Teksti suurus:

Krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruanded

Väljaandja:Eesti Panga President
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2003
Avaldamismärge:RTL 2002, 83, 1275

Krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruanded

Vastu võetud 11.07.2002 nr 13

Krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131) § 91 lõike 1 alusel Eesti Pank määrab:

1. Kinnitada alates 1. septembrist 2002. a «Garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruanne» (lisa 1), «Valuutaga seotud tuletistehingute jääkide aruanne» (lisa 2), «Intressimääraga seotud tuletistehingute jääkide aruanne» (lisa 3), «Aktsiatega seotud tuletistehingute jääkide aruanne» (lisa 4), «Kaupade ja muude instrumentidega seotud tuletistehingute jääkide aruanne» (lisa 5) ja «Bilansiväliste tehingute aruannete valdkonda kuuluvate tehingugruppide selgitused» (lisa 7) ning alates 1. oktoobrist 2002. a «Investeerimisteenuste aruanne» (lisa 6).

2. Krediidiasutustel esitada määruse punktis 1 nimetatud aruanded elektrooniliselt Finantsinspektsioonile vastavalt määruse lisades 1–6 toodud tähtaegadele. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus olema valmis aruannet esitama ka sagedamini. Vastava aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.

3. Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 24. detsembri 1998. a määrusega nr 31 «Krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruanded» (RT I 1999, 6, 61; 106, 1349; 2001, 139, 2071) kehtestatud bilansiväliste tehingute aruanded nr 1–5 alates 1. septembrist 2002. a ning bilansiväliste tehingute aruanne nr 6 alates 1. oktoobrist 2002. a.

President Vahur KRAFT

Lisa 1
Kinnitatud
Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13

GARANTIIDE, MUUDE TÜHISTAMATUTE JA TÜHISTATAVATE KOHUSTUSTE NING NÕUETE JÄÄKIDE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Kõikide bilansiväliste kohustuste ja nõuete aruandeperioodi lõpu jäägid, mis kuuluvad bilansiväliste kohustuste ja nõuete gruppidesse «Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded», «Muud tühistamatud kohustused ja nõuded» ja «Tühistatavad kohustused ja nõuded».

2. Aruande esitamine

Ühe reana tuleb näidata nende garantiide, tühistatavate ja tühistamatute kohustuste või nõuete jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku.

Aruande kood on 241.

3. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse üks kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.

4. Aruande esitamise tähtaeg

5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.

5. Aruanderea struktuur
1. bilansivälise kirje tüüp;
2. bilansivälise kirje liik;
3. valuuta kood;
4. riigi kood;
5. klient;
6. lepinguline tähtaeg;
7. järelejäänud tähtaeg;
8. jääk aruandeperioodi lõpus;
9. tehingu risk;
10. teise poole risk;
11. majandussektor;
12. kliendi kuuluvus.

1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid:

Bilansiväline kohustus 1
Bilansiväline nõue 2

2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid:
Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded:

Finantsgarantiid 1
Käskvekslite kinnitamised 2
Teatud majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikud kohustused 3
Regressiõigusega tehingud 4
Dokumentaalmaksed 5
Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud 6

Muud tühistamatud kohustused ja nõuded:

Valmisolekulaenud 8
Krediitkaartide krediidilimiidid 18
Väärtpaberite emissioonide korraldamine 9
Vara ostmine tulevikus 11
Tuleviku hoiustamistehingud 12
Osaliselt makstud väärtpaberid 13
Muud tühistamatud 14

Tühistatavad kohustused ja nõuded:

Krediidiliinid 15
Arvelduskrediidid 16
Muud tühistatavad 17

3. Valuuta kood

Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega.

4. Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

Kui tehingul on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel.

5. Kliendi identifikaatorid:

Keskvalitsus 1
Kohalik omavalitsus 2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13
Muu eelarveväline fond 3
Kindlustusasutus ja pensionifond 4
Muu finantseerimisasutus 5
Krediidiasutus 6
Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud 7
Muu äriühing 8
Mittetulundusühing 9
Eraisik 10
Määramata 11
Keskpank 12

6. Lepingulise tähtaja identifikaatorid:

Tähtajatu 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani.

7. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid:

Tähtajatu 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Siin näidatakse aruandekuupäevast bilansivälise tehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse bilansivälise tehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni.

8. Jääk

Jääk on identifikaatoritele vastava bilansivälise kohustuse või nõude jääk aruandeperioodi lõpu seisuga. Jääk näidatakse lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni.

9. Tehingu risk (täidetakse ainult teatud bilansiväliste kohustuste puhul)

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste I gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate bilansiväliste kohustuste riski kategooriad vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Krediidiriskiga mitte seotud bilansiväliste kohustuste ja bilansiväliste nõuete puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Tehingu risk näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule.

10. Teise poole risk (täidetakse ainult teatud bilansiväliste kohustuste puhul)

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste I gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate bilansiväliste kohustuste teise poole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Krediidiriskiga mitte seotud bilansiväliste kohustuste ja bilansiväliste nõuete puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Teise poole risk näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule.

11. Majandussektori identifikaator

Bilansiväline kohustus ja nõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Euroopa Ühenduse majandustegevuse Statistiline Klassifikaator Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK 2000).

Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus A
Kalandus B
Mäetööstus C
Töötlev tööstus D
Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus E
Ehitus F

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste

ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont G
Hotellid ja restoranid H
Veondus, laondus ja side I
Finantsvahendus J
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus K
Valik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus L
Haridus M
Tervishoid ja sotsiaalhooldus N
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus O
Palgatöötajatega kodumajapidamised P
Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused Q

Eraisikutega seotud bilansiväliste kohustuste ja nõuete klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist:
1) ettevõtluslaenuga seotud kohustused ja nõuded kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse/kasutati;
2) eluasemelaenuga seotud kohustused ja nõuded kajastatakse kinnisvara (K) all;
3) tarbimislaenuga seotud kohustuste ja nõuete korral tuleb majandussektori identifikaatoriks märkida 0 (null);
4) õppelaenuga seotud kohustused ja nõuded kajastatakse hariduse (M) all.

