ERAÕIGUSMittetulundusühingud ja sihtasutused

ERAÕIGUSVõlaõigus

OMANDIREFORMElamureform

Teksti suurus:

Elamuseadus (lühend - ES)

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2003
Avaldamismärge:

Elamuseadus

Vastu võetud 23.04.1992
RT 1992, 17, 254
jõustumine 01.07.1992

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
23.03.1994RT I 1994, 28, 42624.04.1994
11.05.1994RT I 1994, 40, 65316.06.1994
22.02.1995RT I 1995, 30, 38031.03.1995
24.05.1995RT I 1995, 53, 84625.06.1995
06.06.1996RT I 1996, 42, 81101.10.1996
10.06.1998RT I 1998, 60, 95306.07.1998
terviktekst RT paberkandjal RT I 1998, 71, 1199
15.11.2000RT I 2000, 88, 57629.11.2000
09.10.2001RT I 2001, 85, 50901.01.2002
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002

I. osa  

Üldsätted

§ 1-6. [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 7. Vabariigi Valitsuse võimkond elamusuhete reguleerimisel

 (1) Valitsuse võimkonda elamusuhete reguleerimisel kuulub:
 1) eluruumidele esitatavate nõuete kehtestamine;
 2) eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramine;
 3) üüri arvestamise korra kehtestamine Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758; 86/87, 1434; 103, 1697; 1999, 23, 354; RT III 1999, 9, 90; RT I 1999, 82, 751; 96, 847; 2000, 47, 288; 51, 324; 2001, 48, 265; 93, 565) §-s 121 sätestatud eluruumide suhtes;
 4) [Kehtetu];
 5) muude küsimuste otsustamine, mis on seadusega antud valitsuse võimkonda.

 (2) Valitsuse võimkonda kuulub riigi omanduses olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 8. Kohaliku omavalitsuse volikogu võimkond elamusuhete reguleerimisel

  Kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema haldusterritooriumil kuulub:
 1) eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra kehtestamine;
 2) munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade kehtestamine;
 3) [kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
 4) muude küsimuste otsustamine, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda.

II. osa  

Eluruumi kasutamine omandiõiguse alusel

§ 9-13. [ Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

III. osa  

Eluruumi kasutamine elamuühistu (-kooperatiivi) liikmena

§ 14. Elamuühistu (-kooperatiivi) mõiste

 (1) Elamuühistu (-kooperatiiv) on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist.

 (2) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme osamaksu suurus peab vastama tema valdusesse antava või tema valduses oleva eluruumi üldpinna suurusega vastavale osale elamu ehitusmaksumusest.

§ 15. Elamuühistu (-kooperatiivi) tegevuse õiguslikud alused

  Elamuühistu (-kooperatiiv) lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, Eesti Vabariigi ühistuseadusest, mittetulundusühingute seadusest ja oma põhikirjast.

§ 16. Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine

  Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õigused ja kohustused tema valduses oleva eluruumi kasutamisel sätestatakse käesolevas seaduses ja elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirjas.

§ 17. Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme perekonnaliikmed

 (1) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

 (2) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme perekonnaliikme õigused ja kohustused määratakse kindlaks käesolevas seaduses ja elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirjas.

 (3) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme elamuühistust (-kooperatiivist) väljaastumisel või väljaarvamisel on temaga koos elanud perekonnaliikmetel õigus eluruumi edasi kasutada juhul, kui mõni neist omandab osamaksu ja astub elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks.

§ 18. Eluruumi üürileandmine elamuühistu (-kooperatiivi) majas

 (1) Elamuühistust (-kooperatiivist) väljaastunud või väljaarvatud liikme valduses olnud vabanenud eluruumi võib elamuühistu (-kooperatiiv) kuni uue liikme vastuvõtmiseni või selle eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamiseni anda üürile vabanemisest arvates mitte kauemaks kui üheks aastaks kohustusega vabastada eluruum pärast selle tähtaja möödumist.

 (2) Elamuühistu (-kooperatiivi) liige, samuti käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eluruumi üürnik võib temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja elamuühistu (-kooperatiivi) juhatuse kirjalikul nõusolekul anda kogu või osa tema valduses olevast eluruumist üürile.

