ERAÕIGUSTsiviilõiguse üldregulatsioon

ERAÕIGUSVõlaõigus

Teksti suurus:

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (lühend - VÕSRS)

Sisukord

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:19.12.2003
Avaldamismärge:RT I 2002, 53, 336

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.06.2002 otsus nr 188

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus

Vastu võetud 05.06.2002

(õ) 12.01.2010 12:45

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse jõustumine

 (1) Võlaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) ja rahvusvahelise eraõiguse seadus (RT I 2002, 35, 217) jõustuvad 1. juulil 2002.

 (2) Võlaõigusseaduse § 323 jõustub 1. juulil 2003.

 (3) Võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jagu jõustub 1. septembril 2002.

 (4) Võlaõigusseaduse § 720 lõige 6 jõustub 1. jaanuaril 2003.

§ 2. Asjaolule või toimingule kohaldatav seadus

  Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 3. Teovõime

 (1) Isiku teovõime määratakse tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt.

 (2) Kui isik on enne 1. juulit 2002 omandanud teovõime tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889; 65, õiend; 89, 1516; 1995, 26–28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155) § 9 lõike 2 või § 10 lõike 3 alusel, säilib tal teovõime omandatud ulatuses ka pärast 1. juulit 2002.

§ 4. Teovõimet puudutavad kohtuotsused

 (1) Isik, kelle teovõimet on enne 1. juulit 2002 kohtuotsusega piiratud, loetakse alates 1. juulist 2002 teovõimeliseks. Jõustunud kohtuotsus, millega isiku teovõimet on enne 1. juulit 2002 piiratud, loetakse täitedokumendiks, mille alusel on kohtuotsusega eestkostjaks määratud isikul õigus nõuda isiku, kelle teovõimet enne 1. juulit 2002 piirati, töötasunõude või muu püsiva iseloomuga sissetuleku saamisele suunatud nõude arestimist kohtutäituri poolt ja vastavate summade endale väljamaksmist.

 (2) Kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 1. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste ning kohtuotsusel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174) § 260 lõikes 4 nimetatud tagajärjed.

§ 5. Teadmata kadunuks tunnistamise avaldus

  Isiku teadmata kadunuks tunnistamise avaldus loetakse alates 1. juulist 2002 isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise avalduseks.

§ 6. Tehingu vorm

  Enne 1. juulit 2002 tehtud kehtiv tehing, mis pärast käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud seaduste jõustumist ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele, jääb kehtima.

§ 7. Tehingu tühistamine

  Enne 1. juulit 2002 tehtud tehingu saab pärast 1. juulit 2002 tühistada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust.

§ 8. Esindamine

  Pärast 1. juulit 2002 kohaldatakse esindamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses esindamise kohta sätestatut ka siis, kui esindusõigus on tekkinud enne 1. juulit 2002.

§ 9. Aegumine

 (1) Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.

 (2) Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.

 (3) Kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust.

§ 10. Muud tähtajad

  Käesoleva seaduse § 9 kohaldatakse vastavalt ka tähtaegade suhtes, millega on seotud õiguse maksmapanek, omandamine või lõppemine.

§ 11. Võlasuhetele kohaldatav seadus

  Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.

§ 12. Kestvuslepingud

 (1) Enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.

 (3) Kui kestvuslepingu tingimus on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduste jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingutingimus sisaldub ühe lepingupoole tüüptingimustes, on tüüptingimuste kasutaja kohustatud viima 2003. aasta 1. jaanuariks lepingu suhtes kehtivad tüüptingimused kooskõlla seadusega.

§ 13. Krediidiasutuse tüüptingimuste muutmine

  Krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja võib kuni 2003. aasta 1. jaanuarini muuta enda poolt finantsteenuse osutamisel kasutatavaid tüüptingimusi, sõltumata sellest, kas krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja on endale lepingu või tüüptingimustega jätnud tüüptingimuste ühepoolse muutmise õiguse, kui tüüptingimuste muutmine on vajalik nende kooskõlla viimiseks võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse või rahvusvahelise eraõiguse seadusega ja krediidiasutus või muu finantsteenuse osutaja teavitab teist lepingupoolt tingimuste muutmisest ning annab talle õiguse leping muudatustega mittenõustumise korral kohe lõpetada.

§ 14. Seadusest tulenev intressimäär

  Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga.

§ 15. Üürilepingu sätetega seonduvad erisused

 (1) Enne 1. juulit 2002 elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565) § 63 alusel moodustatud elamuvaidluskomisjonid loetakse kuni üürivaidluste lahendamist reguleeriva seaduse vastuvõtmiseni või vastavate täienduste tegemiseni tsiviilkohtumenetluse seadustikus üürikomisjonideks võlaõigusseaduse mõttes.

 (2) Võlaõigusseaduse § 291 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja võõrandamise korral.

 (3) Enne 1. juulit 2002 sõlmitud tähtajatud eluruumide üürilepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks lepingu sõlmimisest.

 (4) Isikut, kes kasutas enne 1. juulit 2002 elamuseaduse §-s 58 nimetatud eluruumi ja kes vastas enne 1. juulit 2002 elamuseaduse § 60 lõikes 4 nimetatud tingimustele, ei või sellest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata.

§ 16. Ostueesõigus

  Võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui ostueesõiguse teostamise avaldus esitatakse pärast 1. juulit 2002.

§ 17. Tarbijakrediidi sätete kohaldamise erisused

 (1) Hüpoteegiga tagatud krediidilepinguks võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jao mõttes loetakse ka krediidilepingut, mis on tagatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297) §-s 132 nimetatud pandilepinguga.

 (2) Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võib krediidiandja võlaõigusseaduse § 408 lõikes 8 sätestatud juhul nõuda tarbijalt tagatiste andmist ka siis, kui krediidi netosumma ületab 10 000 eurole vastava summa.

§ 18. Ühise tegutsemise lepingud

 (1) Pärast võlaõigusseaduse jõustumist kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud ühise tegutsemise lepingutele võlaõigusseaduses seltsingu kohta sätestatut.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira ühise tegutsemise lepingu poolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Ühise tegutsemise lepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust.

§ 19. Elektroonilise maksevahendiga seonduvad erisused

 (1) Kui enne 1. juulit 2002 sõlmitud elektroonilise maksevahendi kasutamise leping ei vasta võlaõigusseaduse §-s 739 kehtestatud nõuetele, on maksevahendi väljaja kohustatud viima lepingu seaduses sätestatuga kooskõlla 2003. aasta 1. jaanuariks.

 (2) Lepingu muutmiseks peab maksevahendi väljaja tegema maksevahendi omajale lepingu muutmise ettepaneku ja andma maksevahendi omajale mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui maksevahendi omaja tähtaja jooksul oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.

 (3) Kui maksevahendi omaja keeldub lepingu muutmisest, on maksevahendi väljajal õigus maksevahendi omajaga sõlmitud elektroonilise maksevahendi kasutamise leping lõpetada.

 (4) Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga võib võlaõigusseaduse § 742 lõikes 1 sätestatud elektroonilise maksevahendi vargusest ja kaotsiminekust tuleneva maksevahendi omaja omavastutuse piirmäärana kokku leppida võlaõigusseaduse § 742 lõikes 1 sätestatust erineva omavastutuse piirmäära.

 (5) Tarbijaga sõlmitud lepingus ei või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud omavastutuse piirmäär ületada 10 000 krooni.

§ 20. Väärtpaberid

 (1) Võlaõigusseaduses väärtpaberite kohta sätestatut kohaldatakse väärtpaberitele, mis antakse välja pärast 1. juulit 2002.

 (2) Võlaõigusseaduse § 923 kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 väljaantud väärtpaberitele.

§ 21. Käsundita asjaajamine

  Võlaõigusseaduses käsundita asjaajamise kohta sätestatut kohaldatakse tegudele, mis on tehtud pärast 1. juulit 2002.

§ 22. Kahju õigusvastane tekitamine

 (1) Võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002.

 (2) Võlaõigusseaduse 53. peatüki 3. jaos sätestatut kohaldatakse üksnes toote suhtes, mis on turule lastud pärast 1. juulit 2002.

§ 23. Alusetu rikastumine

  Võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1. juulit 2002.

§ 24. Rahvusvahelise eraõiguse sätete kohaldamine

 (1) Asjaolule, mis on tekkinud pärast 1. juulit 2002, ja toimingule, mis on tehtud pärast 1. juulit 2002, kohaldatav õigus määratakse vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele.

 (2) Pärast 1. juulit 2002 määratakse perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatav õigus vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seadusele. Kui abielu on sõlmitud enne 1. juulit 2002, loetakse abikaasade varalistele õigustele kohaldatava õiguse määramisel abielu sõlmimise päevaks rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 58 lõike 3 mõttes 1. juuli 2002.

§ 25. Kehtivate määruste kooskõlla viimine

  Vabariigi Valitsus ja asjaomased ministrid viivad kehtivad määrused 1. juuliks 2002 kooskõlla võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seadusega.

2. peatükk MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES 

§ 26. Abieluvararegistri seaduse muutmine

  Abieluvararegistri seaduse (RT I 1995, 87, 1540; 1996, 51, 967; 1999, 10, 155; 2001, 56, 336; 93, 565) § 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (3) Abikaasade varalistele õigustele välisriigi õiguse kohaldamise kandmisel registrisse on kande aluseks dokumendid, millest nähtub välisriigi õiguse kohaldamise lubatavus rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RT I 2002, 35, 217) § 58 lõike 1 järgi. Kandes tuleb märkida, millise riigi õigust abikaasade varalistele õigustele kohaldatakse.»

§ 27. Alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmine

  Alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2001, 50, 288) § 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « § 2. Alaealine

  Alaealine käesoleva seaduse tähenduses on 7–18 aasta vanune isik.»

§ 28. Arhiiviseaduse muutmine

  Arhiiviseaduse (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565) § 10:
 1) lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna «ostu» sõnaga «ostueesõigus»;
 2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
 3) lõikes 3 asendatakse sõna «ostuõiguse» sõnaga «ostueesõiguse».