12. Kliendi kuuluvus:

Ei kuulu konsolideerimisgruppi 0
Kuulub konsolideerimisgruppi 1

Kui bilansivälise kirje tüübiks on «Bilansiväline kohustus», liigiks «Finantsgarantiid» ja kliendiks «Krediidiasutus», «Kindlustusasutus ja pensionifond» või «Muu finantseerimisasutus», mis kuulub aruandva krediidiasutusega ühte konsolideerimisgruppi, on kliendi kuuluvuse identifikaatoriks 1. Teiste bilansiväliste kohustuste ja kõikide nõuete puhul on identifikaatoriks 0 (null).

Lisa 2
Kinnitatud
Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13

VALUUTAGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Kõikide valuutadega (k.a väärismetallid, s.o kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) seotud tuletistehingute aruandeperioodi lõpu jäägid.

2. Aruande esitamine

Ühe reana tuleb näidata nende tuletistehingute nimiväärtuste, saadud/makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku.

Aruande kood on 242.

3. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse üks kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.

4. Aruande esitamise tähtaeg

5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.

5. Aruanderea struktuur
1. bilansivälise kirje tüüp;
2. bilansivälise kirje liik;
3. bilansivälise tehingu kuuluvus;
4. valuuta kood;
5. vahetusvaluuta kood;
6. riigi kood;
7. klient;
8. lepinguline tähtaeg;
9. järelejäänud tähtaeg;
10. tehingu nimiväärtus;
11. vahetustehingu alghind;
12. tuleviku hind;
13. saadud/makstud preemia;
14. asenduskulu;
15. ümberhindamistegur;
16. riski kaal;
17. delta koefitsient;
18. lepinguline nettimine;
19. lepingulise nettimise alus.

1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid on järgmised:

Müük tulevikus 1
Ost tulevikus 2

Vahetustehingute puhul, kus krediidiasutus on kahe poole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel.

2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid:

Forward 1
Futuur 2
Vahetustehing 3
Kirjutatud Euroopa optsioon 9
Ostetud Euroopa optsioon 10
Kirjutatud Ameerika optsioon 11
Ostetud Ameerika optsioon 12
Muu 8

3. Bilansivälise tehingu kuuluvus:

Kauplemisportfell 1
Pangaportfell 2

4. Valuuta kood

Siin näidatakse tuletistehingu aluseks olev valuuta, mis vastab kirje tüübile. Müügi puhul näidatakse siin müüdav valuuta ja ostu puhul ostetav valuuta. Optsioonide puhul vastavalt valuuta, mille müügiks või ostuks optsioon välja kirjutati või osteti. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega.

5. Vahetusvaluuta kood

Siin näidatakse tuletistehingu kaasnev vahetusvaluuta. Müügi puhul näidatakse siin ostetav valuuta ja ostu puhul müüdav valuuta. Optsioonide puhul vastavalt valuuta, mille ostuks või müügiks optsioon välja kirjutati või osteti. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega.

6. Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

Kui tehingul on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel.

7. Kliendi identifikaatorid:

Keskvalitsus 1
Kohalik omavalitsus 2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13
Muu eelarveväline fond 3
Kindlustusasutus ning pensionifond 4
Muu finantseerimisasutus 5
Krediidiasutus 6
Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7
Muu äriühing 8
Mittetulundusühing 9
Eraisik 10
Määramata 11
Keskpank 12

8. Lepingulise tähtaja identifikaatorid:

Tähtajatu 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetustehingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik.

9. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid:

Tähtajatu 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni.

10. Tehingu nimiväärtus

Siin näidatakse tehingu aluseks oleva valuuta summat ümardatuna täisühikuteni. Väärismetallidega seotud tuletistehingu nimiväärtus näidatakse aruandepäeva Londoni börsi ennelõunase kursi alusel konverteerituna EEK-sse ja ümardatakse täisühikuteni.

11. Vahetustehingu alghind (täidetakse ainult vahetustehingute puhul)

Siin näidatakse valuutade vaheline vahetuskurss esmase vahetustehingu puhul lähtudes tuletistehingu aluseks olevast valuutast ümardatuna viie komakohani. Muude tuletistehingute puhul märgitakse alghinnaks 0 (null).

12. Tuleviku hind

Siin näidatakse valuutade vaheline vahetuskurss lähtudes tuletistehingu aluseks olevast valuutast ümardatuna viie komakohani. Vahetustehingute puhul näidatakse siin hilisema vahetustehingu vahetuskurss. Nt ostu puhul näidatakse siin ostetava valuuta ostuhind.

13. Saadud/makstud preemia (täidetakse ainult optsioonide puhul)

Siin näidatakse optsiooni väljakirjutamisel saadud või ostmisel makstud optsiooni preemia Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Täidetakse ainult optsioonide puhul. Muude tuletistehingute puhul märgitakse preemiaks 0 (null).

14. Asenduskulu

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Negatiivne asenduskulu näidatakse miinusmärgiga. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute, varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute ja lihtsustatud meetodi kasutamise puhul märgitakse asenduskuluks 0 (null). Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

15. Ümberhindamistegur

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse ümberhindamisteguriks 0 (null). Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule.

16. Riski kaal

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute teise poole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse riski kaaluks 0 (null). Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule.

17. Delta koefitsient (täidetakse ainult optsioonide puhul)

Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta koefitsient. Teiste tuletistehingute puhul märgitakse delta koefitsiendiks 0 (null).

