Teksti suurus:

NEAFC-i kalapüügieeskirjade jõustamine1

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.04.2004
Avaldamismärge:RT I 2002, 54, 344

NEAFC-i kalapüügieeskirjade jõustamine1

Vastu võetud 25.06.2002 nr 206

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250) § 17 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse kohaldamisala

Määrust kohaldatakse kalapüügil Eesti lipudokumendiga laevadega Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (North-East Atlantic Fisheries Commission, edaspidi NEAFC) reguleeritaval veealal, mis toimub NEAFC-i poolt vastuvõetud «Kontrolli- ja Järelevalvesüsteemist» ( NEAFC Scheme of Control and Enforcement; NEAFC-i kalapüügieeskirjad ) tulenevate kalapüügile esitatavate nõuete ja piirangute alusel.

§ 2. Reguleeritav ala

(1) NEAFC-i poolt reguleeritav veeala (edaspidi reguleeritav ala) on järgmine:
1) Atlandi ookean ja Põhja-Jäämeri ning nendega ühenduses olevate merede need osad, mis asuvad põhja pool 36° põhjalaiust ning 42° läänepikkuse ja 51° idapikkuse vahel, välja arvatud Läänemeri ning Suur- ja Väike-Belt, mis asuvad lõuna ja ida pool joont, mis on tõmmatud Hasenøre neemest Gnibeni neemeni, Korshagest Spodsbjerg’i ja Gilbjerg’i neemest Kulleni, ning Vahemeri ja temaga ühenduses olevad mered kuni 36° laiuskraadi paralleeli ja 5°36´ läänepikkuse meridiaani lõikumiseni;
2) Atlandi ookeani see osa, mis on põhja pool 59° põhjalaiust ning 44° ja 42° läänepikkuse vahel.

(2) Reguleeritav ala ei hõlma kaldariikide jurisdiktsiooni alla jäävat veeala.

§ 3. Reguleeritava ala alajaotused

(1) Reguleeritaval alal korraldatakse kalapüüki Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (International Council for the Exploration of the Sea, edaspidi ICES) piirkondade kaupa.

(2) ICES piirkondi tähistatakse rooma numbriga, millele võib piirkonna alajaotuse tähistamiseks olla lisatud ladina tähestiku väiketäht.

§ 4. Reguleeritud liigid

NEAFC-i poolt reguleeritud kalaliigid ning ICES piirkonnad, kus nende püük on reguleeritud, on toodud lisas 1.

2. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIL

§ 5. Kalapüügi keeld

Kalapüük, välja arvatud püük õngejadadega, on keelatud lisas 2 toodud koordinaatidega määratud veealal.

§ 6. Lubatud silmasuurused

Järgmiste kalaliikide püügil on keelatud kasutada väiksema silmasuurusega püügivahendeid kui:
1) 16 mm – moiva püügil;
2) 35 mm – putassuu püügil pelaagilise traaliga.

§ 7. Nõuded püüniste tähistusele

(1) Tähistuspoid või muud sellelaadsed objektid, mis ujuvad veepinnal ja on mõeldud seisevpüüniste asukoha tähistamiseks, peavad olema selgesti märgistatud selle kalalaeva registreerimisnumbriga, mille juurde nad kuuluvad.

(2) Öisel ajal hea nähtavuse korral peab poi tuli olema nähtav vähemalt 2 meremiili kaugusele.

(3) Poi lipuvarras peab ulatuma poist vähemalt 2 meetri kõrgusele.

§ 8. Ankurdatud püüniste tähistamine

(1) Merre ankurdatud võrgud, jadad ja muud püügivahendid tähistatakse päevasel ajal lippude või lokatsioonipeegelduspoidega ning öisel ajal valguspoidega, et näidata nende asukohta ja ulatust. Tähistama ei pea laevaga ühendatud püügivahendi laevaga ühenduses olevat otsa.

(2) Päevasel ajal peab püügivahendi kõige läänepoolsema otsa tähistuspoi olema märgistatud kahe ülestikku asetseva lipuga või ühe lipu ja lokatsioonipeegeldiga ning kõige idapoolsema otsa tähistuspoi ühe lipu või lokatsioonipeegeldiga.

(3) Öisel ajal peab püügivahendi kõige läänepoolsema otsa tähistuspoi olema märgistatud kahe valge tulega ja kõige idapoolsema otsa tähistuspoi ühe valge tulega.

(4) Püügivahendi paiknemise suuna määramiseks võib lisaks lõigetes 2 ja 3 toodud tähistusele kummagi otsa tähistuspoist 70–100 meetri kaugusele asetada ühe lipu või lokatsioonipeegeldiga päevasel ajal ning ühe valge tulega öisel ajal märgistatud täiendava poi.

(5) Kui püügivahendi pikkus ületab 1 meremiili, tuleb püügivahend täiendavalt tähistada poidega nii, et ükski püügivahendi osa ei jääks tähistamata. Poisid ei tohi asetada üksteisest kaugemale kui 1 meremiil. Päevasel ajal peavad poid olema märgistatud lipu või lokatsioonipeegeldiga, öisel ajal peab nii palju poisid kui võimalik olema märgistatud ühe valge tulega. Sama püügivahendi tulega märgistatud poide vahe ei tohi olla suurem kui 2 meremiili.

§ 9. Triivpüüniste tähistamine

(1) Meres triivivate võrkude või jadade mõlemad otsad peavad olema tähistatud püünisest kuni 2 meremiili kaugusel asuvate poidega. Tähistama ei pea laevaga ühendatud püügivahendi laevaga ühenduses olevat otsa.

(2) Poid peavad päevasel ajal olema märgistatud lipu või lokatsioonipeegeldiga ning öisel ajal valge tulega.

1 2791/99 (EÜTL 337, 30.12.1999, lk 1–9)

Peaminister Siim KALLAS

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruse nr 206 «NEAFC-i kalapüügieeskirjade jõustamine»
lisa 1

NEAFC-I POOLT REGULEERITUD KALALIIGID NING ICES PIIRKONNAD

Kalaliigi nimetus

ICES piirkond, kus selle kalaliigi püüki reguleeritakse

Eestikeelne tavanimetus Teaduslik nimetus
Mereahven Sebastes mentella V, XII, XIV
Norra heeringa kevadine kudekari (Atlanto Scandian) Clupea harengus I, II  
Putassuu Micromesistius poutassou IIa, IVa, Vb, VI, VII, XII, XIV
Makrell Scomber scombrus IIa, IV, V, VI, VII, XII
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus VIb

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruse nr 206 «NEAFC-i kalapüügieeskirjade jõustamine»
lisa 2

KALAPÜÜGI KEELUALA KOORDINAADID

Punkti nr   Laiuskraad   Pikkuskraad
1 57°00´0 15°00´0
2 57°00´0 14°70´0
3 56°57´5 14°32´7
4 56°50´0 14°45´0
5 56°50´0 15°00´0

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

/otsingu_soovitused.json