 (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud eluruumi üürilepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse § 288.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 19. Ajutised elanikud elamuühistu (-kooperatiivi) majas

  Elamuühistu (-kooperatiivi) liige, samuti käesoleva seaduse paragrahv 18 1. lõikes nimetatud eluruumi üürnik võib temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete vastastikusel kokkuleppel lubada tema kasutuses olevas eluruumis ajutiselt elada teistel isikutel (ajutistel elanikel).
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 20. [Kehtetu]

§ 21. Osamaksu võõrandamine

 (1) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikmel on õigus talle kuuluv osamaks võõrandada isikule, kes käesoleva seaduse ja elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirja kohaselt vastab liikme kohta sätestatud tingimustele. Abikaasade ühisomandisse kuuluva osamaksu võib elamuühistu (-kooperatiivi) liige võõrandada üksnes abikaasa eelneval kirjalikul nõusolekul.

 (2) Osamaksu võõrandanud liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus elamuühistu (-kooperatiivi) ees lähevad üle osamaksu omandajale elamuühistu (-kooperatiivi) poolt osamaksu omandaja elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks võtmise kohta otsuse tegemise päevast arvates.

§ 22. Elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks astumise eelisõigus osamaksu pärimise korral

 (1) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikmega koos elanud abikaasal on liikme surma korral eelisõigus elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks astumisel juhul, kui tal on õigus osale osamaksust.

 (2) Pärandajaga koos elanud osamaksu või selle osa pärijal on eelisõigus astuda elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks juhul, kui pärandaja abikaasal selline õigus puudub või kui ta ei soovi seda kasutada.

 (3) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikmega koos elanud perekonnaliikmel, kes ei ole tema pärija, on eelisõigus astuda pärandi avanemise korral elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks juhul, kui pärandajaga koos elanud abikaasal või pärijatel selline õigus puudub või nad ei soovi oma õigust kasutada või kui pärijad puuduvad.

 (4) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikmele kuulunud osamaksu pärijal, kes ei elanud temaga koos, on eelisõigus astuda elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks juhul, kui käesoleva paragrahvi 1.- 3. lõikes nimetatud isikud puuduvad või kui nad ei soovi oma eelisõigust kasutada.

 (5) Vaidlused elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks astumise eelisõiguse üle pärandi avanemise korral lahendatakse kohtu korras.

§ 23. Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme elamuühistust (- kooperatiivist) väljaarvamine

 (1) Elamuühistu (-kooperatiivi) liige arvatakse elamuühistust (-kooperatiivist) välja tema surma korral. Samuti võidakse liige elamuühistust (-kooperatiivist) välja arvata, kui ta:
 1) ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud osamaksu või majandamiskulude eest;
 2) korduvalt rikub elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirja;
 3) korduvalt rikub või lõhub eluruumi või ei kasuta seda sihipäraselt või oma süülise käitumisega teeb võimatuks teiste elanike kooselu temaga ühes korteris või majas;
 4) on esitanud elamuühistusse (-kooperatiivi) vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks ei olnud õiguspärane;
 5) on osamaksuna elamuühistule (-kooperatiivile) makstud summad saanud kuritegelikul teel.

 (2) Elamuühistu (-kooperatiivi) otsuse liikme väljaarvamise ja talle tagastamisele kuuluva osamaksu suuruse kohta võib vaidlustada kohtu korras.

§ 24. Elamuühistu (-kooperatiivi) endise liikme väljatõstmine tema valduses olevast korterist

 (1) Elamuühistu (-kooperatiivi) liige, kes arvati elamuühistust (-kooperatiivist) välja käesoleva seaduse paragrahv 23 1. lõike punktides 1, 4 ja 5 ettenähtud alustel, on kohustatud vabastama tema valduses oleva eluruumi. Keeldumise korral kuulub ta ühes kõigi temaga koos elavate isikutega kohtu korras väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata.