§ 29. Asjaõigusseaduse muutmine

  Asjaõigusseaduses (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) seaduses asendatakse sõnad «avalik-õiguslik isik» mis tahes käändes sõnadega «avalik-õiguslik juriidiline isik» vastavas käändes;
 2) paragrahvid 2–4, § 6 lõiked 1 ja 3 ning §-d 7–31 tunnistatakse kehtetuks;
 3) paragrahv 113 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 113. Igamise peatumine

Igamine ei alga või peatub alates hetkest, mil vallasasja omaniku omandi kaitse nõude aegumine on peatunud.»
 4) paragrahvi 256 lõikes 1 asendatakse sõna «võõrandamisel» sõnaga «müümisel»;
 5) paragrahv 257 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 257. Ostueesõiguse seadmine ja tähendus

 (1) Tehing, millega kohustutakse ostueesõiguse seadmiseks, peab olema notariaalselt tõestatud.

 (2) Ostueesõiguse seadmiseks nõutav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

 (3) Kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi ülekandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus.

 (4) Omaniku ning ostueesõigusega isiku vahelisele suhtele kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ostueesõigus kehtib ka kinnisasja müümisel sundenampakkumise või pankrotimenetluse korral.»;
 6) paragrahv 258 ja §-d 261–275 tunnistatakse kehtetuks;
 7) seadust täiendatakse paragrahvidega 2611–2614 järgmises sõnastuses:« § 2611. Ostja õigused

 (1) Ostja või ostja õigusjärglane võib keelduda ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind.

 (2) Pärast ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmist võib ostja keelduda kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tema poolt tasutud ostuhind.

§ 2612. Ostuhinna tasumine

  Kui ostueesõigusega isikul tuleb vastavalt käesoleva seaduse §-le 2611 tasuda ostuhind ostjale või ostja õigusjärglasele, vabaneb ta kohustusest tasuda ostuhind müüjale.

§ 2613. Ostja vabanemine ostuhinna tasumise kohustusest

  Kui ostja või tema õigusjärglane kaotab ostueesõiguse teostamise tõttu kinnisomandi, vabaneb ta ostuhinna tasumise kohustusest. Juba tasutud ostuhinna võib ostja müüjalt tagasi nõuda üksnes juhul, kui ta taganeb müügilepingust.

§ 2614. Ostueesõigus kinnisasja jagamisel

  Kinnisasja jagamisel jääb ostueesõigus püsima iga jagamise teel tekkinud kinnisasja suhtes.»

§ 30. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine

  Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 6 lõige 2 ning §-d 8 ja 24 tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 13 lõikest 9 jäetakse välja esimene lause;
 3) paragrahvi 131 lõikest 1 jäetakse välja tekst alates teisest lausest.

§ 31. Audiitortegevuse seaduse muutmine

  Audiitortegevuse seaduses (RT I 1999, 24, 360; 2002, 21, 117) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kui seadusega on ette nähtud kohustuslik audiitorkontroll, vastutab audiitor või audiitorühing oma kutsetegevusest tuleneva kohustuse rikkumisega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Kokkulepe audiitori vastutuse piiramise kohta on tühine.»;
 2) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Audiitori poolt kutsetegevusega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks on audiitor kohustatud kogu oma kutsetegevuse ajaks sõlmima kutsekindlustuslepingu.»;
 3) paragrahvist 43 jäetakse välja sõna «kirjaliku» ja sõna «märgitakse» asendatakse sõnadega «lepitakse kokku»;
 4) paragrahvi 43 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Kliendi soovil sõlmitakse leping kirjalikus vormis.»

§ 32. Autoriõiguse seaduse muutmine

  Autoriõiguse seaduses (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahvi 47 lõige 1, §-d 50 ja 51, § 53 lõige 3, § 56 lõige 3, §-d 58–61 ja 81 tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Tellimuslepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut.»

§ 33. Autoveoseaduse muutmine

  Autoveoseaduses (RT I 2000, 54, 346; 2002, 32, 190) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 23 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjadega ei saa reguleerida veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.»

§ 34. Digitaalallkirja seaduse muutmine

  Digitaalallkirja seaduse (RT I 2000, 26, 150; 92, 597; 2001, 56, 338) § 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (1) Teenuse osutaja vastutab varalise kahju eest, mis on tekkinud tema kohustuste rikkumise tagajärjel.»

§ 35. Eesti NSV seaduse «Eesti isemajandamise alused» kehtetuks tunnistamine

  Eesti NSV seadus «Eesti isemajandamise alused» (ENSV ÜVT 1989, 18, 223) tunnistatakse kehtetuks.

§ 36. Eesti NSV seaduse «Eesti looduse kaitse kohta» kehtetuks tunnistamine

  Eesti NSV seadus «Eesti looduse kaitse kohta» (ENSV Teataja 1990, 6, 103; RT I 1994, 46, 773; 1995, 16, 228; 57, 978; 1997, 86, 1460) tunnistatakse kehtetuks.

§ 37. Eesti NSV seaduse «Kauba sisse- ja väljaveo reguleerimise kohta» kehtetuks tunnistamine

  Eesti NSV seadus «Kauba sisse- ja väljaveo reguleerimise kohta» (ENSV ÜVT 1990, 3, 62; RT I 1993, 62, 891) tunnistatakse kehtetuks.

§ 38. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine

  Eesti Rahvusraamatukogu seaduses (RT I 1998, 34, 488; 2002, 21, 117; 35, 218) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:« (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatu ei piira Rahvusraamatukogu õigusvõimet.»

§ 39. Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmine

  Eesti Teaduste Akadeemia seaduses (RT I 1997, 35, 539; 2000, 104, 685; 2001, 34, 187; 2002, 21, 117) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Akadeemia lõpetatakse seadusega.»;
 2) paragrahvi 19 lõiked 1, 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
 3) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:« (8) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira Akadeemia õigusvõimet.»

§ 40. Eesti Vabariigi hinnaseaduse kehtetuks tunnistamine

  Eesti Vabariigi hinnaseadus (ENSV ÜVT 1989, 39, 610; RT 1992, 30, 400; RT I 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 1998, 60, 951; 2001, 56, 332) tunnistatakse kehtetuks.

§ 41. Kindlustusseaduse kehtetuks tunnistamine

  Kindlustusseadus (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 26–28, 355; 1996, 23, 455; 40, 773; 1998, 61, 979; 1999, 10, 155; 27, 389; 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 79, 480) tunnistatakse kehtetuks.

§ 42. Eesti Vabariigi rendiseaduse kehtetuks tunnistamine

  Eesti Vabariigi rendiseadus (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380; 2001, 50, 289) tunnistatakse kehtetuks.

§ 43. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse «Eesti Vabariigi rendiseaduse kehtestamise kohta» kehtetuks tunnistamine

  Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus «Eesti Vabariigi rendiseaduse kehtestamise kohta» (RT 1990, 12, 127) tunnistatakse kehtetuks.

§ 44. Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmine

  Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduses (RT I 1995, 31, 387; 1997, 40, 619; 2002, 27, 152) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) seaduses asendatakse sõna «garanteeritav» mis tahes käändes sõnaga «põhivõlgnik» vastavas käändes;
 2) paragrahvi 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 4) riigigarantii – Eesti Vabariigi kohustus vastutada võlausaldaja ees kolmanda isiku laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise eest;»;
 3) paragrahvi 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 6) põhivõlgnik – isik, kelle poolt võetud laenule on antud riigigarantii.»;
 4) paragrahvi 2 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:« (2) Riigigarantiile kohaldatakse võlaõigusseaduses käenduse kohta sätestatut, kui ei ole kokku lepitud teisiti.»;
 5) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
 6) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;
 7) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõna «osad» sõnadega «ainus osa»;
 8) paragrahvid 15 ja 16 tunnistatakse kehtetuks.

§ 45. Elamuseaduse muutmine

  Elamuseaduses (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvid 1–6, § 8 punkt 3, §-d 9–13, § 17 lõige 1, §-d 28, 29, 31, 34–37, 372–62, 64, 66, 67, 72 ja 74 tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 3) üüri arvestamise korra kehtestamine Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758; 86/87, 1434; 103, 1697; 1999, 23, 354; RT III 1999, 9, 90; RT I 1999, 82, 751; 96, 847; 2000, 47, 288; 51, 324; 2001, 48, 265; 93, 565) §-s 121 sätestatud eluruumide suhtes;»;
 3) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud eluruumi üürilepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse § 288.»;
 4) paragrahvist 19 jäetakse välja sõnad «vastavalt käesoleva seaduse §-le 48»;
 5) elamuseaduse § 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:« (4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse omandireformi aluste seaduse § 121 lõikes 3 sätestatud eluruumi üürilepingu viieaastase tähtaja möödumisel selle üürilepingu ühekordseks pikendamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks.»;
 6) paragrahvi 33 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 3 alusel lasub kohalikul omavalitsusüksusel samaväärse eluruumi vastuandmise kohustus juhul, kui eluruum, millest välja tõstetakse, on riigi või munitsipaalomandis.»;
 7) paragrahvi 33 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) riigiasutus või valla- või linnavalitsus annab üürnikule ja temaga koos elavatele isikutele vastu teise, samaväärse eluruumi;
 8) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:« (6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse omandireformi aluste seaduse § 121 lõikes 3 sätestatud eluruumi üürilepingute viieaastase tähtaja möödumisel.»;
 9) paragrahvi 371 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada oma haldusterritooriumil asuvatele munitsipaalomandis olevatele eluruumidele üüri piirmäärad.»;
 10) paragrahvi 371 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vastav üüri piirmäär on piirmääraks kõigi samal haldusterritooriumil asuvate Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse §-s 121 sätestatud eluruumide suhtes. Üürniku nõusolekul võib üürilepingus kokku leppida üüri piirmäärast erineva üüri suuruse.»

§ 46. Elundite ja kudede siirdamise seaduse muutmine

  Elundite ja kudede siirdamise seaduses (RT I 2002, 21, 118) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 7 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «teovõimetule või»;
 2) paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «teovõimetu või»;
 3) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 10. Piiratud teovõimega isik doonorina»;
 4) paragrahvi 10 lõigete 1 ja 2 algusest jäetakse välja sõnad «Teovõimetu või».

§ 47. Eluruumide erastamise seaduse muutmine

  Eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 2000, 99, 638; 2001, 93, 565; 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 5 lõike 4 viimane lause tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvid 16 ja 17 tunnistatakse kehtetuks.

