Teksti suurus:

Merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.2003
Avaldamismärge:RT II 2002, 20, 88

Merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsioon

Vastu võetud 18.11.1976

(õ) 12.01.10 11:15

Konventsiooni ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 Merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni muutmise 1996. aasta protokoll


Konventsiooni osalisriigid,

olles tunnistanud vajadust määrata merinõuete puhul vastutuse piiramise kohta kokkuleppeliselt kindlaks asjakohased ühtsed reeglid,

on otsustanud sel eesmärgil koostada konventsiooni ja on sealjuures kokku leppinud järgmises.


I peatükk
VASTUTUSE PIIRAMISE ÕIGUS

Artikkel 1. Isikud, kellel on õigus vastutust piirata

1. Laevaomanikud ja päästjad, nagu edaspidi määratletud, võivad konventsiooni kohaselt piirata oma vastutust artiklis 2 nimetatud nõuete suhtes.

2. Mõiste «laevaomanik» tähendab merelaeva omanikku, prahtijat, merelaeva majandamise korraldajat või operaatorit.

3. Päästja tähendab isikut, kes pakub otseselt päästeoperatsioonidega seotud teenuseid. Päästeoperatsioonide alla kuuluvad ka toimingud, millele on viidatud artikli 2 lõike 1 punktides d, e ja f.

4. Kui artiklis 2 nimetatud mis tahes nõue on esitatud isiku vastu, kelle teo, tegevusetuse või kohustuse täitmata jätmise eest laevaomanik või päästja vastutab, on ka sellel isikul õigus kasutada konventsiooniga sätestatud vastutuse piiramise õigust.

5. Konventsiooni kohaselt hõlmab laevaomaniku vastutus ka vastutust nõuete eest, mis on esitatud laeva vastu.

6. Kindlustusandja, kes kindlustab vastutuse nõuete eest, mille suhtes on vastavalt konventsioonile võimalik vastutust piirata, võib konventsioonile tugineda samas ulatuses kui kindlustusvõtja.

7. Vastutuse piiramise õiguse kasutamine ei tähenda vastutuse tunnistamist.

Artikkel 2. Nõuded, mille suhtes on võimalik vastutust piirata

1. Arvestades artiklites 3 ja 4 sätestatud erandeid, on vastutuse alusest olenemata võimalik piirata vastutust järgmiste nõuete suhtes:
a) nõuded surma põhjustamise või kehavigastuse tekitamise või asja hävimise või kahjustumise tõttu (kaasa arvatud sadamarajatistele, -basseinidele ning veeteedele ja navigatsiooniseadeldistele tekitatud kahju), mis toimus laeva pardal või otseses seoses laeva käitamisega või päästeoperatsiooniga, ja nõuded seeläbi tekkinud edasise kahju tõttu;
b) nõuded sellise kahju hüvitamiseks, mis on põhjustatud viivitusest lasti, reisijate või nende pagasi mereveol;
c) nõuded muu kahju hüvitamiseks, mis on tekkinud muu kui lepingust tuleneva õiguse rikkumisest ning on otseses seoses laeva käitamise või päästeoperatsiooniga;
d) uppunud, avarii teinud, randunud või mahajäetud laeva koos kõigega, mis selle laeva pardal on või oli, ülestõstmise, kõrvaldamise, hävitamise või kahjutuks tegemise ning laeva lasti kõrvaldamise, hävitamise või kahjutuks tegemise kulude hüvitamise nõuded;
e) nõuded, mis tulenevad laeva lasti teisaldamisest, hävitamisest või kahjutuks tegemisest;
f) muu kui vastutava isiku nõuded meetmete tõttu, mis võeti tarvitusele sellise kahju kõrvaldamiseks või vähendamiseks, mille tekitamise korral saab vastutav isik konventsiooni kohaselt oma vastutust piirata, samuti nõuded selliste meetmetega põhjustatud edasise kahju hüvitamiseks.

2. Lõikes 1 nimetatud nõuete suhtes on võimalik vastutust piirata isegi siis, kui need on esitatud lepingu alusel või muul alusel regressi- või hüvitisenõudena. Lõike 1 punktides d, e ja f nimetatud nõuete suhtes ei ole siiski võimalik vastutust piirata ulatuses, milles need käsitlevad vastutava isikuga lepingus kokku lepitud tasu maksmist.

Artikkel 3. Nõuded, mille korral ei ole võimalik vastutust piirata

Konventsiooni ei kohaldata:
a) päästetasu või üldavarii kontributsioonimakse tegemise nõuetele;
b) naftareostusest põhjustatud kahju hüvitamise nõuetele naftareostusest põhjustatud kahju korral tsiviilvastutuse 29. novembri 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni mõttes või selle ükskõik millise kehtiva muudatuse või protokolli mõttes;
c) nõuetele, mis tulenevad rahvusvahelisest konventsioonist või siseriiklikust seadusest, millega reguleeritakse või keelatakse vastutuse piiramist tuumakahju korral;
d) tuumalaeva omaniku vastu esitatud nõuetele, mis tulenevad tuumakahjust;
e) laevaomaniku või päästja teenistuses olevate selliste isikute nõuetele, kelle kohustused on seotud laeva käitamise või päästeoperatsiooniga, kaasa arvatud nõuetele, mille on esitanud nende isikute pärijad, lähedased või muud isikud, kellel on õigus selliseid nõudeid esitada, kui laevaomaniku või päästja teenistuses olevate isikute vahelise teenistuslepingu alusel kohaldatava õiguse kohaselt ei ole laevaomanikul või päästjal õigus selliste nõuete suhtes oma vastutust piirata või kui neil on õigus piirata oma vastutust suuremas ulatuses kui artiklis 6 ette nähtud.

Artikkel 4. Vastutuse piiramist välistav käitumine

Vastutaval isikul ei ole õigust oma vastutust piirata, kui on tõendatud, et kahju tekkis tema enda teo või tegevusetuse tagajärjel, mille ta pani toime kavatsusega põhjustada selline kahju või hoolimatult ja teadmisega, et selline kahju tõenäoliselt tekib.

Artikkel 5. Vastunõuded

Kui isikul, kellel on konventsiooni kohaselt õigus vastutust piirata, on samast juhtumist tulenevalt nõue võlausaldaja vastu, siis nende vastastikused nõuded tasaarvestatakse teineteise suhtes ja konventsiooni kohaldatakse ainult pärast tasaarvestamist järele jäänud võimalikule nõudele.