18. Lepinguline nettimise identifikaator

Siin näidatakse, milliste bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate tuletistehingute puhul kasutatakse krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile lepingulist nettimist. Ühe kliendiga sõlmitud ühe kahepoolse võlakohustuse uuendamise lepingu või muu sarnase kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingud tähistatakse ühesuguse numbriga. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise identifikaatoriks 0 (null).

19. Lepingulise nettimise aluse identifikaator:

Uuendusleping 1
Muu nettimise kokkulepe 2

Siin näidatakse lepingu liik, millega nettimisele kuuluvad bilansiväliste kohustuste II grupi tuletistehingud krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile on hõlmatud. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise aluse identifikaatoriks 0 (null).

Lisa 3
Kinnitatud
Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13

INTRESSIMÄÄRAGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Kõikide intressimääraga seotud tuletistehingute, v.a garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruandes kajastatud tuleviku hoiustamistehingud, aruandeperioodi lõpu jäägid.

2. Aruande esitamine

Ühe reana tuleb näidata nende tuletistehingute nimiväärtuste, saadud/makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku.

Aruande kood on 243.

3. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse üks kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.

4. Aruande esitamise tähtaeg

5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.

5. Aruanderea struktuur
1. bilansivälise kirje tüüp;
2. bilansivälise kirje liik;
3. bilansivälise tehingu kuuluvus;
4. intressimäära tüüp;
5. valuuta kood;
6. riigi kood;
7. klient;
8. tuletistehingu lepinguline tähtaeg;
9. tuletistehingu järelejäänud tähtaeg;
10. tehingu nimiväärtus;
11. tuleviku hind;
12. saadud/makstud preemia;
13. asenduskulu;
14. ümberhindamistegur;
15. riski kaal;
16. alusvara järelejäänud tähtaeg;
17. delta koefitsient;
18. lepinguline nettimine;
19. lepingulise nettimise alus.

1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid on järgmised:

Müük tulevikus 1
Ost tulevikus 2

Bilansivälise kirje tüübi identifikaator määratakse vastavalt tuleviku kohustusele või nõudele. Kui aruandval krediidiasutusel on lepingujärgselt tulevikus õigus nõuda (saada) intressimakset, kajastatakse see müügi all ja vastupidi. Vahetustehingute puhul, kus:
1) krediidiasutus on kahe poole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded ja
2) krediidiasutuse poolt makstava ja saadava intressi määr on erinev (nt kahe erineva valuuta ja intressimääraga seotud tuletistehingute puhul) lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel.

2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid:

Forward 1
Futuur 2
Vahetustehing 3
Kirjutatud Euroopa optsioon 9
Ostetud Euroopa optsioon 10
Kirjutatud Ameerika optsioon 11
Ostetud Ameerika optsioon 12
Muu 8

3. Bilansivälise tehingu kuuluvus:

Kauplemisportfell 1
Pangaportfell 2

4. Intressimäära tüübi identifikaatorid:

Ujuv 5
Fikseeritud 6

5. Valuuta kood

Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega.

6. Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

Kui tehingul on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel.

7. Kliendi identifikaatorid:

Keskvalitsus 1
Kohalik omavalitsus 2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13
Muu eelarveväline fond 3
Kindlustusasutus ning pensionifond 4
Muu finantseerimisasutus 5
Krediidiasutus 6
Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7
Muu äriühing 8
Mittetulundusühing 9
Eraisik 10
Määramata 11
Keskpank 12

8. Tuletistehingu lepingulise tähtaja identifikaatorid:

Tähtajatu 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks ajavahemik, mille kohta fikseeritakse tuleviku hind. Kui vahetuslepingu lepingu tingimusi (intressimäärad) mingi perioodi järel korrigeeritakse, võetakse lepingulise tähtaja määramisel aluseks ajavahemik kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni.

9. Tuletistehingu järelejäänud tähtaja identifikaatorid:

Tähtajatu 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni.

10. Tehingu nimiväärtus

Siin näidatakse tuletistehingu aluseks oleva(te) võlakirja(de), laenu või hoiuse lepinguline väärtus lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni.

11. Tuleviku hind

Siin näidatakse lepingus fikseeritud hind, millega tuletistehing kuulub täitmispäeval täitmisele. Intressimäära forwardtehingu (FRA) puhul on selleks lepingujärgne alusintressimäär, vahetustehingu puhul järgmise intressimäära muutmiseni fikseeritud intressimäär, optsiooni puhul täitmishinnana (strike price) fikseeritud intressimäär. Tuletistehingute puhul, mille alusvaraks on võlainstrument (nt intressimäära futuurid) näidatakse siin diskonteeritud rahavoogusid ja lepingulist hinda arvesse võttes võlainstrumendi efektiivne tulumäär. Intressimäär esitatakse aasta baasil ümardatuna nelja komakohani formaadis intressimäär protsentides jagatud sajaga (i/100).

12. Saadud/makstud preemia (täidetakse ainult optsioonide puhul)

Siin näidatakse optsiooni väljakirjutamisel saadud või ostmisel makstud optsiooni preemia Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Täidetakse ainult optsioonide puhul. Muude tuletistehingute puhul märgitakse preemiaks 0 (null).

13. Asenduskulu

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Negatiivne asenduskulu näidatakse miinusmärgiga. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute, varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute ja lihtsustatud meetodi kasutamise puhul märgitakse asenduskuluks 0 (null). Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

14. Ümberhindamistegur

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse ümberhindamisteguriks 0 (null). Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule.

15. Riski kaal

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute teise poole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse riski kaaluks 0 (null). Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule.

16. Alusvara järelejäänud tähtaja identifikaatorid:

Tähtajata 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu aluseks oleva(te) võlakirja(de), laenu või hoiuse lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni.

17. Delta koefitsient (täidetakse ainult optsioonide puhul)

Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta koefitsient. Teiste tuletistehingute puhul märgitakse delta koefitsiendiks 0 (null).

