Teksti suurus:

Dumpinguvastane seadus (lühend - DVS)

Dumpinguvastane seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2003
Avaldamismärge:RT I 2002, 57, 358

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.07.2002 otsus nr 207

Dumpinguvastane seadus

Vastu võetud 12.06.2002

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesoleva seadusega sätestatakse dumpinguvastaste uurimismenetluste korraldamise ning dumpinguvastaste meetmete võtmise alused ja kord. Kui ratifitseeritud välislepingus on sätestatud käesoleva seaduse nõuetest erinevad nõuded, kohaldatakse välislepingut.

§ 2.  Dumping

  Dumping on kauba alla selle normaalväärtuses väljavedu välisriigist Eesti tolliterritooriumile vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga tolliseadustiku (RT I 2001, 88, 531) tähenduses.

§ 3.  Uurimismenetlus

  Dumpingu ja sellega tekitatava kahju tuvastamiseks viiakse Eesti tootjate algatusel läbi uurimismenetlus. Uurimismenetluse korraldab Majandusministeerium.

§ 4.  Dumpinguvastased meetmed

  Dumpinguvastased meetmed on uurimismenetluse tulemuste põhjal kehtestatud määraga kohaldatavad impordimaksud, kõrvaldamaks dumpinguhinnaga kaupade impordist Eesti tootjatele tekkivat kahju (edaspidi dumpinguvastased tollimaksud).

§ 5.  Maksumaksja

  Dumpinguvastast tollimaksu maksab deklarant.

§ 6.  Mõisted

  Käesoleva seaduse mõistes on:
  1) samaväärne kaup – uuritava kaubaga igas suhtes sarnane kaup või selle puudumisel kaup, millel on uuritava kauba tunnustele lähedased tunnused;
  2) import – tolliterritooriumile toimetatud kaubale vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamine tolliseadustiku tähenduses;
  3) dumpinguhind – dumpinguga imporditud kauba hind;
  4) Eesti tootjad – Eesti samaväärse kauba tootjad, välja arvatud samaväärse kauba tootja, kes sõltub tolliseadustiku tähenduses välisriigi eksportijast või Eesti importijast, või tootja, kes impordib samaväärset kaupa tõenäoliselt dumpinguhinnaga;
  5) riik – riik või tolliterritoorium, millel on autonoomia väliskaubandussuhetes;
  6) välisriigi eksportija – kauba väljaveoga tegelev välisriigi füüsiline või juriidiline isik;
  7) sõltumatu ostja – ostja, kes tolliseadustiku tähenduses ei sõltu kauba tootjast, välisriigi eksportijast või Eesti importijast ning kes dumpinguhinnaga ostab samaväärse kauba tootjalt või sõltuvalt välisriigi eksportijalt või Eesti importijalt;
  8) kahju – dumpinguhinnaga kaupade impordi tagajärjel Eesti tootjatele tekkinud materiaalne kahju või selle tekkimise oht või märkimisväärne takistus Eesti vastava tööstusharu loomisele;
  9) tolliväärtus – sisseveetud kauba tolliväärtus tolliseadustiku tähenduses;
  10) normaalväärtus – samaväärse kauba turuhind eksportivas riigis tavapärase kaubandustegevuse korral, kui selle kauba müük eksportiva riigi turul moodustab vähemalt 5% Eestisse imporditava kauba kogusest. Kui samaväärse kauba hinna määramine eksportiva riigi turul ei ole võimalik, loetakse kauba normaalväärtuseks sellega samaväärse kauba ekspordihind müümisel tavapärases kaubavahetuses eksportiva riigi turutingimustega sarnaste turutingimustega riiki, välja arvatud Eestisse;
  11) ekspordihind – sisseveetava kauba tegelik hind tolliseadustiku tähenduses;
  12) mittekahjustav hind – hinnatase, mis ei kahjusta Eesti tootjaid ega tekita kahju ohtu;
  13) dumpingumäär – kauba normaalväärtuse ja ekspordihinna vahe osatähtsus tolliväärtuses;
  14) kahju kõrvaldav tollimaksumäär – kauba tolliväärtuse ja mittekahjustava hinna vahe osatähtsus tolliväärtuses;
  15) dumpinguvastase tollimaksu määr – dumpinguvastase tollimaksu alammäär on kahju kõrvaldav maksumäär ja ülemmäär on dumpingumäär;
  16) huvitatud pool – kaebuse esitanud Eesti tootjad, kaebuses nimetatud välisriigi eksportijad ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud uurimismenetluse algatamise teates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andnud välisriigi eksportija, Eesti importija, uuritava riigi esindaja, samuti Eesti ettevõtjad või samaväärse kauba kasutajaid või teisi Eesti tarbijaid esindav ühing, keda võivad mõjutada uurimismenetluse tulemused.

§ 7.  Tollikäitlusviiside sõltumatus

  Dumpinguvastane uurimismenetlus ei tohi takistada kauba sissevedu ja tollikäitlusviiside kohaldamist.

§ 8.  Dumpingunõukogu

  (1) Käesoleva seadusega ettenähtud uurimismenetluses otsuste tegemiseks moodustab Vabariigi Valitsus Majandusministeeriumi juurde dumpingunõukogu (edaspidi nõukogu), kuhu kuuluvad Majandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ja Välisministeeriumi esindajad. Nõukogu tööd juhib majandusminister.

  (2) Nõukogu ülesanded ja töökorra, nõukogu rahastamise ning nõukogu otsuste, aruannete ja ettepanekute esitamise korra määrab Vabariigi Valitsus nõukogu moodustamisel.

§ 9.  Eesti huvid

  Dumpinguvastaseid tollimakse ei kehtestata, kui esitatud teabe põhjal nõukogu otsustab, et Eesti huvides on jätta dumpinguvastased tollimaksud kehtestamata. Eesti huvide hindamiseks võetakse arvesse kõikide huvitatud poolte eri huvid, sealhulgas Eesti ettevõtjate ja tarbijate huvid.

2. peatükk DUMPINGU, KAHJU JA NENDE PÕHJUSLIKU SEOSE TUVASTAMISE ALUSED 

§ 10.  Dumpingu tuvastamine

  (1) Dumpingu tuvastamiseks arvutatakse ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlemise teel dumpingumäär.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 13 ja 14 sätestatud juhtudel tuvastatakse dumping, kasutades võrdlemisel konstrueeritud ekspordihinda ja konstrueeritud normaalväärtust.

§ 11.  Dumpingumäära arvutamine

  (1) Dumpingumäär arvutatakse uuritavast riigist või uuritavatest riikidest uurimisperioodil Eestisse imporditud samaväärse kauba kõikide kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlemisel kaalutud keskmise normaalväärtusega või Eestisse suunatud üksikute tehingute ekspordihindade ja üksikute normaalväärtuste võrdluse põhjal. Dumpingumäär väljendatakse protsentides.

  (2) Kaalutud keskmisel põhinevat kauba normaalväärtust võib võrrelda ka Eestisse suunatud üksikute tehingute ekspordihindadega, kui ekspordihinnad oluliselt erinevad ostjatest olenevalt, piirkonniti või periooditi ning konstrueeritud ekspordihinna ja konstrueeritud normaalväärtuse võrdlemise tulemus ei kajasta dumpingumäära. Käesolevas lõikes sätestatuga ei ole vastuolus valimi moodustamine käesoleva seaduse § 33 järgi.

§ 12.  Hindade võrdlemine

  (1) Ekspordihinda ja normaalväärtust võrreldes vaadeldakse ajaliselt võimalikult lähedasi tehinguid, mis on tehtud samal kaubanduslikul tasemel tolliseadustiku mõistes.

