Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ülikooliseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 12.06.2002

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 28. juuni 2002. a otsusega nr 198

I. Ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 25, 140; 78, 496; 2001, 16, 71; 2002, 21, 117) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2. Seaduses kasutatavad mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) ainepunkt – arvestuslik ühik, milles arvutatakse õppemahtu. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti;
2) akadeemiline kraad – bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad, mille ülikool annab vastava kõrgharidusastme õppekava täitnud ja lõputöö kaitsnud või lõpueksami sooritanud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument;
3) akrediteerimine – tegevus, mille käigus antakse hinnang ning võetakse vastu otsus ülikooli ning tema õppekavade vastavuse kohta seaduse ja standarditega kehtestatud nõuetele;
4) bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe – õpe arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneri õppe ning klassiõpetaja õpetajakoolituse õppekavade järgi, mille läbimine annab magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni;
5) ametialane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine asjatundlikuks otsustamiseks ja otsuste täitmiseks juhtimises, valitsemises, haldamises ja sidustamises;
6) erialane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine mingil (eri)alal asjatundjana tegutsemiseks;
7) kutsealane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine, millega kaasneb eetiline valmisolek erialaseks ja ametialaseks tegevuseks;
8) kvalifikatsioon – dokumentaalselt tõestatud nõutav teadmiste ja oskuste tase;
9) kõrgharidus, sealhulgas rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi omandatav kõrgharidus – keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument;
10) kõrgharidusstandard – Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtsed nõuded kõrghariduse tasemel toimuvale õppele, mis määravad kindlaks õppevaldkonnad ja -suunad, õppe eesmärgid ja kogumahu, õppekavale esitatavad üld- ja erinõuded, sealhulgas õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded, ning õppeasutusele esitatavad üld- ja erinõuded õppejõudude kohta, sealhulgas nõuded õppekava alusel õpet läbiviivate õppejõudude teaduslikule, pedagoogilisele ja erialasele kvalifikatsioonile;
11) riiklik koolitustellimus – Haridusministeeriumi ja ülikooli vahelise halduslepinguga määratud lõpetajate arv kõrgharidusastmeti õppevaldkonnas, vajadusel õppesuunal või õppekaval, mille ülikool on kohustatud õppe nominaalkestuse lõpuks tagama ja mida Haridusministeerium on kohustatud õppe nominaalkestuse jooksul riigieelarvest Haridusministeeriumi eelarve kaudu finantseerima;
12) teaduskraad – doktorikraad, mille ülikool annab doktoritöö kaitsnud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument;
13) õppekava – õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused;
14) õppekoha arvestuslik maksumus – konkreetse õppekoha arvestuslik hind, mis saadakse õppekoha baasmaksumuse korrutamisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud koefitsientidega õppevaldkonnale, vajadusel õppesuunale või erandina õppekavale;
15) õppekoha baasmaksumus – kõrghariduse taseme iga õppe õppekoha minimaalmaksumus, mille Vabariigi Valitsus kehtestab igal aastal ja mis sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi, välja arvatud kulutused investeeringutele, mis kuuluvad riiklikku investeeringute programmi;
16) õppekulud – ülikooli kulutused ühe õppekoha finantseerimiseks konkreetsel õppeaastal;
17) õppesuund – kõrgharidusstandardis kehtestatud hariduse liigituse osa, mis kuulub õppevaldkonda ning hõlmab teoreetilistelt alustelt lähedasi õppekavade rühmi;
18) õppevaldkond – kõrgharidusstandardis kehtestatud hariduse liigituse osa, mis hõlmab sisult lähedasi õppesuundi;
19) ülikool – õppe-, kultuuri- ja teadusasutus, kus üliõpilasel on võimalik omandada akadeemiline kõrgharidus ja ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses kõrgharidus rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi.»

§ 2. Paragrahv 13¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 13¹. Riiklik koolitustellimus

(1) Riikliku koolitustellimuse esitab ülikoolile Haridusministeerium, lähtudes prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul, ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning ülikoolide ettepanekutest, samuti riiklikuks koolitustellimuseks riigieelarves ette nähtud vahenditest.

(2) Riiklik koolitustellimus vormistatakse ülikooli ja Haridusministeeriumi vahelise halduslepinguna. Lepingus määratakse:
1) lõpetajate arv kõrgharidusastmeti vastavalt õppevaldkondadele, vajadusel õppesuundadele või õppekavadele;
2) õppe nominaalkestus;
3) ülikoolile riikliku koolitustellimuse täitmiseks riigieelarvest raha eraldamise kord;
4) poolte vastutus.

