Õendusala erialade arengukavad
Vastu võetud 16.07.2002 nr 99
Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360) § 56 lõike 1 punkti 8 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Õendusala erialade arengukava (edaspidi arengukava) eesmärk on määratleda erialade ja õendusalase koolituse arengusuunad aastani 2015.
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
õendusala erialad – sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrusega nr 58
«Õendusabi erialade loetelu» (RTL 2001, 75, 1016) kehtestatud erialad
õendusabis;
2) õde/üldõde – isik, kes on läbinud õe
põhikoolituse õppekava ning kellele on omistatud õe kutse;
3)
õe spetsialiseerumine – õe kutsele lisanduva õendusala eriala omandamine
teoreetilise ja praktilise koolituse kaudu.
§ 3. Arengukava põhimõtted ja arengusuunad
Arengukava lähtub järgmistest põhimõtetest ja arengusuundadest:
1)
ambulatoorsete ja iseseisvate õendusabi tervishoiuteenuste mahu
suurenemine seoses haiglaravi osakaalu vähenemisega ja haiglaravi
kestuse lühenemisega;
2) õdede põhikoolituse, tööalase koolituse
ja spetsialiseerumise kvaliteedi parandamine;
3) õdede rolli
suurendamine tervise edendamisel ja haiguste ennetamisel;
4)
õendusabi kvaliteedi edendamine;
5) õendusabi osakaalu ja
vastutuse suurendamine raviprotsessis, mis võimaldaks optimeerida
arstlikku tegevust.
§ 4. Õendusala erialade arvu optimeerimine
(1) Aastaks 2005 vähendatakse õendusala erialad viiele alaerialadeks
jagunevale põhierialale:
1) üldõendus (kliiniline õendus);
2)
intensiivõendus;
3) terviseõendus;
4) psühhiaatriaõendus;
5)
radioloogiaõendus.
(2) Üldõenduse alaerialad on:
1) diabeediõendus;
2)
lasteõendus;
3) nakkustõrjeõendus;
4)
onkoloogiaõendus;
5) operatsiooniõendus;
6)
pulmonoloogiaõendus;
7) taastusraviõendus.
(3) Intensiivõenduse alaerialad on:
1)
anesteesia-intensiivraviõendus;
2) erakorralise meditsiini
õendus.
(4) Terviseõenduse alaerialad on:
1) kooliõendus;
2)
pereõendus;
3) töötervishoiuõendus.
(5) Radioloogiaõendus on eraldi eriala niikaua, kui tervishoiuteenuste osutajate juures töötavad õed, kes omavad radioloogiaõe spetsialiseerumistunnistust, mis on välja antud enne 2002. aastat. Alates 2002. aastast õdede spetsialiseerumist radioloogiaõenduse erialal läbi ei viida. Tehnilise erialana koolitatakse radioloogiatehnikuid, kellel puudub pädevus töötada õe ametikohal.
(6) Õdede optimaalne koguvajadus Eestis on 80 õde 10 000 elaniku kohta.
§ 5. Õdede koolituse arengusuunad
(1) Õdede koolituse arengusuundade määratlemisel lähtutakse õendusala erialade arvu vähendamisest.
(2) Õe kutseõpe toimub Tallinna, Tartu või Kohtla-Järve Meditsiinikoolis, mille lõpetamist tõendav õe diplom annab õiguse töötada üldõena.
(3) Õe tasemeõpe toimub Tartu või Tallinna Meditsiinikoolis, mis võimaldab kaug- või eksternõppena, õppe mahuga 80 või 40 ainepunkti, omandada kõrgharidus õdedel, kelle kutseõpe ei vasta üldõe III kutsestandardi nõuetele.
(4) Õe tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste omandamist ning täiendamist, samuti ümberõpet kas tervishoiuteenuse osutaja juures või koolitusasutuses.
(5) Õe spetsialiseerumine:
1) toimub § 4 lõike 1 punktides 1
kuni 4 nimetatud põhierialadel õppe mahuga mitte vähem kui 40 ainepunkti
õendusalast kõrgharidust andvates kõrgkoolides;
2)
võib toimuda magistriõppe kaudu õppe mahuga 80 ainepunkti.
(6) Õe magistriõpe:
1) on kõrghariduse teise astme õpe,
mille õppekavas määratud õppe maht on 40 kuni 80 ainepunkti;
2)
võimaldab ette valmistada õendusala pedagooge, õendusjuhte ning õdesid
spetsialiseerumist nõudvatel erialadel.