  (2) Kui ekspordihinda ja normaalväärtust ei ole võimalik võrrelda, võetakse hindu tuletades arvesse järgmised tegurid:
  1) uuritava kauba füüsilised omadused;
  2) kohaldamata jäetud või välisriigi eksportijale tagasimakstavad impordimaksud ja kaudsed maksud;
  3) allahindlused, soodustused ja hüvitised;
  4) eri kaubanduslikud tasemed eksportivas riigis ning Eestis;
  5) sõltumatu ostja makstavas hinnas sisalduvad otsesed kulud, mis tekkisid kauba toimetamisel välisriigi eksportija valdusest esimesele sõltumatule ostjale;
  6) pakendamine;
  7) tehinguks võetud laenu tõttu tekkinud kulud;
  8) seaduses või müügilepingus ettenähtud tagatise, kindlustuse, tehnilise toetuse või teenuse pakkumisega seotud kulud;
  9) komisjonitasu erisused;
  10) valuuta konverteerimine;
  11) hinna võrreldavust mõjutavad muud tegurid.

  (3) Valuutat konverteerides lähtutakse olulisi müügitingimusi kajastava dokumendi allakirjutamise kuupäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursist. Kui uurimise objektiks olev eksport on otseseoses tehingutega, mille tõttu osapooltel on kohustus osta või müüa tulevikus välisvaluutat kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud hinnaga ja koguses (tähtpäevatehingud), kasutatakse võrdlemiseks tehingus kokkulepitud valuutakurssi.

  (4) Valuutakursi kõikumist ei võeta uurimismenetluses arvesse ning välisriigi eksportijatele jäetakse valuutakursi revalveerimise või devalveerimise korral vähemalt 60 päeva oma ekspordihindade korrastamiseks.

  (5) Kui kaupa ei ekspordita päritoluriigist, vaid kolmanda riigi kaudu, võrreldakse ekspordihinda kolmanda riigi kauba normaalväärtusega, välja arvatud juhul, kui kaupa üksnes veetakse läbi kolmanda riigi või kui seal ei toodeta samaväärset kaupa.

§ 13.  Ekspordihinna konstrueerimine

  (1) Kui Majandusministeeriumil on alust kahelda, et ekspordihind ei kajasta tegelikke kulusid, võib ta ekspordihinna konstrueerida selle hinna põhjal, millega müüakse importkaupa sõltumatule ostjale.

  (2) Kui kaupa ei müüda edasi sõltumatule ostjale või kui kaupa ei müüda edasi samas seisundis, milles see oli importimisel, konstrueeritakse hind kolmandas riigis kasutatava hinna põhjal või muul sobival meetodil, mille igal üksikjuhul otsustab majandusminister.

  (3) Konstrueeritud ekspordihinna leidmiseks lahutatakse imporditud kauba edasimüügihinnast kõik kulud, mis tekivad importimise ja edasimüügi vahel. Arvesse võetakse kulud, mida üldjuhul kannab importija, kuid mida uuritaval juhul kannab teine osapool, kellel tõenäoliselt on kompenseeriv kokkulepe Eesti importija või välisriigi eksportijaga. Kulude hulka arvatakse veo-, kindlustus-, töötlemis- ja laadimiskulud ning muud lisakulud, tollimaksud, dumpinguvastased tollimaksud ja teised importivasse riiki importimisel või müümisel makstavad maksud. Arvesse võetakse ka vastava tegevusala tavapärased müügi-, äri- ja üldhalduskulud ning vastava tegevusala tavapärane kasum Eestis.

§ 14.  Normaalväärtuse konstrueerimine

  (1) Kui eksportiva riigi turul samaväärse kauba müügimaht on alla 5%, välja arvatud juhul, kui sellise väiksema müügimahu puhul kasutatavad hinnad on sobivad turutingimusi kajastavaks võrdluseks, või kui turusituatsiooni tõttu ei ole müügitingimused võrreldavad, konstrueeritakse normaalväärtus lähtuvalt:
  1) kauba tootmiskuludest eksportivas riigis, millele lisatakse vastava tegevusala tavapärased müügi-, äri- ja üldhalduskulud ning vastava tegevusala tavapärane kasum, arvestades uuritava kauba tootmise ja müügi kulusid, sealhulgas amortisatsiooni ja käivituskulude erisusi, või
  2) eksportiva riigi teiste tootjate või eksportijate kaalutud keskmistest tootmis- ja müügikuludest.

  (2) Kui välisriigi eksportija ja Eesti importija on sõlminud omavahel kauba madalat hinda kompenseeriva kokkuleppe või kui nad sõltuvad teineteisest muul põhjusel, ei võeta nende kasutatavaid hindu normaalväärtuse konstrueerimisel aluseks, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et nende suhted ei ole hindu mõjutanud.

  (3) Kui vähemalt kuue kuu jooksul on uuritavat kaupa olulistes kogustes müüdud odavamalt uurimisperioodi kaalutud keskmisest hinnast, võib need tehingud jätta tavapärase kaubandustegevuse hulka arvamata ning normaalväärtuse konstrueerimisel arvestamata.

§ 15.  Mitteturumajanduslikes oludes tegutsev tootja

  (1) Kui uuritava samaväärse kauba tootja tegutseb mitteturumajanduslikes oludes, konstrueeritakse normaalväärtus kolmandas, turumajanduslikus riigis kasutatava hinna või konstrueeritud normaalväärtuse alusel või sellest kolmandast riigist teistesse riikidesse eksportimisel kasutatava hinna alusel. Kolmanda riigi valikul lähtutakse uuritava kauba tootmist mõjutavate tegurite sarnasusest.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt ei ole võimalik toimida, konstrueeritakse normaalväärtus Eesti tootjate samaväärse kauba eest Eestis makstava hinna alusel, mida vajaduse korral täpsustatakse mõistliku hinnalisaga.

§ 16.  Turumajanduse oludes tegutsemine

  Turumajanduse oludes tegutsev tootja:
  1) teeb hindade, kulude, toodangu, kasumi, müügi ja investeeringute kohta otsuseid pakkumisest ja nõudlusest lähtudes riigipoolse olulise sekkumiseta, kusjuures tema peamised kulud on võrdelised turuväärtusega;
  2) korraldab oma raamatupidamise rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite järgi ning kasutab sõltumatuid audiitoreid;
  3) väldib mitteturumajandusliku süsteemi olulisi moonutusi tootmiskulude ja finantssituatsiooni hindamisel, eriti varade amortiseerimise ja mahakandmise, vahetustehingute ja võlgade kustutamise osas;
  4) järgib pankroti- ja omandiseadusi, mis tagab ettevõtja tegevusele õiguskindluse ja stabiilsuse;
  5) lähtub valuutavahetusel turukursist.

§ 17.  Kahju tuvastamine

  (1) Kahju tuvastades võetakse esmajärjekorras arvesse:
  1) dumpinguhinnaga kauba impordimahu suurenemist üldiselt ning Eesti tootmise ja tarbimisega võrreldes;
  2) dumpinguhinnaga kauba impordi olulist mõju samaväärse kauba Eesti turuhindadele või sellise impordi oluliselt takistavat mõju arvatavale hinnatõusule või mõju teistele hinnateguritele, nagu ettevõtja tegelik ja eeldatav rahakäive, varud, töötajad, palgad või kapitali või investeeringute suurendamine;
  3) dumpinguhinnaga kauba impordi mõju Eesti tootjatele; hindamise aluseks võetakse majandusnäitajad. Kui tootjad on eelmisest dumpingust või subsideerimisest taastumas, arvestatakse muu hulgas tootjate eriolukorda. Hinnatakse ka tegelikku ja eeldatavat müügimahtu ning kasumi, tootmismahu, turuosa, investeeringute tasuvuse ja tootlikkuse vähenemist.

  (2) Kui samaväärset kaupa on võimalik identifitseerida tootmisprotsessi, tootja müügimahu või kasumi alusel, selgitatakse dumpinguhinnaga kauba impordi mõju Eesti tootjate samaväärse kauba tootmisele. Kui uuritavat kaupa ei ole võimalik identifitseerida, arvestatakse dumpinguhinnaga kauba impordi mõju uurides lähimat kaubagruppi või -jaotist, kuhu kuulub samaväärne kaup, mille andmed on kättesaadavad.