§ 48. Eesti NSV tsiviilkoodeksi muutmine

  ENSV tsiviilkoodeksi (ENSV Teataja 1964, 25, 115; 1968, 46, 341; 1969, 30, 295; 1970, 37, 332; 1973, 9, 68; 44, 389; 53, 465; 1974, 28, 247; 1977, 6, 72; 37, 424; 1980, 31, 490; 1985, 27, 451; 1986, 19, 251; 1988, 6, 68; 25, 295 ja 296; 1989, 17, 203; Eesti Vabariigi Teataja 1990, 20, 300; RT 1990, 12, 128; 1992, 33, 418; 49, 615; RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 25, 406; 53, 889; 63, 1065; 1996, 31, 630; 38, 752; 1997, 48, 775; 2001, 47, 260) §-d 162–194, 206–279, 299, 347, 350–449, 452–469, 474–475, 477 ja 478 tunnistatakse kehtetuks.

§ 49. Erakooliseaduse muutmine

  Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 75, 454) tehakse järgmised muudatused:
 1) seaduses asendatakse sõna «omanik» mis tahes käändes sõnaga «pidaja» vastavas käändes;
 2) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Erakool on füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku õppeasutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli põhikirjast ja kui asutaja on eraõiguslik juriidiline isik, siis ka juriidilise isiku põhikirjast.»;
 3) paragrahvis 17 asendatakse sõna «erakool» mis tahes käändes sõnadega «erakooli pidaja» vastavas käändes;
 4) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse sõnad «Lepingu kohustuslikud tingimused on» sõnadega «Lepingus tuleb määrata»;
 5) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Direktor juhib erakooli, järgides erakooli pidaja ja erakooli nõukogu seaduslikke korraldusi.»;
 6) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Direktor hoolitseb erakooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.»

§ 50. Geograafilise tähise kaitse seaduse muutmine

  Geograafilise tähise kaitse seaduses (RT I 1999, 102, 907; 2000, 40, 252; 2001, 27, 151; 56, 332 ja 335) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«See ei mõjuta kauba võõrandamiseks tehtud tehingu kehtivust.»;
 2) paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§ 45. Õiguskaitsevahendid registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamise korral

Asjast huvitatud isik võib registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamise korral nõuda:
 1) registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
 2) registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
 3) registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039.»;
 3) paragrahvi 52 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 51. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

  Halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 2) kui kaebuse esitaja on piiratud teovõimega, kuni temale eestkostja määramiseni;».

§ 52. Haldusmenetluse seaduse muutmine

  Haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad «1994, 53, 889; 65, õiend; 89, 1516; 1995, 26–28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155» arvudega «2002, 35, 216»;
 2) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan.»;
 3) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega.»;
 4) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse viitega käesoleva seaduse alusel jõustuva tsiviilseadustiku üldosa seaduse avaldamiskohale Riigi Teatajas.

§ 53. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine

  Hoiu-laenuühistu seaduse (RT I 1999, 24, 357; 2002, 3, 6) § 6 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

  « (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira hoiu-laenuühistu poolt tehtud muude tehingute ja toimingute kehtivust.»

§ 54. Huvialakooli seaduse muutmine

  Huvialakooli seaduses (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953; 1998, 57, 859) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 10 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Direktoril on õigus teha kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, milles see on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.»;
 2) paragrahvi 10 lõikest 4 jäetakse välja teine lause.

§ 55. Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse muutmine

  Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduses (RT I 2001, 56, 334; 88, 531; 2002, 44, 284) asendatakse sõnad «õiguste valdaja» mis tahes käändes sõnadega «õiguste omaja» vastavas käändes.

§ 56. Investeerimisfondide seaduse muutmine

  Investeerimisfondide seaduses (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõnad «tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu» sõnaga «süüliselt»;
 2) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Lepinguline fond on osakute avaliku väljalaske teel kogutud raha ja selle raha investeerimisest saadud muu vara kogum, mis kuulub ühiselt osakuomanikele (osakuomanike ühisus).»;
 3) paragrahvi 29 lõike 2 esimesest ja teisest lausest jäetakse välja sõna «kaasomandi»;
 4) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Osakute väljalaskmisel ja lepingulise fondi vara arvel muul viisil omandatud vara kuulub lepingulise fondi varana osakuomanikele vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud osade suurusele.»;
 5) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) nõuda fondivalitsejalt osakute tagasivõtmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 39;»;
 6) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) võõrandada temale kuuluvad osakud vabalt kolmandatele isikutele;»;
 7) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 3) saada vastavalt seadusele ja fondi tingimustele oma osakute arvuga võrdelise osa fondi tulust;»;
 8) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 4) saada oma osakute arvuga võrdelise osa lepingulise fondi likvideerimisel järelejäänud varast;»;
 9) paragrahvi 31 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Ükski osakuomanik ei või nõuda osakuomanike ühisuse lõpetamist.»;
 10) paragrahvi 74 lõike 1 punktis 3 ja § 88 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna «lõpetamisega» sõnaga «ülesütlemisega»;
 11) paragrahvi 113 lõikes 1 asendatakse sõna «sõlmimisel» sõnaga «tegemisel».

§ 57. Kaitseliidu seaduse muutmine

  Kaitseliidu seaduse (RT I 1999, 18, 300) §-s 9 tehakse järgmised muudatused:
 1) lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja;»;
 2) lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja;».

§ 58. Kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmine

  Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21) § 4 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 59. Kasuliku mudeli seaduse muutmine

  Kasuliku mudeli seaduses (RT I 1994, 25, 407; 2000, 60, 388; 2001, 27, 151) tehakse järgmised muudatused:
 1) seaduses asendatakse sõna «litsentsiaar» mis tahes käändes sõnaga «litsentsiandja» vastavas käändes ja sõna «litsentsiaat» mis tahes käändes sõnaga «litsentsisaaja» vastavas käändes;
 2) paragrahvi 43 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks ning lõikest 4 jäetakse välja teine lause;
 3) paragrahvi 48 lõige 2 ja § 51 lõiked 1, 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
 4) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kasuliku mudeli omanik võib kasuliku mudeli õigusvastase kasutamise korral nõuda:
 1) mudeli õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
 2) mudeli õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
 3) mudeli õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039.»

§ 60. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse muutmine

  Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduses (RT I 1998, 101, 1664; 2002, 21, 117) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) KBFI lõpetatakse seadusega.»;
 2) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks.

§ 61. Kemikaaliseaduse muutmine

  Kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 15 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 62. Kodakondsuse seaduse muutmine

  Kodakondsuse seaduses (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse sõnad «tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks» sõnadega «teadmata kadunud või piiratud teovõimega»;
 2) paragrahvi 141 punktis 4 asendatakse sõnad «tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks» sõnadega «piiratud teovõimega või teadmata kadunud»;
 3) paragrahvi 18 lõikes 2 ja § 24 lõikes 2 asendatakse sõnad «teovõimetu isiku» sõnadega «piiratud teovõimega isiku»;
 4) paragrahvi 35 lõikes 1 asendatakse sõna «teovõimetu» sõnadega «piiratud teovõimega»;
 5) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Täisealisele piiratud teovõimega isikule Eesti kodakondsuse taotlemisel kirjutab käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud sooviavalduse ja lõike 2 punktis 4 nimetatud elulookirjelduse tema seaduslik esindaja ning § 12 lõike 2 punktides 6–8 nimetatud dokumentide asemel esitatakse kohtuotsus isikule piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise kohta.»

§ 63. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõnad «avalik-õiguslik isik» sõnadega «avalik-õiguslik juriidiline isik»;
 2) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 7) temale kohtu poolt piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisega;»;
 3) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:« (3) Valla- või linnavalitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) § 5 lõikes 3 sätestatut.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib linnavalitsus volitada linna ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab linna ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel linna ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil.»

§ 64. Kommertspandiseaduse muutmine

  Kommertspandiseaduses (RT I 1996, 45, 848; 49, õiend; 1997, 48, 774; 2001, 93, 565) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahv 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« § 6. Koormatud vara üleminek

 (1) Kommertspant ja nõue, mille tagamiseks see on seatud, on teineteisega lahutamatult seotud selliselt, et pant ja nõue, mille tagamiseks see oli seatud, ei saa teineteisest lahus üle minna.

 (2) Kommertspandiga koormatud vara, mis moodustab ettevõtte või käitise, üleminekul jääb kommertspant sellele püsima.»;
 2) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:«Kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisele ei kohaldata asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 2001, 93, 565) §-des 292–295 sätestatut.»

§ 65. Konsulaarseaduse muutmine

  Konsulaarseaduse (RT I 1998, 113/114, 1874; 2001, 23, 126; 93, 565) § 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (1) Volitatud isik esindab konsulaarpiirkonnas viibivat piiratud teovõimega Eesti kodanikku ning kaitseb tema õigusi ja seaduslikke huve ilma volituseta, kuni sellel isikul puudub seaduslik esindaja.»

§ 66. Korruptsioonivastase seaduse täiendamine

  Korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357) § 5 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu «ja muude väärtpaberite» sõnadega «samuti osaühingu osade».

§ 67. Krediidiasutuste seaduse täiendamine

  Krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131) § 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

  « (21) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei mõjuta krediidiasutuse tehtud tehingute ja toimingute kehtivust.»

§ 68. Laeva asjaõigusseaduse muutmine

  Laeva asjaõigusseaduse (RT I 1998, 30, 409; 59, 941; 2000, 55, 365; 2001, 34, 186; 56, 336; 93, 565) § 2 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  «Laeva päraldis määratakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 2002, 35, 216) päraldise sätetest lähtudes.»