(7) Õe doktoriõpe:
1) on kõrghariduse kõrgeima astme õpe,
mille õppekavas määratud õppe maht on 120 kuni 160 ainepunkti;
2)
toimub välisriikide ülikoolides.
(8) Õendusala pedagoogide koolitus viiakse läbi kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruses nr 381 «Õpetajate koolituse raamnõuded» (RT I 2000, 87, 575) ja Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2000. a määruses nr 190 «Kõrgharidusstandard» (RT I 2000, 47, 296) kehtestatud nõuetega.
2. peatükk
ÕENDUSALA ERIALADE ARENGUKAVA
§ 6. Üldõenduse eriala kirjeldus
(1) Üldõendus on õendusala põhieriala ambulatoorses ja statsionaarses õendusabis patsientidele tervishoiuteenuste osutamiseks.
(2) Õendusala erialade optimeerimise tulemusena nimetatakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialadeks § 4 lõikes 2 nimetatud õendusabi erialad, mille omandamiseks on vajalik läbida tööalane koolitus.
(3) Üldõde töötab koos eriarstiga või iseseisvalt.
§ 7. Üldõenduse eriala arengusuunad
Üldõendusabi tervishoiuteenuste planeerimisel arvestatakse järgmisi
põhimõtteid ja eesmärke:
1) suurendatakse ambulatoorse
ja hooldusravi alase õendusabi mahtu, millega suureneb vastavates
valdkondades töötavate üldõdede vajadus;
2)
arendatakse välja koduõendus-hoolduse võrgustik ja
koduõendus-hooldusteenused;
3) täiendatakse iseseisvalt
osutatavate õendusabi tervishoiuteenuste loetelu ning nendega hõlmatud
tegevuste loetelu vastavalt üldõenduse alaerialade arengukavale;
4)
arendatakse patsiendiõpetust ja sellekohaseid teenuse liike õendusabis;
5)
suurendatakse teadmiste ja uurimistöö tulemuste rakendamist
õenduspraktikasse, mis soodustab teaduspõhise õendusabi arengut.
§ 8. Diabeediõenduse eriala kirjeldus
(1) Diabeediõendus on õendusala eriala statsionaarses ja ambulatoorses õendusabis diabeeti haigestunud patsientidele (edaspidi diabeetik ) tervishoiuteenuste osutamiseks.
(2) Diabeediõde töötab koos eriarstiga, osutades järgmisi teenuseid:
1)
diabeetiku režiimi ja ravikorralduse analüüs ning toimetulekuõpetuse
väljatöötamine;
2) diabeetiku tervise seisundi
jälgimine, diabeedi raviks vajalik patsiendiõpetus ning nõustamine;
3)
diabeetiku jalgade ravi.
§ 9. Diabeediõenduse eriala arengusuunad
(1) Diabeediõenduse eriala muudetakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, mille omandamiseks on vaja läbida tööalane koolitus.
(2) Igasse maakonda luuakse võimalusel diabeedikabinetid, kus diabeediõed osutavad tervishoiuteenust koostöös endokrinoloogi või sisearstiga. Diabeedikabinettides osutatakse diabeetikute järelravi, jalgade ravi ning telefoninõustamise teenust.
(3) Diabeedikabinetid Tallinnas ja Tartus kujundatakse diabeedikeskusteks, kus koordineeritakse maakondade diabeedikabinettide tööd ning mis on täiendusõppe- ja koolitusbaasiks õdedele.
(4) Töötatakse välja diabeediõe iseseisva ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(5) Eestis on vaja 15 diabeediõde.
§ 10. Lasteõenduse eriala kirjeldus
(1) Lasteõendus on õendusala eriala statsionaarses ja ambulatoorses õendusabis patsientidele vanuses kuni 18 aastat tervishoiuteenuste osutamiseks, laste ja noorukite arengu jälgimiseks, haiguse ennetamiseks ning järel- ja taastusraviks.
(2) Lasteõde töötab koos eriarstiga, osutades järgmisi
tervishoiuteenuseid:
1) kroonilise haigusega lapse või puudega lapse
tervise edendamine, säilitamine ja nõustamine;
2)
haigestunud lapse ja tema vanemate nõustamine.