 (2) Elamuühistu (-kooperatiivi) liige, kes arvati elamuühistust (-kooperatiivist) välja käesoleva seaduse paragrahv 23 1. lõike punktides 2 ja 3 ettenähtud alustel, kaotab eluruumi kasutamise õiguse ning kuulub väljakolimisest keeldumise korral väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Temaga koos elanud perekonnaliikmed säilitavad eluruumi kasutamise õiguse käesoleva seaduse paragrahv 17 3. lõikes ettenähtud juhtumil.

§ 25. Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme perekonnaliikme väljatõstmine

  Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme perekonnaliikme võib kohtu korras teist eluruumi vastu andmata korterist välja tõsta käesoleva seaduse paragrahv 23 1. lõike punktis 3 märgitud alustel.

§ 26. Elamuühistu (-kooperatiivi) liikmete kindlustamine eluruumiga seoses elamu lammutamisega

  Elamu lammutamise korral seoses maa sundvõõrandamisega üldistes huvides antakse seal elavatele elamuühistu (-kooperatiivi) liikmetele koos nendega elavate perekonnaliikmetega nende soovil lisaks tekitatud kahju hüvitamisele kasutada teine eluruum käesoleva seaduse paragrahv 55 2. lõikes sätestatud korras.

§ 261. Elamuühistu (-kooperatiivi) vara jaotamine

  Elamuühistu (-kooperatiivi) lõpetamisel jaotatakse elamuühistu (-kooperatiivi) vara selle liikmete vahel vastavalt liikme kasutuses oleva eluruumi suurusele notariaalselt tõestatud jaotusplaani alusel.

§ 27. [Kehtetu]

IV. osa  

Eluruumi kasutamine eluruumi üürilepingu alusel

1. peatükk Üldsätted 

§ 28-29. [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 30. [Kehtetu]

§ 31. [ Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 32. Üürniku eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks

 (1) Lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 33 sätestatud juhtudel.

 (2) Kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei teavita teist poolt kirjalikult üürilepingu lõpetamisest või uue üürilepingu sõlmimisest, loetakse see pikenenuks viieks aastaks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

 (3) Kui üürnik, vaatamata üürileandja poolt enne lepingutähtaja möödumist tehtud ettepanekule, hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest, kuid jätkab eluruumi kasutamist, on üürileandjal õigus kolme kuu möödumisel pärast kirjaliku teate väljastamist pöörduda kohtusse uue üürilepingu sõlmimiseks või selle lõpetamiseks. Selle õiguse mittekasutamise korral loetakse üürileping pikenenuks esialgses lepingus näidatud tähtajaks. Pikenenud lepingule ei kohaldata käesoleva paragrahvi 1. lõike sätteid.

 (4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse omandireformi aluste seaduse § 121 lõikes 3 sätestatud eluruumi üürilepingu viieaastase tähtaja möödumisel selle üürilepingu ühekordseks pikendamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 33. Uue lepingu sõlmimisest keeldumine üürilepingu lõppemisel

 (1) Üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele (paragrahvi 32 1. lõige) võib üürileandja lepingu tähtaja möödumisel kohtus vaidlustada, kui:
 1) üürnik korduvalt jättis täitmata oma lepingujärgsed kohustused või rikkus lepingu tingimusi;
 2) üüritud eluruum on elamiseks vajalik üürileandjale endale või tema perekonnaliikmetele;
 3) üürilepingu ese on välja arvatud eluruumide hulgast seoses ümberehitamisega mitteeluruumiks või füüsilise kulumise tõttu või kui see remondi käigus ei jäänud alles, oluliselt vähenes või suurenes;
 4) üürileping oli sõlmitud tähtajaga mitte üle ühe aasta koos kohustusega vabastada eluruum pärast selle tähtaja möödumist.
 5) üürnikul puudub kehtiv elamisluba.

 (2) Kui kohus teeb käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud alustel otsuse uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise kohta, kuuluvad üürnik ja temaga koos elavad isikud väljakolimisest keeldumise korral väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 3 alusel lasub kohalikul omavalitsusüksusel samaväärse eluruumi vastuandmise kohustus juhul, kui eluruum, millest välja tõstetakse, on riigi või munitsipaalomandis.