§ 18.  Dumpingu ja kahju vahelise põhjusliku seose tuvastamine

  Dumpingu ja kahju vahelise põhjusliku seose tuvastamiseks vaadeldakse peale dumpinguhinnaga kauba impordi ka teisi samal ajal Eesti tootjaid kahjustavaid tegureid, et vältida nendest tuleneva kahju omistamist dumpinguhinnaga kauba impordile. Nimetatud tegurite hulka kuuluvad muu hulgas:
  1) mittedumpinguhindadega müüdava imporditud samaväärse kauba kogus ja hinnad;
  2) nõudluse alanemine;
  3) kolmanda riigi tõkestav kaubandustegevus ning kolmanda riigi ja Eesti tootjate vahelise konkurentsi situatsioon;
  4) tehnoloogiline areng;
  5) Eesti tootjate eksporditegevus;
  6) Eesti tootjate tootlus.

§ 19.  Impordi kumulatiivne hindamine

  (1) Kui kahju tekitavat samaväärset kaupa imporditakse mitmest riigist, hinnatakse impordi mõju kumulatiivselt eeldusel, et:
  1) iga riigi kohta arvutatud dumpingumäär on arvestatav ja igast riigist tuleva impordi maht on oluline;
  2) impordi mõju kumulatiivne arvutus on asjakohane, arvestades imporditud kaupade vahelist konkurentsi ning imporditud kauba ja Eestis toodetud samaväärse kauba konkurentsi.

  (2) Dumpingumäär on arvestatav, kui ta moodustab vähemalt 2% ekspordihinnast.

  (3) Kauba impordimaht loetakse ebaoluliseks, kui uuritavast riigist tuleva samaväärse kauba impordimaht moodustab vähem kui 3% samaväärse kauba koguimpordist Eestisse või sama uurimismenetluse objektiks olevatest eksportivatest riikidest tulev kumulatiivne import moodustab vähem kui 7% samaväärse kauba koguimpordist Eestisse.

§ 20.  Kahju tekkimise oht

  Dumpingu põhjustatava kahju tekkimise oht peab olema selgelt ettenähtav ja tõenäoline. Kahju tekkimise ohu määramiseks kontrollitakse järgmisi tegureid:
  1) dumpinguhinnaga kauba impordi märgatav suurenemine;
  2) välisriigi eksportija käsutuses olev piisav tootmisvõimsus või selle paratamatu ja tunduv kasv, mis võib põhjustada Eesti turule samaväärse kauba dumpinguhinnaga impordi märgatava kasvu; sel juhul arvestatakse ka teiste eksporditurgude võimet taluda impordi suurenemist;
  3) ekspordihind, mis võib oluliselt alandada hindu või takistada hinnatõusu ja mis tõenäoliselt suurendab nõudlust uute kaupade impordi järele;
  4) uuritava kauba varud;
  5) muud tegurid.

§ 21.  Import arenguriikidest

  Kui uuritav riik on oma liikmestaatusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis lähtudes arenguriik, tuleb dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisel mõistlikul määral arvestada arenguriigi eriolukorda.

3. peatükk UURIMISMENETLUSED 

1. jagu Uurimismenetluste liigid ja uurimismenetluse algatamine 

§ 22.  Dumpinguvastaste uurimismenetluste liigid

  Dumpinguvastased uurimismenetlused on:
  1) dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetlus;
  2) kontrollmenetlused;
  3) dumpinguvastastest tollimaksudest hoidumise uurimismenetlus.

§ 23.  Kaebuse esitamine

  (1) Uurimismenetluse algatamiseks esitavad Eesti tootjaid esindavad isikud kaebuse Majandusministeeriumile.

  (2) Eesti tootjad saavad kaebuse esitada, kui neil tootmismaht kokku on üle 50% kogu samaväärse Eesti kauba tootmismahust.

  (3) Kaebus esitatakse Majandusministeeriumile kirjalikult ning see peab sisaldama tõendusmaterjali dumpingu ja kahju ning nende põhjusliku seose kohta. Kaebuses esitatavate andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (4) Kaebus on esitatud, kui see on Majandusministeeriumile üle antud. Kui kaebus saadetakse postiga, loetakse esitamise ajaks esimene tööpäev pärast seda, kui Majandusministeerium on kaebuse kätte saanud. Kaebuse esitajal on õigus nõuda, et Majandusministeerium kaebuse saamist kirjalikult kinnitaks.

  (5) Erandkorras võib Majandusministeerium taotleda nõukogult uurimismenetluse algatamist ilma Eesti tootjate asjakohase kirjaliku kaebuseta, kui on piisavalt tõendeid dumpingu ja kahju ning nende põhjusliku seose kohta.

§ 24.  Uurimismenetluse algatamine

  (1) Kui Majandusministeerium on kaebuse kätte saanud, kontrollib ta võimaluste piires kaebuses esitatud teabe õigsust ning uurib dumpingu ja kahju kohta esitatud infot. Majandusministeerium esitab uurimise algatamise aruande nõukogule 30 päeva jooksul, alates kaebuse saamisest. Nõukogu otsustab, kas kaebuses sisalduvad andmed on uurimise algatamiseks piisavad.

  (2) Kui kaebus ei sisalda asjakohast teavet või kui kaebusele ei ole lisatud asjakohaseid dokumente, teatab Majandusministeerium kaebuse esitajale sellest kirjalikult ning määrab tähtaja kaebuse täiendamiseks.

  (3) Nõukogu otsustab kaebuse vastuvõtmise ja uurimismenetluse algatamise või kaebuse tagasilükkamise kümne päeva jooksul pärast aruande saamist Majandusministeeriumilt.

  (4) Uurimismenetlust ei algatata selle riigi suhtes, kust pärineva kauba impordimaht on ebaoluline käesoleva seaduse § 19 lõike 3 tähenduses.

  (5) Uurimismenetluse algatamisest või kaebuse tagasilükkamisest teatatakse kaebuse esitajale kirjalikult 45 päeva jooksul, alates kaebuse esitamisest Majandusministeeriumile.

  (6) Kuni uurimismenetluse algatamiseni ei avalikustata teavet kaebuse laekumise ja selle sisu kohta, välja arvatud välislepingus ettenähtud määral.

§ 25.  Uurimismenetluse algatamisest teatamine

  (1) Majandusministeerium teeb uurimismenetluse algatamise teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kümne päeva jooksul, alates nõukogu asjakohase otsuse tegemisest.

  (2) Uurimismenetluse algatamise teates esitatavate andmete loetelu kehtestab majandusminister määrusega.

  (3) Majandusministeerium teatab asjaomastele välisriigi eksportijatele, Eesti importijatele ning kaebuse esitajale uurimise algatamisest ning edastab kaebuse ärakirja välisriigi eksportijatele ja eksportiva riigi esindajatele. Ärisaladust sisaldavat teavet ei edastata. Majandusministeerium teeb uurimise algatamise teatavaks ka teistele huvitatud pooltele, kes seda teavet nõuavad. Kui uurimismenetlusse kaasatud välisriigi eksportijate arv on suur, võib kaebuse täisteksti esitada ainult eksportiva riigi esindajale.

2. jagu Dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetlus 

§ 26.  Uurimismenetluse eesmärk ja korraldamine

  (1) Uurimismenetluse eesmärk on tuvastada dumping ja kahju ning nende põhjuslik seos.

  (2) Uurimisel vaadeldakse uurimismenetluse algatamisele eelnenud vähemalt üheaastast perioodi. Kahju tuvastamisel vaadeldakse uurimismenetluse algatamisele eelnenud vähemalt kolmeaastast perioodi. Uurimisperioodide pikkuse otsustab majandusminister.

  (3) Teave, mis puudutab uurimise algatamisele järgnevat perioodi, võetakse arvesse ainult erandkorras, kusjuures sellise arvessevõtmise põhjendatuse otsustab majandusminister.