II peatükk
VASTUTUSE PIIRMÄÄRAD

Artikkel 6. Üldised piirmäärad

1. Vastutuse piirmäärad muude kui artiklis 7 nimetatud nõuete puhul, mis on tekkinud samast sündmusest, arvestatakse järgmiselt:
a) surma põhjustamisest või kehavigastuse tekitamisest tulenevate nõuete puhul
(i) 333 000 arvestusühikut laeva puhul, mille kogumahutavus ei ületa 500 tonni,
(ii) sellest suurema kogumahutavusega laeva puhul lisatakse alapunktis i märgitule järgmine summa:
– iga tonni eest 501 tonnist kuni 3000 tonnini 500 arvestusühikut;
– iga tonni eest 3001 tonnist kuni 30 000 tonnini 333 arvestusühikut;
– iga tonni eest 30 001 tonnist kuni 70 000 tonnini 250 arvestusühikut ja
– iga tonni eest üle 70 000 tonni 167 arvestusühikut;
b) mis tahes muu nõude puhul
(i) 167 000 arvestusühikut laeva puhul, mille kogumahutavus ei ületa 500 tonni,
(ii) sellest suurema kogumahutavusega laeva puhul lisatakse alapunktis i märgitule järgmine summa:
– iga tonni eest 501 tonnist kuni 30 000 tonnini 167 arvestusühikut;
– iga tonni eest 30 001 tonnist kuni 70 000 tonnini 125 arvestusühikut ja
– iga tonni eest üle 70 000 tonni 83 arvestusühikut.

2. Kui vastavalt lõike 1 punktile a arvestatud summast ei piisa punktis nimetatud nõuete rahuldamiseks täies ulatuses, kasutatakse lõike 1 punkti b kohaselt arvestatud summat ka lõike 1 punktis a nimetatud nõuete rahuldamata osa rahuldamiseks, kusjuures rahuldamata nõuded omavad seejuures sama rahuldamisjärku lõike 1 punktis b nimetatud nõuetega.

3. Ilma et see kahjustaks surma põhjustamise või kehavigastuse tekitamise nõuetega seotud lõike 2 kohaseid õigusi, võib osalisriik siiski sätestada, et nõuetel, mis tulenevad kahju tekitamisest sadamarajatistele, -basseinidele ning veeteedele ja navigatsiooniseadeldistele, on siseriikliku õiguse kohaselt rahuldamise eesõigus lõike 1 punktis b nimetatud nõuete suhtes.

4. Selle päästja vastutuse piirmäärad, kes ei tegutse üheltki laevalt, või selle päästja vastutuse piirmäärad, kes tegutseb ainult laeval, millele ta osutab päästeteenuseid, arvestatakse vastavalt 1500-tonnisele kogumahutavusele.

5. Konventsiooni kohaldamisel loetakse laeva kogumahutavuseks brutotonnaaži, mis on arvestatud laevade mõõtmise 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni lisas I toodud tonnaaži mõõtmise reeglite kohaselt.

Artikkel 7. Reisijate nõuete piirmäär

1. Reisija surma põhjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tulenevate nõuete korral, mis on tekkinud samast sündmusest, vastutab laevaomanik kuni summani, mis saadakse 46 666 arvestusühiku korrutamisel reisijate arvuga, mida laev võib laeva reisijateveo tunnistuse kohaselt pardale võtta, kuid kuni 25 miljonile arvestusühikule vastava summaga.

2. Reisija surma põhjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tulenev nõue tähendab käesoleva artikli mõttes nõuet, mis on esitatud laeval veetud isiku nimel või mille on esitanud laeval veetud isik:
a) reisijateveolepingu alusel või
b) kes saadab vedaja nõusolekul sõidukit või elusloomi, mille vedamine on kaubaveolepingu esemeks.

Artikkel 8. Arvestusühik

1. Arvestusühik, millele viidatakse artiklites 6 ja 7, on erilaenuühik (SDR – special drawing right), nagu seda defineerib Rahvusvaheline Valuutafond. Artiklites 6 ja 7 nimetatud summad konverteeritakse selle riigi valuutasse, kus vastutuse piiramist taotletakse, vastavalt selle valuuta väärtusele kuupäeval, mil moodustati vastutuse piiramise fond, tehti sissemakse või anti tagatis, mis siseriikliku õiguse kohaselt on samaväärne sissemaksega. Rahvusvahelisse Valuutafondi kuuluva osalisriigi valuuta väärtus SDRi suhtes arvutatakse vastavalt hindamismeetodile, mida Rahvusvaheline Valuutafond kohaldab sellel päeval tehtavate tehingute ja ülekannete suhtes. Riigi valuuta väärtus SDRi suhtes osalisriigi puhul, kes ei ole Rahvusvahelise Valuutafondi liige, arvutatakse osalisriigi kindlaksmääratud viisil.

2. Sellele vaatamata võivad riigid, kes ei ole Rahvusvahelise Valuutafondi liikmed ja kelle siseriiklik õigus ei luba lõike 1 kohaldamist, konventsioonile ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla kirjutades või ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise ajal või alati pärast seda teatada, et konventsioonis ette nähtud vastutuse piirmäärad määratakse nende territooriumil järgmiselt:
a) artikli 6 lõike 1 punkti a puhul summas:
(i) 5 miljonit rahaühikut laeva suhtes, mille kogumahutavus ei ületa 500 tonni;
(ii) sellest suurema kogumahutavusega laeva puhul lisatakse alapunktis i märgitule järgmine summa:
– iga tonni eest 501 tonnist kuni 3000 tonnini 7500 rahaühikut;
– iga tonni eest 3001 tonnist kuni 30 000 tonnini 5000 rahaühikut;
– iga tonni eest 30 001 tonnist kuni 70 000 tonnini 3750 rahaühikut ja
– iga tonnile üle 70 000 tonni 2500 rahaühikut,
b) artikli 6 lõike 1 punkti b puhul summas:
(i) 2,5 miljonit rahaühikut laeva puhul, mille kogumahutavus ei ületa 500 tonni;
(ii) sellest suurema kogumahutavusega laeva puhul lisatakse alapunktis i märgitule järgmine summa:
– iga tonni eest 501 tonnist kuni 30 000 tonnini 2500 rahaühikut;
– iga tonni eest 30 001 tonnist kuni 70 000 tonnini 1850 rahaühikut ja
– iga tonni eest üle 70 000 tonni 1250 rahaühikut ja
c) artikli 7 lõike 1 puhul summas, mis saadakse 700 000 rahaühiku korrutamisel reisijate arvuga, mida laev võib vastavalt laeva reisijateveo tunnistusele pardale võtta, kuid mitte rohkem kui 375 miljonit rahaühikut.

