Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Haridus ja teadus

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Noorsootöö ja lastekaitse

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Huvialakooli seadus

Vastu võetud 14.06.1995
RT I 1995, 58, 1004
jõustumine 21.07.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Huvialakooli mõiste

  (1) Huvialakool on haridusasutus, mis lisaks haridusstandardit tagavatele koolidele pakub täiendavaid võimalusi hariduse omandamiseks ja isiksuse arenguks.

  (2) Õpe huvialakoolis toimub haridusstandardit tagavate koolide õppetegevusest vabal ajal, täiskasvanutele - tööst vabal ajal.

  (3) Huvialakoolid jagunevad:

  - muusika- ja kunstikoolid;

  - spordikoolid;

  - tehnika-, loodus-, loome- ja huvialamajad ning -keskused.

  (4) Käesolev seadus reguleerib riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud huvialakoolide tegevust.

§ 2.  Õiguslik seisund

  (1) Riigihuvialakool on Haridusministeeriumi valitsemisalas tegutsev asutus, munitsipaalhuvialakool on kohaliku omavalitsuse asutus.

  (2) Riigi- ja munitsipaalhuvialakool juhindub käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhikirjast.

  (3) Käesolevat seadust kohaldatakse erahuvialakoolile niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

2. peatükk HUVIALAKOOLI ASUTAMINE JA REGISTREERIMINE 

§ 3.  Riigi- ja munitsipaalhuvialakooli asutamine

  (1) Riigihuvialakooli asutab Haridusministeerium kohaliku omavalitsuse volikogu nõusolekul.

  (2) Munitsipaalhuvialakooli asutab valla- või linnavalitsus pärast koolitusloa saamist Haridusministeeriumilt.

  (3) Riigi- ja munitsipaalhuvialakooli asutamise kohustuslikud eeltingimused on järgmised:
  1) huvialakooli tegevuseks on tagatud sobiva sisustusega, sanitaar- ja ohutusnõuetele vastavad hooned, ruumid, rajatised, seadmed, inventar ning õppekavad, programmid ja nende realiseerimiseks vajalikud pedagoogid;
  2) munitsipaalhuvialakooli mitme asutaja puhul on sõlmitud asutamisleping, mis määrab kindlaks kooli asutamise, finantseerimise ja tegutsemise tingimused.

  (4) Taotluse koolitusloa saamiseks esitab valla- või linnavalitsus Haridusministeeriumile vähemalt neli kuud enne kavandatavat kooli tegutsemise algust. Taotlusele lisatakse asutatava huvialakooli kinnitatud põhikiri, andmed pedagoogide kvalifikatsiooni kohta ja andmed huvialaseks tegevuseks vajalike hoonete, ruumide, rajatiste, seadmete, inventari kohta. Munitsipaalhuvialakooli mitme asutaja korral lisatakse taotlusele asutamisleping.

  (5) Taotluse vaatab Haridusministeerium läbi ühe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates.

  (6) Kui Haridusministeerium keeldub käesolevas paragrahvis kehtestatud tingimuste puudumisel koolitusloa andmisest, esitab ta keeldumise põhjused loa taotlejale kirjalikult. Pärast puuduste kõrvaldamist ning sellekohaste dokumentide esitamist antakse koolitusluba seaduses kehtestatud korras.

§ 4.  Põhikiri

  (1) Huvialakooli põhikirjas peavad kooli kohta olema järgmised andmed:
  1) täielik nimetus, asukoht;
  2) põhitegevus, tegevuse eesmärgid ja ülesanded;
  3) õppekeel;
  4) õppe- ja kasvatuskorralduse alused;
  5) õpilase kooli vastuvõtmise, koolist väljaarvamise jakooli lõpetamise kord;
  6) õpilaste õigused ja kohustused;
  7) juhtimisorganid, nende pädevus, moodustamise jategutsemise kord;
  8) personali õigused ja kohustused;
  9) finantseerimise, majandamise, asjaajamise alused,õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja soodustuste

andmise kord;
  10) ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise kord.

  (2) Huvialakooli põhikirja kinnitab huvialakooli asutaja.