  (4) Majandusministeeriumil on õigus koguda huvitatud pooltelt teavet, mille alusel ta koostab uurimismenetluse lõpparuande ja kahju kinnitava otsuse eelnõu ning esitab need nõukogule.

§ 27.  Küsimustikud

  (1) Uurimismenetlustes vajaliku teabe saamiseks töötab Majandusministeerium igaks uurimismenetluseks välja küsimustikud välisriigi eksportijale, Eesti importijale ja Eesti tootjatele ning saadab need asjaomastele huvitatud pooltele.

  (2) Küsimustikule vastamise tähtaeg on küsimustiku kättesaamisest alates 30 päeva.

  (3) Välisriigi eksportija on küsimustiku kätte saanud, kui selle saatmisest või eksportiva riigi esindajale edastamisest on möödunud seitse päeva.

  (4) Majandusminister võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega küsimustikule vastaja kirjaliku taotluse alusel pikendada 30 päeva võrra. Taotlus peab olema põhjendatud.

  (5) Vajaduse korral võib Majandusministeerium saata lisaküsimustikud, millele vastamise tähtaja määrab Majandusministeerium.

  (6) Nõuded küsimustikes sisalduvale olulisele informatsioonile kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 28.  Huvitatud poolte nõupidamine

  (1) Majandusministeerium korraldab huvitatud poolte nõupidamise nende nõudmisel.

  (2) Huvitatud poole osalemine nõupidamisel on vabatahtlik.

  (3) Uurimismenetluses võetakse arvesse ainult seda nõupidamisel esitatud suulist teavet, mille huvitatud pool on kümne päeva jooksul pärast nõupidamist kirjalikult esitanud Majandusministeeriumile.

  (4) Huvitatud poolte nõupidamisel suuliselt esitatud teavet ei avalikustata.

§ 29.  Ärisaladust sisaldav teave

  (1) Ärisaladust sisaldavat teavet, mille huvitatud pool on esitanud Majandusministeeriumile märkega «Ärisaladus», võib kasutada ainult uurimismenetluses ning seda tohib avalikustada või avaldada teisele huvitatud poolele üksnes teabe andja nõusolekul. Huvitatud pool ei või ärisaladuseks kuulutada teavet, mis lähtuvalt muudest õigusaktidest peab olema avalik.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet esitav huvitatud pool edastab teabe kokkuvõtte, mis ei sisalda ärisaladust. Kui teabe andja teatab, et teavet ei saa kokkuvõtlikult esitada, peab ta seda põhjendama.

  (3) Kui majandusminister otsustab, et ärisaladuse nõue ei ole õigustatud, ja kui teabe andja ei soovi teavet avalikustada ega lubada selle avaldamist kokkuvõttena, võetakse selline teave arvesse ainult juhul, kui muud allikad kinnitavad selle õigsust.

  (4) Käesoleva seaduse alusel otsuste tegemise põhjused kuuluvad avalikustamisele. Avalikustamisel arvestatakse huvitatud poole õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladust.

  (5) Kui dumpinguvastase uurimismenetluse otsus vaidlustatakse, on Majandusministeeriumil õigus esitada kogu teave kohtule, kui kohus seda nõuab.

§ 30.  Ärisaladust mittesisaldava teabega tutvumine

  (1) Huvitatud poolel on õigus täies ulatuses tutvuda ärisaladust mittesisaldava teabega, mida on kasutatud uurimismenetluses ning mille põhjal kavatsetakse uurimismenetlus lõpetada. Kirjalik taotlus tutvumiseks kogu teabega, mis ei sisalda ärisaladust, esitatakse selle tähtaja jooksul, mille Majandusministeerium on uurimise algatamise teates määranud. Dokumente, mis Majandusministeerium on koostanud ametialaseks kasutamiseks, ei avalikustata.

  (2) Majandusministeerium annab vastuse ärisaladust mittesisaldava teabega tutvumise taotluse esitanud huvitatud poolele hiljemalt üks kuu enne dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise aruande esitamist nõukogule.

  (3) Huvitatud poolel on õigus esitada kogu teabe kohta, mis ärisaladust ei sisalda, kirjalikult vastuväiteid selle tähtaja jooksul, mille on määranud Majandusministeerium käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastuses.

§ 31.  Mitteturumajanduslikes oludes tegutseva tootja kauba impordi menetlus

  (1) Kui välisriigi eksportija tegutseb mitteturumajanduslikes oludes, arvutab Majandusministeerium normaalväärtuse käesoleva seaduse § 15 kohaselt ja teeb huvitatud pooltele viivitamata teatavaks, milline kolmas, turumajanduslik riik valitakse.

  (2) Huvitatud pooled võivad kolmanda riigi valimisest teadasaamisest alates kümne päeva jooksul esitada selle riigi kohta oma kirjaliku arvamuse.

  (3) Majandusminister otsustab uurimise algatamisest alates kolme kuu jooksul ja pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud kirjalike arvamuste saamist, kas tootja vastab käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud nõuetele. Otsus kehtib uurimise lõpuni.

§ 32.  Ettevõtja asukoha ja tegutsemiskoha kontrollimine

  (1) Vajaduse korral võib Majandusministeerium ettevõtja asu- või tegutsemiskohas kontrollida välisriigi eksportija või tootja, Eesti importija või tootja või muu huvitatud poole dokumente, milles võib olla teavet dumpingu ja kahju kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimine toimub ettevõtja, tema esindaja või töötaja teadmisel ning neil on õigus viibida kontrollimise juures.

  (3) Kontrollitava ettevõtja asu- või tegutsemiskohas esitab Majandusministeeriumi esindaja sellele ettevõtjale, tema esindajale või töötajale majandusministri käskkirja enda volitamise kohta.

  (4) Majandusministeeriumi esindajal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimisel konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565) kohased kontrollimist teostava isiku õigused ja kohustused.

  (5) Väljaspool Eestit kontrollib Majandusministeerium huvitatud poole dokumente, kui:
  1) kontrollitav pool annab selleks nõusoleku;
  2) ta on teavitanud huvitatud poole asu- või tegutsemiskoha järgse riigi esindajaid ja saanud kontrollimiseks nõusoleku.

§ 33.  Väljavõtteline uuring

  (1) Kui välisriigi eksportijate või Eesti importijate, Eesti tootjaid esindavate isikute, kaubatüüpide või tehingute arv on väga suur, võib teha väljavõttelise uuringu.

  (2) Väljavõtteline uuring on dumpingumäära ja kahjumäära leidmine statistiliselt usaldusväärse valimi alusel.

  (3) Valim on huvitatud poolte arv või kaubatüüpide või tehingute hulk, mida on võimalik asjakohaselt uurida käesolevas seaduses sätestatud tähtaegade jooksul.

  (4) Huvitatud poolte ning kaubatüüpide ja tehingute lõpliku valimi otsustab majandusminister 30 päeva jooksul, alates uurimismenetluse algatamisest. Võimaluse korral peetakse valimi koostamiseks nõu huvitatud pooltega.

  (5) Kui välisriigi eksportijad on teabe esitanud ettenähtud tähtaja jooksul, arvutatakse väljavõttelise uuringu korral iga teabe esitanud välisriigi eksportija kohta dumpingumäär valimisse kuulumisest hoolimata, kui välisriigi eksportija on valmis tegema koostööd või kui nende arv ei ole nii suur, et iga teabe esitanud välisriigi eksportija uurimine takistab uurimise lõpetamist käesolevas seaduses sätestatud tähtpäevaks.

  (6) Kui koostöövalmiduse puudumine märkimisväärselt või tõenäoliselt mõjutab uurimismenetluse tulemusi, võib Majandusministeerium moodustada uue valimi või tegutseda käesoleva seaduse § 34 kohaselt.

