Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Nõuded gaasi- ja abiseadmele, selle teabega varustamisele ja vastavusmärgi paigaldamisele

Vastu võetud 28.06.2002 nr 25

Määrus kehtestatakse «Küttegaasi ohutuse seaduse» (RT I 2002, 49, 311) § 3 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse nõuded gaasi- ja abiseadmele, nõuded nende teabega varustamisele ja vastavusmärgi paigaldamisele.

§ 2. Gaasiseadme tavapärane kasutamine

Gaasiseadme tavapärane kasutamine käesoleva määruse tähenduses on gaasiseadme kasutamine, kui:
1) gaasiseade on nõuetekohaselt paigaldatud ja seadet hooldatakse regulaarselt vastavalt tootja juhistele;
2) gaasiseadmes kasutatava küttegaasi kvaliteet ja küttegaasi rõhk varieeruvad tavapärases ulatuses;
3) gaasiseadet kasutatakse ettenähtud otstarbel või muul mõistlikul viisil.

2. peatükk
NÕUDED GAASI- JA ABISEADMELE

§ 3. Nõuded materjalidele

(1) Gaasiseadme valmistamisel kasutatavad materjalid peavad sobima ettenähtud otstarbel kasutamiseks ning olema neile eeldatavasti mõju avaldavatele tehnilistele, keemilistele ja termilistele tingimustele vastupidavad.

(2) Gaasiseadme tootja peab tagama ohutuse seisukohalt tähtsate materjalide nõuetele vastavad omadused.

§ 4. Üldnõuded

(1) Gaasiseade tuleb valmistada nii, et see töötaks ohutult ja ei põhjustaks tavapärasel kasutamisel ohtu inimesele ja varale.

(2) Gaasiseade peab olema toodetud nii, et tavapärasel kasutamisel ei esineks ebakõlasid, moonutusi, katkiminekut ja kulumist, mis tõenäoliselt vähendavad selle ohutust.

(3) Gaasiseadme käivitamisel ja kasutamise käigus tekkiv kondenseerumine ei tohi mõjutada gaasiseadme ohutust.

(4) Gaasiseade tuleb kavandada ja valmistada nii, et välise tuleohu korral oleks plahvatusoht viidud miinimumini.

(5) Gaasiseade tuleb projekteerida ja valmistada nii, et oleks välistatud vee ja mittevajaliku õhu tungimine gaasiringi.

(6) Omatarbeenergiavarustuse normaalse kõikumise korral peab gaasiseade jätkama ohutut töötamist.

(7) Gaasiseadme omatarbeenergiavarustuse suur kõikumine, katkemine või taastumine ei tohi tekitada ohtlikku olukorda.

(8) Gaasiseadmed tuleb kavandada ja valmistada nii, et oleks välistatud elektrist tulenev oht.

(9) Gaasiseadme surve all olevad osad peavad vastu pidama neile mõjuvatele mehhaanilistele ja termilistele pingetele selliselt, et ei tekiks ohutust mõjutavaid muutusi.

(10) Gaasiseade peab olema kavandatud ja valmistatud selliselt, et ohutus-, juhtimis- või reguleerseadme rike ei põhjustaks ohtlikku olukorda.

(11) Kui gaasiseade on varustatud ohutus- ja juhtimisseadmetega, ei tohi juhtimisseadme töö domineerida ohutusseadme üle.

(12) Gaasiseadme osad, mis on paigaldatud või seadistatud gaasiseadme valmistamise ajal ja ei ole ettenähtud käsitsemiseks gaasiseadme paigaldaja või kasutaja poolt, peavad olema asjakohaselt kaitstud.

(13) Hoovad ning teised juhtimis- ja seadistusseadmed peavad olema selgelt märgistatud, andmaks asjakohasid juhiseid nende väära käsitlemise vältimiseks, ning olema kavandatud nii, et oleks välistatud juhukäsitsemine.

§ 5. Nõuded põlemata gaasi eraldumisele

(1) Gaasiseadmed peavad olema valmistatud selliselt, et lekkiva küttegaasi hulk ei oleks ohtlik.

(2) Gaasiseadmed peavad olema valmistatud nii, et küttegaasi eraldumine süütamise ja taassüütamise ajal ning pärast leegi kustumist oleks piiratud, vältimaks põlemata küttegaasi ohtlikku kogunemist gaasiseadmesse.

