu jätkatakse pärast peatamispõhjuste likvideerimist ja kalkuleeritud katkestuskulude tasumist ettevõttele.
71. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab VK-ettevõttele õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta VK-ettevõte sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.
XIV. VK-ettevõtte ja klientide kohustused ja vastutus
72. VK-ettevõtte kohustused ja õigused
72.1. Ettevõte peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ja heitvee ärajuhtimise vastavalt kahepoolsele lepingule ja eeskirjale.
72.2. Ettevõte võib teostada kontrolli klientide veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete seisukorra ja hoolduse ning kliendi vee kasutuse ja heitvee ärajuhtimise üle.
72.3. Ettevõte teeb ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks ja annab konsultatsiooni hoolduse korraldamiseks.
72.4. Ettevõte ei tohi avalikustada teavet kliendi või tema kinnistu kohta, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste kasutamise korra rikkumistega või ohuga veevärgile ja kanalisatsioonile.
73. Kliendi kohustused ja õigused
73.1. Kliendil on õigus nõuda ettevõttelt nendevahelisest lepingust ja eeskirjast tulenevate kõigi kohustuste täitmist.
73.2. Klient on kohustatud tagama oma veevärgi ja kanalisatsoonirajatiste ning -seadmete korrasoleku.
73.3. Klient on kohustatud tagama VK-ettevõtte volitatud esindajale vaba juurdepääsu kõikidele vee- ja kanalisatsioonitorustikele, santehnilistele rajatistele ning seadmetele, mis asuvad kliendi kinnistul.
73.4. Klient on kohustatud tagama tema kinnistul olevate veevärgi- ja kanalisatsoonirajatiste ning seadmete kaitse ja ettevõtte plommide puutumatuse.
73.5. Klient ei tohi kinnistul paiknevate veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste kohale jäävale maale püstitada teisi rajatisi, istutada puid ega ladustada materjale ilma ettevõtte nõusolekuta.
73.6. Klient on kohustatud viivitamatult teatama ettevõttele kõigist tema kinnistul asetleidnud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest.
73.7. Klient vastutab tema hoole all olevate plommide ja tähiste ning seadmete säilivuse eest ning kohustub nende kadumisest või rikkumisest kohe teatama ettevõttele.
73.8. Klient peab hoidma lume- ja jäävabad tema territooriumil asuvad tuletõrjehüdrantide ja kinnistu peakraani kaevude kaaned.
74. Elanike ühiskasutatavate veevõtupunktide omanike kohustused:
74.1. Võimaldama elanikel veevõtupunkte kasutada, tagades nende korrasoleku ja sanitaarnõuete täitmise.
74.2. Hoidma korras restkaevud ja äravoolud ning veevõtupunktide juurdepääsud.
74.3. Mitte lubama ühendada kraani külge torusid ja voolikuid.
75. Tuletõrjehüdrantidelt ja sulgarmatuurilt plommide eemaldamine
75.1 Tuletõrjehüdrantidelt ja sulgarmatuurilt võib plomme eemaldada tuletõrje veevarustussüsteemide ja -pumpade kontrollimiseks pärast kooskõlastamist VK-ettevõttega, samuti tulekahjude kustutamiseks.
75.2 Plommide eemaldamisest on klient kohustatud 24 tunni jooksul teatama hüdrandi valdajale.
76. Vastutus tekitatud kahjude eest
76.1. Klient kannab täielikku vastutust eranditult kõigi tema territooriumil paiknevate sulgurseadmete säilivuse, komplektsuse, töökõlblikkuse ja tehnilise seisundi eest, mis peavad ära hoidma maapinnast allpool asuvate ruumide üleujutuse kanalisatsiooni- ja veeavariide korral. Kui üleujutuse on põhjustanud sulgurseadmete puudumine, kliendi valduses olevate sanitaararmatuuri, kanalisatsioonivõrkude, -rajatiste ja -seadmete mittekorrasolek, kannab vastutust tekitatud kahju eest klient.