§ 11. Lasteõenduse eriala arengusuunad
(1) Lasteõenduse eriala muudetakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, mille omandamiseks on vaja läbida tööalane koolitus.
(2) Töötatakse välja lasteõdede iseseisva ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(3) Lasteõdede optimaalne arv Eestis on 2 õde 10 000 elaniku kohta.
§ 12. Nakkustõrjeõenduse eriala kirjeldus
(1) Nakkustõrjeõendus on õendusala eriala statsionaarses ja ambulatoorses õendusabis tervishoiuteenuste osutamiseks, sealhulgas nakkushaiguste ennetamiseks ning leviku tõkestamiseks patsientidel ja tervishoiutöötajatel.
(2) Nakkustõrjeõde töötab koos eriarstiga, osutades järgmisi teenuseid:
1)
haiglanakkuste avastamine, registreerimine, nende põhjuste uurimine ja
võimalik tõkestamine;
2) nakkushaiguste ennetamiseks
koolituse korraldamine tervishoiutöötajatele;
3)
dekontaminatsiooni ja jäätmekäitluse alaste eeskirjade väljatöötamine.
§ 13. Nakkustõrjeõenduse eriala arengusuunad
(1) Nakkustõrjeõenduse eriala muudetakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, mille omandamiseks on vaja läbida tööalane koolitus.
(2) Töötatakse välja nakkustõrjejuhendid haiglanakkuse vältimiseks.
(3) Nakkustõrjeõe optimaalne töökoormus statsionaaris on 150–200 voodikohta.
§ 14. Onkoloogiaõenduse eriala kirjeldus
(1) Onkoloogiaõendus on õendusala eriala ambulatoorses ja statsionaarses õendusabis onkoloogilistele haigetele tervishoiuteenuste osutamiseks, sealhulgas koduõendus-hooldusteenuse osutamiseks ning nõustamise korraldamiseks.
(2) Onkoloogiaõde töötab koos eriarstiga. Onkoloogiaõde osutab iseseisvalt koduõendus-hooldusteenust.
(3) Onkoloogiaõenduse eriala õde tegeleb vähihaigete taastus- ja toetusraviga ning osutab palliatiivset õendusabi.
§ 15. Onkoloogiaõenduse eriala arengusuunad
(1) Onkoloogiaõendus muudetakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, mille omandamiseks on vaja läbida tööalane koolitus.
(2) Töötatakse välja onkoloogiaõdede iseseisva ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(3) Onkoloogia ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamisel on õe optimaalne töökoormus kuni 4 patsienti päevas.
§ 16. Operatsiooniõenduse eriala kirjeldus
(1) Operatsiooniõendus on õendusala eriala statsionaarses ja ambulatoorses õendusabis kirurgilistele haigetele tervishoiuteenuste osutamiseks.
(2) Operatsiooniõde töötab koos eriarstiga ega osuta õendusabi tervishoiuteenuseid iseseisvalt.
(3) Operatsiooniõde osutab koostöös eriarstiga tervishoiuteenust operatsiooniosakondades või töötab sterilisatsiooni osakonnas vastutava õena.
§ 17. Operatsiooniõenduse eriala arengusuunad
(1) Operatsiooniõenduse eriala muudetakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, mille omandamiseks on vaja läbida tööalane koolitus.
(2) Vajadus päevakirurgias töötavate õdede järele kasvab seoses päevakirurgia osakaalu suurenemisega.
(3) Operatsiooniõdede optimaalne arv Eestis on 3,8 õde 10 000 elaniku kohta.
§ 18. Pulmonoloogiaõenduse eriala kirjeldus
(1) Pulmonoloogiaõendus on õendusala eriala statsionaarses ja ambulatoorses õendusabis pulmonoloogilistele haigetele tervishoiuteenuste osutamiseks.
(2) Pulmonoloogiaõde töötab koos eriarstiga, osutades järgmisi teenuseid:
1)
diagnostiliste protseduuride tegemine;
2) inhalatsioonitehnika
õpetamine;
3) Prick-testide ja nebulisatsiooniteraapia tegemine;
4)
patsientide nõustamine endoskoopilistel protseduuridel;
5)
patsientide ning nende pereliikmete nõustamine ja koolitus;
6)
kopsuhaigetele taastus- ja järelravi osutamine.
§ 19. Pulmonoloogiaõenduse eriala arengusuunad
(1) Pulmonoloogiaõenduse eriala muudetakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, kus on vaja läbida tööalane koolitus.