§ 69. Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse muutmine

  Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses (RT I 2001, 81, 487) tehakse järgmised muudatused:
 1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«VÕLAÕIGUSSEADUS»;
 2) seaduses asendatakse sõnad «kirjalikult taasesitatav vorm» mis tahes käändes sõnadega «kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm» vastavas käändes;
 3) paragrahvi 142 lõikes 5, § 149 lõikes 3 ja § 441 lõikes 5 asendatakse sõna «vaidlustada» sõnaga «tühistada»;
 4) paragrahvi 187 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;
 5) paragrahvi 220 lõikest 2 ja § 644 lõikest 2 jäetakse välja esimene lause;
 6) paragrahvi 457 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «välja arvatud juhul, kui kindlustusvõtja ei tasunud kindlustusmakset oma süü tõttu»;
 7) paragrahvis 520 asendatakse sõnad «kui kindlustusandja vastab» sõnadega «kui kindlustusvõtja vastab»;
 8) paragrahvi 546 lõikes 1 asendatakse sõna «vaidlustab» sõnaga «tühistab»;
 9) paragrahvi 636 lõikes 4 asendatakse sõna «ostjale» sõnaga «tellijale»;
 10) paragrahvi 731 lõiget 4 täiendatakse enne sõna «poolt» sõnaga «kontopidaja»;
 11) paragrahvi 745 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna «väljaandjani» sõnaga «väljajani»;
 12) paragrahvi 748 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna «tagasivõtamatu» mis tahes käändes sõnaga «tagasivõtmatu» vastavas käändes;
 13) paragrahvi 1037 lõigetes 2 ja 4 asendatakse viide tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 108 lõikele 1 viitega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 114 lõikele 2;
 14) paragrahvi 1061 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna «toode» sõnaga «asi».

§ 70. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

  Lõhkematerjaliseaduse (RT I 1997, 86, 1461; 2001, 65, 377; 85, 510; 88, 531; 2002, 47, 297) § 33 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 3) kellele on piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;».

§ 71. Maaparandusseaduse muutmine

  Maaparandusseaduses (RT I 1994, 34, 534) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahv 3, § 6 lõige 4, § 8 lõige 1, § 11 lõige 3, § 12 lõige 4 ja § 20 tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 16 lõikest 1 jäetakse välja teine lause.

§ 72. Maapõueseaduse muutmine

  Maapõueseaduses (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Uuringuloa väljaandja nõusolekul on uuringuloa valdajal loa kehtivuse ajal õigus sellest tulenevad õigused võõrandada koos uuringu käigus saadud geoloogilise informatsiooniga, kusjuures uuringuluba tuleb ümber registreerida loa väljaandja juures.»;
 2) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kaevandamisloa valdajal on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused loa väljaandja nõusolekul võõrandada, kusjuures kaevandamisluba tuleb ümber registreerida loa väljaandja juures.»;
 3) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Enne tööde algust peab uuringuloa valdaja andma kinnisasja omanikule (valdajale) võimaliku kahju hüvituse tagatise, kui nad ei lepi kokku teisiti.»;
 4) paragrahvi 46 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
 5) paragrahvi 49 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;
 6) paragrahvi 49 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
 7) paragrahvid 58 ja 74 tunnistatakse kehtetuks.

§ 73. Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse muutmine

  Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduses (RT I 1998, 108/109, 1783; 2001, 27, 151; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:
 1) seaduses asendatakse sõna «litsentsiaar» mis tahes käändes sõnaga «litsentsiandja» vastavas käändes ja sõna «litsentsiaat» mis tahes käändes sõnaga «litsentsisaaja» vastavas käändes;
 2) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Ärieesmärgil kasutamine (ingl commercial exploitation) käesoleva seaduse tähenduses on mikrolülituse topoloogia või selle alusel valmistatud mikrolülituse tasu eest võõrandamine või tasu eest kasutusse andmine, samuti tasu eest võõrandamiseks või tasu eest kasutusse andmiseks pakkumine, importimine või muul viisil levitamine, sealhulgas levitamine toote osana.»;
 3) paragrahvi 11 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Mikrolülituse topoloogia autori varalised õigused on üleantavad.»;
 4) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 14. Mikrolülituse topoloogia omanik

Mikrolülituse topoloogia omanik on isik, kes on mikrolülituse topoloogia omanikuna kantud registrisse. Mikrolülituse topoloogia omanikul on ainuõigus registreeritud mikrolülituse topoloogiale.»;
 5) paragrahvi 51 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks ning paragrahvi pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 51. Litsentsi kehtivus mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste ülemineku korral»;
 6) paragrahvi 53 lõike 2 punkt 2 ja § 59 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
 7) paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 60. Õiguskaitsevahendid mikrolülituse topoloogia õigusvastase kasutamise korral

Mikrolülituse topoloogia omanik võib mikrolülituse topoloogia õigusvastase kasutamise korral nõuda:
 1) mikrolülituse topoloogia õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
 2) mikrolülituse topoloogia õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
 3) mikrolülituse topoloogia õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039.»

§ 74. Mittetulundusühingute seaduse muutmine

  Mittetulundusühingute seaduses (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 32. Juhatuse või muu organi liikme vastutus

 (1) Juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel.

 (3) Võlausaldajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui mittetulundusühing on nõudest juhatuse või muu organi liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu.

 (4) Juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.»;
 3) paragrahvid 55 ja 97 tunnistatakse kehtetuks.

§ 75. Muinsuskaitseseaduse muutmine

  Muinsuskaitseseaduses (RT I 2002, 27, 153; 47, 297) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Vallasmälestise võõrandamisel on riigil ostueesõigus. Vallasmälestise ostueesõigusele kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.»;
 2) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Tööde peatamisega tekitatud kahju hüvitatakse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.»

§ 76. Muuseumiseaduse muutmine

  Muuseumiseaduses (RT I 1996, 83, 1487; 1997, 93, 1559; 2000, 47, 286; 2001, 88, 531; 2002, 27, 153) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Muuseumikogusse kuuluvaid museaale ei või võõrandada ega anda tagatiseks.»;
 2) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Riigieelarvest toetust saanud eramuuseumi kogusse kuuluva museaali võõrandamisel on riigil ostueesõigus. Museaali ostueesõigusele kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.»;
 3) paragrahvi 18 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad «vastavalt asjaõigusseaduse §-le 29» sõnadega «mis põhineb museaali iseärasustel, arvestamata selle kasulikkust».

§ 77. Noorsootöö seaduse muutmine

  Noorsootöö seaduses (RT I 1999, 27, 392) asendatakse sõnad «noortelaagri omanik» mis tahes käändes sõnadega «noortelaagri pidaja» vastavas käändes.

§ 78. Notari tasu seaduse § 47 kehtetuks tunnistamine

  Notari tasu seaduse (RT I 1996, 23, 456; 1998, 95, 1512; 1999, 27, 380; 29, 400; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 3, 6; 47, 297) § 47 tunnistatakse kehtetuks.

§ 79. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 121 muutmine

  Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758; 86/87, 1434; 103, 1697; 1999, 23, 354; RT III 1999, 9, 90; RT I 1999, 82, 751; 96, 847; 2000, 47, 288; 51, 324; 2001, 48, 265; 93, 565) § 121:
 1) lõiked 2 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
 2) lõikest 7 jäetakse välja sõnad «ja 6. lõike»;
 3) lõiget 11 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:«Käesolevas lõikes nimetatud juhul ei kohaldata eluruumi üürilepingu pikenemisele võlaõigusseaduse eluruumi üürilepingu sätteid.»

§ 80. Pakendiseaduse muutmine

  Pakendiseaduse (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836) § 17 tunnistatakse kehtetuks.

§ 81. Patendiseaduse muutmine

  Patendiseaduses (RT I 1994, 25, 406; 1998, 74, 1227; 107, 1768; 1999, 84, 764; 2001, 27, 151; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:
 1) seaduses asendatakse sõna «litsentsiaar» mis tahes käändes sõnaga «litsentsiandja» vastavas käändes ja sõna «litsentsiaat» mis tahes käändes sõnaga «litsentsisaaja» vastavas käändes;
 2) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Patendiomanik on isik, kellel on ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele. Patendiomanikul on õigus kasutada patendist tulenevaid õigusi ja nõuda kõigilt teistelt isikutelt patendist tulenevate õiguste rikkumise vältimist.»;
 3) paragrahvi 39 lõikes 7 ja § 54 lõikes 5 asendatakse sõnad «ja äritegevus» mis tahes käändes sõnadega «või kutsetegevus» vastavas käändes;
 4) paragrahvi 49 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna «äravõtmine» mis tahes käändes sõnaga «tühistamine» vastavas käändes;
 5) paragrahv 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 53. Õiguskaitsevahendid patendiga kaitstud leiutise õigusvastase kasutamise korral

 (1) Patendiomanik võib patendiga kaitstud leiutise õigusvastase kasutamise korral nõuda:
 1) leiutise õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
 2) leiutise õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
 3) leiutise õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039.

 (2) Patendiga kaitstud leiutise heauskse kasutamise puhul ei või kohus määrata hüvitist rohkem kui hagi esitamisele eelnenud viie aasta jooksul tekitatud kahju ulatuses.»

§ 82. Patendivoliniku seaduse muutmine

  Patendivoliniku seaduse (RT I 2001, 27, 151; 93, 565) § 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (4) Patendivoliniku surma või talle piiratud teovõime tõttu eestkoste seadmise korral peab patendivoliniku pärija või eestkostja, samuti patendivoliniku äriühing viivitamata teavitama juhtunust majandusministrit või tema volitatud ametnikku.»
15.11.2013 15:37
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "eestkoste" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 15.11.2013 taotlust nr 4-14/13-24/16.