76.2. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on süüdi VK-ettevõtte veevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad materiaalset vastutust ettevõttele tekitatud kahju, sh raisatud vee eest. Vigastuste ja avariide tekitamisel on kõik isikud kohustatud sellest viivitamatult teatama VK-ettevõttele.
76.3. VK-ettevõte ei vastuta vastavalt eeskirja tingimustele teostatud vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatamisest või piiramisest kliendile põhjustatud kahjude eest.
76.4. Veevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste, seadmete ja tähiste rikkumises süüdi olevad isikud võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras.
77. Vastutus ülemäärase reostuse eest
77.1. Avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava reostusastme tõusu, samuti kanalisatsioonirajatistele või looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist VK-ettevõtte kanalisatsiooni, tuleb viivitamatult teatada ettevõttele.
77.2. Kliendi poolt kanalisatsiooni juhitud heitvesi, mille saasteaste ületab kehtestatud piirväärtusi, maksustatakse vastavalt Saku Vallavolikogu poolt kehtestatud korrale.
77.3. Kui kliendi poolt ärajuhitavas heitvees leitakse kanalisatsioonirajatisi või looduskeskkonda ohustavat reostust, mille kohta puuduvad piirväärtused või mille kohta klient ei ole saanud VK-ettevõttelt oma taotluse alusel väljalasu tingimusi, võib VK-ettevõte suurendada heitvee ärajuhtimise hinda kuni viiekordselt, katkestada veega varustamise või sulgeda kliendi kanalisatsiooni.
77.4. Kanalisatsioonirajatiste rikkumise või looduskeskkonna ülemäärase reostamise puhul süüdiolevate isikute suhtes rakendatakse sanktsioone seadusega ettenähtud korras koos tekitatud kahju sissenõudmisega.
XV. Lepingu tühistamine
78. Vee andmise ja heitvee ärajuhtimise leping tühistatakse:
78.1. Kliendi taotluse alusel.
78.2. Kinnistu (krunt või objekt) üleminekul uuele omanikule.
78.3. Juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast.
78.4. Kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole seaduslikku pärijat.
Klient on kohustatud lepingu tühistamisest kohe teatama VK-ettevõttele ja tasuma täielikult lõpparve vee tarbimise ja heitvee ärajuhtimise eest. Uus omanik on kohustatud seitsme päeva jooksul teatama VK-ettevõttele kliendi kohustuste ülevõtmisest ja sõlmima vastava lepingu juhul, kui ta soovib jätkata ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuste kasutamist. Lepingu mittesõlmimisel on VK-ettevõttel õigus katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtmine. Uus omanik ei pea uuesti tasuma liitumistasu.
78.5. VK-ettevõttel on õigus tühistada kliendiga sõlmitud leping, kui klient ei ole määratud ajaks kõrvaldanud põhjusi, mille alusel oli vee andmine või heitvee ärajuhtimine peatatud.
78.6. Pärast lepingu tühistamist lahutab VK-ettevõte kliendi veevärgi ja kanalisatsiooni VK-ettevõtte veevärgist ja kanalisatsioonist kliendi kulul. Lepingu tühistamisel liitumistasu ei tagastata.
XVI. Kliendi tagasiliitmine
79. Kliendil on õigus tagasi liituda, kui eeskirjas loetletud tingimused on täidetud ja tekitatud kahju on nõutud viisil likvideeritud.
80. Tagasiliitumiseks peab klient VK-ettevõttele tasuma nii veevärgist ja kanalisatsioonist lahutamise kui ka ühendamise kulud.
81. Kliendi taotlusel ja kulul lülitab ettevõte kliendi kokkulepitud tähtajaks ühisveevärgist või kanalisatsioonist välja lepingut katkestamata.
XVII. Lõppsätted
82. Kõik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste kasutajad on kohustatud järgima eeskirjast tulenevaid nõudeid ning sõlmima teenuste kasutamiseks sellekohase lepingu.
83. Kõiki eeskirja täitmisest tulenevaid eriarvamusi lahendatakse Eesti Vabariigi ja Saku Vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras.
84. Enne eeskirja jõustumist Saku Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduste, Eeskirja ja muude õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2002. a 31. detsembriks.
Facebook
Twitter