(2) Töötatakse välja pulmonoloogiaõdede iseseisva ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(3) Pulmonoloogiaõdede optimaalne arv Eestis on 1 õde 10 000 elaniku kohta.
§ 20. Taasturaviõenduse eriala kirjeldus
(1) Taastusraviõendus on õendusala eriala statsionaarses või ambulatoorses õendusabis patsiendi häiritud funktsiooni ja võimekuse taastamiseks ning olemasolevate funktsioonide säilitamiseks ja parandamiseks.
(2) Taastusraviõde töötab koos eriarstiga multidistsiplinaarses
meeskonnas, osutades järgmisi teenuseid:
1) liikumisravi –
tehniliste abivahendite treening, aktiivsete ja pasiivsete harjutuste
õpetamine ja tegemine;
2) elektriravi;
3) ravimassaaž;
4)
ortooside ja tehniliste abivahendite sobitamine ning nõustamine.
§ 21. Taasturaviõenduse eriala arengusuunad
(1) Taastusraviõenduse eriala muudetakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, mille omandamiseks on vaja läbida tööalane koolitus.
(2) Taastusraviõde osutab koostöös eriarstiga tervishoiuteenust:
1)
aktiivravis ebastabiilses seisundis haigetele, kes vajavad suure
riskiastmega diagnostilisi või raviprotseduure;
2) järelravis
haigetele, kes on läbinud aktiivravi, kuid vajavad tervenemiseks haiglas
aktiivset taastusravi;
3) taastusravikeskustes.
(3) Seoses elanikkonna vananemisega suureneb taastusraviõendusabi vajadus eakatele patsientidele.
§ 22. Anesteesia-intensiivraviõenduse eriala kirjeldus
(1) Anesteesia-intensiivraviõendus on õendusala eriala statsionaarses või ambulatoorses õendusabis anesteesia- või intensiivraviteenuste osutamiseks seda vajavatele patsientidele.
(2) Anesteesia-intensiivraviõde töötab koos eriarstiga, osutades
järgmisi teenuseid:
1) kirurgiliste operatsioonide,
invasiivsete, diagnostiliste ja raviprotseduuride assisteerimine ning
sünnitusabi valutustamine;
2) anesteesiat vajava patsiendi
tervise seisundi preoperatiivne hindamine ja ettevalmistus, anesteesia
vahetu teostamine, patsiendi eluliste funktsioonide jälgimine ning
anesteesiajärgse perioodi ohutuse kindlustamine;
3) kirurgiliste
ja kriitilises tervise seisundis haigetele intensiivraviõenduse
osutamine;
4) patsiendi kliinilise surma korral elustamine ja
elustamise õpetamine personalile.
§ 23. Anesteesia-intensiivraviõenduse eriala arengusuunad
(1) Anesteesia-intensiivravi ja erakorralise meditsiini eriala ühendatakse aastaks 2010.
(2) Spetsialiseerumine toimub intensiivõenduse erialal.
(3) Seoses päevakirurgia osakondade rajamisega ja preoperatiivse haiglas viibimise aja lühenemisega töötatakse välja anesteesia-intensiivraviõdede ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(4) Täiustatakse anesteesia-intensiivraviõdede tööalast koolitust, mis on tingitud ambulatoorse anesteesia osakaalu suurenemisest.
(5) Anesteesia-intensiivraviõdede optimaalne arv Eestis on 3,7 õde 10 000 elaniku kohta.
§ 24. Erakorralise meditsiini õenduse eriala kirjeldus
(1) Erakorralise meditsiini õendus on õendusala eriala tervishoiuteenuste osutamiseks patsientidele erakorralise meditsiini osakonnas või kiirabis.
(2) Erakorralise meditsiini õde töötab koos eriarstiga. Iseseisvat tervishoiuteenust osutab erakorralise meditsiini õde kiirabi tegevusloa alusel kiirabiettevõttes.
(3) Koos eriarstiga osutab erakorralise meditsiini õde järgmisi
teenuseid:
1) patsiendi eluliste parameetrite hindamine ja vältimatu
abi osutamine;
2) patsienti elus hoidva raviga alustamine ja
kliinilise surma korral elustamine;
3) veol haiglasse patsiendi
elutähtsate funktsioonide tagamine;
4) elustamise õpetamine
tervishoiutöötajatele ja elanikkonnale;
5) patsientide
ettevalmistamine erakorralisteks operatsioonideks.