§ 83. Perekonnaseaduse muutmine

  Perekonnaseaduses (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Kui lapsel on üks vanem või kui teine vanem on teadmata kadunud või teisele vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja, samuti kui ühelt vanemalt on vanema õigused ära võetud, piisab 15–18-aastase alaealise abiellumiseks ühe vanema nõusolekust.»;
 2) paragrahvi 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 3) isikute vahel, kellest vähemalt ühele on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu (välja arvatud käesoleva seaduse § 3 2.–4. lõikes nimetatud juhtudel).»;
 3) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) kohus on tuvastanud teise abikaasa teadmata kadumise fakti;»;
 4) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu ühe abikaasa avalduse alusel, kui kohus on tuvastanud teise abikaasa teadmata kadumise fakti.»;
 5) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnatatakse järgmiselt:« (2) Teadmata kadunud abikaasa tagasituleku korral võidakse abielu, mis on lahutatud seoses abikaasa teadmata kadumisega, taastada, kui kumbki lahutatud abikaasadest ei ole uuesti abiellunud. Abielu taastab perekonnaseisuasutus abikaasade avalduse alusel. Abielu loetakse taastatuks abielulahutusmärke tühistamisest abieluaktis.»;
 6) paragrahvi 41 lõike 4 punkt 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« 2) kui lapse ema on teadmata kadunud või talle on määratud eestkostja tema piiratud teovõime tõttu;»;
 7) seaduse 9. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«3. jagu
Elatise väljamõistmine ja sissetuleku arestimine»;
 8) seadust täiendatakse §-ga 721 järgmises sõnastuses:« § 721. Perekonna raskesse majanduslikku olukorda pannud isiku sissetuleku arestimine

Kui isik paneb pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda, võib kohus abikaasa või perekonnaliikme, kelle suhtes isik on jätnud täitmata ülalpidamiskohustuse, taotlusel arestida isiku töötasunõude või muu püsiva iseloomuga sissetuleku saamise nõude ja kohustada tööandjat või muu püsiva iseloomuga sissetuleku maksmiseks kohustatud isikut tegema vastavad väljamaksed kohtuotsuses määratud suuruses taotluse esitanud isikule.»;
 9) paragrahvi 75 lõike 2 punkt 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« 3) kes on piiratud teovõimega.»;
 10) paragrahvi 78 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Last võib lapsendada vanemate nõusolekuta, kui neilt on vanema õigused ära võetud.»;
 11) paragrahvi 80 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Teise abikaasa nõusolekuta võib lapsendada, kui abikaasade abielusuhted on lõppenud ja nad elavad lahus.»;
 12) paragrahvi 92 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.»;
 13) paragrahvi 92 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.»;
 14) paragrahvi 93 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel.»;
 15) paragrahvi 96 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) piiratud teovõimega isik;»;
 16) paragrahv 98 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« § 98. Eestkostja esindusõigus

 (1) Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja.

 (2) Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.»;
 17) paragrahvi 100 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi.»;
 18) paragrahv 103 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« § 103. Eestkoste lõpetamine

Kui langevad ära eestkoste seadmise eeldused, peab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutus.»;
 19) paragrahvi 104 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
 20) paragrahvi 121 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (2) Abielulahutusakti koostamiseks esitab abikaasa kohtuotsuse ärakirja teise abikaasa teadmata kadumise fakti tuvastamise kohta.

 (3) Perekonnaseisuasutus teatab abielu lahutamisest teadmata kadunud abikaasa vara hooldajale.»

§ 84. Planeerimis- ja ehitusseaduse muutmine

  Planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377; 2002, 47, 297) § 64 lõiked 2 ja 3 ning § 66 tunnistatakse kehtetuks.

§ 85. Politseiteenistuse seaduse muutmine

  Politseiteenistuse seaduse (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742; 2000, 10, 57; 28, 167; 2001, 7, 17; 85, 511) § 9 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 1) kes on piiratud teovõimega;».

§ 86. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine

  Psühhiaatrilise abi seaduse (RT I 1997, 16, 260; 1999, 31, 425; 2001, 50, 284; 53, 309) § 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (2) Piiratud teovõimega isikule antakse psühhiaatrilist abi tema seadusliku esindaja soovil või nõusolekul.»

§ 87. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205) tehakse järgmised muudatused:
 1) seaduses asendatakse sõna «omanik» mis tahes käändes sõnaga «pidaja» vastavas käändes;
 2) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks;
 3) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Direktoril on õigus teha kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, milles see on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.»

§ 88. Põllumajandusreformi seaduse muutmine

  Põllumajandusreformi seaduses (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945; 1997, 13, 210; 16, 264) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 25 lõikest 5 jäetakse välja teine, kolmas ja neljas lause.

§ 89. Pärimisseaduse muutmine

  Pärimisseaduses (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155; 88, 807; 2001, 56, 336; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvis 93 asendatakse arvud «1994, 53, 889; 89, 1516; 1995, 26–28, 355; 49, 749; 87, 1540» arvudega «2002, 35, 216»;
 2) paragrahvi 94 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« § 94. Testamendi kehtetuks tunnistamine

 (1) Testamendi või selle osa võib kohus tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 2002, 35, 216) §-des 92, 94, 96 ja 97 sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma.»;
 3) paragrahvi 103 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kohus võib tunnistada pärimislepingu kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 2002, 35, 216) §-des 92, 94, 96, 97 sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma.»;
 4) paragrahv 136 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« § 136. Kohustuslik inventuur

 (1) Pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik.

 (2) Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.»

§ 90. Raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduse kehtetuks tunnistamine

  Raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seadus (RT I 1993, 43, 620; 1996, 6, 101) tunnistatakse kehtetuks.

§ 91. Raamatupidamise seaduse muutmine

  Raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527; 2002, 23, 131) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 8 lõikest 1 jäetakse välja sõna «kirjalik»;
 2) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
 3) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks.

§ 92. Rahapesu tõkestamise seaduse muutmine

  Rahapesu tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565) § 10 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

  « (1) Kui isiku tuvastamisel tekib põhjendatud kahtlus, et ta ei tegutse enda nimel või arvel, peab krediidi- ja finantseerimisasutus ning § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja tuvastama selle isiku, kelle nimel või arvel ta tegutseb.

 (2) Kui isikut, kelle nimel või arvel teine isik tegutseb, ei ole võimalik tuvastada, on krediidi- ja finantseerimisasutusel ning § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtjal keelatud tehingut sooritada. Samuti on krediidi- ja finantseerimisasutusel ning § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtjal kohustus kohe informeerida rahapesu andmebürood selle isiku tahteavaldusest sooritada tehing või juba toimunud tehingust.»

§ 93. Rahvastikuregistri seaduse muutmine

  Rahvastikuregistri seaduses (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 13) andmed selle kohta, et isik on piiratud teovõimega ja et ta on kohtuotsusega tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks;»;
 2) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 15) andmed isiku teadmata kadumise kohta (mis ajast alates on tuvastatud isiku teadmata kadumise fakt);»;
 3) paragrahvi 26 lõike 2 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« 9) määratakse alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja;
 10) tühistatakse alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise otsus;»;
 4) paragrahvi 26 lõike 2 punktid 11–14 tunnistatakse kehtetuks;
 5) paragrahvi 26 lõike 2 punktid 17 ja 18 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« 17) tuvastatakse isiku teadmata kadumise fakt;
 18) tühistatakse isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise otsus;»;
 6) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Piiratud teovõimega alaealise elukoha aadressiandmetena kantakse rahvastikuregistrisse tema vanema või eestkostja elu- või asukoha aadressiandmed.»;
 7) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:« (21) Piiratud teovõimega täisealise isiku elukoha aadressiandmetena kantakse rahvastikuregistrisse tema eestkostja elu- või asukoha aadressiandmed.»;
 8) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Vanem või eestkostja võib taotleda enda elu- või asukohaks mitteoleva ruumi aadressiandmete kandmist rahvastikuregistrisse oma piiratud teovõimega alaealise lapse või eestkostealuse elukoha aadressiandmetena käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras.»;
 9) paragrahvi 42 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
 10) paragrahvi 42 lõikes 6 asendatakse sõna «teovõimetu» sõnadega «piiratud teovõimega».

§ 94. Rahvatervise seaduse § 20 kehtetuks tunnistamine

  Rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187) § 20 tunnistatakse kehtetuks.

§ 95. Rahvusooperi seaduse muutmine

  Rahvusooperi seaduse (RT I 1997, 93, 1558; 2000, 47, 287; 2002, 21, 117) § 15 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 96. Ravimiseaduse muutmine

  Ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308; 2002, 18, 97) § 133 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (2) Piiratud teovõimega isiku osalemiseks ravimi kliinilises uuringus annab nõusoleku tema seaduslik esindaja, 7–18-aastase alaealise uuringus osalemiseks on vajalik ka alaealise enda nõusolek.»

§ 97. Reklaamiseaduse täiendamine

  Reklaamiseaduse (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415; 2001, 23, 127; 50, 284) § 15 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

  « (4) Igas reklaamis või avalikkusele kättesaadavas pakkumises, millega keegi teavitab oma valmisolekust tarbijakrediidi andmiseks või selliste lepingute vahendamiseks ning mis sisaldab andmeid intressimäära või muude krediidikulude suuruse kohta, tuleb ära näidata, vajaduse korral vastavate näidete lisamisega, krediidi kulukuse määr.»

§ 98. Relvaseaduse muutmine

  Relvaseaduse (RT I 2001, 65, 377; 88, 531; 102, 673; 2002, 29, 175) § 36 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 5) on piiratud teovõimega ja kellele on seetõttu määratud eestkostja;».

§ 99. Riigireservi seaduse muutmine

  Riigireservi seaduse (RT I 1994, 91, 1529; 1998, 95, 1514; 2000, 95, 613; 2001, 26, 147; 100, 646) § 12 lõige 1, § 152 ja § 19 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 100. Riigisaladuse seaduse muutmine

  Riigisaladuse seaduse (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643) § 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 1) riigisaladus – üksnes käesolevas seaduses sätestatud Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset vajav teave, mis kuulub riigile, on riigi kontrolli all või on toodetud riigi poolt või riigi jaoks;».

§ 101. Riigivaraseaduse muutmine

  Riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Riigivara registrisse kandmisele kuuluva vara teise isiku kasutusse andmise kohta tuleb teha kanne riigivara registrisse. Kinnistusraamatusse ja teistesse registritesse kande tegemiseks peab vastav kasutusse andmist kajastav kanne olema eelnevalt tehtud riigivara registrisse.»;
 2) paragrahvi 22 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Riigivara registrisse kandmisele kuuluva vara piiratud asjaõigusega koormamise kohta tuleb teha kanne riigivara registrisse.»;
 3) paragrahvi 32 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
 4) paragrahvi 32 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Riigivararegistrisse kantud riigivara võõrandamise kohta tuleb teha kanne riigivara registrisse.»

§ 102. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

  Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 2001, 100, 648) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 20 lõikes 5 asendatakse sõnad «kui toitja on kehtestatud korras tunnistatud teadmata kadunuks» sõnadega «kui kohus on tuvastanud toitja teadmata kadumise fakti»;
 2) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «teadmata kadunuks tunnistamise» sõnadega «teadmata kadumise»;
 3) paragrahvi 41 lõikes 3 asendatakse sõnad «teadmata kadunuks tunnistamise» sõnadega «teadmata kadumise».