§ 34.  Koostööst keeldumine

  (1) Kui huvitatud pool keeldub teavet andmast, esitab valeandmeid, ei edasta teavet käesolevas seaduses sätestatud tähtaegade jooksul või muul viisil takistab uurimismenetlust, on Majandusministeeriumil õigus uurimismenetluses kasutada teavet, mis on talle kättesaadav.

  (2) Kui huvitatud pool esitab valeandmeid või ei esita teavet käesolevas seaduses sätestatud tähtaegade jooksul, siis Majandusministeerium uurimismenetluses seda teavet ei arvesta.

  (3) Majandusministeerium teeb teabe arvestamata jätmise asjaomasele poolele viivitamata teatavaks, põhjendab arvestamata jätmist ja annab talle võimaluse esitada kirjalikult vastuväited teatamisest alates 14 päeva jooksul. Majandusminister otsustab vastuväidete põhjendatuse nende kättesaamisest alates kümne päeva jooksul. Kui vastuväited ei ole põhjendatud, ei arvestata esitatud tõendusmaterjali ega teavet. Teabe arvestamata jätmise põhjused lisatakse uurimismenetluse lõpparuandele.

3. jagu Ajutised dumpinguvastased tollimaksud 

§ 35.  Ajutised dumpinguvastased tollimaksud

  (1) Ajutised dumpinguvastased tollimaksud põhinevad nõukogu esialgsel otsusel ja nende kehtestamise eesmärk on ära hoida Eesti tootjatele edasise kahju tekkimine.

  (2) Majandusministeerium esitab uurimismenetluse algatamisest 60 päeva möödumise järel ja hiljemalt üheksa kuu pärast nõukogule vahearuande, mille alusel teeb nõukogu esialgse otsuse dumpingu, kahju ja nende põhjusliku seose ning ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise kohta.

  (3) Ajutised dumpinguvastased tollimaksud võib kehtestada, kui:
  1) huvitatud pooltele on antud võimalus esitada oma teave ja seisukohad;
  2) dumpingu kasutamine ja Eesti tootjatele sellest tuleneva kahju tekkimine on esialgselt tõendatud;
  3) on vaja Eesti huvides sekkuda, et takistada dumpingust tuleneva kahju tekkimist.

  (4) Ajutised dumpinguvastased tollimaksumäärad käesolevas seaduses sätestatu alusel määratud alam- ja ülemmäära piires kehtestab nõukogu ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.

  (5) Ajutise dumpinguvastase tollimaksuga maksustatakse dumpinguhinnaga imporditud kaup. Ajutised dumpinguvastased tollimaksud määratakse vastavalt iga välisriigi eksportija kohta või kui see ei ole võimalik, siis eksportiva riigi kohta. Ajutised dumpinguvastased tollimaksud nõutakse sisse pärast seda, kui on kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud.

§ 36.  Ajutise dumpinguvastase tollimaksu tagatis

  Deklarant annab tagatise, et ta tasub ajutise dumpinguvastase tollimaksu pärast dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist. Kauba vabasse ringlusse lubamise ja tollimaksu tagatise suhtes kohaldatakse tolliseadustikus sätestatut.

§ 37.  Ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kestus

  (1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada ajutised dumpinguvastased tollimaksud kuni kuueks kuuks. Vabariigi Valitsus võib ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtivust pikendada kolme kuu võrra või kehtestada kohe maksud kuni üheksaks kuuks. Ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtivust võib pikendada või ajutised dumpinguvastased tollimaksud kehtestada üheksaks kuuks, kui seda nõuavad kauplemises olulise osa moodustavad välisriigi eksportijad või kui need välisriigi eksportijad ei esita vastavale Majandusministeeriumi teatele vastulauset.

  (2) Ajutine dumpinguvastane tollimaks lõpeb dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega.

§ 38.  Ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise kohta arvamuse avaldamine

  (1) Huvitatud poolel on õigus kirjaliku taotluse alusel tutvuda ärisaladust mittesisaldava teabega, mille põhjal on ajutised dumpinguvastased tollimaksud kehtestatud. Teave esitatakse huvitatud poolele kirjalikult.

  (2) Huvitatud poolel on õigus esitada Majandusministeeriumile kirjalikke seisukohti ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kohta nende kehtestamisest alates ühe kuu jooksul.

  (3) Majandusministeerium teeb esitatud seisukohad või ärisaladust mittesisaldavad kokkuvõtted kohe kättesaadavaks teistele huvitatud pooltele, kellel on õigus nendele seisukohtadele vastata.

  (4) Käesoleva paragrahvi alusel esitatud vastuväiteid arvestatakse dumpinguvastaseid tollimakse kehtestades.

4. jagu Hinnakohustis 

§ 39.  Hinnakohustis

  (1) Hinnakohustis on välisriigi eksportija võetud vabatahtlik kohustus eksportida kaupa Eestisse hinnaga, mis lõpetab dumpinguhinnaga kauba impordist tekkiva kahju Eesti tootjatele.

  (2) Välisriigi eksportijal on õigus pakkuda Vabariigi Valitsusele Majandusministeeriumi kaudu hinnakohustist, milles määratakse ekspordihind või millega lõpetatakse uuritava kauba dumping. Hinnakohustises määratud hinnatõus ei tohi olla dumpingumäärast suurem ja võib olla dumpingumäärast väiksem, kui sellest piisab, et lõpetada Eesti tootjatele kahju tekkimine.

§ 40.  Hinnakohustise pakkumine

  (1) Hinnakohustise pakkumine on vabatahtlik. Hinnakohustist ei saa pakkuda enne, kui on tehtud käesoleva seaduse §-s 35 käsitletud esialgne otsus.

  (2) Majandusministeeriumil on õigus teha välisriigi eksportijale hinnakohustise kohta ettepanek. Välisriigi eksportija ei ole kohustatud selle alusel hinnakohustist pakkuma.

  (3) Hinnakohustist pakkuv välisriigi eksportija esitab sellest ka kirjaliku kokkuvõtte, mis ei sisalda ärisaladust ja mida on võimalik esitada teistele huvitatud pooltele.

  (4) Majandusministeerium esitab välisriigi eksportija hinnakohustise pakkumise nõukogule otsustamiseks.

§ 41.  Hinnakohustise heakskiitmine ja tagasilükkamine

  (1) Pakutud hinnakohustise heakskiitmise või tagasilükkamise otsustab nõukogu ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (2) Majandusministeerium teatab välisriigi eksportijale hinnakohustise heakskiitmisest või tagasilükkamisest ja selle põhjustest hinnakohustise pakkumisest alates 30 päeva jooksul. Hinnakohustise tagasilükkamise põhjused tuuakse ära ka lõpparuandes.

§ 42.  Dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetluse jätkamine pärast hinnakohustise heakskiitmist

  (1) Pärast hinnakohustise heakskiitmist jätkuv dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetlus viiakse lõpule.

  (2) Kui uurimismenetluses ei tuvastata dumpingu kasutamist ja sellest tulenevat kahju, kaotab hinnakohustis kehtivuse iseenesest. Sellistel juhtudel võib Vabariigi Valitsus nõuda, et hinnakohustis säiliks mõistliku aja jooksul, mis määratakse hinnakohustise heakskiitmise korral.

  (3) Kui uurimismenetluse tulemusena tuvastatakse dumpingu kasutamine ja sellest tulenev kahju, jääb hinnakohustis kehtima selles ettenähtud nõuete ja käesoleva seaduse kohaselt.

§ 43.  Hinnakohustise täitmise kontroll

  (1) Kui välisriigi eksportija hinnakohustis on heaks kiidetud, peab ta hinnakohustise täitmisest korrapäraselt aru andma ja võimaldama Majandusministeeriumil kontrollida andmeid vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele hinnakohustise heakskiitmise kohta.

  (2) Välisriigi eksportija on hinnakohustist rikkunud, kui ta ei võimalda selle täitmist kontrollida.

§ 44.  Hinnakohustisest loobumine ja hinnakohustise rikkumine

  (1) Välisriigi eksportijal on õigus hinnakohustisest loobuda.