(3) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Õppevaldkondade koefitsiendid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus võib koefitsiente õppesuuniti ja õppekavati diferentseerida.

(5) Ülikool moodustab riikliku koolitustellimuse täitmiseks vajaliku arvu õppekohti positiivselt akrediteeritud õppekavade alusel. Ülikool võib moodustada õppekohti ka akrediteerimata õppekavade alusel, kui riikliku koolitustellimuse lepingus nii kokku lepitakse.

(6) Haridusministeerium finantseerib õppekohti vastavalt riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud magistrikraadiga lõpetajate arvule. Finantseerimine toimub magistriõppe õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses bakalaureuseõppe nominaalkestuse algusest magistriõppe nominaalkestuse lõpuni, kuid mitte kauem kui viis aastat. Ülikool moodustab riikliku koolitustellimuse alusel iga magistriõppe õppekoha kohta selle arvestusliku maksumuse eest vähemalt 1,5 bakalaureuseõppe õppekohta.

(7) Haridusministeerium võib riikliku koolitustellimuse lepingus kokkulepitud õppekavadel finantseerida õppekohti vastavalt riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud bakalaureusekraadiga lõpetajate arvule. Finantseerimine toimub bakalaureuseõppe õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses bakalaureuseõppe nominaalkestuse jooksul.

(8) Haridusministeerium võib riikliku koolitustellimuse lepingus kokkulepitud õppekavadel finantseerida õppekohti vastavalt riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud magistrikraadiga lõpetajate arvule. Finantseerimine toimub magistriõppe õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses magistriõppe nominaalkestuse jooksul.

(9) Kui pärast bakalaureuseõppe ja magistriõppe, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhtudel bakalaureuseõppe või lõikes 8 nimetatud juhtudel magistriõppe nominaalkestuse lõppemist on ülikooli magistrikraadiga või lõikes 7 nimetatud juhtudel bakalaureusekraadiga lõpetanute arv väiksem riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud lõpetajate arvust, on Haridusministeeriumil järgmise riikliku koolitustellimuse esitamisel õigus riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus.

(10) Haridusministeerium finantseerib riikliku koolitustellimuse täitmiseks bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes vastava arvu õppekohti selle õppe õppekohtade arvestusliku maksumuse ulatuses nende nominaalkestuse lõpuni.

(11) Kui pärast bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe nominaalkestuse lõppemist on selles õppes ülikooli lõpetanud isikute arv väiksem riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud lõpetajate arvust, on Haridusministeeriumil järgmise riikliku koolitustellimuse esitamisel õigus riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus.

(12) Haridusministeerium katab riikliku koolitustellimuse lepingu täitmiseks doktoriõppe kulud kahel esimesel õppeaastal võrdsetes osades 60 protsendi ulatuses summast, mis saadakse riikliku koolitustellimusega määratud doktorikraadiga lõpetajate arvu korrutamisel doktoriõppe õppekoha baasmaksumusega. Pärast doktoriõppe nominaalkestuse lõppemist katab Haridusministeerium doktoriõppe kulud 40 protsendi ulatuses summast, mis saadakse selleks tähtajaks kaitstud doktorikraadide arvu (kuid mitte rohkem kui riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud doktorikraadiga lõpetajate koguarvu) korrutamisel doktoriõppe õppekoha baasmaksumusega.»

§ 3. Paragrahvi 13² lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Seadust täiendatakse §-ga 13⁴ järgmises sõnastuses:

« § 13⁴. Välisriigis õppimise toetamine

Haridusministeerium võib riigieelarves riiklikuks koolitustellimuseks ette nähtud vahenditest toetada üliõpilase õppimist välisriigi ülikoolis või samaväärses õppeasutuses riigile prioriteetsetel erialadel. Üliõpilase õppimise toetamine ja sellest tulenevad üliõpilase kohustused vormistatakse Haridusministeeriumi ja üliõpilase või Haridusministeeriumi, üliõpilase ja tööandja vahelise lepinguga.»

§ 5. Paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kõikidel keskharidusega või sellele vastava kvalifikatsiooniga isikutel on võrdne õigus konkureerida ülikooli astumiseks.»

§ 6. Paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Õppekorralduse aluseks on ülikooli koostatud ja kehtestatud kõikidele õppevormidele ühtsed kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad. Pärast õppekava kinnitamist ülikooli nõukogus kantakse kõrgharidusstandardile vastav õppekava Haridusministeeriumi õppekavade registrisse. Ülikooli õppekava registreerimise korra kehtestab haridusminister määrusega.»