Artikli 6 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse käesoleva lõike punktide a ja b suhtes vastavalt.

3. Lõikes 2 nimetatud rahaühik vastab kuuekümne viiele ja poolele milligrammile kullale, mille tuhandikosa proov on üheksasada. Lõikes 2 nimetatud summad konverteeritakse riigi valuutasse asjaomase riigi siseriikliku õiguse kohaselt.

4. Lõike 1 viimases lauses nimetatud arvutus ja lõikes 3 nimetatud konverteerimine tehakse viisil, et artiklites 6 ja 7 nimetatud summad vastaksid osalisriigi valuutas väljendatuna nii palju kui võimalik artiklites 6 ja 7 arvestusühikutes väljendatud summade tegelikule väärtusele. Osalisriigid edastavad depositaarile lõikes 1 nimetatud arvutuse või lõikes 3 nimetatud konverteerimise tulemuse konventsioonile ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla kirjutades või artiklis 16 nimetatud dokumendi deponeerimisel ja iga kord, kui ükskõik kumba muudetakse.

Artikkel 9. Nõuete paljusus

1. Artikli 6 alusel määratud vastutuse piirmäärad kehtivad samast sündmusest tekkinud nõuete kogumi suhtes, mis on suunatud:
a) artikli 1 lõikes 2 nimetatud isiku või isikute ja isiku vastu, kelle teo, tegevusetuse või kohustuste täitmata jätmise eest artikli 1 lõikes 2 nimetatud isik või isikud vastutavad; või
b) laevaomaniku vastu, kelle laevalt osutatakse päästeteenuseid, ja päästja või päästjate vastu, kes tegutsevad selliselt laevalt, ja muu isiku vastu, kelle teo, tegevusetuse või kohustuste täitmata jätmise eest nimetatud isik või isikud vastutavad; või
c) päästja või päästjate vastu, kes ei tegutse laevalt või kes tegutsevad ainult laeval, millele nad osutavad päästeteenuseid, ja isiku vastu, kelle teo, tegevusetuse või kohustuste täitmata jätmise eest päästja või päästjad vastutavad.

2. Artikli 7 kohaselt määratud vastutuse piirmäärad kehtivad samast sündmusest tekkinud nõuete kogumi suhtes, mis on suunatud ühe või mitme artikli 1 lõikes 2 nimetatud isiku vastu seonduvalt artiklis 7 nimetatud laevaga, ja muu isiku vastu, kelle teo, tegevusetuse või kohustuste täitmata jätmise eest artikli 1 lõikes 2 nimetatud isik või isikud vastutavad.

Artikkel 10. Vastutuse piiramine vastutuse piiramise fondi moodustamiseta

1. Vastutuse piiratuse vastuväite võib esitada hoolimata sellest, et artiklis 11 nimetatud vastutuse piiramise fondi ei ole moodustatud. Osalisriik võib siiski siseriiklikus õiguses määrata, et kui selle riigi kohtusse on esitatud hagi sellise nõude täitmiseks, mille suhtes saab vastutust piirata, võib vastutav isik vastutuse piiramise õigust kasutada üksnes juhul, kui konventsiooni kohaselt on moodustatud vastutuse piiramise fond või kui vastutuse piiramise fond moodustatakse siis, kui vastutuse piiramise õigust kasutatakse.

2. Kui vastutuse piiramise õigust kasutatakse vastutuse piiramise fondi moodustamata, kohaldatakse artiklit 12.

3. Käesolevast artiklist tekkivad menetlusküsimused otsustatakse vastavalt selle osalisriigi siseriiklikele õigusaktidele, kus hagi on esitatud.


III peatükk
VASTUTUSE PIIRAMISE FOND

Artikkel 11. Fondi moodustamine

1. Iga vastutavaks peetav isik võib asutada kohtu või muu pädeva asutuse juurde fondi osalisriigis, kus on algatatud kohtumenetlus nõude kohta, mille suhtes saab vastutust piirata. Fond moodustatakse artiklites 6 ja 7 nimetatud summade suuruses, mis kehtivad nõuete suhtes, mille eest tuleb kõne alla isiku vastutus, koos intressidega vastutuse piiramiseks aluse andnud sündmuse toimumisest kuni fondi loomiseni. Sellisel viisil asutatud fondi kasutatakse ainult nende nõuete rahuldamiseks, mille suhtes on võimalik vastutust piirata.

2. Fondi võib moodustada kas summa deponeerimisega või tagatise andmisega, mida aktsepteeritakse vastavalt selle osalisriigi õigusaktidele, kus fond moodustatakse, ja mida kohus või mõni teine pädev asutus loeb küllaldaseks.

3. Loetakse, et artikli 9 lõike 1 punktis a, b või c või lõikes 2 nimetatud mõne isiku või tema kindlustusandja moodustatud fondi on asutanud kõik lõike 1 punktis a, b või c või lõikes 2 nimetatud isikud.

Artikkel 12. Fondi jagamine

1. Fond jagatakse võlausaldajate vahel võrdeliselt nende poolt fondi vastu esitatud kindlakstehtud nõuete suurusega, arvestades artikli 6 lõikeid 1, 2 ja 3 ning artiklit 7.

2. Kui vastutav isik või tema kindlustusandja on enne fondi jagamist rahuldanud fondi vastu esitatud nõude, siis omandab ta enda makstud summa ulatuses õigused, mis oleks konventsiooni kohaselt kuulunud hüvitise saanud isikule.

3. Lõikes 2 nimetatud õigust võib enda makstud hüvitise ulatuses kasutada ka muu kui lõikes nimetatud isik, kuid üksnes juhul, kui kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt on lubatud, et ta omandab sellised õigused.

4. Kui vastutav isik või muu isik tõendab, et temalt võidakse hiljem välja nõuda hüvitis või osa sellest, mille suhtes ta oleks saanud kasutada lõigetes 2 ja 3 nimetatud õigusi, kui hüvitis oleks makstud enne fondi jagamist, võib selle riigi kohus, kus fond on moodustatud, või muu pädev asutus määrata, et ajutiselt eraldatakse fondist piisav summa, mis võimaldaks sellisel isikul esitada oma nõue fondi vastu hiljem.

Artikkel 13. Muude nõuete esitamise keeld

1. Kui vastutuse piiramise fond on vastavalt artiklile 11 asutatud, ei saa fondi vastu nõude esitanud isik kasutada muud esitatud nõudega seotud õigust selle isiku ülejäänud vara vastu, kes on fondi asutanud või kelle nimel fond on asutatud.