  (2) Kui hinnakohustisest on loobutud või kui Majandusministeeriumil on alust arvata, et seda rikutakse, kuid dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetlus ei ole veel lõppenud, võib Vabariigi Valitsus nõukogu ettepanekul kohaldada kättesaadava teabe põhjal selle välisriigi eksportija suhtes ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse käesoleva seaduse § 35 alusel.

  (3) Kui välisriigi eksportija rikub hinnakohustist või loobub sellest, kohaldatakse selle välisriigi eksportija suhtes dumpinguvastaseid tollimakse käesoleva seaduse § 48 alusel.

  (4) Majandusministeerium annab enne dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist hinnakohustist rikkunud välisriigi eksportijale võimaluse esitada kirjalikult vastuväiteid vastava teate kättesaamisest alates 14 päeva jooksul. Majandusminister otsustab vastuväite põhjendatuse selle saamisest alates kümne päeva jooksul. Kui vastuväide on põhjendatud, dumpinguvastaseid tollimakse ei kehtestata.

§ 45.  Hinnakohustise lõppemine

  Hinnakohustis lõpeb, kui dumpinguvastase tollimaksu kehtivus on lõppenud.

5. jagu Dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetluse lõpetamine ning dumpinguvastased tollimaksud 

§ 46.  Dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetluse kestus

  (1) Dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetlus lõpetatakse ühe aasta jooksul, alates uurimismenetluse algatamise otsuse vastuvõtmisest nõukogu poolt.

  (2) Dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetlust võib majandusministri põhjendatud otsusega erandkorras pikendada kuni kolme kuu võrra.

  (3) Dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetluse pikendamise kohta avaldab Majandusministeerium teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 14 päeva enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumist.

  (4) Kui dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetlust ei suudeta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul või uurimismenetluse pikendamise korral käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel kujunenud summaarse tähtaja jooksul lõpetada, loetakse uurimismenetlus lõppenuks vastava tähtaja möödumisel ja dumpinguvastaseid tollimakse ei kehtestata.

§ 47.  Uurimismenetluse lõpetamine dumpinguvastaseid tollimakse kehtestamata

  (1) Dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetlus lõpetatakse dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseta, kui:
  1) Eesti tootjad loobuvad kaebusest;
  2) dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine ei ole Eesti huvides käesoleva seaduse § 9 kohaselt;
  3) dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine ei ole põhjendatud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul uurimismenetlust ei lõpetata, kui see kahjustab Eesti huve.

  (3) Dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetlus lõpetatakse viivitamata, kui tuvastatakse, et:
  1) eksportivast riigist imporditava samaväärse kauba maht on ebaoluline käesoleva seaduse § 19 lõike 3 tähenduses;
  2) välisriigi eksportija dumpingumäär ei ole arvestatav käesoleva seaduse § 19 lõike 2 tähenduses.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhtudel esitab Majandusministeerium uurimismenetluse lõpparuande nõukogule, kes otsustab dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetluse lõpetamise ja esitab uurimismenetluse tulemused Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus langetab otsuse tulemuste esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kui Vabariigi Valitsus ei ole nimetatud tähtaja kestel korraldust vastu võtnud, on uurimismenetlus lõppenud.

  (5) Uurimismenetluse lõpetamine käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul ei välista selle välisriigi eksportija uurimist teistes uurimismenetlustes, mida sellele riigile kohaldatakse.

§ 48.  Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine

  (1) Kui dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetluses tõendatakse dumpingu kasutamine ja sellest tulenev kahju, esitab Majandusministeerium uurimismenetluse lõpparuande ja ettepanekud nõukogule, kes otsustab dumpingu kasutamise ja sellega tekitatava kahju uurimismenetluse lõpetamise ning käesoleva seaduse § 9 kohase Eesti huvidele vastava dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise. Majandusministeerium koostab nõukogu otsuse alusel dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise määruse eelnõu ja esitab selle Vabariigi Valitsusele.

  (2) Dumpinguvastased tollimaksud käesolevas seaduses sätestatu alusel alam- ja ülemmäära piires kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Dumpinguvastast tollimaksu kehtestades lähtutakse põhimõttest, et see peab olema dumpingumääraga võrdne või dumpingumäärast väiksem, kui selline väiksem tollimaks kõrvaldab kahju Eesti tootjatele.

  (3) Dumpinguvastase tollimaksuga maksustatakse dumpinguhinnaga imporditud kaup. Dumpinguvastased tollimaksud määratakse vastavalt iga välisriigi eksportija kohta või kui see ei ole võimalik, siis eksportiva riigi kohta.

  (4) Kui välisriigi eksportija hinnakohustis on heaks kiidetud ja jõustunud, siis kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu maksmist Vabariigi Valitsuse otsusel ei nõuta või nõutakse osaliselt, arvestades hinnakohustist.

  (5) Kui käesoleva seaduse § 33 kohaselt on tehtud väljavõtteline uuring, ei tohi endast teatanud, kuid uurimises mitteosalenud välisriigi eksportijalt imporditavale kaubale kohaldatav dumpinguvastane tollimaks ületada uurimises osalenud välisriigi eksportijate kohta arvutatud keskmist kaalutud dumpingumäära. Väljavõttelise uuringu korral arvestatakse ainult nullist erinevat arvestatavat dumpingumäära. Iga uurimises osalenud välisriigi eksportija kohta arvutatud tollimaksud kehtestatakse käesoleva seaduse § 33 lõike 5 kohaselt.

§ 49.  Ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kinnitamine

  (1) Kui dumpinguvastased tollimaksud on ajutistest dumpinguvastastest tollimaksudest suuremad, nende vahena tekkivat summat sisse ei nõuta. Kui dumpinguvastased tollimaksud on ajutistest dumpinguvastastest tollimaksudest väiksemad, arvutatakse ajutised dumpinguvastased tollimaksud ümber.

  (2) Kui Vabariigi Valitsus kehtestab dumpinguvastased tollimaksud, kinnitatakse ajutised dumpinguvastased tollimaksud ja määratakse nende tasumise tähtaeg.

  (3) Kui Vabariigi Valitsus ei kehtesta dumpinguvastaseid tollimakse, ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse sisse ei nõuta.

§ 50.  Dumpinguvastaste tollimaksude kestus

  (1) Dumpinguvastased tollimaksud võib Vabariigi Valitsus kehtestada kuni viieks aastaks. Kontrollmenetluse tulemusena võib Vabariigi Valitsus dumpinguvastaste tollimaksude kehtivust pikendada viie aasta võrra.

  (2) Majandusministeerium avaldab kuus kuud enne dumpinguvastase tollimaksu kehtivuse tähtaja lõppemist sellekohase teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (3) Majandusministeerium avaldab dumpinguvastase tollimaksu kehtivuse lõppemise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kümne päeva jooksul, alates tollimaksu kehtivuse lõppemisest.

§ 51.  Teabe avalikkus

  Dumpinguvastase tollimaksu kohta käiva teabe ja maksu kehtestamise otsustamise aluseks olnud ärisaladust mittesisaldava teabega võimaldatakse tutvuda huvitatud poole kirjaliku taotluse alusel majandusministri kehtestatud korras.

§ 52.  Dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse peatamine

  (1) Dumpinguvastase tollimaksu kehtivuse võib peatada ainult juhul, kui turuolud on ajutiselt muutunud ulatuses, mis muudab ebatõenäoliseks kahju taastekkimise tollimaksu kehtivuse peatamise tagajärjel, ning kui kehtivuse peatamise kohta on Eesti tootjatele antud võimalus esitada kirjalikult oma põhjendatud arvamus.

  (2) Eesti huvidele vastavalt on Vabariigi Valitsusel õigus nõukogu ettepanekul peatada käesoleva seaduse järgi kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu kohaldamine üheksaks kuuks.

  (3) Vabariigi Valitsusel on õigus nõukogu ettepanekul pikendada dumpinguvastase tollimaksu kehtivuse peatamist kuni kolme kuu võrra.