§ 25. Erakorralise meditsiini õenduse eriala arengusuunad
(1) Erakorralise meditsiini õenduse eriala ühendamine ja spetsialiseerumine toimub § 23 lõigete 1 ja 2 kohaselt.
(2) Suureneb vajadus erakorralise meditsiini õdede osas, kes töötavad kaitseväes ja lennunduses.
(3) Erakorralise meditsiini õdede optimaalne arv Eestis on 4 õde 10 000 elaniku kohta.
§ 26. Terviseõenduse eriala kirjeldus
(1) Terviseõendus on õendusala eriala ambulatoorses õendusabis patsientidele tervishoiuteenuste osutamiseks, tervise edendamiseks, sealhulgas haiguste ennetamiseks ning koduõendus-hooldusteenuse ja nõustamise korraldamiseks.
(2) Õendusala erialade optimeerimise tulemusena nimetatakse aastaks 2005 terviseõenduse alaerialadeks § 4 lõikes 4 nimetatud õendusabi erialad.
(3) Terviseõde töötab koos eriarstiga või iseseisvalt.
§ 27. Terviseõenduse arengusuunad
(1) 2005. aastal alustatakse õendusalast haridust andvates kõrgkoolides terviseõe erialal spetsialiseerumist, õppe mahuga 40 kuni 80 ainepunkti.
(2) Paragrahvi 4 lõikes 4 nimetatud alaerialadel töötavatele õdedele tagatakse võimalus elukestvaks järjepidevaks tööalaseks koolituseks ja nende kvalifikatsioon võrdsustatakse terviseõe spetsialiseerumisel omandatud kvalifikatsiooniga.
§ 28. Kooliõenduse eriala kirjeldus
(1) Kooliõendus on õendusala eriala koolitervishoiuteenuste osutamiseks õpilaste tervise edendamiseks, tervisekasvatuseks ja terviseprobleemide ennetamiseks.
(2) Kooliõde töötab iseseisvalt.
(3) Kooliõenduse eesmärk on regulaarselt jälgida õpilaste tervise seisundit, kujundada tervislikku eluviisi õpilaste ja kooli personali seas, vähendada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist ning osutada esmaabi.
§ 29. Kooliõenduse eriala arengusuunad
(1) Kooliõenduse eriala nimetatakse aastaks 2005 terviseõenduse alaerialaks. Varasem kooliõe kvalifikatsioon võrdsustatakse terviseõe kvalifikatsiooniga.
(2) Aastast 2005 alustatakse spetsialiseerumist terviseõe erialal.
(3) Seoses iseseisva koolitervishoiuteenuse osutamisega parandatakse töötavate kooliõdede kvalifikatsiooni tööalase koolitusega. Paralleelselt terviseõenduse õppe käivitamisega jätkub kooliõdede tööalane koolitus.
(4) Pööratakse suuremat tähelepanu narkomaania ja AIDSi ennetustööle koolis.
(5) Igas koolis peab olema tagatud koolitervishoiuteenuste osutamine. Koolitervishoiuteenuste osutamisel on õe optimaalne töökoormus 700 õpilast.
§ 30. Pereõenduse eriala kirjeldus
(1) Pereõendus on õendusala eriala ambulatoorses õendusabis patsientidele tervishoiuteenuse osutamiseks.
(2) Pereõde töötab koos perearstiga, osutades järgmisi teenuseid:
1)
imiku ja väikelaste psühhomotoorse arengu ja tervise seisundi hindamine
ning jälgimine;
2) vanemate ja perekonna õpetamine ning
nõustamine lapse hügieeni, hoolduse, kehalise aktiivsuse, haiguste
ennetamise ja toitumise osas;
3) patsientide nõustamine
pereplaneerimise ja seksuaaltervise küsimustes;
4) eakate
tervise jälgimine ja õpetamine oma tervise ning ealiste probleemidega
toimetulekuks;
5) immuniseerimise ajakava pidamine ning
immuniseerimine;
6) õendusabi vajaduste kindlakstegemine ja
õendusabiplaani koostamine ning õendusabiteenuste osutamine nii
ambulatoorselt kui ka patsiendi kodus.
(3) Pereõde võib osutada iseseisvalt koolitervishoiuteenust.