18. Lepingulise nettimise identifikaator

Siin näidatakse, milliste bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate tuletistehingute puhul kasutatakse krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile lepingulist nettimist. Ühe kliendiga sõlmitud ühe kahepoolse võlakohustuse uuendamise lepingu või muu sarnase kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingud tähistatakse ühesuguse numbriga. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise identifikaatoriks 0 (null).

19. Lepingulise nettimise aluse identifikaator:

Uuendusleping 1
Muu nettimise kokkulepe 2

Siin näidatakse lepingu liik, millega nettimisele kuuluvad bilansiväliste kohustuste II grupi tuletistehingud krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile on hõlmatud. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise aluse identifikaatoriks 0 (null).

Lisa 4
Kinnitatud
Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13

AKTSIATEGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Kõikide aktsiatega seotud tuletistehingute aruandeperioodi lõpu jäägid, v.a garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruandes kajastatud vara ostmine tulevikus.

2. Aruande esitamine

Ühe reana tuleb näidata nende tuletistehingute nimiväärtuste, vahetusväärtuste, saadud/makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku.

Aruande kood on 244.

3. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse üks kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.

4. Aruande esitamise tähtaeg

5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.

5. Aruanderea struktuur
1. bilansivälise kirje tüüp;
2. bilansivälise kirje liik;
3. bilansivälise tehingu alusvara tüüp;
4. bilansivälise tehingu kuuluvus;
5. valuuta kood;
6. riigi kood;
7. klient;
8. lepinguline tähtaeg;
9. järelejäänud tähtaeg;
10. vahetustehingu algväärtus;
11. tehingu nimiväärtus;
12. tuleviku hind;
13. alusvara ISIN kood;
14. vahetusvara ISIN kood
15. vahetuskurss;
16. saadud/makstud preemia;
17. asenduskulu;
18. ümberhindamistegur;
19. riski kaal,
20. tehingu turuväärtus;
21. delta koefitsient;
22. lepinguline nettimine;
23. lepingulise nettimise alus.

1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid on järgmised:

Müük tulevikus 1
Ost tulevikus 2

Vahetustehingute puhul, kus krediidiasutus on kahe poole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel.

2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid:

Forward 1
Futuur 2
Vahetustehing 3
Kirjutatud Euroopa optsioon 9
Ostetud Euroopa optsioon 10
Kirjutatud Ameerika optsioon 11
Ostetud Ameerika optsioon 12
Muu 8

3. Bilansivälise tehingu alusvara tüübi identifikaatorid:

Aktsia hind 1
Aktsia indeks 2

4. Bilansivälise tehingu kuuluvus:

Kauplemisportfell 1
Pangaportfell 2

5. Valuuta kood

Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega.

6. Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

Kui tehingul on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel.

7. Kliendi identifikaatorid:

Keskvalitsus 1
Kohalik omavalitsus 2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13
Muu eelarveväline fond 3
Kindlustusasutus ning pensionifond 4
Muu finantseerimisasutus 5
Krediidiasutus 6
Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7
Muu äriühing 8
Mittetulundusühing 9
Eraisik 10
Määramata 11
Keskpank 12

8. Lepingulise tähtaja identifikaatorid:

Tähtajatu 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetustehingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik.

9. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid:

Tähtajatu 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni.

10. Vahetustehingu algväärtus (täidetakse ainult vahetustehingute puhul)

Siin näidatakse esmase vahetustehingu vahetusvaraks oleva(te) aktsia(te) turuväärtus lepingulises valuutas ümardamata. Muude tuletistehingute puhul märgitakse vahetustehingu algväärtuseks 0 (null).

11. Tehingu nimiväärtus

Siin näidatakse tuletistehingu aluseks oleva(te) aktsia(te) lepinguline väärtus lepingujärgses valuutas ümardamata. Vahetustehingute puhul märgitakse tehingu nimiväärtuseks 0 (null).

12. Tuleviku hind (täidetakse ainult juhul, kui alusvaraks on aktsia hind, vahetustehingute puhul jäetakse tühjaks)

Siin näidatakse lepingus fikseeritud hind, millega tuletistehing kuulub täitmispäeval täitmisele. Aktsia hinnaga seotud tuletistehingu puhul on selleks ühe aktsia lepingujärgne hind lepingujärgses valuutas ümardamata. Vahetustehingute ja aktsia indeksiga seotud tuletistehingute puhul märgitakse tuleviku hinnaks 0 (null).

13. Alusvara ISIN kood (täidetakse ainult juhul, kui alusvaraks on aktsia hind)

Siin näidatakse aktsia hinnaga seotud tuletistehingu alusvaraks oleva aktsia ISIN kood. Aktsia indeksiga seotud tuletistehingute puhul märgitakse alusvara ISIN koodiks 0 (null).

14. Vahetusvara ISIN kood (täidetakse ainult vahetustehingute puhul, mille alusvaraks on aktsia hind)

Siin näidatakse aktsia hinnaga seotud vahetustehingu vahetusvaraks oleva aktsia ISIN kood. Aktsia indeksiga seotud tuletistehingute puhul märgitakse vahetusvara ISIN koodiks 0 (null).

15. Vahetuskurss (täidetakse ainult vahetustehingute puhul, mille alusvaraks on aktsia hind)

Siin näidatakse vahetustehingu käigus vahetatavate aktsiate omavaheline vahetuskurss, s.o ostetavate ja müüdavate aktsiate koguste jagatis ümardatuna kolme komakohani. Muude tuletistehingute puhul märgitakse vahetuskursiks 0 (null).

16. Saadud/makstud preemia (täidetakse ainult optsioonide puhul)

Siin näidatakse optsiooni väljakirjutamisel saadud või ostmisel makstud optsiooni preemia Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Täidetakse ainult optsiooni puhul. Muude tuletistehingute puhul märgitakse preemiaks 0 (null).