 (3) Kohus võib üürilepingu tähtaja möödumisel üürnikku, kellel oli eluruumi tagastamisel kehtiv üürileping, ja temaga koos elavaid isikuid välja tõsta käesoleva paragrahvi 1. lõike punktide 2 ja 3 alusel ainult juhul, kui on täidetud üks alljärgnevatest tingimustest:
 1) riigiasutus või valla- või linnavalitsus annab üürnikule ja temaga koos elavatele isikutele vastu teise, samaväärse eluruumi;
 2) riigiasutus, valla- või linnavalitsus või üürileandja saavutavad üürniku ja temaga koos elavate isikutega kokkuleppe neile sobiva eluruumi andmiseks. Kokkuleppeks võib olla ka senise eluruumi vabastamise eest rahalise kompensatsiooni maksmine. Kokkulepe peab olema notariaalselt kinnitatud.

 (4) Üürnik ja temaga koos elavad isikud on kohustatud üürileandja nõudel nende kasutuses oleva eluruumi vabastama, kui on täidetud üks käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 1 või 2 sätestatud tingimustest.

 (5) Kui kohalikul omavalitsusüksusel ei ole võimalik eluruumi vastu anda, eraldab vahendid vastavate eluruumide ehitamiseks või ostmiseks riik. Vahendite taotlemise ja eraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse omandireformi aluste seaduse § 121 lõikes 3 sätestatud eluruumi üürilepingute viieaastase tähtaja möödumisel.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  Paragrahv . 34.
[ Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

2. peatükk Poolte õigused ja kohustused eluruumi üürilepingu järgi 

§ 35-37. [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 371. Üüri piirmäär

 (1) Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada oma haldusterritooriumil asuvatele munitsipaalomandis olevatele eluruumidele üüri piirmäärad. Kohaliku omavalitsuse volikogu muudab üüri piirmäärasid üks kord 12 kuu jooksul, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest piirmäärade kehtestamisest arvates muutunud.

 (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vastav üüri piirmäär on piirmääraks kõigi samal haldusterritooriumil asuvate Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse §-s 121 sätestatud eluruumide suhtes. Üürniku nõusolekul võib üürilepingus kokku leppida üüri piirmäärast erineva üüri suuruse.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  Paragrahvid 372- 61.
[Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

V. osa  

Lõppsätted

§ 62. [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 63. Elamuvaidluste lahendamine

 (1) Elamuvaidlused lahendatakse kohtu korras.

 (2) Kohalikul omavalitsusüksusel on õigus moodustada elamuvaidluskomisjon (edaspidi komisjon) üürilepingu sõlmimisest, pikendamisest või muutmisest või üüri määramisest või muutmisest, samuti üürilepingu täitmisest tulenevate teiste vaidluste kohtueelseks lahendamiseks. Komisjon tegutseb lepituskomisjonina.

 (3) Üürileandja ja üürniku vaheline vaidlus lahendatakse komisjonis huvitatud poolte ühise kirjaliku avalduse alusel või ühe poole kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud teise poole nõusolek asja lahendamiseks komisjonis. Komisjoni pöördumise tähtaeg on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Komisjoni pöördumine on riigilõivuvaba. Komisjon ei asu vaidlust lahendama või lõpetab asja menetluse, kui samas nõudes on esitatud hagiavaldus kohtusse või kui see nõue on juba lahendatud komisjonis või kohtus või kui selle lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse. Avalduse esitajale saadetakse vastav teade.

 (4) Komisjon võib lahendada vaidlusi ka komisjoni istungile ilmunud huvitatud poole suulise taotluse põhjal. Huvitatud poole suulise taotluse esitamisel tegutseb komisjon poolte lepitajana, piirdudes asja arutamise ja selgitamisega.

 (5) Komisjonile esitatud kirjaliku avalduse vaatavad läbi kas komisjoni esimees või aseesimees ja esimehe poolt määratud kaks komisjoni liiget, kes ei tohi olla asjast isiklikult huvitatud.

 (6) Avaldus vaadatakse läbi asjaosaliste või nende esindajate juuresolekul. Kui üks pooltest ei esita mõjuvaid põhjusi avalduse läbivaatamise edasilükkamiseks, võib asja arutamine toimuda ka tema kohalolekuta. Avaldajal on õigus taotleda, et teine pool esitaks dokumentaalsed tõendid, samuti on tal õigus nõuda tunnistajate ärakuulamist.

