Tervishoiukorraldus hädaolukorras
Vastu võetud 10.07.2002 nr 222
Määrus kehtestatakse « Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284) § 59 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 52 lõike 1 punktidega 2 ja 7 ning « Riigireservi seaduse» (RT I 1994, 91, 1529; 1998, 95, 1514; 2000, 95, 613; 2001, 26, 147; 100, 646) ja « Hädaolukorraks valmisoleku seadusega» (RT I 2000, 95, 613).
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Reguleerimisala
Määrus kehtestab:
1) Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri,
Tervishoiuameti ja tervishoiuteenuse osutajate pädevuse ja ülesanded
tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel ning tervishoiualaseks
hädaolukorraks valmisoleku korraldamisel;
2) riigireservi
ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru (edaspidi
julgeolekuvaru) uuendamise, hoidmise ja kasutamise korra ning
riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru uuendamisest
laekuva tulu kasutamise korra;
3) tervishoiuteenuse osutaja ravimite
ja meditsiinivahendite tegevusvaru (edaspidi tegevusvaru)
moodustamise tähtajad, kogused ja korra.
2. peatükk
VABARIIGI VALITSUSE JA SOTSIAALMINISTRI PÄDEVUS JA
ÜLESANDED
§2. Tervishoiualase hädaolukorra lahendamine
(1) Tervishoiualase hädaolukorra, mille võib põhjustada mingi sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab inimeste elu ja tervist ning on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse, lahendamine toimub Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri, Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja tervishoiuteenuse osutajate üheaegse kooskõlastatud tegevuse kaudu, rakendades käesoleva määrusega ja «Hädaolukorraks valmisoleku seadusega» ettenähtud meetmeid. Vajaduse korral tehakse tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks koostööd teiste valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate asutuste ja kohalike omavalitsustega.
(2) Tervishoiualase hädaolukorra lahendamist juhib sotsiaalminister ja korraldab Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimismeeskond koos Tervishoiuametiga, tehes vajaduse korral koostööd teiste valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate asutuste ja kohalike omavalitsustega.
(3) Tervishoiualases hädaolukorras nimetab sotsiaalminister hädaolukorra meditsiinijuhi, kes allub Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimismeeskonna juhile ja koordineerib tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiualase hädaolukorra lahendamise kestel.
(4) Tervishoiualases hädaolukorras on tervishoiuteenuse osutajad kohustatud täitma sotsiaalministri ja hädaolukorra meditsiinijuhi korraldusi.
(5) Tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks võib Vabariigi Valitsus sotsiaalministri ettepanekul välja kuulutada eriolukorra «Eriolukorra seaduses» (RT I 1996, 8, 164; 1999, 57, 598) ettenähtud tingimustel ja korras.
3. peatükk
TERVISHOIUAMETI JA TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJATE
PÄDEVUS NING ÜLESANDED
§3. Tervishoiuameti pädevus ja ülesanded
(1) Tervishoiuamet korraldab valmisolekut tervishoiualaseks hädaolukorraks.
(2) Tervishoiuamet:
1) teeb Sotsiaalministeeriumile ettepanekud
tervishoiualase riskianalüüsi ning üleriigilise tervishoiualase
kriisireguleerimisplaani koostamise kohta;
2) määrab kiirabibrigaadi
pidajate ja haiglate kriisireguleerimisalased ülesanded;
3)
korraldab ja kontrollib haiglate kriisireguleerimisplaanide koostamist
ja valmidust nende täitmiseks;
4) planeerib koostöös
Siseministeeriumiga kiirabibrigaadi pidajatele ja haiglatele
tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside koguseid
ja kasutamist;
5) kinnitab kiirabibrigaadi pidajate ja haiglate
ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru koosseisu ja kogused
(edaspidi tegevusvaru loetelu);
6) korraldab tervishoiualase
hädaolukorra lahendamist koos Sotsiaalministeeriumi
kriisireguleerimismeeskonnaga piirkondlike haiglate kaudu ning vajadusel
koostöös Kaitseministeeriumi, kaitseväe meditsiiniteenistuse,
Päästeameti, päästeteenistuste ja häirekeskustega;
7) koordineerib koos Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumiga tervishoiualaste hädaolukordade lahendamiseks
vajalikku väljaõpet riigieelarvest «Tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse» § 52 lõike 1 punkti 7 alusel selleks eraldatud vahendite piires;
8) koordineerib kooskõlastatult Päästeameti ja Politseiametiga haiglate,
kiirabibrigaadi pidajate, politsei- ja päästeasutuste, sealhulgas
häirekeskuste vahelist koostööd tervishoiualase hädaolukorra
lahendamisel.