17. Asenduskulu

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Negatiivne asenduskulu näidatakse miinusmärgiga. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute, varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute ja lihtsustatud meetodi kasutamise puhul märgitakse asenduskuluks 0 (null). Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

18. Ümberhindamistegur

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse ümberhindamisteguriks 0 (null). Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule.

19. Riski kaal

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute teise poole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse risiki kaaluks 0 (null). Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule.

20. Tehingu turuväärtus

Siin näidatakse tuletistehingu aluseks oleva(te) aktsia(te) turuväärtus lepingujärgses valuutas ümardamata

21. Delta koefitsient (täidetakse ainult optsioonide puhul)

Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta koefitsient. Teiste tuletistehingute puhul märgitakse delta koefitsiendiks 0 (null).

22. Lepingulise nettimise identifikaator

Siin näidatakse, milliste bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate tuletistehingute puhul kasutatakse krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile lepingulist nettimist. Ühe kliendiga sõlmitud ühe kahepoolse võlakohustuse uuendamise lepingu või muu sarnase kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingud tähistatakse ühesuguse numbriga. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise identifikaatoriks 0 (null).

23. Lepingulise nettimise aluse identifikaator:

Uuendusleping 1
Muu nettimise kokkulepe 2

Siin näidatakse lepingu liik, millega nettimisele kuuluvad bilansiväliste kohustuste II grupi tuletistehingud krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile on hõlmatud. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise aluse identifikaatoriks 0 (null).

Lisa 5
Kinnitatud
Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13

KAUPADE JA MUUDE INSTRUMENTIDEGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Kõikide kaupade ja muude instrumentidega (s.h kaubaindeksid, ülejäänud väärismetallid ja kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel mitte kaubeldavates ühikutes) seotud tuletistehingute aruandeperioodi lõpu jäägid.

2. Aruande esitamine

Ühe reana tuleb näidata nende tuletistehingute nimiväärtuste, saadud/makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku.

Aruande kood on 245.

3. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse üks kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.

4. Aruande esitamise tähtaeg

5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.

5. Aruanderea struktuur
1. bilansivälise kirje tüüp;
2. bilansivälise kirje liik;
3. bilansivälise tehingu kuuluvus;
4. valuuta kood;
5. riigi kood;
6. klient;
7. lepinguline tähtaeg;
8. järelejäänud tähtaeg;
9. tehingu nimiväärtus;
10. saadud/makstud preemia;
11. asenduskulu;
12. ümberhindamistegur;
13. riski kaal;
14. delta koefitsient;
15. lepinguline nettimine;
16. lepingulise nettimise alus.

1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid on järgmised:

Müük tulevikus 1
Ost tulevikus 2

Vahetustehingute puhul, kus krediidiasutus on kahe poole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel.

2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid:

Forward 1
Futuur 2
Vahetustehing 3
Kirjutatud Euroopa optsioon 9
Ostetud Euroopa optsioon 10
Kirjutatud Ameerika optsioon 11
Ostetud Ameerika optsioon 12
Muu 8

3. Bilansivälise tehingu kuuluvus:

Kauplemisportfell 1
Pangaportfell 2

4. Valuuta kood

Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega.

5. Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

Kui tehingul on rohkem kui kaks poolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe poolega ja kajastada need eraldi ridadel.

6. Kliendi identifikaatorid:

Keskvalitsus 1
Kohalik omavalitsus 2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13
Muu eelarveväline fond 3
Kindlustusasutus ning pensionifond 4
Muu finantseerimisasutus 5
Krediidiasutus 6
Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7
Muu äriühing 8
Mittetulundusühing 9
Eraisik 10
Määramata 11
Keskpank 12

7. Lepingulise tähtaja identifikaatorid:

Tähtajatu 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetustehingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik.

8. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid:

Tähtajatu 1
Nõudmiseni 2
Kuni 1 kuu 11
1 kuni 2 kuud 12
2 kuni 3 kuud 13
3 kuni 6 kuud 4
6 kuni 12 kuud 5
1 kuni 2 aastat 6
2 kuni 3 aastat 7
3 kuni 5 aastat 8
5 kuni 10 aastat 9
Üle 10 aasta 10

Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni.

9. Tehingu nimiväärtus

Siin näidatakse tuletistehingu aluseks olevate kaupade või muude instrumentide lepinguline väärtus lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. Väärismetallidega seotud tuletistehingu puhul teisendatakse nimiväärtus EEK-sse ja ümardatakse täisühikuteni.

10. Saadud/makstud preemia (täidetakse ainult optsioonide puhul)

Siin näidatakse optsiooni väljakirjutamisel saadud või ostmisel makstud optsiooni preemia Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Täidetakse ainult optsioonide puhul. Muude tuletistehingute puhul märgitakse preemiaks 0 (null).

11. Asenduskulu

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Negatiivne asenduskulu näidatakse miinusmärgiga. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute, varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute ja lihtsustatud meetodi kasutamise puhul märgitakse asenduskuluks 0 (null). Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

12. Ümberhindamistegur

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse ümberhindamisteguriks 0 (null). Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule.

13. Riski kaal

Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute teise poole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mittekuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul märgitakse riski kaaluks 0 (null). Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule.

14. Delta koefitsient (täidetakse ainult optsioonide puhul)

Siin näidatakse optsioonide puhul nende delta koefitsient. Teiste tuletistehingute puhul märgitakse delta koefitsiendiks 0 (null).

15. Lepingulise nettimise identifikaator

Siin näidatakse, milliste bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate tuletistehingute puhul kasutatakse krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile lepingulist nettimist. Ühe kliendiga sõlmitud ühe kahepoolse võlakohustuse uuendamise lepingu või muu sarnase kahepoolse nettimise kokkuleppega hõlmatud tehingud tähistatakse ühesuguse numbriga. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise identifikaatoriks 0 (null).