(3) Gaasiseadmed, mis on mõeldud kasutamiseks sisetingimustes ja -ruumides, peavad olema varustatud eriseadmega, mis hoiaks nendes kohtades ja ruumides ära põlemata küttegaasi ohtliku kogunemise.

(4) Gaasiseadmeid, millel ei ole lõikes 3 nimetatud seadet, võib kasutada ainult kohtades, kus on põlemata küttegaasi ohtliku kogunemise vältimiseks piisav ventilatsioon. Suurköökides kasutatavad gaasiseadmed ja gaasiseadmed, mis töötavad toksilisi komponente sisaldaval küttegaasil, peavad olema varustatud lõikes 3 nimetatud seadmega.

§ 6. Nõuded süütamisele

Gaasiseade peab olema valmistatud nii, et tavapärasel kasutamisel oleks tagatud gaasiseadme:
1) ladus süütamine ja taassüütamine;
2) ühtlane süütamine.

§ 7. Nõuded põlemisele

(1) Gaasiseade peab olema valmistatud nii, et tavapärase kasutamise korral oleks tagatud leegi stabiilsus ja põlemisel tekkivad jääkproduktid ei sisaldaks lubamatus kontsentratsioonis tervisele kahjulikke aineid.

(2) Gaasiseade peab olema valmistatud nii, et tavapärase kasutamise korral ei esineks põlemisjääkide juhuslikku eraldumist.

(3) Gaasiseade, mis on ühendatud põlemisjääkide eemaldamiseks mõeldud lõõriga, peab olema valmistatud selliselt, et halbade tõmbetingimuste korral ei eralduks asjaomasesse ruumi ohtlikus koguses põlemisjääke.

(4) Kodumajapidamises kasutatavad lõõrist sõltumatud kütteseadmed ja lõõrita kiirboilerid ei tohi põhjustada asjaomases ruumis või kohas sellist süsinikmonooksiidi kontsentratsiooni, mis võiks ohustada selle mõju alla sattunud inimese tervist, pidades silmas mõju eeldatavat aega.

§ 8. Nõuded energia kasutamisele

Gaasiseadmed peavad olema valmistatud nii, et arvestades tehnilist taset ja ohutust, oleks tagatud energia ratsionaalne kasutamine.

§ 9. Nõuded temperatuurile

(1) Gaasiseadme osad, mis on ette nähtud paigutamiseks põranda või teiste pindade vahetusse lähedusse, ei tohi kuumeneda sellise temperatuurini, mis põhjustaks ümbritsevale ohtliku olukorra.

(2) Käsitsemiseks ette nähtud nuppude ja hoobade pinnatemperatuur ei tohi endast kujutada ohtu gaasiseadme kasutajatele.

(3) Koduseks kasutamiseks ette nähtud gaasiseadme väliste osade, väljaarvatud soojuse ülekandmisega seotud pindade ja osade, pinnatemperatuur ei tohi töötamisel põhjustada ohtu kasutajatele, eriti lastele, arvestades viimaste puhul asjakohast reageerimisaega.

§ 10. Toiduained ja sanitaarvesi

Gaasiseadme valmistamisel kasutatavad materjalid, seadmed ja nende osad, mis võivad puutuda kokku toidu või sanitaarveega, ei tohi kahjustada viimaste kvaliteeti.

§ 11. Nõuded abiseadmele

Käesolevas peatükis gaasiseadmele esitatud nõuded laienevad abiseadmele niivõrd, kuivõrd see on vajalik ohutuse tagamiseks.

3. peatükk
NÕUDED TEABEGA VARUSTAMISELE

§ 12. Gaasiseadme teabega varustamine

(1) Kõik turule lastud gaasiseadmed peavad olema varustatud eestikeelsete:
1) paigaldajale mõeldud tehniliste juhistega;
2) kasutajale mõeldud kasutus- ja hooldusjuhenditega;
3) asjakohaste hoiatusmärgistega, mis peavad olema ka pakendil.

(2) Kasutajale mõeldud kasutus- ja hooldusjuhendid peavad sisaldama kogu ohutu kasutamise tagamiseks vajaminevat informatsiooni. Eriti tuleb kasutaja tähelepanu pöörata mis tahes kasutamispiirangutele.