2. Pärast vastutuse piiramise fondi asutamist artikli 11 kohaselt võib kohtu või muu pädeva asutuse korraldusel vabastada isikule, kelle nimel fond on moodustatud, kuuluva laeva või muu vara, mis on arestitud osalisriigis nõude tõttu, mida võidakse esitada vastutuse piiramise fondi vastu, või muu tagatise. Vabastamine tuleb otsustada alati juhul, kui vastutuse piiramise fond on moodustatud:
a) sadamas, kus juhtum leidis aset, või, kui see leidis aset väljaspool sadamat, esimeses sadamas, millesse laev pärast juhtumit sisse sõitis; või
b) reisija surma põhjustamise või talle kehavigastuse tekitamise nõuete puhul reisijate laevalt tuleku sadamas; või
c) lastile tekitatud kahju puhul lossimissadamas; või
d) riigis, kus arestimine toimus.

3. Lõigete 1 ja 2 reegleid kohaldatakse ainult siis, kui hagejal on võimalik esitada nõue vastutuse piiramise fondi vastu kohtule, kes fondi haldab, ning fond tegutseb reaalselt ja selle vahendeid saab nõude rahuldamiseks vabalt üle kanda.

Artikkel 14. Kohaldatav õigus

Käesolevat peatükki arvestades kohaldatakse vastutuse piiramise fondi moodustamisele, jagamisele ja kõigile sellega seotud protseduurireeglitele selle osalisriigi õigust, kus fond moodustati.


IV peatükk
KOHALDAMISALA

Artikkel 15

1. Konventsiooni kohaldatakse alati, kui artiklis 1 nimetatud isik esitab osalisriigi kohtus oma vastutuse piiratuse vastuväite või taotleb osalisriigi territooriumil laeva või muu vara või antud tagatise vabastamist. Sellest hoolimata võib iga osalisriik täielikult või osaliselt välistada konventsiooni kohaldamise artiklis 1 nimetatud isiku suhtes, kel osalisriigi kohtus konventsioonile tuginemise ajal ei ole alalist elukohta või peamist tegevuskohta osalisriigis, või laeva suhtes, millega seoses esitatakse vastutuse piiratuse vastuväide või mille aresti alt vabastamist taotletakse ja mis ülalpool märgitud ajal ei ole registreeritud üheski osalisriigis.

2. Osalisriik võib siseriiklikus õiguses kehtestada erisätted vastutuse piiramise kohta laevade suhtes, mis on:
a) selle riigi seaduste järgi määratud sõitmiseks siseveeteedel;
b) kergemad kui 300 tonni.

Osalisriik, kes kasutab käesolevas lõikes ettenähtud võimalust, informeerib depositaari siseriiklikus õiguses kehtestatud vastutuse piirmääradest või faktist, et sellised piirmäärad puuduvad.

3. Osalisriik võib siseriiklikus õiguses kehtestada erisätted vastutuse piiramise kohta nõuete puhul, mille tekkimise asjaolud välistavad teiste osalisriikide kodanike huvide esinemise.

4. Osalisriigi kohtud ei kohalda konventsiooni laevadele, mis on ehitatud või kohandatud puurimistööde jaoks ja mida kasutatakse selliste tööde läbiviimiseks:
a) kui see riik on siseriiklikus õiguses sätestanud kõrgema vastutuse piirmäära, kui on kindlaks määratud artiklis 6 või
b) kui see riik on ühinenud rahvusvahelise konventsiooniga, mis reguleerib vastutuse süsteemi selliste laevade suhtes.

Juhul kui kohaldub alapunkt a, teatab osalisriik sellest depositaarile.

5. Konventsiooni ei kohaldata:
a) õhkpadjal sõiduvahendite suhtes;
b) merepõhja loodusvarade või selle all asuva maapõue uurimiseks või kasutamiseks ehitatud ujuvplatvormide suhtes.


V peatükk
LÕPPARTIKLID

Artikkel 16. Allakirjutamine, ratifitseerimine ja ühinemine

1. Konventsioon on kõikidele riikidele allakirjutamiseks avatud Valitsustevahelise Merenduse Konsultatiivorganisatsiooni (IMCO)* (edaspidi organisatsioon) peakorteris alates 1977. aasta 1. veebruarist kuni 1977. aasta 31. detsembrini ja pärast seda tähtaega on konventsioon avatud ühinemiseks.

2. Riigid võivad saada konventsiooni osalisteks:
a) sellele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla kirjutades; või
b) sellele alla kirjutades tingimusega see järgnevalt ratifitseerida, vastu võtta või kinnitada, koos sellele järgneva ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamisega; või
c) sellega ühinedes.

3. Konventsioon ratifitseeritakse, võetakse vastu, kinnitatakse või sellega ühinetakse asjakohase dokumendi deponeerimisega organisatsiooni peasekretäri juurde (edaspidi peasekretär).

Artikkel 17. Jõustumine

1. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb aasta möödumisele päevast, mil kaksteist riiki on kas sellele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla kirjutanud või on deponeerinud vajalikud ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjad.

2. Riigi suhtes, kes deponeerib ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja või kirjutab konventsioonile ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla pärast seda, kui olid täidetud selle jõustumise tingimused, kuid enne jõustumise kuupäeva, ratifitseerimist, vastuvõtmist, kinnitamist või ühinemist või selle allakirjutamist ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita, jõustub konventsioon selle jõustumise päeval või selle kuu esimesel päeval, mis järgneb üheksakümne päeva möödumisele allakirjutamise või dokumendi deponeerimise kuupäevast, sõltuvalt sellest, milline kuupäev on hilisem.

3. Riigi suhtes, kellest edaspidi saab konventsiooni osaline, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb üheksakümne päeva möödumisele päevast, mil riik deponeeris oma ratifitseerimis- või ühinemiskirja.

4. Nende riikide vaheliste suhete jaoks, kes ratifitseerivad, võtavad vastu või kinnitavad konventsiooni või ühinevad sellega, asendab konventsioon ja tunnistab kehtetuks rahvusvahelise merelaevade omanike vastutuse piiramise konventsiooni, mis on koostatud 1957. aasta 10. oktoobril Brüsselis, ja rahvusvahelise merelaevade omanike vastutuse piiramise teatud reeglite ühtlustamise konventsiooni, millele on alla kirjutatud 1924. aasta 25. augustil Brüsselis.