§ 103. Ringhäälinguseaduse muutmine

  Ringhäälinguseaduses (RT I 1994, 42, 680; 66, 1145; 1995, 16, 228; 83, 1437; 97, 1664; 1996, 49, 953; 1997, 29, 448; 52, 834; 93, 1564; 1998, 2, 42 ja 44; 1999, 16, 268; 25, 364; 59, 613; 2000, 25, 143; 35, 220; 102, 666; 2001, 53, 310; 2002, 3, 5; 2002, 21, 117) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahvi 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 3) ringhäälingus osalevate avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutamise ja tegutsemise alused ning tegevuse lõpetamise korra;»;
 2) paragrahvi 331 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 104. Sihtasutuste seaduse muutmine

  Sihtasutuste seaduses (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 3 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
 2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Sihtasutuse asutaja võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.»;
 3) paragrahvi 11 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Sihtasutuse kandmiseks selle asukoha registrisse esitab sihtasutuse juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2–5, 8, 9 ja 11 nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.»;
 4) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 23. Juhatuse liikmete vastutus

 (1) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud sihtasutusele kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele võib nõuda ka sihtasutuse võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara arvel.

 (3) Võlausaldajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui sihtasutus on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu.

 (4) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.»;
 5) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Nõukogu liikmed vastutavad oma kohustuse rikkumisega sihtasutusele tekitanud kahju hüvitamise eest nagu juhatuse liikmed.»;
 6) paragrahvi 32 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
 7) paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks.

§ 105. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

  Sotsiaalhoolekande seaduses (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Hoolekandeasutused on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutused või avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud või nende asutused.»;
 2) paragrahvi 17 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva riigi hoolekandeasutuse põhimääruse kinnitab sotsiaalminister.»;
 3) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Taotlus isiku hoolekandeasutusse paigutamiseks tema nõusolekuta võidakse kohtule esitada koos taotlusega isikule piiratud teovõime tõttu eestkostja määramiseks».

§ 106. Sordikaitseseaduse muutmine

  Sordikaitseseaduses (RT I 1998, 36/37, 553; 2000, 10, 56; 2001, 93, 565) tehakse järgmised muudatused:
 1) seaduses asendatakse sõna «litsentsiaar» mis tahes käändes sõnaga «litsentsiandja» vastavas käändes ja sõna «litsentsiaat» mis tahes käändes sõnaga «litsentsisaaja» vastavas käändes;
 2) paragrahvid 43–45 tunnistatakse kehtetuks;
 3) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Sundlitsentsi andmise aluseks olev õigusakt peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) andmeid poolte kohta;
 2) kasutatava sordi nime ja kirjeldust;
 3) sordi kasutamise ulatust, eesmärki ja viisi;
 4) sordi kasutamise territooriumi;
 5) litsentsi kehtivuse alguse ja lõpu kuupäeva;
 6) litsentsi liiki ja üleantavate õiguste kirjeldust;
 7) võimalikke piiranguid kolmandate isikute poolt sordi kasutamisel;
 8) litsentsisaaja poolt makstava litsentsitasu suurust, selle maksmise tähtaega ja korda.»

§ 107. Spordiseaduse muutmine

  Spordiseaduse (RT I 1998, 61, 982) § 13 lõiked 1, 3 ja 4 ning § 22 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 108. Sõjaaja riigikaitse seaduse § 15 kehtetuks tunnistamine

  Sõjaaja riigikaitse seaduse (RT I 1994, 69, 1194; 1999, 16, 271) § 15 tunnistatakse kehtetuks.

§ 109. Taimekaitseseaduse muutmine

  Taimekaitseseaduses (RT I 2000, 29, 169; 2001, 88, 531) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahvi 87 lõikes 1 asendatakse sõna «volitus» sõnaga «õigus»;
 2) paragrahvi 88 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 88. Taimekaitseteenistuja õiguste andmine»;
 3) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Käesoleva seaduse § 87 lõikes 1 nimetatud õigused antakse teenistusse võetud taimekaitseteenistujale Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori käskkirjaga, arvestades tema kvalifikatsiooni. Õiguste andmisel määratakse taimekaitseteenistuja tegevuspiirkond või tegevuskoht või -kohad.»;
 4) paragrahvi 88 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Taimekaitseteenistuja õigused lõpevad taimekaitseteenistuja teenistussuhte lõppemisel.»;
 5) paragrahvi 89 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna «volitus» sõnadega «taimekaitseteenistuja õigused».

§ 110. Tarbijakaitseseaduse muutmine

  Tarbijakaitseseaduses (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379; 2001, 50, 283 ja 289; 56, 332; 2002, 18, 97; 35, 214) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahvi 8 lõikes 1, § 9 lõikes 2 ning § 12 lõikes 2 asendatakse sõna «müüja» mis tahes käändes sõnadega «müüja või teenuse osutaja» vastavas käändes;
 2) paragrahvi 1 lõige 2 ja § 2 tunnistatakse kehtetuks;
 3) paragrahvi 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) tarbija – füüsiline isik, kes tarbib kaupu ja teenuseid isiklikeks vajadusteks väljaspool oma majandus- või kutsetegevust;»;
 4) paragrahvi 3 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
 5) paragrahvi 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 4) kohustuslik nõue – kaubale või teenusele või nendega kauplemisele õigusaktiga kehtestatud nõue, mille täitmine on kohustuslik;»;
 6) paragrahvi 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 5) nõuda seaduses sätestatud korras riiklikku kaitset oma õiguste rikkumise korral;»;
 7) paragrahvi 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
 8) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;
 9) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 7. Müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused

Kauba müümisel või teenuse osutamisel või nende pakkumisel tarbijale peab müüja või teenuse osutaja järgima üldisi kaubandustegevuse häid kombeid ja tavasid ning on muu hulgas kohustatud:
 1) (Kehtetu);
 2) andma vajalikku ja tõest eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu, kasutamistingimuste jms kohta;
 3) täitma kaubandus-, teenindus-, tervisekaitse- ja teisi kohustuslikke eeskirju ja nõudeid;
 4) (Kehtetu);
 5) (Kehtetu);
 6) (Kehtetu);
 7) tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse;
 8) (Kehtetu);
 9) (Kehtetu);
 10) (Kehtetu);
 11) (Kehtetu);
 12) tähistama end tarbijale arusaadavalt juriidilise ja/või füüsilise isikuna;
 121) kontrollima kauba vastuvõtmisel kauba müügitähtaegu, märgistuse vastavust saatedokumentidele ja saatedokumentide vastavust kehtestatud nõuetele;
 13) hoidma kauba või teenuse saate- ja müügidokumente (samuti kvaliteeti tõendavaid dokumente) müügikohas ning esitama need kontrolli teostava pädeva isiku nõudmisel;
 14) teatama vastava teabe saamisel kohe pädevale järelevalveasutusele, selle võimatuse korral massiteabevahendite kaudu kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale;
 15) (Kehtetu).»;
 10) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Käesoleva seadusega sätestatud tarbija õiguste tagamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus kaupluse töö üldeeskirjad, toitlustamise üldeeskirjad, turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskirjad, teeninduseeskirjad ning toodete märgistamise eeskirjad, samuti võib Vabariigi Valitsus kehtestada nõuded teatud kauba või teenuse kohta antavale teabele, hinna avaldamisele ja kauba märgistamisele. Vabariigi Valitsuse kinnitatud üldeeskirjade alusel on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada turgudel ja tänavatel kauplemise rakenduslik kord vastavalt kohalikele tingimustele. Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister võib kehtestada teatud toote märgistamisel toote nõutava koostise või omaduse määramise meetodid.»;
 11) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 3) lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste rikkumise kohta;»;
 12) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:« 31) nõuda Eesti Vabariigi nimel kohtu kaudu kolmanda isiku poolse tarbijate õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist, kui kolmanda isiku tegevus puudutab määramatu arvu tarbijate ühiseid huvisid;»;
 13) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3, 31, 10 ja 11 loetletud õigused on samaaegselt Tarbijakaitseameti kohustused. Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe omamisel tegema kõik endast oleneva sellise kauba müügi või teenuse osutamise takistamiseks, teavitades sellest vajaduse korral massiteabevahendite kaudu üldsust.»;
 14) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Tarbijakaitseameti ametiisikul on käesoleva seaduse §-de 6–8 rikkumise korral õigus teha müüjale, teenuse osutajale, tootjale või vahendajale järgmisi kirjalikke kohustuslikke ettekirjutusi:
 1) lõpetada õiguserikkumine ja taastada esialgne olukord;
 2) peatada kohustuslikele nõuetele mittevastava või saate- või müügidokumentideta kauba või teenuse müük;
 3) vabandada avalikult tarbija ees.»;
 15) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks.

§ 111. Teeseaduse muutmine

  Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297) § 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « (1) Tee kaitsevööndi maa omanik võib nõuda tee omanikult piirangute tõttu tekkinud kahju hüvitamist.»