§ 5.  Registreerimine

  Huvialakool registreeritakse vastavalt seadusele.

  Huvialakool loetakse asutatuks registrisse kandmise momendist.

3. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

§ 6.  Huvialakooli sisseastumine

  Huvialakooli sisseastumise kord kehtestatakse huvialakooli põhikirjaga.

§ 7.  Õppekorralduse üldalused

  (1) Huvialakooli õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas õppetund, treening, esinemised, näitused, võistlused, matkad, laagrid jne.

  (2) Õppe alusdokumendiks on õppekava, mis määrab:
  1) õppe eesmärgid ja õppeaja kestuse;
  2) nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks;
  3) õppeainete, tegevuste loendi koos mahu ja sisu üldiseloomustusega;
  4) õppeainete, tegevuste valikuvõimalused ja tingimused;
  5) nõuded õppeetappide ja kooli lõpetamiseks.

  (3) Õpe toimub huvialakooli direktori kinnitatud õppekava ja tunniplaani kohaselt. Raamõppekavade olemasolul lähtub kooli õppekava nendest.

  (4) Muusika- ja kunstikoolide raamõppekavad peavad võimaldama jätkata professionaalset kunstiharidust. Raamõppekavad kinnitab Haridusministeerium.

  (5) Õpe toimub õpperühmades või individuaalselt. Õpperühma moodustamise korra, soovituslikud täituvusnormid ja rühmast rühma ülemineku normatiivid (spordikoolidel) kehtestab Haridusministeerium.

  (6) Õppekorralduse ja -kavaga peab olema võimalus tutvuda enne õpingute algust.

  (7) Muusika-, spordi- ja kunstikooli lõpetamiseks peab õpilane täitma kõik õppekavaga või riiklikult kehtestatud normatiividega sätestatud nõuded, mille kohta väljastatakse lõputunnistus. Samasuguse tunnistuse väljastamise õigus on ka tehnika-, loodus-, loome- ja huvialamajadel ning -keskustel, kus tegutsevad õpperühmad Haridusministeeriumi kinnitatud õppekavade või riiklikult kehtestatud normatiivide alusel.

§ 8.  Õpilase õigused ja kohustused

  (1) Õpilasel on õigus:

  - osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamisel,

  - saada huvialakoolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta,

  - asutada huvialakoolis ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus huvialakooli kasvatustaotlustega, ja osaleda nendes.

  (2) Õpilane on kohustatud järgima huvialakooli põhikirja ja täitma kooli kodukorda.

  (3) Huvialakool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab otstarbeka päevakava.

  (4) Õpilaste meditsiinilist teenindamist spordikoolides korraldavad valla- või linnavalitsus ja tervishoiuasutused, kes määravad huvialakoolile kooliarsti või -õe.

§ 9.  Kooli personal

  (1) Huvialakooli personali moodustavad pedagoogid (sealhulgas koolijuhid) ja muud töötajad.

  (2) Huvialakooli ametikohtade loetelu määrab huvialakooli direktor kooskõlastatult huvialakooli asutajaga.

  (3) Personali õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks huvialakooli põhikirja ja töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ning muude õigusaktidega.

  (4) Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud huvialakooli direktor.

  (5) Pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldab huvialakooli direktor kooli hoolekogu ettepanekul ja hoolekogu kinnitatud korras konkursi.

  (6) Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab Haridusministeerium.

  (7) Töötajate palgatingimused määrab Vabariigi Valitsus töö tasustamist sätestavate õigusaktide alusel.

4. peatükk KOOLIELU KORRALDAMINE 

§ 10.  Huvialakooli juhtimine

  (1) Huvialakooli juhib direktor. Direktoril on õigus teha kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, milles see on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

  (2) Huvialakooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab konkursi, sõlmib töölepingu, muudab ning lõpetab selle seaduses sätestatud korras huvialakooli asutaja kooskõlastatult huvialakooli hoolekoguga.

  (3) Muusika- ja kunstikooli direktori ametikoha kandidaadil peab olema huvialakooli profiilile vastav kõrgharidus.