 (7) Avalduse läbivaatamisel kuulatakse ära asjaosaliste selgitused, tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning antakse neile hinnang. Avalduse läbivaatamine protokollitakse. Avalduse läbivaatamise tulemuste alusel esitatakse komisjonile ettepanek otsuse kohta antud asjas. Avaldus vaadatakse läbi ja komisjon teeb otsuse kahe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates.

 (8) Komisjoni liikmed kuuluvad otsuse tegemisest taandamisele, kui on alust arvata, et nad on isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses. Komisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab istungit juhatanud komisjoni esimehe või aseesimehe hääl. Otsusele kirjutavad alla komisjoni esimees või aseesimees ja sekretär. Otsuse ärakiri antakse või saadetakse asjaosalistele viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (9) Komisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul komisjoni otsuse ärakirja saamise päevast arvates. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus komisjoni otsuse peale. Komisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud kohtule avaldust. Jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.

 (10) Elamuvaidluskomisjoni moodustab ning tema põhikirja ja töö korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

§ 64. [ Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

VI. osa  

Seaduse kehtestamine ja rakendamine

§ 65.   Käesolev seadus jõustub 1992. aasta 1. juulist. Seaduse jõustumise hetkest kaotab kehtivuse "Eesti NSV elamukoodeks".

§ 66-67. [Kehtetud - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 68.   Teenistuslikke eluruume ja ühiselamuid omavatel või kasutavatel juriidilistel isikutel esitada hiljemalt 1992. aasta 1. juuniks asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ettepanekud nende tunnistamiseks tööandja eluruumideks vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 58. Teenistuslikele eluruumidele ja ühiselamutele, mida ei ole arvatud tööandja eluruumide hulka, kohaldatakse alates 1992. aasta 1. juulist käesoleva seaduse IV osa 2. peatüki sätteid ning neis elavate üürnikega loetakse eluruumi üürileping sõlmituks viieks aastaks.

§ 69. Käesoleva seaduse vastuvõtmisest alates lõpetada:

1) vabanenud eluruumide asustamine vastavalt "Eesti NSV elamukoodeksi" paragrahvile 43. Nimetatud eluruumide asustamise otsustavad nende omanikud ja valdajad;



2) kohtumenetlus eluruumi üürilepingu muutmise nõudes "Eesti NSV elamukoodeksi" paragrahvi 44 ja 86 alusel. Kohtuotsused neis asjades, mida ei ole selleks ajaks täidetud, täitmisele ei kuulu;



3) kohtumenetlus eluruumist väljatõstmise asjades "Eesti NSV elamukoodeksi" paragrahvi 92 1.lõike punktide 1 ja 3 ning paragrahvi 96 alusel. Kohtuotsused neis asjades, mida ei ole selleks ajaks täidetud, täitmisele ei kuulu.

§ 70. Vabariigi Valitsusel:

1) kehtestada alates 1992.aasta 1.juulist riigile kuuluvate elamute ja eluruumide üürile andmise kord;



2) esitada Eesti Vabariigi kõrgeimale riigivõimuorganile 1992.aasta 1.juuniks ettepanekud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste kooskõlla viimiseks käesoleva seadusega;



3) viia oma normatiivaktid kooskõlla käesoleva seadusega.

§ 71.   Kohalike omavalitsuste volikogudel määrata 1992. aasta 1. juuliks kindlaks käesoleva seaduse paragrahvi 8 alusel nende võimkonda kuuluvate küsimuste lahendamise ning nende omandisse kuuluvate eluruumide üürile andmise kord.

§ 72. [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 73.   Omandireformi käigus tagastatud eluruumides tagastamise hetkel elanud üürnike õigusi reguleerib käesolev seadus Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758) paragrahvis 12.1 sätestatud erisustega. Erisusi rakendatakse kuni nimetatud seaduse paragrahv 12.1 3. lõikes sätestatud tähtaja lõpuni.

§ 74. [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 75.   Üüri piirmäära ei rakendata nende elamute suhtes, mida omanik on renoveerinud, viies üürnikud ajutiselt välja, ja kus teostatud tööde tagajärjel on elamistingimused oluliselt paranenud.