§ 112. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

  Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174; 50, 313) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Tsiviilprotsessiteovõime on teovõimelisel füüsilisel isikul ja juriidilisel isikul.»;
 2) paragrahvi 71 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Alaealise tsiviilprotsessiteovõime on piiratud. Tema tsiviilprotsessiõigusi kasutab ja tsiviilprotsessikohustusi täidab kohtus seaduslik esindaja. 15- kuni 18-aastasel alaealisel on õigus koos seadusliku esindajaga osaleda eel- ja kohtuistungil ning teistes protsessitoimingutes. 7- kuni 15-aastast alaealist võib kohus kutsuda kohtuistungile seletuse andmiseks.»;
 3) paragrahvi 71 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) 15- kuni 18-aastasel alaealisel on tsiviilprotsessiteovõime asjades, mis tulenevad tema töö- või abielusuhetest. 15- kuni 18-aastasel alaealisel, kelle teovõimet on laiendatud, on tsiviilprotsessivõime asjades, mis tulenevad tehingutest, mida alaealine võib teha isiklikult.»;
 4) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (5) Piiratud teovõimega täisealise isiku tsiviilprotsessiõigusi kasutab ja tsiviilprotsessikohustusi täidab kohtus tema seaduslik esindaja.»;
 5) paragrahvi 84 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (1) Piiratud tsiviilprotsessiteovõimega füüsilist isikut esindab kohtus tema seaduslik esindaja, arvestades käesoleva seadustiku §-s 71 sätestatut.»;
 6) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kohtus ei või olla esindaja:
 1) piiratud teovõimega isik;
 2) alaealine, välja arvatud juhul, kui ta seadusliku esindajana esindab oma last;
 3) kohtunik, uurija ja prokurör, välja arvatud juhul, kui ta seadusliku esindajana esindab oma last või eestkostetavat.»;
 7) paragrahvi 129 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:« (2) Rahvusvahelise eraõiguse asjades võib kohus kasutada eksperti ka välismaa õiguse sisu ning selle tõlgendamise ja kohaldamise praktika kindlakstegemiseks.»;
 8) paragrahvi 139 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (11) Abielulahutushagi isiku vastu, kes on teadmata kadunud või kellele on määratud piiratud teovõime tõttu eestkostja, samuti isiku vastu, kellele on mõistetud karistuseks vabadusekaotus, võib esitada ka hageja elukoha järgi. Abielulahutushagi võib esitada hageja elukoha järgi ka juhul, kui tema juures on alaealised lapsed.»;
 9) paragrahvi 149 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
 10) paragrahvi 182 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (6) Kohus ei võta vastu alaealise või piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja hagist loobumist ega kinnita poolte kokkulepet, kui hagist loobumine või poolte kokkulepe rikub alaealise või piiratud teovõimega isiku õigusi ja huve. Sel juhul kaasab kohus protsessi alaealise või piiratud teovõimega isiku seadusliku esindajana eestkosteasutuse.»;
 11) paragrahv 206 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 206. Seaduslik takistus

 (1) Seaduslikuks takistuseks on isiku enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda kohtusse kutsele märgitud tähtpäevaks või teha muud menetluses kohustuslikku toimingut.

 (2) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjuse võib kohus lugeda seaduslikuks takistuseks protsessiosalise taotlusel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadusliku takistuse esinemise kohta esitab isik kohtule vastava tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister.»;
 12) paragrahvi 213 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 2) kui pool kaotab tsiviilprotsessiteovõime;»;
 13) paragrahvi 214 punktis 2 asendatakse sõna «teovõimetule» sõnadega «piiratud teovõimega isikule»;
 14) paragrahvi 247 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Hagita asjad on:
 1) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine;
 2) isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine ja teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmine;
 3) eestkostja määramine;
 4) lapsendamine;
 5) alaealise piiratud teovõime laiendamine;
 6) isikust põlvnemise tuvastamine pärast tema surma;
 7) pärandi hoiumeetmete rakendamine;
 8) väljakutsemenetlus.»;
 15) seadustiku 33. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«33. peatükk
SURNUKS TUNNISTAMINE, TEADMATA KADUMISE FAKTI TUVASTAMINE JA TEADMATA KADUNUD ISIKU VARALE HOOLDUSE SEADMINE»;
 16) paragrahv 251 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 251. Avalduse esitamine

Isiku surnuks tunnistamise, isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise või teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmise avalduse esitab huvitatud isik kohtule oma elu- või asukoha järgi.»;
 17) paragrahv 252 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« § 252. Avalduse sisu

 (1) Avalduses märgitakse, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest, isiku teadmata kadumise fakti tuvastamisest või teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmisest.

 (2) Avalduses tuleb märkida asjaolud, mis põhjendavad isiku surnuks tunnistamist, isiku teadmata kadumise fakti või teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmist.

 (3) Teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmise avalduses tuleb märkida isik, kelle seadmist hooldajaks soovitakse.»;
 18) paragrahvi 253 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «või äraolija»;
 19) paragrahvi 253 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Avaldaja nõudel võib kohus määrata kohtumenetluse ajaks teadmata kadunu vara valitsemiseks hooldaja.»;
 20) paragrahvi 254 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kohus tunnistab isiku surnuks, tuvastab isiku teadmata kadumise fakti või seab teadmata kadunud isiku varale hoolduse kohtuotsusega.»;
 21) paragrahvi 254 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
 22) paragrahvi 255 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Teadmata kadumise fakti tuvastamise otsuse või teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmise otsuse tühistamise avalduse võib esitada taasilmunud isik või teine asjast huvitatud isik kohtule oma elu- või asukoha järgi.»;
 23) paragrahvi 255 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (5) Isiku surnuks tunnistamise, teadmata kadumise fakti tuvastamise või teadmata kadunud isiku varale hoolduse seadmise otsuse tühistamise otsuse ärakirja saadab kohus sellele kohtule, kelle otsus tühistati.»;
 24) seadustikku täiendatakse §-ga 2551 järgmises sõnastuses:« § 2551. Surmaaja tuvastamine

 (1) Surmaaja tuvastamise avalduse esitab huvitatud isik kohtule oma elu- või asukoha järgi.

 (2) Avaldusele tuleb lisada andmed, mis tõendavad isiku surma. Samuti tuleb lisada andmed, mis võimaldavad kohtul teha kindlaks isiku surmaaja.

 (3) Eelmenetluses selgitab kohus välja asjaolud, mis võivad anda informatsiooni isiku surmaaja kohta. Kohus lahendab asja otsusega.

 (4) Otsuse ärakiri saadetakse kümne päeva jooksul alates jõustumisest perekonnaseisuasutusele. Otsus on surmaakti väljaandmise aluseks.

 (5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse vastavalt ka surnuks tunnistatud isiku surmaaja muutmisel.»;
 25) seadustiku 34. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«34. peatükk
PIIRATUD TEOVÕIMEGA TÄISEALISELE ISIKULE EESTKOSTJA MÄÄRAMINE»;
 26) paragrahv 256 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« § 256. Avalduse esitamine

 (1) Täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise avalduse võib kohtule esitada piiratud teovõimega isiku täisealine laps, vanem või eestkosteasutus, samuti abikaasa, kes elab koos piiratud teovõimega isikuga.

 (2) Avaldus esitatakse piiratud teovõimega isiku elukoha järgi.»;
 27) paragrahv 257 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« § 257. Avalduse sisu

Avalduses märgitakse:
 1) kuidas eestkostja määramine puudutab avaldaja huve;
 2) asjaolud, mis on seaduse kohaselt eestkostja määramise aluseks;
 3) soovitava eestkostja isik ja tema kirjalik nõusolek;
 4) piiratud teovõimega isiku arvamus talle eestkostja määramise ning eestkostja isiku kohta, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab.»;
 28) paragrahvi 258 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta, määrab kohus eelmenetluses kohtupsühhiaatriaekspertiisi.»;
 29) paragrahv 259 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« § 259. Avalduse läbivaatamine

Eestkostja määramise avaldus vaadatakse läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab, kutsutakse ta kohtuistungile.»;
 30) paragrahv 260 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 260. Kohtuotsus

 (1) Kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja kohtuotsusega.

 (2) Kohtuotsuses märgitakse isik, kellele eestkostja määratakse, selle isiku registrisse kantavad isikuandmed ja eestkostjaks määratud isik ning tema registrisse kantavad isikuandmed.

 (3) Kohtuotsuses märgitakse, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta.

 (4) Kui kohus määrab eestkostja täisealisele isikule selliselt, et isik ei või iseseisvalt tehinguid teha või eestkostja ülesannete ringi vastavalt laiendatakse, tunnistab kohus isiku kohtuotsusega ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab see isik valimisõiguse.»;
 31) paragrahv 261 tunnistatakse kehtetuks;
 32) paragrahv 263 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 263. Eestkostja määramise otsuse tühistamine selle aluse äralangemise tõttu

 (1) Eestkostja määramise otsuse tühistamise avalduse võib esitada eestkostetav ise, eestkostja, eestkosteasutus või asjast huvitatud isik.

 (2) Avalduses tuleb märkida asjaolud, mis kinnitavad, et on ära langenud eestkostja määramise alused. Kohus võib asjaolude äralangemise tuvastamiseks määrata kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

 (3) Avalduse vaatab kohus läbi eestkostetava, eestkostja, eestkosteasutuse ja avaldaja osavõtul.»;
 33) paragrahvi 271 lõike 3 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«Abikaasa kirjalikku nõusolekut ei ole vaja esitada, kui abikaasade abielusuhted on lõppenud ja nad elavad lahus, samuti kui teine abikaasa on teadmata kadunud või talle on piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja. Kui teine abikaasa on teadmata kadunud või talle on määratud eestkostja, tuleb avaldusele lisada selle kohta jõustunud kohtuotsus.»;
 34) paragrahvi 272 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Kui lapsendatava vanemalt on vanema õigused ära võetud või ta on teadmata kadunud või kui talle on piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja, tuleb esitada selle kohta jõustunud kohtuotsus.»;
 35) seadustiku 37. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«37. peatükk
ALAEALISE PIIRATUD TEOVÕIME LAIENDAMINE»;
 36) paragrahv 275 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 275. Alaealise piiratud teovõime laiendamise avaldus

 (1) Vähemalt 15-aastane alaealine esitab avalduse enda piiratud teovõime laiendamiseks elukohajärgsele kohtule.

 (2) Avalduses märgitakse andmed, mis on alaealise piiratud teovõime laiendamise eelduseks, ja nimetatakse tehingud, mille tegemiseks alaealise piiratud teovõimet soovitakse laiendada.»;
 37) paragrahv 276 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 276. Avalduse läbivaatamine

Kohus vaatab avalduse istungil läbi alaealise, tema vanemate või eestkostja ning eestkosteasutuse osavõtul. Alaealise vanemate või eestkostja mõjuva põhjuseta kohtusse mitteilmumise korral võib kohus avalduse läbi vaadata nende osavõtuta.»;
 38) paragrahv 277 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 277. Kohtuotsus

 (1) Kohus laiendab alaealise piiratud teovõimet kohtuotsusega.

 (2) Kohus märgib otsuses, milliseid tehinguid võib alaealine iseseisvalt teha.»;
 39) seadustikku täiendatakse §-ga 2771 järgmises sõnastuses:« § 2771. Alaealise piiratud teovõime laiendamise otsuse tühistamine

 (1) Alaealise piiratud teovõime laiendamise otsuse tühistamise avaldus esitatakse alaealise elukohajärgsele kohtule. Avalduse võib esitada alaealine, kelle piiratud teovõimet laiendati või tema seaduslik esindaja või muu huvitatud isik.