  (4) Huvialakooli direktori kohustus on tagada huvialakooli tulemuslik funktsioneerimine ja arenemine.

  (5) Huvialakoolil on õppenõukogu, kelle ülesandeks on huvialakooli õppetegevuse analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

  (6) Õppenõukogu liikmeteks on huvialakooli pedagoogid, spordikoolides ka kooliarst või -õde. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab huvialakooli põhikiri.

  (7) Huvialakooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustatakse huvialakooli hoolekogu, mille liikmeteks on huvialakooli pedagoogide, kohaliku omavalitsuse volikogu, vanemate, vilistlaste, õpilaste ja huvialakooli toetavate organisatsioonide esindajad.

  (8) Huvialakooli asutaja moodustab huvialakooli hoolekogu. Hoolekogu teeb kooli asutajale ettepanekuid huvialakooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. Hoolekogu näidispõhimääruse koostab Haridusministeerium.

  (9) Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

  (10) Huvialakooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

5. peatükk HUVIALAKOOLI VARA JA FINANTSEERIMINE 

§ 11.  Huvialakooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine

  Huvialakooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab riigihuvialakoolile Vabariigi Valitsus, munitsipaal-huvialakoolile kohaliku omavalitsuse volikogu.

§ 12.  Finantseerimine

  (1) Huvialakoolil on oma eelarve ja pangaarve.

  (2) Riigihuvialakooli finantseeritakse riigieelarvest Haridusministeeriumi kehtestatud normatiivide alusel ja muudest allikatest saadud vahenditest.

  (3) Munitsipaalhuvialakooli finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest.

  (4) Riigi- ja munitsipaalhuvialakooli muudest allikatest saadud vahenditeks on:
  1) õppekulude osaliseks katmiseks võetav õppetasu, mille piirnormid kehtestab ja suuruse kinnitab huvialakooli asutaja;
  2) laekumised sihtfondidest;
  3) asutuste, äriühingute ja üksikisikute annetused;
  4) laekumised huvialakooli põhikirjas nimetatud põhitegevusega seotud tasulistest teenustest.

§ 13.  Arvestus ja aruandlus

  (1) Huvialakool peab raamatupidamise arvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

  (2) Huvialakooli eelarve täitmise aruande kinnitab huvialakooli asutaja.

  (3) Huvialakool esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 14.  Järelevalve

  (1) Huvialakooli tegevuse üle teostab järelevalvet huvialakooli asutaja.

  (2) Haridusministeeriumil on õigus moodustada ekspertgruppe, hindamaks huvialakooli õppetegevuse kvaliteeti.

  (3) Kui huvialakooli tegevus eivastatema põhikirjale või hindamistulemused ei vasta õppekavaga määratud nõuetele, on huvialakool kohustatud järelevalvet teostava organi avastatud puudused kõrvaldama talle ettenähtud ajaks.

6. peatükk HUVIALAKOOLI ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 15.  Huvialakooli ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine

  (1) Huvialakooli ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustab huvialakooli asutaja.

  (2) Huvialakooli ühinemine seisneb huvialakoolide ühendamises või liitmises, huvialakooli jagunemine seisneb huvialakooli jagamises või eraldamises.

  (3) Huvialakooli tegevuse lõpetamine toimub huvialakooli põhikirjas kehtestatud korras. Tegevuse lõpetanud huvialakooli õigused ja kohustused lähevad üle huvialakooli asutajale või tema määratud asutusele.

  (4) Huvialakooli ühinemisest, jagunemisest või tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, vanematele ja personalile, munitsipaalhuvialakooli puhul ka Haridusministeeriumile, neli kuud ette.

7. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 16.  Huvialakoolide põhikirjade vastavusse viimine käesoleva seadusega

  Huvialakoolid viivad kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, oma põhikirjad vastavusse seaduse nõuetega ja esitavad need kinnitamiseks vastavalt Kultuuri- ja Haridusministeeriumile või valla- või linnavalitsusele. Põhikirjad registreeritakse seaduses kehtestatud korras.