16. Lepingulise nettimise aluse identifikaator:

Uuendusleping 1
Muu nettimise kokkulepe 2

Siin näidatakse lepingu liik, millega nettimisele kuuluvad bilansiväliste kohustuste II grupi tuletistehingud krediidiriski arvutamisel vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile on hõlmatud. Kui lepingulist nettimist ei kasutata, märgitakse lepingulise nettimise aluse identifikaatoriks 0 (null).

Lisa 6
Kinnitatud
Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13

INVESTEERIMISTEENUSTE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Krediidiasutuse klientide ees olevate bilansiväliste kohustuste ja investeeringu objektidest tulenevate nõuete aruandeperioodi lõpu jäägid, mis kuuluvad bilansiväliste kohustuste ja nõuete gruppi «Varahaldus- ja investeerimisteenused».

2. Aruande esitamine

Ühe reana tuleb näidata nende investeeringute väärtuste ning saadud intresside ja dividendide summad, mille identifikaatorid langevad kokku.

Aruande kood on 246.

3. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse üks kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga.

4. Aruande esitamise tähtaeg

5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.

5. Aruanderea struktuur
1. kliendi riigi kood;
2. kliendi liik;
3. instrumendi tüüp;
4. instrumendi liik;
5. instrumendi riigi kood;
6. valuuta kood;
7. instrumendi paiknemine;
8. teenuse liik;
9. eritingimus;
10. instrumendi jääk;
11. instrumendi deebetkäive;
12. instrumendi kreeditkäive;
13. intressid ja dividendid.

1. Kliendi riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurte tähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

2. Kliendi liigi identifikaator:

Keskvalitsus 1
Kohalik omavalitsus 2
Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13
Muu eelarveväline fond 3
Kindlustusasutus ja pensionifond 4
Muu finantseerimisasutus 5
Krediidiasutus 6
Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7
Muu äriühing 8
Mittetulundusühing 9
Eraisik 10
Keskpank 12

3. Instrumendi tüübi identifikaator:

Kohustus 1
Nõue 2

Siin näidatakse kliendi kohustused ja nõuded, mis on tekkinud seoses tema investeerimisportfelli kuuluvate instrumentidega. Krediidiasutuse poolt hallatav kliendi raha näidatakse kohustusena. Siin ei näidata kliendi poolt teenuse ostmise tagajärjel tekkinud teenustasukuludest jms kuludest koosnevaid kohustusi krediidiasutuse ees.

4. Instrumendi identifikaator:

Aktsia ja osa 1
Võlakiri 2
Tuletisinstrument 3
Raha 4
Hoius 5
Rahaline laen 6
Investeerimisfondi osak 7
Muu 8

Siin näidatakse kliendi investeerimisportfelli kuuluv instrument, mis on krediidiasutuse halduses või on antud kellegi hallata. Kui ühe kliendi investeerimisportfelli kuulub mitu erinevat instrumenti, tuleb need näidata erinevatel aruande ridadel. Instrumendi «raha» all näidatakse krediidiasutuse käsutuses olevaid kliendi rahalisi vahendeid.

5. Instrumendi riigi kood

Siin näidatakse riigi kood investeerimisportfellides olevate instrumentide emiteerija / teise poole residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumite kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Kui instrumendi emiteerija / teise poole riiki pole võimalik residentsuse järgi identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

Väärtpaberi puhul võetakse residentsuse määratlemisel aluseks selle emitendi residentsus, tuletistehingute, hoiuste ja laenude puhul tehingu teise poole residentsus, kellega krediidiasutus kliendi nimel tehingu sooritas.

6. Valuuta kood

Siin näidatakse kliendi investeerimisportfelli kuuluva instrumendi lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, on valuuta koodiks valuuta, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ning näidatakse suurte tähtedega. Väärtpaberite puhul näidatakse valuuta kood vastavalt väärtpaberi nimiväärtusele. Kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas, näidatakse turuhinna valuuta.

7. Instrumendi paiknemise identifikaator:

Krediidiasutuse arvelduskonto 1
Kliendi arvelduskonto 2
Krediidiasutuse väärtpaberikonto 3
Krediidiasutuse esindajakonto 4
Kliendi väärtpaberikonto 5

Siin näidatakse, millisel kontol krediidiasutuse poolt hallatav kliendi investeerimisportfelli kuuluv instrument (vara) asub. Rahaliste vahendite puhul märgitakse identifikaatoriks 1 või 2 sõltuvalt sellest, kas vara hoitakse kliendi või krediidiasutuse arvelduskontol. Kliendi investeerimisportfelli kuuluvate kohustuste puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Samuti märgitakse identifikaatoriks 0 (null), kui aruandereal näidatud instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud deebet- või kreeditkäive.

8. Teenuse liigi identifikaator:

Portfellihalduse teenus 1
Maakleriteenus 2
Väärtpaberi hoidmise teenus 3
Muu 4

Siin näidatakse, millist teenust krediidiasutus kliendile osutab.

9. Eritingimuse identifikaator:

Repo 1
Laen 6
Tagatis 7
Eritingimusteta 4

Eritingimuse «Repo» all näidatakse kliendi väärtpaberid, mis on repotehinguga müüdud, «Laen» all need väärtpaberid, mis on välja laenatud, «Tagatis» all need instrumendid, mis on tagatisena panditud. Eritingimuste identifikaator näidatakse ainult juhul, kui instrumendi tüübiks on «Nõue». Instrumendi tüübi «Kohustused» puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null). Samuti märgitakse identifikaatoriks 0 (null), kui aruandereal näidatud instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud deebet- või kreeditkäive.

10. Instrumendi jääk

Siin näidatakse instrumendi jääk turuhinnas või selle puudumisel tema lepingulises väärtuses. Jääk näidatakse lepingulises valuutas ümardatuna täisühikutesse. Kui instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud deebet- või kreeditkäive, märgitakse jäägiks 0 (null).