§ 13. Tehnilised juhised

(1) Paigaldajale mõeldud tehnilised juhised peavad sisaldama kõiki vajalikke paigaldus-, seadistus- ja hooldusjuhendeid, tagamaks nende tööde korrektne tegemine ja gaasiseadme ohutu kasutamine.

(2) Tehnilised juhised peavad sisaldama järgmisi andmeid:
1) kasutatav küttegaasi liik;
2) kasutatav küttegaasi rõhk;
3) põlemiseks vajalik värske õhu hulk;
4) kui gaasiseadet ei ole varustatud § 5 lõikes 3 nimetatud seadmega, siis ohtlikus koguses põlemata küttegaasi segude tekkimise vältimiseks vajalik värske õhu hulk;
5) põlemissaaduste hajutamiseks vajalikud tingimused;
6) puhurpõleti ja sellise puhurpõletiga varustamiseks ettenähtud küttekeha omadused ning nõuded kokkupanemisele, aitamaks kaasa valmis gaasiseadmele kehtestatud nõuetele vastavuse saavutamisele, ja kui see on asjakohane, ka tootja poolt soovitatavate koostekombinatsioonide loetelu.

§ 14. Kasutuspiirangute esitamine

Gaasiseadmel ja pakendil olev märgistus peab selgelt määratlema kasutatava küttegaasi liigi, töörõhu ja piirangud gaasiseadme kasutamisele, eriti kasutamispiirangu, mis näeb ette gaasiseadme paigaldamise ainult piisava ventilatsiooniga kohtades.

§ 15. Abiseadme teabega varustamine

(1) Abiseadmega peab olema kaasas sertifikaat, mis tõendab abiseadme vastavust «Küttegaasi ohutuse seaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning esitab abiseadet iseloomustavad tunnused ja sisaldab gaasiseadmega ühendus- ja paigaldusjuhiseid.

(2) Abiseade peab olema varustatud paigaldus-, seadistus-, kasutus- ja hooldusjuhendiga.

(3) Abiseade, mis on mõeldud gaasiseadmega ühendamiseks, peab olema kavandatud ja toodetud selliselt, et see paigaldamisjuhendi kohaselt ühendatuna täidaks korrektselt oma eesmärki.

4. peatükk
VASTAVUSMÄRGI PAIGALDAMINE

§ 16. Vastavusmärk

(1) «Küttegaasi ohutuse seaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastav gaasiseade, mille nõuetele vastavus on tõendatud «Küttegaasi ohutuse seaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras, tuleb enne turule laskmist varustada vastavusmärgiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määrusele nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise kord» (RT I 2000, 98, 635) käesolevast määrusest tulenevate erisustega.

(2) Vastavusmärk ja sellega kaasnevad §-s 17 nimetatud andmed tuleb paigaldada nähtavalt, kergesti loetavalt ja püsivalt gaasiseadmele või selle kinnitatud andmeplaadile. Andmeplaat peab olema projekteeritud selliselt, et seda ei oleks võimalik uuesti kasutada.

(3) Gaasiseadme märgistus ei tohi sisaldada märke, mida võib ekslikult pidada vastavusmärgiks.

(4) Kui gaasiseadmele kehtestatakse nõuded teise seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, mis samuti näeb ette vastavusmärgi paigaldamise, peab vastavusmärk kinnitama, et gaasiseade vastab kõigi nende õigusaktide nõuetele.

§ 17. Vastavusmärgiga kaasnevad andmed

(1) Vastavusmärgile peab järgnema vastavusmärgi paigaldamise aasta viimased kaks numbrit ja pistelist kontrolli, kvaliteedisüsteemi järelevalvet või gaasiseadme tõendamist teostanud teavitatud asutuse registreeringunumber.

(2) Vastavusmärk tuleb paigaldada gaasiseadmele või tema andmeplaadile koos järgnevate andmetega:
1) tootja nimi või identifitseerimist võimaldav tähis;
2) gaasiseadme kaubanduslik nimetus;
3) kui see on asjakohane, siis elektritoite tüüp;
4) gaasiseadme kategooria.

(3) Vajadusel võib vastavusmärgile lisada gaasiseadme paigaldamiseks vajalikku informatsiooni.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 18. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud 4. peatükk, mis jõustub vastavasisulise välislepingu jõustumisel või Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem.
¹ 90/396/EMÜ (EÜT L 196, 26.07.1990 lk 0015–0029).

Minister Liina TÕNISSON

Kantsler Marika PRISKE