§4. Piirkondliku haigla pädevus ja ülesanded
(1) Piirkondlik haigla korraldab tervishoiualase hädaolukorra lahendamist oma vastutuspiirkonnas käesoleva määruse sätete ja Tervishoiuameti korralduste kohaselt. Piirkondliku haigla juht allub tervishoiualases hädaolukorras hädaolukorra meditsiinijuhile.
(2) Piirkondlike haiglate vastutuspiirkonnad tervishoiualase
hädaolukorra lahendamisel on:
1) Sihtasutusel Põhja-Eesti
Regionaalhaigla – Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa, Pärnumaa,
Saaremaa ja Hiiumaa;
2) Sihtasutusel Tartu Ülikooli Kliinikum –
Tartumaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa,
Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa.
(3) Piirkondlik haigla:
1) teeb riskianalüüsi võimalike
tervishoiualaste hädaolukordade väljaselgitamiseks oma
vastutuspiirkonnas ning koostab kriisireguleerimisplaani kooskõlastatult
Tervishoiuameti, maavalitsuste ja Kaitseministeeriumiga;
2) tagab oma
vastutuspiirkonnas pideva valmisoleku tervishoiualase hädaolukorra
lahendamiseks;
3) koordineerib oma vastutuspiirkonnas
kriisireguleerimisplaanide koostamist ja valmidust nende täitmiseks;
4) omab tervishoiualases hädaolukorras ülevaadet oma vastutuspiirkonna
haiglate hõivatusest ja teavitab sellest häirekeskusi;
5)
hoiab ja uuendab riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite
julgeolekuvaru selleks eraldatud riigieelarveliste vahendite piires;
6) moodustab, hoiab ja uuendab tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja
meditsiinivahendite 2 kuu tegevusvaru;
7) korraldab koostöös
Päästeametiga oma vastutuspiirkonna tervishoiutöötajatele
tervishoiualaste hädaolukordade lahendamiseks vajalikku väljaõpet
riigieelarvest «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 52 lõike 1
punkti 7 alusel selleks eraldatud vahendite piires.
§5. Keskhaigla, üldhaigla ja erihaigla pädevus ning ülesanded
(1) Keskhaigla, üldhaigla ja erihaigla korraldavad tervishoiualase hädaolukorra lahendamist vastavalt piirkondlikult haiglalt saadud korraldustele.
(2) Keskhaigla, üldhaigla ja erihaigla:
1) koostavad
kriisireguleerimisplaanid lähtudes piirkondliku haigla riskianalüüsist
ja kriisireguleerimisplaanist;
2) tagavad pideva valmisoleku
tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks;
3) piirkondliku
haigla nõudel teavitavad piirkondlikku haiglat kokkulepitud korras ja
ajavahemike järel haigla hõivatusest;
4) moodustavad,
hoiavad ja uuendavad ravimite ja meditsiinivahendite 2 kuu tegevusvaru.
§6. Kiirabibrigaadi pidaja pädevus ja ülesanded
(1) Kiirabibrigaadi pidaja korraldab tervishoiualase hädaolukorra lahendamist vastavalt piirkondlikult haiglalt saadud korraldustele.
(2) Kiirabibrigaadi pidaja:
1) töötab välja tegevusplaani
tervishoiualases hädaolukorras tegutsemiseks, lähtudes piirkondliku
haigla riskianalüüsist ja kriisireguleerimisplaanist;
2)
tagab pideva valmisoleku tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks;
3) kasutab hädaolukorra lahendamiseks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid;
4) korraldab kiirabitöötajatele tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks
vajalikku väljaõpet riigieelarvest «Tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse» § 52 lõike 1 punkti 7 alusel selleks eraldatud vahendite piires;
5) moodustab, hoiab ja uuendab 5 päeva ravimite ja meditsiinivahendite
tegevusvaru.
§7. Teiste tervishoiuteenuse osutajate pädevus ja ülesanded
(1) Taastusravi- ja hooldushaiglad osalevad tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel sotsiaalministri või hädaolukorra meditsiinijuhi korraldusel vastavalt nende käsutuses olevatele ressurssidele.
(2) Paragrahvides 4 kuni 6 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tervishoiuteenuse osutajad osalevad hädaolukorra lahendamisel sotsiaalministri või hädaolukorra meditsiinijuhi korraldusel vastavalt oma kutse- või erialasele pädevusele.