11. Instrumendi deebetkäive

Siin näidatakse aruandereal näidatud instrumendi aruandeperioodi jooksul toimunud deebetkäive (s.o instrumendi ost või müük ning realiseerimata kasum/kahjum turuhinna või vahetuskursi muutusest) lepingulises valuutas ümardatuna täisühikutesse.

12. Instrumendi kreeditkäive

Siin näidatakse aruandereal näidatud instrumendi aruandeperioodi jooksul toimunud kreeditkäive (s.o instrumendi ost või müük ning realiseerimata kasum/kahjum turuhinna või vahetuskursi muutusest) lepingulises valuutas ümardatuna täisühikutesse.

13. Intressid ja dividendid

Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul klientide investeerimisportfelli kuuluvatelt kohustustelt ja nõuetelt tekkepõhiselt arvestatud intressid ja dividendid lepingulises valuutas ümardatuna täisühikuteni.

Lisa 7
Kinnitatud
Eesti Panga presidendi 11. juuli 2002. a määrusega nr 13

BILANSIVÄLISTE TEHINGUTE ARUANNETE VALDKONDA KUULUVATE TEHINGUGRUPPIDE SELGITUSED

I. GARANTIIDE, MUUDE TÜHISTAMATUTE JA TÜHISTATAVATE KOHUSTUSTE NING NÕUETE JÄÄKIDE ARUANNE (LISA 1)

Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded

Siin näidatakse bilansivälised kirjed, mille puhul on tegemist vastutusega kliendi või aruandva krediidiasutuse kohustuse (nt võlakiri) lunastamisel või kohustusega tasuda võlg juhul, kui võlgnik seda ise ei tee. Siia kuuluvad ka garantiide kinnitamine, käsk- (bill of exchange) ja lihtvekslite (promissory note) käendamine. Garantiid ja muud sarnased kirjed tuleb kajastada nende lepingulises väärtuses ning selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata. Kasutatud osa kuulub kajastamisele bilansis.

1. Finantsgarantiid (Guarantees)

Siia kuuluvad antud või saadud finantsgarantiid ning finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiivid (standby letters of credit).

2. Käskvekslite kinnitamised (Bill of exchange contingencies)

Siia kuulub diskonteeritud käskvekslite kinnitamisest tulenev võimalik kohustus või nõue. Siin kuuluvad kajastamisele ka käendused.

3. Teatud majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikud kohustused (Certain transaction-related contingent items)

Siia kuuluvad bilansivälised kirjed, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, st garanteeritakse kliendi või aruandva krediidiasutuse mitterahalise kohustuse täitmist. Siin näidatakse antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale osapoolele kompensatsiooni juhul, kui kohale toimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele. Sellisteks on näiteks garantiitõendid mingi pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse tagamiseks (bid bonds, customs bonds, tax bonds, performance bonds, warranties). Samuti kuuluvad siin kajastamisele vastavate tehingutega seotud valmisoleku akreditiivid.

4. Regressiõigusega tehingud (Transaction with recouse)

Siia kuuluvad lepingu alusel kolmandale poolele või aruandvale krediidiasutusele müüdud võlakirjad või muu vara, kui lepingu järgi jääb krediidiasutuse/garanteerija kanda laenuvõtja/võlakirjade väljalaskja maksevõimetuks jäämise risk või risk, kui võlakirja või muu vara väärtus langeb mõnel muul põhjusel.

5. Dokumentaalmaksed (Documentary credits)

Siia kuuluvad mitmesugused mittefinantsgarantii iseloomuga dokumentaalmaksed, nt dokumentaalakreditiivid (documentary letters of credit).

6. Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud

Siia kuuluvad muud võimalikud antud või saadud garantiid ja nendega sarnased tehingud, mis ei ole kajastatud kirjetel 1–5.

Muud tühistamatud kohustused ja nõuded

Siin näidatakse muud tühistamatud kohustused ja nõuded nende lepingulises väärtuses ja selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata. Kasutatud osa kuulub kajastamisele bilansis.

7. Valmisolekulaenud (Standby facilities)

Siia kuulub aruandva krediidiasutuse tingimusteta laenuandmise kohustus või laenusaamise nõue, nt krediidiliinid ja arvelduslaenud (v.a krediitkaartide krediidilimiidid), kui klient või aruandev krediidiasutus seda vastavasisulise kokkuleppe alusel nõuab.

8. Krediitkaartide krediidilimiidid (limits of the credit cards )

Siia kuuluvad aruandva krediidiasutuse poolt oma klientidele väljastatud krediitkaartide (k.a järelmaksukaardid) krediidilimiidid nende lepingulises väärtuses ning selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata.

9. Väärtpaberite emissioonide korraldamine (Underwriting commitments)

Siia kuuluvad lepingud, millega enne väärtpaberite märkimise aja algust krediidiasutus võtab kohustuse märkida fikseeritud kuupäeval fikseeritud hinnaga fikseeritud maksimaalse koguse piires antud väärtpaberite emissioonist märkimata jäänud väärtpaberitest. Lepingu eesmärgiks on tagada emiteeritavate väärtpaberite märkimine.

10. Vara ostmine tulevikus (Forward asset purchases)

Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma või müüma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa või osta.

11. Tuleviku hoiustamistehingud (Forward/forward deposits)

Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus või teine pool kohustub hoiustama finantsvara kindlaksmääratud tähtaja ja tingimustel tulevikus, millele teine pool või aruandev krediidiasutus maksab tulevikus kokkulepitud intressisumma.

12. Osaliselt makstud väärtpaberid (Partly-paid securities)

Siia kuulub see osa väärtpaberite nimiväärtusest või ostuhinnast, mis on küll väärtpaberi emiteerija poolt märgitud, kuid krediidiasutuse või ostja poolt veel maksmata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi emiteerija vastava nõude esitamise korral.