Artikkel 18. Reservatsioonid

1. Riik võib allakirjutamise, ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise ajal jätta endale õiguse mitte kohaldada artikli 2 lõike 1 punkte d ja e. Konventsiooni oluliste sätete suhtes ei ole lubatud teha muud reservatsiooni.

2. Reservatsioonid, mis on tehtud allakirjutamise ajal, tuleb kinnitada ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise ajal.

3. Riik, kes on teinud reservatsiooni konventsiooni suhtes, võib selle peasekretärile saadetava teatega alati tagasi võtta. Reservatsiooni tagasivõtmine jõustub teate vastuvõtmise päeval. Kui teates on deklareeritud, et reservatsiooni tagasivõtmine jõustub teates määratud kuupäeval ja see on hilisem kui kuupäev, mil peasekretär on teate vastu võtnud, siis jõustub tagasivõtmine hilisemal kuupäeval.

Artikkel 19. Denonsseerimine

1. Osalisriik võib konventsiooni denonsseerida igal ajal pärast ühe aasta möödumist päevast, mil konventsioon selle osaliriigi suhtes jõustus.

2. Denonsseeritakse denonsseerimiskirja deponeerimisega peasekretäri juurde.

3. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb aasta möödumisele denonsseerimiskirja deponeerimisest, või denonsseerimiskirjas määratud pikema perioodi möödumisel.

Artikkel 20. Uuesti läbivaatamine ja muutmine

1. Organisatsioon võib konventsiooni uuesti läbivaatamiseks või muutmiseks kokku kutsuda konverentsi.

2. Organisatsioon kutsub konventsiooni uuesti läbivaatamiseks või muutmiseks kokku konventsiooni osalisriikide konverentsi vähemalt ühe kolmandiku osalisriikide nõudel.

3. Pärast konventsiooni muudatuse jõustumise kuupäeva loetakse ükskõik missugune deponeeritud ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskiri kehtivaks muudetud konventsiooni kohta, välja arvatud juhul, kui vastupidine kavatsus on märgitud asjaomases kirjas.

Artikkel 21. Piirmäärade ja arvestusühiku või rahaühiku uuesti läbivaatamine

1. Artiklile 20 vaatamata kutsub organisatsioon lõigete 2 ja 3 kohaselt konverentsi kokku ainult artiklites 6 ja 7 ning artikli 8 lõikes 2 kindlaksmääratud kogusummade muutmiseks või artikli 8 lõigetes 1 ja 2 kindlaksmääratud ühe või mõlema ühiku teiste ühikutega asendamiseks. Kogusummasid võib muuta ainult juhul, kui nende reaalväärtus on oluliselt muutunud.

2. Organisatsioon kutsub sellise konverentsi kokku vähemalt ühe neljandiku osalisriikide nõudmisel.

3. Otsus muuta kogusummasid või asendada ühikuid teiste arvestusühikutega tuleb vastu võtta konverentsil kohalviibivate ja hääletavate osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega.

4. Riik, kes deponeerib konventsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja või sellega ühinemise kirja pärast muudatuste jõustumist, kohaldab muudetud konventsiooni.

Artikkel 22. Depositaar

1. Konventsioon deponeeritakse peasekretäri juurde.

2. Peasekretär:
a) saadab konventsiooni tõestatud koopiad kõikidele riikidele, keda kutsuti osalema merinõuete korral vastutuse piiramise konverentsil, ja kõikidele teistele riikidele, kes ühinevad konventsiooniga;
b) teeb kõikidele riikidele, kes on konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud, teatavaks:
(i) iga uue allakirjutamise ja dokumendi deponeerimise ja reservatsiooni koos kuupäevadega;
(ii) konventsiooni või selle muudatuse jõustumise kuupäeva;
(iii) konventsiooni iga denonsseerimise ja selle jõustumise kuupäeva;
(iv) artiklitega 20 ja 21 vastavuses oleva iga muudatuse vastuvõtmise;
(v) iga teadaande, mida eeldab konventsiooni ükskõik milline artikkel.

3. Pärast konventsiooni jõustumist saadab peasekretär selle tõestatud koopia ÜRO sekretariaadile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 102.

Artikkel 23. Keeled

Konventsioon on koostatud ühes eksemplaris hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Koostatud novembrikuu üheksateistkümnendal päeval tuhande üheksasaja seitsmekümne kuuendal aastal Londonis.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

* Organisatsiooni nimi muudeti Rahvusvaheliseks Mereorganisatsiooniks (IMO) seoses 1982. aasta 22. mail jõustunud organisatsiooni konventsiooni muudatustega.

 

CONVENTION ON LIMITATION OF LIABILITY FOR MARITIME CLAIMS, 1976
19 November 1976, London


The States Parties to this Convention,

Having recognized the desirability of determining by agreement certain uniform rules relating to the limitation of liability for maritime claims,

Have decided to conclude a Convention for this purpose and have thereto agreed as follows:

Chapter I
THE RIGHT OF LIMITATION

Article 1. Persons entitled to limit liability

1. Shipowners and salvors, as hereinafter defined, may limit their liability in accordance with the rules of this Convention for claims set out in Article 2.

2. The term “shipowner” shall mean the owner, charterer, manager and operator of a seagoing ship.

3. Salvor shall mean any person rendering services in direct connexion with salvage operations. Salvage operations shall also include operations referred to in Article 2, paragraph 1(d), (e) and (f).

4. If any claims set out in Article 2 are made against any person for whose act, neglect or default the shipowner or salvor is responsible, such person shall be entitled to avail himself of the limitation of liability provided for in this Convention.

5. In this Convention the liability of a shipowner shall include liability in an action brought against the vessel itself.

6. An insurer of liability for claims subject to limitation in accordance with the rules of this Convention shall be entitled to the benefits of this Convention to the same extent as the assured himself.

7. The act of invoking limitation of liability shall not constitute an admission of liability.

Article 2. Claims subject to limitation

1. Subject to Articles 3 and 4 the following claims, whatever the basis of liability may be, shall be subject to limitation of liability:
(a) claims in respect of loss of life or personal injury or loss of or damage to property (including damage to harbour works, basins and waterways and aids to navigation), occurring on board or in direct connexion with the operation of the ship or with salvage operations, and consequential loss resulting therefrom;
(b) claims in respect of loss resulting from delay in the carriage by sea of cargo, passengers or their luggage;
(c) claims in respect of other loss resulting from infringement of rights other than contractual rights, occurring in direct connexion with the operation of the ship or salvage operations;
(d) claims in respect of the raising, removal, destruction or the rendering harmless of a ship which is sunk, wrecked, stranded or abandoned, including anything that is or has been on board such ship;
(e) claims in respect of the removal, destruction or the rendering harmless of the cargo of the ship;
(f) claims of a person other than the person liable in respect of measures taken in order to avert or minimize loss for which the person liable may limit his liability in accordance with this Convention, and further loss caused by such measures.