§ 7. Paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 24. Kõrgharidusastmed

(1) Ülikoolis omandatakse kõrgharidus kolmel astmel: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses võib omandada kõrghariduse rakenduskõrgharidusõppes, mis on üheastmeline.

(2) Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes omandatav kõrgharidus on kaheastmeline.»

§ 8. Paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Paragrahvid 26–29¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 26. Rakenduskõrgharidusõpe

(1) Rakenduskõrgharidusõpe võib toimuda ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses lähtuvalt regionaalsetest vajadustest.

(2) Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele ülikoolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 54, 350; 78, 496; 2001, 65, 375) rakenduskõrgharidusõpet ja rakenduskõrgharidusõppe õppejõude reguleerivad sätted.

§ 27. Bakalaureuseõpe

(1) Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

(2) Bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.

(3) Bakalaureuseõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

(4) Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureuseeksami sooritamise või bakalaureusetöö kaitsmisega. Bakalaureuseõppe lõpetanud isikule antakse bakalaureusekraad.

(5) Bakalaureuseõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 28. Magistriõpe

(1) Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi.

(2) Magistriõppe nominaalkestus on üks kuni kaks aastat.

(3) Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon.

(4) Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmise või magistrieksami sooritamisega. Magistriõppe lõpetanud isikule antakse magistrikraad.

(5) Magistriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

§ 29. Doktoriõpe

(1) Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused.

(2) Doktoriõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.

(3) Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

(4) Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega. Doktoriõppe lõpetanud isikule antakse teaduskraad – doktorikraad.

(5) Ülikooli nõukogu kehtestatud korras on doktoritöö kaitsmine ja doktorikraadi andmine võimalik doktoriõpinguid läbimata.

§ 29¹. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe

(1) Arstiõppe ja loomaarstiõppe nominaalkestus on kuus aastat. Proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe, ehitusinseneriõppe ning klassiõpetaja õpetajakoolituse nominaalkestus on viis aastat.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kutse- ja erialadel on õppe alustamise tingimus keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

(3) Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetamine annab magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni. Ülikool võib bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikutele anda magistrikraadi. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

(4) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb kolme- kuni viieaastane residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal. Residentuuri läbimine ja finantseerimine toimub Tartu Ülikooli seadusega (RT I 1995, 23, 333; 1996, 49, 953; 51, 965; 1998, 61, 986; 1999, 102, 908; 2001, 16, 71) kehtestatud tingimustel ja korras.»

§ 10. Paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 31. Kõrgharidust tõendavad lõpudokumendid

(1) Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule antakse pärast õppekava täies mahus täitmist diplom õppekava täitmise või antud akadeemilise kraadi kohta koos akadeemilise õiendiga.

(2) Bakalaureuse- ja magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule võib haridusministri kehtestatud tingimustel anda diplomi kiitusega (cum laude).

(3) Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule väljastab ülikool isiku taotlusel tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

(4) Diplomi ja akadeemilise õiendi vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega.»

§ 11. Paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 41. Üliõpilane

Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi.»

§ 12. Paragrahvis 55 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Enne 2002. aasta 1. juunit Haridusministeeriumi õppekavade registrisse kantud akrediteerimata õppekava alusel avalik-õigusliku ülikooli lõpetanud isikule väljastab ülikool akrediteerimisotsuse kehtima hakkamiseni riikliku haridust tõendava dokumendi.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Ülikoolil on õigus kuni 2003. aasta 1. jaanuarini taotleda enne 2002. aasta 1. septembrit vastu võetud akrediteerimisotsuste laienemist nende kehtivusaja lõpuni ka ülikooli nõukogus kinnitatud sama õppesuuna õppekavadele, mis on kantud Haridusministeeriumi õppekavade registrisse. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ülikooli nõukogus kinnitatud sama õppesuuna õppekavadele, mis on kantud Haridusministeeriumi õppekavade registrisse, kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul haridusminister.»

§ 13. Seadust täiendatakse §-ga 55¹ järgmises sõnastuses:

« § 55¹. Riikliku koolitustellimuse rakendamine

(1) Enne 2002. aasta 1. juunit Haridusministeeriumi ja ülikooli vahel sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepingud kehtivad, kuni lepingu pooled on oma lepingulised kohustused täitnud.

(2) Haridusministeerium võib kuni 2005/2006. õppeaasta üliõpilaste vastuvõtuni esitada ülikoolile riikliku koolitustellimuse õpetajate koolitamiseks bakalaureuseõppele järgneva üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse õppekava järgi, finantseerides riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud arvu õppekohti õpetajakoolituse õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õpetajakoolituse nominaalkestuse lõpuni.