13. Muud tühistamatud kohustused ja nõuded

Siia kuuluvad muud tühistamatud kohustused ja nõuded, mis ei ole kajastatud kirjetel 7–12.

Tühistatavad kohustused ja nõuded

14. Krediidiliinid (Credit lines)

Siia kuulub aruandva krediidiasutuse laenuandmise kohustus või laenusaamise nõue (avatud krediidiliinid), mis on aruande koostamise hetkel kasutamata ja mida võib igal ajal sulgeda.

15. Arvelduskrediidid (Overdrafts)

Siia kuulub aruandva krediidiasutuse laenuandmise kohustus või laenusaamise nõue (võimaldatavad arvelduskrediidid), mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata ja mida võib igal ajal tühistada.

16. Muud tühistatavad kohustused ja nõuded

Siia kuuluvad muud tühistatavad kohustused ja nõuded, mis ei ole kajastatud kirjetel 14 ja 15.

II. VALUUTAGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE, INTRESSIMÄÄRAGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE, AKTSIATEGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE JA KAUPADE JA MUUDE INSTRUMENTIDEGA SEOTUD TULETISTEHINGUTE JÄÄKIDE ARUANNE (LISAD 2–5)

Siia kuuluvad valuuta, intressimäära, aktsiahinna ja -indeksi, kaubahinna ja -indeksi ja muude instrumentidega seotud tuletistehingud.

Tuletistehingute alusvara kategooriad

Üksikud tuletistehingud jagatakse nelja alusvara kategooriasse: valuuta (k.a väärismetallid, s.o kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes), ühe valuuta intressimäär, aktsiad (sh aktsiaindeksid) ning kaubad ja muud instrumendid (sh kaubaindeksid, ülejäänud väärismetallid ja kuld, plaatina, hõbe ning pallaadium maailmaturgudel mittekaubeldavates ühikutes). Tegelikkuses võivad tuletisinstrumendid olla seotud enam kui ühe alusvara kategooriaga. Sellistel juhtudel tuleb tehing kajastada ainult ühes kategoorias, et ära hoida kahekordset arvestust. Järgnevalt on ära toodud mitmesse alusvara kategooriasse kuuluvate tuletistehingute kajastamise skeem:
a) valuuta – selles kategoorias kajastatakse kõik enam kui ühe valuuta (k.a väärismetallid, s.o kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) vahelised tuletistehingud, mis pole seotud aktsiate ja kaupadega;
b) intressimäär – siia kategooriasse kuuluvad ainult sellised tuletistehingud, mis on seotud ühe või mitme valuuta intressimääraga ning pole seotud aktsiate ja kaupadega. See kategooria sisaldab kõiki ühe valuuta fikseeritud ja/või ujuva intressimääraga lepinguid (k.a võlakirjadega seotud);
c) aktsiad – siia kategooriasse kuuluvad kõik tuletistehingud, mis on seotud aktsiahindade või -indeksitega ning pole ühtlasi seotud kaupadega;
d) kaubad ja muud – selles kategoorias kajastatakse kõik tuletistehingud, mis on seotud kaubahindade ja -indeksitega, väärismetallidaga (v.a valuuta all kajastatavad) jm ning võivad ühtlasi olla seotud ka mingi muu tururiski kategooriaga.

Kasutatud mõisted

1. Forward – kohustus osta või müüa mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

2. Futuur – standardiseeritud tingimustega forward, millega on võimalik kaubelda börsil.

3. Vahetustehing (swap) – leping, mille alusel tehingupartnerid vahetavad tehingu alusvarast tulenevaid makseid (nt valuutat, intressitulu) eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel.

4. Kirjutatud optsioon (written options) – kohustus müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud ajal tulevikus (või enne seda) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

5. Ostetud optsioon (option purchased) – õigus müüa või osta mingi vara kindlaksmääratud ajal tulevikus (või enne seda) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses.

6. Euroopa optsioon – optsioon, mida saab realiseerida ainult täitmispäeva saabudes.

7. Ameerika optsioon – optsioon, mida saab realiseerida enne täitmispäeva.

8. Täitmishind (strike price) – lepingu sõlmimise hetkel kindlaksmääratav hind, millega optsiooni saab tulevikus realiseerida.

9. ISIN-kood (International Security Identification Number) – ISO (International Standards Organization) poolt loodud unikaalne registrikood, mille all ühetüübilised väärtpaberid kantakse nende emiteerimisel vastava väärtpaberitehinguid haldava ja korraldava institutsiooni poolt vastavasse registrisse.

10. Delta koefitsient (delta) – koefitsient, mis väljendab delta riski, s.o optsiooni hinna tundlikkust alusvara turuväärtuses toimuvatele muudatustele.

III. INVESTEERIMISTEENUSTE ARUANNE (LISA 6)

Siia kuuluvad lepingud, mille alusel klient usaldab oma vara krediidiasutuse käsutusse. Siia kuuluvad klientide poolt krediidiasutuse hoolde usaldatud investeerimisportfellid ja/või väärtpaberite valduskontod.

Aruanne sisaldab aruandva krediidiasutuse klientide investeerimisportfelli kuuluvaid instrumente, sealhulgas:
1) väärtpabereid, mis omandatakse ja võõrandatakse kas krediidiasutuse nimel ja kliendi arvel (vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 lõikele 1 või kliendi nimel ja arvel (§ 43 lõige 2) ning mis on väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse objektiks (§ 43 lõige 5);
2) väärtpaberid, mis omandatakse ja võõrandatakse krediidiasutuse nimel ja kliendi arvel (§ 43 lõige 1) ning mis on väärtpaberite tehingukorralduse vastuvõtmise, edastamise ja kliendi arvel täitmise teenuse objektiks (§ 43 lõige 3);
3) väärtpaberid, mis on krediidiasutuse poolt osutatava väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks (§ 44 lõige 1).