 (2) Avalduses tuleb märkida asjaolud, mis on alaealise piiratud teovõime laiendamise tühistamise aluseks.

 (3) Kohus lahendab asja istungil, kohaldades vastavalt käesoleva seadustiku paragrahve 276 ja 277.»;
 40) seadustiku 40. peatüki pealkiri muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«40. peatükk
KAOTATUD VÄÄRTPABERI KEHTETUKS TUNNISTAMINE (VÄLJAKUTSEMENETLUS)»;
 41) paragrahv 288 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« § 288. Avaldus väärtpaberi kehtetuks tunnistamiseks

 (1) Väärtpaberi kaotsimineku, hävimise või riknemise korral võib dokumendi kaotanud isik esitada selle kehtetuks tunnistamise avalduse.

 (2) Samas avalduses võib esitajaväärtpaberi kaotanud isik nõuda väljaandjalt endale uue samasisulise väärtpaberi väljaandmist.

 (3) Avalduse esitaja peab tõendama, et tema oli väärtpaberi omanik enne selle kaotsiminekut, hävimist või riknemist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldus esitatakse kohtule väärtpaberi väljaandja elu- või asukoha järgi.»;
 42) paragrahvi 290 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kui taotletakse väärtpaberi kehtetuks tunnistamist selle kadumise tõttu, avaldab kohus kolm korda nädalaste vahedega avaldaja kulul väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse, milles märgitakse:
 1) kohtu nimi;
 2) avaldaja nimi ja aadress;
 3) dokumendi nimetus ja eritunnused;
 4) dokumendi väljaandja nimi;
 5) ettepanek isikule, kelle käes on nimetatud dokument, teatada sellest viivitamata kohtule.»;
 43) paragrahv 291 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 291. Dokumendi valdaja kohustused

Isik, kelle käes on kaotatud dokument, peab sellest viivitamata kohtule teatama ning esitama dokumendi või selle notariaalselt tõestatud ärakirja.»;
 44) paragrahvi 292 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kui kohtule teatatakse kaotatud dokumendist kolme kuu jooksul alates viimasest kadumise teate avaldamisest, jätab kohus dokumendi kaotanud isiku avalduse läbi vaatamata ja määrab tähtaja, mille jooksul ei või dokumendi väljaandnud isik teha selle järgi väljamakseid. See tähtaeg ei või ületada kahte kuud.»;
 45) paragrahv 293 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 293. Avalduse läbivaatamine

 (1) Kui kohtule ei teatata kaotatud dokumendist kolme kuu jooksul, alates viimasest kadumise teate avaldamisest, tunnistab kohus väärtpaberi kehtetuks.

 (2) Kui kohtus taotletakse kaotsiläinud, hävinud või riknenud väärtpaberi kehtetuks tunnistamist, peab avaldaja kaotsimineku, hävimise või riknemise fakti tõendama. Riknemise korral tuleb esitada riknenud dokument.

 (3) Kui kohus tuvastab väärtpaberi hävimise või riknemise sellisel määral, et seda ei saa enam kasutada, tunnistab kohus väärtpaberi kehtetuks.

 (4) Kui avalduses on taotletud uue väärtpaberi väljaandmist, kohustab kohus väljaandjat välja andma uue samasisulise väärtpaberi.»;
 46) paragrahv 294 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 294. Kohtuotsus

Kohus lahendab väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avalduse otsusega.»;
 47) paragrahvis 295 asendatakse sõnad «§-s 291» sõnadega «§ 292 lõikes 1»;
 48) paragrahv 374 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 374. Tagasitäitmine

Kui pärast täidetud kohtuotsuse tühistamist ja asja uuesti läbivaatamist jäetakse hagi otsusega rahuldamata või määrusega läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, peab hageja tühistatud otsuse järgi saadu kostjale alusetu rikastumise sätete alusel tagastama.»

§ 113. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kehtetuks tunnistamine

  Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 1994, 53, 889; 65, õiend; 89, 1516; 1995, 26–28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155) tunnistatakse kehtetuks.

§ 114. Tõestamisseaduse täiendamine

  Tõestamisseadust (RT I 2001, 93, 564) täiendatakse paragrahviga 371 järgmises sõnastuses:

  « § 371. Volikirja kehtetuks kuulutamine

 (1) Volitaja võib esitada notarile avalduse enda väljaantud volikirja kehtetuks kuulutamiseks.

 (2) Notar tõestab volitaja volikirja kehtetuks kuulutamise avalduse ja avaldab volikirja kehtetuks kuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral vähemalt nädalase vahega.

 (3) Volikiri muutub kehtetuks kolme päeva möödumisel viimase teate avaldamisest.»

§ 115. Tööstusdisaini kaitse seaduse muutmine

  Tööstusdisaini kaitse seaduses (RT I 1997, 87, 1466; 2002, 9, 45) tehakse järgmised muudatused:
 1) seaduses asendatakse sõna «litsentsiaar» mis tahes käändes sõnaga «litsentsiandja» vastavas käändes ja sõna «litsentsiaat» sõnaga «litsentsisaaja» vastavas käändes;
 2) paragrahvi 75 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks ning paragrahvi pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 75. Litsentsi kehtivus tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste ülemineku korral»;
 3) paragrahv 84 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 84. Õiguskaitsevahendid registreeritud tööstusdisainilahenduse õigusvastase kasutamise korral

Tööstusdisainilahenduse omanik võib tööstusdisainilahenduse õigusvastase kasutamise korral nõuda:
 1) tööstusdisainilahenduse õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
 2) tööstusdisainilahenduse õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
 3) tööstusdisainilahenduse õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039.»

§ 116. Töötu sotsiaalse kaitse seaduse muutmine

  Töötu sotsiaalse kaitse seaduses (RT I 2000, 57, 371; 2001, 59, 359) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 3 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) töötab töö- või teenistuslepingu või muu sellesarnase püsiva iseloomuga teisele isikule teenuse osutamise lepingu alusel või on avalikus teenistuses;»;
 2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) töötamine töölepingu või muu sellesarnase püsiva iseloomuga teisele isikule teenuse osutamise lepingu alusel või avalikus teenistuses Eestis või lähetatud töötajana välismaal;».

§ 117. Täitemenetluse seadustiku § 73 kehtetuks tunnistamine

  Täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) § 73 tunnistatakse kehtetuks.

§ 118. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse § 26 kehtetuks tunnistamine

  Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse (RT I 1993, 71, 1001) § 26 tunnistatakse kehtetuks.

§ 119. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine

  Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (RT I 1998, 98/99, 1575; 2001, 68, 407) § 12 lõikes 3 asendatakse sõna «teovõimetu» sõnadega «piiratud teovõimega».

§ 120. Äriseadustiku muutmine

  Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 1. Ettevõtja

Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.»;
 2) paragrahvi 3 lõikest 1 jäetakse välja teine ja kolmas lause;
 3) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut.»;
 4) paragrahvi 5 lõiked 3–8 ja § 15 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
 5) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« (3) Prokuura ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja surmaga.»;
 6) paragrahvi 149 lõike 2 kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.»;
 7) paragrahvi 150 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Osa võõrandamise tõestanud notar saadab kahe päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud muudatuse tegemisest arvates äriregistri pidajale osa võõrandamise lepingu notariaalselt tõestatud ärakirja.»;
 8) paragrahvi 168 lõike 2 teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.»;
 9) paragrahv 187 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 187. Juhatuse liikmete vastutus

 (1) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel.

 (3) Võlausaldajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuet esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu.

 (4) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.»;
 10) paragrahvi 188 lõikes 1 asendatakse sõnad «tahtlikult või raske hooletuse tõttu» sõnaga «süüliselt»;
 11) paragrahvi 229 lõike 2 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele ja selle teostamisele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.»;
 12) paragrahv 254 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 254. Asutaja vastutus

Asutaja vastutusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 2002, 35, 216) § 37.»;
 13) paragrahvi 289 lõikes 1 asendatakse sõnad «tahtlikult või raske hooletuse tõttu» sõnaga «süüliselt»;
 14) paragrahv 315 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 315. Juhatuse liikmete vastutus

 (1) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist aktsiaseltsile võib nõuda ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel.

 (3) Võlausaldajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuet esitada ka juhul, kui aktsiaselts on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu.

 (4) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.»

§ 121. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta ratifitseerimise seaduse muutmine

  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta ratifitseerimise seaduse (RT II 1993, 21/22, 52) § 2 tunnistatakse kehtetuks. Välisministeerium korraldab konventsiooni depositaari teavitamise reservatsiooni tühistamisest.

§ 122. Ühistranspordiseaduse täiendamine

  Ühistranspordiseaduses (RT I 2000, 10, 58; 2001, 18, 85) tehakse järgmised täiendused:
 1) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:« (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud üldeeskirjadega ei saa reguleerida vedaja ja sõitja lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.»;
 2) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:« (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud üldeeskirjadega ei saa reguleerida vedaja ja sõitja lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.»

§ 123. Ülikooliseaduse muutmine

  Ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 25, 140; 78, 496; 2001, 16, 71; 2002, 21, 117) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
 1) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 8. Ülikooli lõpetamine

 (1) Ülikooli lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele (RT I 2002, 35, 216).

 (2) Ülikool lõpetatakse, kui:
 1) on ära langenud edasise tegevuse vajadus;
 2) pole võimalik ülikooli finantseerida;
 3) õppetase ei vasta nõuetele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul eelneb lõpetamisele õppetaseme hindamine vähemalt kahe erineva koosseisuga hindamiskomisjoni poolt.

 (4) Ülikooli lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.»;
 2) paragrahvi § 44 lõige 4 ning § 47 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
 3) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:« (7) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira ülikooli õigusvõimet.»

§ 124. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 1. juulil 2002.

 (2) Käesoleva seaduse § 25 jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

 (3) Vabariigi Valitsus korraldab kahe nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, võlaõigusseaduse tervikteksti koos kõigi muudatustega avaldamise Riigi Teatajas.

Riigikogu aseesimees Peeter KREITZBERG





Õiend



Metaandmetes on vale redaktsiooni kehtivuse lõpu kuupäev 26.12.2003 asendatud õige kuupäevaga 19.12.2003.

Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lõige 32.