(3) Käesoleva seaduse § 13¹ lõigetes 9 ja 11 sätestatud õigust vähendada riikliku koolitustellimuse finantseerimist, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus, võib Haridusministeerium kasutada 2009/2010. õppeaasta riikliku koolitustellimuse esitamisest alates.»

§ 14. Paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:

« (6) Ülikoolid viivad oma õppekavad käesoleva seaduse nõuetega vastavusse 2002. aasta 1. septembriks. Õppekavu kohaldatakse alates 2002/2003. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritavatele üliõpilastele. Üliõpilase taotlusel on ülikoolil õigus kohaldada õppekavu ka enne 2002/2003. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

(7) Kuni 2005. aasta 1. septembrini on ülikoolil õigus õppekohti moodustada Haridusministeeriumi õppekavade registrisse enne 2002. aasta 1. juunit kantud magistri- ja doktoriõppe õppekavade ning bakalaureuseõppele järgneva üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse õppekavade alusel ka alates 2002/2003. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritavatele üliõpilastele.

(8) Ülikoolis võib enne 2002. aasta 30. juunit diplomiõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele õppe läbiviimiseks toimuda diplomiõpe 2007. aasta 1. septembrini.

(9) Käesoleva seaduse § 31 lõiget 3 kohaldatakse alates 2002/2003. õppeaastast lõpetavatele üliõpilastele.»

§ 15. Seadust täiendatakse §-dega 56⁴ ja 56⁵ järgmises sõnastuses:

« § 56⁴. Ülikooli immatrikuleeritud isik

Enne 2002. aasta 30. juunit ülikooli statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi diplomiõppesse või arhitekt-inseneri õppesse või diplomi- või bakalaureuseõppele järgnevasse õpetajakoolitusse immatrikuleeritud isikud on üliõpilased.

§ 56⁵. Õpingute jätkamine

(1) Enne 2002. aasta 30. juunit ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2007. aasta 1. septembrini. Enne 2002. aasta 30. juunit arstiõppesse immatrikuleeritud üliõpilasel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2008. aasta 1. septembrini.

(2) Diplomiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Enne 2002. aasta 1. juunit Haridusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekava alusel bakalaureuseõppe lõpetanud isiku bakalaureuseõpinguid ja bakalaureusetööd võib ülikool arvestada magistriõppe osana ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(4) Enne 2002. aasta 1. juunit Haridusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekava alusel magistriõppe lõpetanud isiku magistriõpinguid ning magistritööd võib ülikool arvestada doktoriõppe osana ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.»

II. § 16. Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454) § 17 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

III. Rakenduskõrgkooli seaduses (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 54, 350; 78, 496; 2001, 65, 375) tehakse järgmised muudatused:

§ 17. Paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Rakenduskõrgkool on õppeasutus, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe.»

§ 18. Paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kõikidel keskharidusega või sellele vastava kvalifikatsiooniga isikutel on võrdne õigus konkureerida rakenduskõrgkooli astumiseks.»

§ 19. Paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 12. Kõrgharidusstandard

Kõrgharidusstandard on Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtsed nõuded kõrghariduse tasemel toimuvale õppele, mis määravad kindlaks õppevaldkonnad ja -suunad, õppe eesmärgid ja kogumahu, õppekavale esitatavad üld- ja erinõuded, sealhulgas õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded, ning õppeasutusele esitatavad üld- ja erinõuded õppejõudude kohta, sealhulgas nõuded õppekava alusel õpet läbiviivate õppejõudude teaduslikule, pedagoogilisele ja erialasele kvalifikatsioonile.»

§ 20. Paragrahvid 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks.

§ 21. Paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 15. Rakenduskõrgharidusõpe

(1) Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.

(2) Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.

(3) Rakenduskõrgharidusõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

(4) Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.

(5) Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.»

§ 22. Paragrahvis 19 tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses:

« (2²) Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikule väljastab rakenduskõrgkool isiku taotlusel tasuta ingliskeelse hinnetelehe (diploma supplement).»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Diplomi ja hinnetelehe vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega.»

§ 23. Paragrahvi 23 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Rakenduskõrgharidusõppe õppejõudude ametikohtadele kohaldatakse ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

(3) Rakenduskõrgharidusõppe praktilisi erialaaineid õpetava õppejõu ametikohale võib kandideerida isik, kellel on lisaks ülikooliseaduses ülikooli õppejõule kehtestatud nõuete täitmisele vähemalt kolmeaastane erialase töö kogemus.