2. Claims set out in paragraph 1 shall be subject to limitation of liability even if brought by way of recourse or for indemnity under a contract or otherwise. However, claims set out under paragraph 1(d), (e) and (f) shall not be subject to limitation of liability to the extent that they relate to remuneration under a contract with the person liable.

Article 3 Claims excepted from limitation

The rules of this Convention shall not apply to:
(a) claims for salvage or contribution in general average;
(b) claims for oil pollution damage within the meaning of the International Convention on Civil Liability for Oil Pollution Damage, dated 29 November 1969 or of any amendment or Protocol thereto which is in force;
(c) claims subject to any international convention or national legislation governing or prohibiting limitation of liability for nuclear damage;
(d) claims against the shipowner of a nuclear ship for nuclear damage;
(e) claims by servants of the shipowner or salvor whose duties are connected with the ship or the salvage operations, including claims of their heirs, dependants or other persons entitled to make such claims, if under the law governing the contract of service between the shipowner or salvor and such servants the shipowner or salvor is not entitled to limit his liability in respect of such claims, or if he is by such law only permitted to limit his liability to an amount greater than that provided for in Article 6.

Article 4 Conduct barring limitation

A person liable shall not be entitled to limit his liability if it is proved that the loss resulted from his personal act or omission, committed with the intent to cause such loss, or recklessly and with knowledge that such loss would probably result.

Article 5. Counterclaims

Where a person entitled to limitation of liability under the rules of this Convention has a claim against the claimant arising out of the same occurrence, their respective claims shall be set off against each other and the provisions of this Convention shall only apply to the balance, if any.


Chapter II
LIMITS OF LIABILITY

Article 6. The general limits

1. The limits of liability for claims other than those mentioned in Article 7, arising on any distinct occasion, shall be calculated as follows:
(a) in respect of claims for loss of life or personal injury,
(i) 333,000 Units of Account for a ship with a tonnage not exceeding 500 tons,
(ii) for a ship with a tonnage in excess thereof, the following amount in addition to that mentioned in (i):
– for each ton from 501 to 3,000 tons, 500 Units of Account;
– for each ton from 3,001 to 30,000 tons, 333 Units of Account;
– for each ton from 30,001 to 70,000 tons, 250 Units of Account; and
– for each ton in excess of 70,000 tons, 167 Units of Account,
(b) in respect of any other claims,
(i) 167,000 Units of Account for a ship with a tonnage not exceeding 500 tons,
(ii) for a ship with a tonnage in excess thereof the following amount in addition to that mentioned in (i):
– for each ton from 501 to 30,000 tons, 167 Units of Account;
– for each ton from 30,001 to 70,000 tons, 125 Units of Account; and
– for each ton in excess of 70,000 tons, 83 Units of Account.

2. Where the amount calculated in accordance with paragraph 1(a) is insufficient to pay the claims mentioned therein in full, the amount calculated in accordance with paragraph 1(b) shall be available for payment of the unpaid balance of claims under paragraph 1(a) and such unpaid balance shall rank rateably with claims mentioned under paragraph 1(b).

3. However, without prejudice to the right of claims for loss of life or personal injury according to paragraph 2, a State Party may provide in its national law that claims in respect of damage to harbour works, basins and waterways and aids to navigation shall have such priority over other claims under paragraph 1(b) as is provided by that law.

4. The limits of liability for any salvor not operating from any ship or for any salvor operating solely on the ship to, or in respect of which he is rendering salvage services, shall be calculated according to a tonnage of 1,500 tons.

5. For the purpose of this Convention the ship’s tonnage shall be the gross tonnage calculated in accordance with the tonnage measurement rules contained in Annex I of the International Convention on Tonnage Measurement of Ships, 1969.

Article 7. The limit for passenger claims

1. In respect of claims arising on any distinct occasion for loss of life or personal injury to passengers of a ship, the limit of liability of the shipowner thereof shall be an amount of 46,666 Units of Account multiplied by the number of passengers which the ship is authorized to carry according to the ship’s certificate, but not exceeding 25 million Units of Account.

2. For the purpose of this Article “claims for loss of life or personal injury to passengers of a ship” shall mean any such claims brought by or on behalf of any person carried in that ship:
(a) under a contract of passenger carriage, or
(b) who, with the consent of the carrier, is accompanying a vehicle or live animals which are covered by a contract for the carriage of goods.

Article 8. Unit of Account

1. The Unit of Account referred to in Articles 6 and 7 is the Special Drawing Right as defined by the International Monetary Fund. The amounts mentioned in Articles 6 and 7 shall be converted into the national currency of the State in which limitation is sought, according to the value of that currency at the date the limitation fund shall have been constituted, payment is made, or security is given which under the law of that State is equivalent to such payment. The value of a national currency in terms of the Special Drawing Right, of a State Party which is a member of the International Monetary Fund, shall be calculated in accordance with the method of valuation applied by the International Monetary Fund in effect at the date in question for its operations and transactions. The value of a national currency in terms of the Special Drawing Right, of a State Party which is not a member of the International Monetary Fund, shall be calculated in a manner determined by that State Party.

2. Nevertheless, those States which are not members of the International Monetary Fund and whose law does not permit the application of the provisions of paragraph 1 may, at the time of signature without reservation as to ratification, acceptance or approval or at the time of ratification, acceptance, approval or accession or at any time thereafter, declare that the limits of liability provided for in this Convention to be applied in their territories shall be fixed as follows:
(a) in respect of Article 6, paragraph 1(a) at an amount of:
(i) 5 million monetary units for a ship with a tonnage not exceeding 500 tons,
(ii) for a ship with a tonnage in excess thereof, the following amount in addition to that mentioned in (i):
– for each ton from 501 to 3,000 tons, 7,500 monetary units;
– for each ton from 3,001 to 30,000 tons, 5,000 monetary units;
– for each ton from 30,001 to 70,000 tons, 3,750 monetary units; and
– for each ton in excess of 70,000 tons, 2,500 monetary units; and
(b) in respect of Article 6, paragraph 1(b), at an amount of:
(i) 2.5 million monetary units for a ship with a tonnage not exceeding 500 tons,
(ii) for a ship with a tonnage in excess thereof, the following amount in addition to that mentioned in (i):
– for each ton from 501 to 30,000 tons, 2,500 monetary units;
– for each ton from 30,001 to 70,000 tons, 1,850 monetary units; and
– for each ton in excess of 70,000 tons, 1,250 monetary units; and
– (c) in respect of Article 7, paragraph 1, at an amount of 700,000 monetary units multiplied by the number of passengers which the ship is authorized to carry according to its certificate, but not exceeding 375 million monetary units.