4. peatükk
RIIGIRESERVI RAVIMITE JA MEDITSIINIVAHENDITE
JULGEOLEKUVARU HOIDMINE, UUENDAMINE JA KASUTUSELE VÕTMINE
§8. Riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru hoidmine ja uuendamine
(1) Julgeolekuvaru hoidmine peab tagama ravimite ja meditsiinivahendite tarbimisomaduste püsimise.
(2) Julgeolekuvaru hoidmiseks ja uuendamiseks sõlmib Sotsiaalministeerium lepingud Vabariigi Valitsuse poolt julgeolekuvaru hoidjateks kinnitatud piirkondlike haiglatega ning teavitab sellest Siseministeeriumi.
(3) Julgeolekuvaru uuendamiseks asendatakse ravimid ja meditsiinivahendid uute samaväärsete ravimite ja meditsiinivahenditega, milleks on ühesuguse nomenklatuuri, sortimendi ja kvaliteediga või samasuguste tarbimisomadustega ravimid ja meditsiinivahendid.
(4) Julgeolekuvaru uuendamisel ravimite ja meditsiinivahendite müügist laekunud rahaliste vahendite ning uute soetamiseks vajalike rahaliste vahendite vahe kaetakse riigieelarvest. Juhul kui julgeolekuvaru hoidmise ja uuendamise käigus tekib tulu, kantakse see riigieelarvesse.
(5) Sotsiaalminister esitab kooskõlastatult Siseministeeriumiga Vabariigi Valitsusele ettepaneku julgeolekuvaru koosseisu ja koguste muutmise ning riigieelarvest rahastamise kohta.
§9. Riigireservi ravimite ja meditsiinivahendite julgeolekuvaru kasutusele võtmine tervishoiualases hädaolukorras
Tervishoiualases hädaolukorras määrab sotsiaalminister julgeolekuvaru kasutusele võtmise aja ja julgeolekuvaru kasutusele võtmise õigust omavad tervishoiuteenuse osutajad.
5. peatükk
TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJA RAVIMITE JA
MEDITSIINIVAHENDITE TEGEVUSVARU
§10. Tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru
(1) Käesoleva määruse tähenduses on tegevusvaru kiirabibrigaadi pidajate ja haiglate käsutuses olev ravimite ja meditsiinivahendite kogum, mis tagab valmisoleku tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud moodustama, hoidma ja
uuendama tegevusvaru järgmistes kogustes:
1) haigla tegevusvaru
peab vastama haigla ravimite ja meditsiinivahendite 2 kuu kulule
tavaolukorras;
2) kiirabibrigaadi pidaja tegevusvaru peab vastama
kiirabibrigaadi pidaja ravimite ja meditsiinivahendite 5 päeva kulule
tavaolukorras.
(3) Tegevusvaru moodustamist ja hädaolukorras ärakasutatud tegevusvaru uuendamist rahastatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 52 lõike 1 punkti 7 alusel hädaolukorraks valmisoleku kuludeks eraldatud vahenditest.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§11. Tegevusvaru koosseisu ja koguste loetelu
(1) Tervishoiuameti peadirektor kinnitab kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga tegevusvaru loetelu hiljemalt 31. detsembriks 2002. a.
(2) Tervishoiuameti peadirektor võib kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga tegevusvaru loetelu muuta ja täiendada üks kord aastas. Tegevusvaru loetelu muutmise ja täiendamise ettepanekud esitavad Tervishoiuameti peadirektorile tervishoiuteenuse osutajad.
§12. Tegevusvaru moodustamise tähtajad ja kord
(1) Haigla peab hiljemalt 31. detsembriks 2003. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning haigla 2 nädala ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.
(2) Haigla peab hiljemalt 31. detsembriks 2004. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning haigla ühe kuu ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.
(3) Haigla peab hiljemalt 31. detsembriks 2005. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning haigla 6 nädala ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.
(4) Haigla peab hiljemalt 31. detsembriks 2006. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning haigla 2 kuu ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.
(5) Kiirabibrigaadi pidaja peab 31. detsembriks 2003. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning kiirabibrigaadi pidaja 3 päeva ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.
(6) Kiirabibrigaadi pidaja peab 31. detsembriks 2004. a moodustama tegevusvaru, mis vastab Tervishoiuameti peadirektori kinnitatud loetelule ning kiirabibrigaadi pidaja 5 päeva ravimite ja meditsiinivahendite kulule tavaolukorras.
|
Majandusminister ning teede- ja sideminister peaministri ülesannetes Liina TÕNISSON |
| Sotsiaalminister Siiri OVIIR |
|
Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK |
Facebook
Twitter