(4) Rakenduskõrgharidusõppe õpetaja ja assistendi ametikohale võib kandideerida vähemalt kõrgharidusega isik.

(5) Korraline õppejõud valitakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks haridusministri määrusega kehtestatud korras. Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Erakorralise õppejõu ametikohale kohaldatakse korralise õppejõu ametikohale kehtestatud nõudeid.»

§ 24. Paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 27. Riiklik koolitustellimus

(1) Rakenduskõrgkoolile riikliku koolitustellimuse esitamisele kohaldatakse ülikooliseaduse §-s 13¹ sätestatud riikliku koolitustellimuse esitamise aluseid, tingimusi ja korda käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

(2) Rakenduskõrgkoolile esitatava riikliku koolitustellimuse kinnitab haridusminister käskkirjaga.

(3) Haridusministeerium finantseerib õppekohti vastavalt riikliku koolitustellimusega määratud rakenduskõrgharidusõppe lõpetajate arvule. Finantseerimine toimub rakenduskõrgharidusõppe õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestuse jooksul.

(4) Kui pärast rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestuse lõppemist on rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikute arv väiksem riikliku koolitustellimusega määratud lõpetajate arvust, on Haridusministeeriumil järgmise riikliku koolitustellimuse esitamisel õigus riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus.»

§ 25. Seadust täiendatakse §-ga 27¹ järgmises sõnastuses:

« § 27¹. Välisriigis õppimise toetamine

Haridusministeerium võib riigieelarves riiklikuks koolitustellimuseks ette nähtud vahenditest toetada üliõpilase õppimist välisriigi rakenduskõrgkoolis või samaväärses õppeasutuses riigile prioriteetsetel erialadel. Üliõpilase õppimise toetamine ja sellest tulenevad üliõpilase kohustused vormistatakse Haridusministeeriumi ja üliõpilase või Haridusministeeriumi, üliõpilase ja tööandja vahelise lepinguga.»

§ 26. Paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 10–13 järgmises sõnastuses:

« (10) Õppekavad viiakse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse 2002. aasta 1. septembriks. Õppekavu kohaldatakse alates 2002/2003. õppeaastast rakenduskõrgkooli immatrikuleeritavatele üliõpilastele. Üliõpilase taotlusel on rakenduskõrgkoolil õigus kohaldada õppekavu ka enne 2002/2003. õppeaastat rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

(11) Rakenduskõrgkoolis võib enne 2002. aasta 30. juunit diplomiõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele õppe läbiviimiseks toimuda diplomiõpe 2007. aasta 1. jaanuarini.

(12) Rakenduskõrgkoolil on õigus kuni 2003. aasta 1. jaanuarini taotleda enne 2002. aasta 1. septembrit vastu võetud akrediteerimisotsuste laienemist nende kehtivusaja lõpuni ka haridusministri kinnitatud sama õppesuuna õppekavadele, mis on kantud Haridusministeeriumi õppekavade registrisse. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise haridusministri kinnitatud sama õppesuuna õppekavadele, mis on kantud Haridusministeeriumi õppekavade registrisse, kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul haridusminister.

(13) Käesoleva seaduse § 19 lõiget 2² kohaldatakse alates 2002/2003. õppeaastast lõpetavatele üliõpilastele.»

§ 27. Seadust täiendatakse §-dega 32²–32 ⁴ järgmises sõnastuses:

« § 32². Õpingute jätkamine

(1) Enne 2002. aasta 30. juunit rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2007. aasta 1. septembrini.

(2) Rakenduskõrgkooli diplomiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 32³. Õppejõududele kehtestatud nõuete kohaldamine

Seadusega rakenduskõrgharidusõppe õppejõududele kehtestatud nõudeid kohaldatakse alates õppejõudude valimistest, mis toimuvad pärast 2002. aasta 1. septembrit.

§ 32⁴. Riikliku koolitustellimuse rakendamine

(1) Enne 2002. aasta 1. juunit rakenduskõrgkoolile esitatud riiklik koolitustellimus täidetakse ja finantseeritakse enne 2002. aasta 1. juunit riiklikule koolitustellimusele kohaldatud tingimustel ja korras.

(2) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 4 sätestatud õigust vähendada riikliku koolitustellimuse finantseerimist, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus, võib Haridusministeerium kasutada 2008/2009. õppeaasta riikliku koolitustellimuse esitamisest alates.»

IV. § 28. Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406) asendatakse sõna «kutsekõrgharidus» sõnaga «rakenduskõrgharidus» vastavas käändes.

V. Seaduse jõustumine

§ 29. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Riigikogu esimees Toomas SAVI