Paragraphs 2 and 3 of Article 6 apply correspondingly to sub-paragraphs (a) and (b) of this paragraph.

3. The monetary unit referred to in paragraph 2 corresponds to sixty-five and a half milligrammes of gold of millesimal fineness nine hundred. The conversion of the amounts referred to in paragraph 2 into the national currency shall be made according to the law of the State concerned.

4. The calculation mentioned in the last sentence of paragraph 1 and the conversion mentioned in paragraph 3 shall be made in such a manner as to express in the national currency of the State Party as far as possible the same real value for the amounts in Articles 6 and 7 as is expressed there in units of account. States Parties shall communicate to the depositary the manner of calculation pursuant to paragraph 1, or the result of the conversion in paragraph 3, as the case may be, at the time of the signature without reservation as to ratification, acceptance or approval, or when depositing an instrument referred to in Article 16 and whenever there is a change in either.

Article 9. Aggregation of claims

1. The limits of liability determined in accordance with Article 6 shall apply to the aggregate of all claims which arise on any distinct occasion:
(a) against the person or persons mentioned in paragraph 2 of Article 1 and any person for whose act, neglect or default he or they are responsible; or
(b) against the shipowner of a ship rendering salvage services from that ship and the salvor or salvors operating from such ship and any person for whose act, neglect or default he or they are responsible; or
(c) against the salvor or salvors who are not operating from a ship or who are operating solely on the ship to, or in respect of which, the salvage services are rendered and any person for whose act, neglect or default he or they are responsible.

2. The limits of liability determined in accordance with Article 7 shall apply to the aggregate of all claims subject thereto which may arise on any distinct occasion against the person or persons mentioned in paragraph 2 of Article 1 in respect of the ship referred to in Article 7 and any person for whose act, neglect or default he or they are responsible.

Article 10. Limitation of liability without constitution of a limitation fund

1. Limitation of liability may be invoked notwithstanding that a limitation fund as mentioned in Article 11 has not been constituted. However, a State Party may provide in its national law that, where an action is brought in its Courts to enforce a claim subject to limitation, a person liable may only invoke the right to limit liability if a limitation fund has been constituted in accordance with the provisions of this Convention or is constituted when the right to limit liability is invoked.

2. If limitation of liability is invoked without the constitution of a limitation fund, the provisions of Article 12 shall apply correspondingly.

3. Questions of procedure arising under the rules of this Article shall be decided in accordance with the national law of the State Party in which action is brought.


Chapter III
THE LIMITATION FUND

Article 11. Constitution of the fund

1. Any person alleged to be liable may constitute a fund with the Court or other competent authority in any State Party in which legal proceedings are instituted in respect of claims subject to limitation. The fund shall be constituted in the sum of such of the amounts set out in Articles 6 and 7 as are applicable to claims for which that person may be liable, together with interest thereon from the date of the occurrence giving rise to the liability until the date of the constitution of the fund. Any fund thus constituted shall be available only for the payment of claims in respect of which limitation of liability can be invoked.

2. A fund may be constituted, either by depositing the sum, or by producing a guarantee acceptable under the legislation of the State Party where the fund is constituted and considered to be adequate by the Court or other competent authority.

3. A fund constituted by one of the persons mentioned in paragraph 1(a), (b) or (c) or paragraph 2 of Article 9 or his insurer shall be deemed constituted by all persons mentioned in paragraph 1(a), (b) or (c) or paragraph 2, respectively.

Article 12. Distribution of the fund

1. Subject to the provisions of paragraphs 1, 2 and 3 of Article 6 and of Article 7, the fund shall be distributed among the claimants in proportion to their established claims against the fund.

2. If, before the fund is distributed, the person liable, or his insurer, has settled a claim against the fund such person shall, up to the amount he has paid, acquire by subrogation the rights which the person so compensated would have enjoyed under this Convention.

3. The right of subrogation provided for in paragraph 2 may also be exercised by persons other than those therein mentioned in respect of any amount of compensation which they may have paid, but only to the extent that such subrogation is permitted under the applicable national law.

4. Where the person liable or any other person establishes that he may be compelled to pay, at a later date, in whole or in part any such amount of compensation with regard to which such person would have enjoyed a right of subrogation pursuant to paragraphs 2 and 3 had the compensation been paid before the fund was distributed, the Court or other competent authority of the State where the fund has been constituted may order that a sufficient sum shall be provisionally set aside to enable such person at such later date to enforce his claim against the fund.

Article 13. Bar to other actions

1. Where a limitation fund has been constituted in accordance with Article 11, any person having made a claim against the fund shall be barred from exercising any right in respect of such claim against any other assets of a person by or on behalf of whom the fund has been constituted.

2. After a limitation fund has been constituted in accordance with Article 11, any ship or other property, belonging to a person on behalf of whom the fund has been constituted, which has been arrested or attached within the jurisdiction of a State Party for a claim which may be raised against the fund, or any security given, may be released by order of the Court or other competent authority of such State. However, such release shall always be ordered if the limitation fund has been constituted:
(a) at the port where the occurrence took place, or, if it took place out of port, at the first port of call thereafter; or
(b) at the port of disembarkation in respect of claims for loss of life or personal injury; or
(c) at the port of discharge in respect of damage to cargo; or
(d) in the State where the arrest is made.

3. The rules of paragraphs 1 and 2 shall apply only if the claimant may bring a claim against the limitation fund before the Court administering that fund and the fund is actually available and freely transferable in respect of that claim.

Article 14. Governing law

Subject to the provisions of this Chapter the rules relating to the constitution and distribution of a limitation fund, and all rules of procedure in connexion therewith, shall be governed by the law of the State Party in which the fund is constituted.


Chapter IV
SCOPE OF APPLICATION

Article 15

1. This Convention shall apply whenever any person referred to in Article 1 seeks to limit his liability before the Court of a State Party or seeks to procure the release of a ship or other property or the discharge of any security given within the jurisdiction of any such State. Nevertheless, each State Party may exclude wholly or partially from the application of this Convention any person referred to in Article 1 who at the time when the rules of this Convention are invoked before the Courts of that State does not have his habitual residence in a State Party or does not have his principal place of business in a State Party or any ship in relation to which the right of limitation is invoked or whose release is sought and which does not at the time specified above fly the flag of a State Party.