§ 53.  Dumpinguvastaste tollimaksude taaskehtestamine

  (1) Vabariigi Valitsusel on õigus nõukogu ettepanekul dumpinguvastane tollimaks taaskehtestada, kui selle taaskehtestamata jätmine ei ole enam põhjendatud.

  (2) Dumpinguvastast tollimaksu ei või taaskehtestada tagasiulatuvalt.

6. jagu Kontrollmenetlused 

§ 54.  Kontrollmenetluste liigid ja üldtingimused

  (1) Kontrollmenetluste liigid on:
  1) dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetlus;
  2) dumpinguvastaste tollimaksude kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetlus;
  3) uue välisriigi eksportija kontrollmenetlus;
  4) dumpinguvastaste tollimaksude mõju kontrollmenetlus.

  (2) Kontrollmenetluse tähtaeg on kontrollmenetluse algatamisest alates 12 kuud, välja arvatud dumpinguvastaste tollimaksude mõju kontrollmenetluse puhul.

  (3) Kontrollmenetluses antakse huvitatud pooltele võimalus täiendada, tagasi lükata või selgitada kontrollmenetluse taotluses ja menetluse algatamise teates esitatud väiteid.

  (4) Kontrollmenetluse tulemuste põhjal jäetakse dumpinguvastane tollimaks kehtima, pikendatakse selle kehtivusaega, tunnistatakse selle kehtestamise otsus kehtetuks, täiendatakse või muudetakse dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise otsust nõukogu ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega.

  (5) Dumpinguvastased tollimaksud kehtivad kontrollmenetluse lõpuni, välja arvatud käesoleva seaduse § 57 lõikes 5 sätestatud juhul.

  (6) Kontrollmenetlusele kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

§ 55.  Dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetlus

  (1) Dumpinguvastase tollimaksu kehtivuse pikendamise kontrollmenetlus algatatakse, et tuvastada, kas dumpinguvastase tollimaksu kehtivuse lõppemine võib põhjustada dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist.

  (2) Dumpinguvastase tollimaksu kehtivuse pikendamise kontrollmenetlus algatatakse tollimaksu kehtimise ajal nõukogu ettepanekul või Eesti tootjaid esindavate isikute kirjaliku taotluse alusel. Taotlus peab olema põhjendatud ja selle võivad Eesti tootjad esitada Majandusministeeriumile vähemalt kolm kuud enne dumpinguvastase tollimaksu kehtivuse lõppu.

  (3) Kui on tuvastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, pikendab Vabariigi Valitsus dumpinguvastase tollimaksu kehtivust kuni viie aasta võrra.

§ 56.  Dumpinguvastaste tollimaksude kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetlus

  (1) Dumpinguvastase tollimaksu kehtimisvajaduse selgitamiseks algatatakse kontrollmenetlus, et tuvastada, kas:
  1) dumpinguvastast tollimaksu on vaja edasi kohaldada, kui dumpingu ja kahju või neist ühe jätkumine või kordumine on maksu kehtivuse lõpetamise või maksu muutmise korral ebatõenäoline või
  2) dumpinguvastane tollimaks ei kõrvalda enam või ei kõrvalda piisavalt dumpinguhinnaga kaupade impordist tulenevat kahju Eesti tootjatele.

  (2) Dumpinguvastase tollimaksu kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetlus algatatakse dumpinguvastase tollimaksu kehtivuse ajal:
  1) nõukogu ettepanekul või
  2) välisriigi eksportija või Eesti importija või Eesti ettevõtja põhjendatud kirjaliku taotluse alusel, kui dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisest on möödunud vähemalt üks aasta.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude tuvastamise korral muudab Vabariigi Valitsus dumpinguvastaseid tollimakse või tunnistab need kehtetuks.

§ 57.  Uue välisriigi eksportija kontrollmenetlus

  (1) Uue välisriigi eksportijana käsitatakse välisriigi eksportijat, kes ei ole dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisele eelnenud uurimismenetluse ajal asjaomast kaupa Eestisse eksportinud.

  (2) Uue välisriigi eksportija dumpingumäära tuvastamiseks korraldatakse kontrollmenetlus.

  (3) Kontrollmenetlus algatatakse, kui uus välisriigi eksportija on esitanud kirjaliku taotluse mitte rakendada tema suhtes dumpinguvastast tollimaksu. Uus välisriigi eksportija tõendab taotluses, et on võtnud lepingulise kohustuse eksportida oluline kogus dumpinguvastaste tollimaksude objektiks olevat kaupa Eestisse.

  (4) Eesti tootjad võivad kontrollmenetluse algatamise kohta esitada oma arvamuse.

  (5) Vabariigi Valitsus peatab kontrollmenetluse algatamise korral uuele välisriigi eksportijale dumpinguvastase tollimaksu kohaldamise ning kehtestab käesoleva seaduse § 58 kohaselt uue välisriigi eksportija kauba impordi registreerimise kohustuse.

  (6) Kui kontrollmenetluses tuvastatakse, et uus välisriigi eksportija tekitab dumpinguga kahju, täiendab Vabariigi Valitsus kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse ja kehtestab uuele välisriigi eksportijale kontrollmenetluse algatamisest alates tagasiulatuvalt dumpinguvastase tollimaksu kontrollmenetluses tuvastatud dumpingumäära alusel.

  (7) Kui kontrollmenetluse tulemusena jäetakse dumpinguvastane tollimaks uuele välisriigi eksportijale kohaldamata, kuid eksporditavale kaubale kohaldatavad maksud säilivad, võidakse välisriigi eksportijat uuesti uurida igas järgmises kontrollmenetluses, mis käesoleva seaduse alusel selle riigi kohta läbi viiakse.

  (8) Käesoleva paragrahvi sätteid ei kohaldata, kui dumpinguvastane tollimaks on kehtestatud käesoleva seaduse § 33 kohaselt tehtud väljavõttelise uuringu tulemusena.

§ 58.  Kauba impordi registreerimise kohustus

  (1) Kauba impordi registreerimine on tollistatistika kogumine nii, et hiljem saab vajaduse korral rakendada selle kauba impordi suhtes dumpinguvastaseid tollimakse, alates registreerimise päevast.

  (2) Kauba impordi registreerimise kohustuse kehtestab nõukogu ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega.

  (3) Kauba impordi registreerimise kohustuse võib kehtestada ka Eesti tootjaid esindavate isikute kirjaliku taotluse alusel, kui selles on registreerimisvajadust põhjendatud. Taotlus esitatakse Majandusministeeriumile.

  (4) Kauba import registreeritakse registreerimiskohustuse kehtestamisest alates kuni üheksa kuu jooksul.

  (5) Kauba impordi registreerimise korra kehtestab ja dumpinguvastases uurimismenetluses uuritavate kaupade impordi riikliku registri asutab Vabariigi Valitsus määrusega. Kauba impordi registreerimist korraldab Tolliamet.

§ 59.  Dumpinguvastaste tollimaksude mõju kontrollmenetlus

  (1) Dumpinguvastaste tollimaksude mõju kontrollmenetlus algatatakse, et teha kindlaks dumpinguvastaste tollimaksude mõju hindadele.

  (2) Kontrollmenetlus algatatakse, kui Eesti tootjaid esindavad isikud on esitanud kirjaliku taotluse, milles on andmed selle kohta, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine ei ole hinna olulist muutust põhjustanud.

  (3) Majandusministeerium määrab kontrollmenetluse algatamise teates tähtaja, mille jooksul peab välisriigi eksportija esitama Majandusministeeriumile teabe kauba normaalväärtuse muutumise kohta. Kui teavet ei esitata, normaalväärtust uuesti ei arvutata. Kui normaalväärtust uuesti ei arvutata, võib Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 58 kohaselt kehtestada kauba impordi registreerimise kohustuse.