2. A State Party may regulate by specific provisions of national law the system of limitation of liability to be applied to vessels which are:
(a) according to the law of that State, ships intended for navigation on inland waterways
(b) ships of less than 300 tons.

A State Party which makes use of the option provided for in this paragraph shall inform the depositary of the limits of liability adopted in its national legislation or of the fact that there are none.

3. A State Party may regulate by specific provisions of national law the system of limitation of liability to be applied to claims arising in cases in which interests of persons who are nationals of other States Parties are in no way involved.

4. The Courts of a State Party shall not apply this Convention to ships constructed for, or adapted to, and engaged in, drilling:
(a) when that State has established under its national legislation a higher limit of liability than that otherwise provided for in Article 6; or
(b) when that State has become party to an international convention regulating the system of liability in respect of such ships.

In a case to which sub-paragraph (a) applies that State Party shall inform the depositary accordingly.

5. This Convention shall not apply to:
(a) air-cushion vehicles;
(b) floating platforms constructed for the purpose of exploring or exploiting the natural resources of the sea-bed or the subsoil thereof.


Chapter V
FINAL CLAUSES

Article 16. Signature, ratification and accession

1. This Convention shall be open for signature by all States at the Headquarters of the Inter-Governmental Maritime Consultative Organization (hereinafter referred to as “the Organization”) from 1 February 1977 until 31 December 1977 and shall thereafter remain open for accession.

2. All States may become parties to this Convention by:
(a) signature without reservation as to ratification, acceptance or approval; or
(b) signature subject to ratification, acceptance or approval followed by ratification, acceptance or approval; or
(c) accession.

3. Ratification, acceptance, approval or accession shall be effected by the deposit of a formal instrument to that effect with the Secretary-General of the Organization (hereinafter referred to as “the Secretary-General”).

Article 17. Entry into force

1. This Convention shall enter into force on the first day of the month following one year after the date on which twelve States have either signed it without reservation as to ratification, acceptance or approval or have deposited the requisite instruments of ratification, acceptance, approval or accession.

2. For a State which deposits an instrument of ratification, acceptance, approval or accession, or signs without reservation as to ratification, acceptance or approval, in respect of this Convention after the requirements for entry into force have been met but prior to the date of entry into force, the ratification, acceptance, approval or accession or the signature without reservation as to ratification, acceptance or approval, shall take effect on the date of entry into force of the Convention or on the first day of the month following the ninetieth day after the date of the signature or the deposit of the instrument, whichever is the later date.

3. For any State which subsequently becomes a Party to this Convention, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of ninety days after the date when such State deposited its instrument.

4. In respect of the relations between States which ratify, accept, or approve this Convention or accede to it, this Convention shall replace and abrogate the International Convention relating to the Limitation of the Liability of Owners of Sea-going Ships, done at Brussels on 10 October 1957, and the International Convention for the Unification of certain Rules relating to the Limitation of Liability of the Owners of Sea-going Vessels, signed at Brussels on 25 August 1924.

Article 18. Reservations

1. Any State may, at the time of signature, ratification, acceptance, approval or accession, reserve the right to exclude the application of Article 2 paragraph 1(d) and (e). No other reservations shall be admissible to the substantive provisions of this Convention.

2. Reservations made at the time of signature are subject to confirmation upon ratification, acceptance or approval.

3. Any State which has made a reservation to this Convention may withdraw it at any time by means of a notification addressed to the Secretary-General. Such withdrawal shall take effect on the date the notification is received. If the notification states that the withdrawal of a reservation is to take effect on a date specified therein, and such date is later than the date the notification is received by the Secretary-General, the withdrawal shall take effect on such later date.

Article 19. Denunciation

1. This Convention may be denounced by a State Party at any time one year from the date on which the Convention entered into force for that Party.

2. Denunciation shall be effected by the deposit of an instrument with the Secretary-General.

3. Denunciation shall take effect on the first day of the month following the expiration of one year after the date of deposit of the instrument, or after such longer period as may be specified in the instrument.

Article 20. Revision and amendment

1. A Conference for the purpose of revising or amending this Convention may be convened by the Organization.

2. The Organization shall convene a Conference of the States Parties to this Convention for revising or amending it at the request of not less than one-third of the Parties.

3. After the date of the entry into force of an amendment to this Convention, any instrument of ratification, acceptance, approval or accession deposited shall be deemed to apply to the Convention as amended, unless a contrary intention is expressed in the instrument.

Article 21. Revision of the limitation amounts and of Unit of Account or monetary unit

1. Notwithstanding the provisions of Article 20, a Conference only for the purposes of altering the amounts specified in Articles 6 and 7 and in Article 8, paragraph 2, or of substituting either or both of the Units defined in Article 8, paragraphs 1 and 2, by other units shall be convened by the Organization in accordance with paragraphs 2 and 3 of this Article. An alteration of the amounts shall be made only because of a significant change in their real value.

2. The Organization shall convene such a Conference at the request of not less than one fourth of the States Parties.

3. A decision to alter the amounts or to substitute the Units by other units of account shall be taken by a two-thirds majority of the States Parties present and voting in such Conference.

4. Any State depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession to the Convention, after entry into force of an amendment, shall apply the Convention as amended.

Article 22. Depositary

1. This Convention shall be deposited with the Secretary-General.

2. The Secretary-General shall:
(a) transmit certified true copies of this Convention to all States which were invited to attend the Conference on Limitation of Liability for Maritime Claims and to any other States which accede to this Convention;
(b) inform all States which have signed or acceded to this Convention of:
(i) each new signature and each deposit of an instrument and any reservation thereto together with the date thereof;
(ii) the date of entry into force of this Convention or any amendment thereto;
(iii) any denunciation of this Convention and the date on which it takes effect;
(iv) any amendment adopted in conformity with Articles 20 or 21;
(v) any communication called for by any Article of this Convention.

3. Upon entry into force of this Convention, a certified true copy thereof shall be transmitted by the Secretary-General to the Secretariat of the United Nations for registration and publication in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations.

Article 23. Languages

This Convention is established in a single original in the English, French, Russian and Spanish languages, each text being equally authentic.

Done at London this nineteenth day of November one thousand nine hundred and seventy-six.

In witness whereof the undersigned being duly authorized for that purpose have signed this Convention.

 

Õiend
Metaandmetes parandatud akti kuupäev ja jõustumise aeg, lisatud seosed.