  (4) Ekspordihind arvutatakse uuesti, kui:
  1) nõukogu otsustab, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise tulemusena oleks kauba hind pidanud muutuma, või
  2) Majandusministeerium tuvastab hinna püsimise Eestis muutumatuna põhjusel, et kauba ekspordihind on pärast dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist vähenenud.

  (5) Ümberarvutatud ekspordihinda ja normaalväärtust arvestades arvutab Majandusministeerium uue dumpingumäära.

  (6) Kontrollmenetlus lõpetatakse selle algatamise otsuse tegemisest alates kuue kuu jooksul.

  (7) Kui on tuvastatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolud, muudab Vabariigi Valitsus nõukogu ettepanekul dumpinguvastast tollimaksu, lähtudes ümberarvutatud dumpingumäärast. Kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kauba impordi registreerimise kohustuse, võib dumpinguvastast tollimaksu kohaldada kauba impordile registreerimiskohustuse kehtestamisest alates.

7. jagu Dumpinguvastastest tollimaksudest hoidumise uurimismenetlus 

§ 60.  Dumpinguvastastest tollimaksudest hoidumine

  (1) Dumpinguvastastest tollimaksudest hoidumine käesoleva seaduse tähenduses on Eesti ja kolmandate riikide vahelise kaubavahetuse struktuuri muutumise esilekutsumine, mida ei saa majanduslikult põhjendada muuga kui dumpinguvastastest tollimaksudest hoidumisega ja mille tõttu dumpinguvastased tollimaksud ei vähenda kahju.

  (2) Kauba tootmist Eestis või kolmandas riigis käsitatakse dumpinguvastastest tollimaksudest hoidumisena, kui:
  1) kauba tootmine on alanud või oluliselt suurenenud pärast dumpinguvastase uurimismenetluse algatamist või vahetult enne seda;
  2) kauba valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ja osadest pärineb vähemalt 60% riigist, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud;
  3) samaväärsele kaubale dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei vähenda kahju ja dumpingu jätkumine on tõendatud.

  (3) Kauba tootmist ei käsitata dumpinguvastastest tollimaksudest hoidumisena, kui kauba imporditud osade kokkupanemise või tööoperatsiooni lõpetamise lisaväärtus on suurem kui 25% kauba tootmise kogukuludest.

§ 61.  Dumpinguvastastest tollimaksudest hoidumise uurimismenetlus

  (1) Dumpinguvastastest tollimaksudest hoidumise uurimismenetlus algatatakse, et tuvastada, kas välisriigi eksportija või eksportiva riigi tootja hoidub kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest.

  (2) Uurimismenetlus algatatakse, kui Eesti importija või Eesti tootjaid esindavad isikud on esitanud kirjaliku taotluse, milles on tõendatud käesoleva seaduse § 60 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolud.

  (3) Uurimismenetlus korraldatakse selle algatamisest alates üheksa kuu jooksul.

  (4) Dumpinguvastased tollimaksud kehtivad dumpinguvastastest tollimaksudest hoidumise uurimismenetluse lõppemiseni.

  (5) Dumpinguvastastest tollimaksudest hoidumise uurimismenetlusele kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

§ 62.  Dumpinguvastaste tollimaksude laiendamine

  (1) Kui uurimismenetluses leiab tõendamist dumpinguvastasest tollimaksust hoidumine, laiendab Vabariigi Valitsus vastavalt käesolevale seadusele dumpinguvastast tollimaksu samaväärse kauba impordile kolmandatest riikidest.

  (2) Kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud käesoleva seaduse § 58 lõike 2 alusel kauba impordi registreerimise kohustuse, on Vabariigi Valitsusel õigus dumpinguvastast tollimaksu kohaldada samaväärse kauba või selle osade impordile kolmandatest riikidest registreerimiskohustuse kehtestamisest alates.

§ 63.  Dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamisest vabastamine

  (1) Kui Eesti importija dumpinguvastastest tollimaksudest hoidumise uurimismenetluses tõendab, et ta dumpinguvastastest tollimaksudest ei hoidu, annab Majandusministeerium Eesti importijale tema kirjalikul taotlusel tõendi selle kohta, et ta on dumpinguvastastest tollimaksudest vabastatud.

  (2) Kui Eesti importija on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi, ei registreerita tema imporditavat kaupa käesoleva seaduse § 58 kohaselt ja kauba suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 62 käsitletud dumpinguvastaseid tollimakse.

  (3) Tõend kehtib ajavahemikus ja tingimustel, mis on ette nähtud majandusministri asjakohases otsuses.

4. peatükk DUMPINGUVASTASTE TOLLIMAKSUDE HALDAMINE NING UURIMISMENETLUSEST JA TOLLIMAKSUDEST TEAVITAMINE 

§ 64.  Dumpinguvastaste tollimaksude summa määramise ja sissenõudmise kord

  (1) Tollivõlast tuleneva dumpinguvastaste tollimaksude summa arvutab Tolliamet välja kohe, kui ta on saanud vajalikud andmed.

  (2) Dumpinguvastaste tollimaksude sissenõudmise korraldab Tolliamet vastavalt tolliseadustikus sätestatud tollivõlast tuleneva maksusumma sissenõudmise korrale.

§ 65.  Dumpinguvastaste tollimaksude laekumine

  Dumpinguvastane tollimaks laekub riigieelarvesse.

§ 66.  Dumpinguvastaste tollimaksude haldamine

  (1) Tolliamet esitab iga kuu Majandusministeeriumile ülevaate uuritavate kaupade impordi kohta, samuti nende kaupade impordi kohta, millele kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse, ning käesoleva seaduse kohaselt kogutud tollimaksusumma kohta. Ülevaates esitatava teabe vorminõuded ja edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (2) Majandusministeerium jälgib maksukohustuse täitmist ning vajaduse korral algatab kontrollmenetluse.

§ 67.  Uurimismenetlusest ja tollimaksudest teavitamine

  (1) Majandusministeerium teavitab Maailma Kaubandusorganisatsiooni dumpinguvastase tegevuse komiteed viivitamata kõigist kehtestatud ajutistest dumpinguvastastest tollimaksudest ja dumpinguvastastest tollimaksudest ning esitab dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise poolaastaaruande.

  (2) Välisministeerium teavitab uurimismenetluse algatamisest viivitamata Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) (RT II 1995, 22–27, 120) artikli 109 alusel asutatud Assotsiatsiooninõukogu või vabakaubanduslepingu ühiskomiteed, kui selline teavitamine on ette nähtud ja uurimismenetlust kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigile või vabakaubanduslepingu osalisele.

  (3) Välisministeerium teavitab uuritava riigi valitsust ajutistest ja dumpinguvastastest tollimaksudest, hinnakohustistest ning dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamata jätmise tõttu uurimismenetluse lõpetamisest.

5. peatükk OTSUSTE VAIDLUSTAMINE 

§ 68.  Otsuste vaidlustamine

  (1) Huvitatud poolel on õigus käesoleva seaduse alusel vastuvõetud otsus kaevata kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174) sätestatud korras otsuse kättesaamise päevast alates 30 päeva jooksul.

  (2) Otsuse vaidlustamine ei peata dumpinguvastaste tollimaksude tasumist.

6. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 69.  Maksukorralduse seaduse muutmine

  Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150) § 29 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:

  « 20) Majandusministeeriumile, dumpingunõukogule ja Vabariigi Valitsusele dumpinguvastases seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.»

§ 70.  Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:« 151) dumpinguvastase seaduse alusel tehtavad toimingud;»;
  2) 7. peatükki täiendatakse 81. jaoga järgmises sõnastuses:«81. jagu
Dumpinguvastase seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 1011.  Dumpinguvastase uurimismenetluse algatamise taotlemine

  Dumpinguvastase uurimismenetluse algatamise taotlemisel tasutakse riigilõivu 1500 krooni.»

§ 71.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. septembril.

§ 72.  Seaduse kehtetuks tunnistamine

  Käesolev seadus muutub kehtetuks Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json