§ 31. Pereõenduse eriala arengusuunad
(1) Pereõenduse eriala nimetatakse aastaks 2005 terviseõenduse alaerialaks. Varasem pereõe kvalifikatsioon võrdsustatakse terviseõe kvalifikatsiooniga.
(2) Aastast 2005 alustatakse spetsialiseerumist terviseõe erialal.
(3) Paralleelselt terviseõenduse õppe käivitamisega jätkub pereõdede tööalane koolitus.
(4) Pereõdede optimaalne vajadus Eestis on 6 õde 10 000 elaniku kohta.
§ 32. Töötervishoiuõenduse eriala kirjeldus
(1) Töötervishoiuõendus on õendusala eriala, mille peamine eesmärk on kaitsta töötajate tervist ning propageerida ohutut ja tervislikku töökeskkonda.
(2) Töötervishoiuõde töötab koos töötervishoiuarstiga ettevõtet või
ettevõtteid teenindavas töötervishoiuteenistuses, osutades järgmisi
teenuseid:
1) teabe kogumine kutsetööga seotud terviseriskide ja
ohutegurite kohta;
2) perioodilise tervisekontrolli ettevalmistamine
ja tegemine;
3) tööõnnetuste ja kutsehaiguste alane ennetustöö;
4)
esmaabi andmine töökohtadel.
§ 33. Töötervishoiuõenduse eriala arengusuunad
(1) Töötervishoiuõenduse eriala nimetatakse aastaks 2005 terviseõenduse alaerialaks. Varasem töötervishoiuõe kvalifikatsioon võrdsustatakse terviseõe kvalifikatsiooniga.
(2) Aastast 2005 alustatakse spetsialiseerumist terviseõe erialal.
(3) Paralleelselt terviseõenduse õppe käivitamisega jätkub töötervishoiuõdede tööalane koolitus.
(4) Töötatakse välja töötervishoiuõdede iseseisva ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(5) Töötervishoiuõdede optimaalne vajadus Eestis on 2,4 õde 10 000 elaniku kohta.
§ 34. Psühhiaatriaõenduse eriala kirjeldus
(1) Psühhiaatriaõendus on õendusala eriala statsionaarses või ambulatoorses õendusabis psühiaatrilistele patsientidele tervishoiuteenuste osutamiseks, patsientide vaimse tervise säilitamiseks, psüühiliste häirete vältimiseks ning tervise ja töövõime taastamiseks.
(2) Psühhiaatriaõde töötab koos eriarstiga, osutades järgmisi teenuseid:
1)
psühhiaatriaõe ambulatoorne vastuvõtt;
2)
psühhiaatriline õendusabi grupitegevuses ning perekoolitus;
3)
terapeutiliste tehnikate rakendamine, toimetulekuõpetus.
§ 35. Psühhiaatriaõenduse eriala arengusuunad
(1) Aktiivravivoodite arvu vähenemise tõttu suureneb ambulatoorse psühhiaatrilise õendusabi osakaal.
(2) Töötatakse välja psühhiaatriaõdede iseseisva ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(3) Ambulatoorses psühhiaatrilises õendusabis rakendatakse õenduspõhist juhtumikorraldust.
(4) Pööratakse suuremat tähelepanu narkomaania ja AIDSi ennetustööle.
(5) Psühhiaatriaõdede optimaalne vajadus Eestis on 4 õde 10 000 elaniku kohta.
§ 36. Radioloogiaõenduse eriala kirjeldus
(1) Radioloogiaõendus on õenduseriala statsionaarses ja ambulatoorses õendusabis radioloogilisi uuringuid ja radioteraapilisi protseduure vajavatele patsientidele.
(2) Radioloogiaõde on radioloogia alal töötav õe kutsega isik.
(3) Radioloogiatehnik on radioloogia alal töötav spetsialist, kes ei oma õe kutset.
(4) Radioloogiaõde või radioloogiatehnik töötab koos eriarstiga ega osuta õendusabi teenuseid iseseisvalt.
§ 37. Radioloogiaõenduse eriala arengusuunad
(1) Vastavuses radioloogiatehnik III kutsestandardile valmistatakse ette rakenduslikul suunal radioloogiatehnikuid radioloogiaõdede asemele.
(2) Töötavatele radioloogiaõdedele tagatakse võimalus elukestvaks järjepidevaks tööalaseks koolituseks.
(3) Radioloogiatehnikute optimaalne vajadus Eestis on 4 tehnikut 10 000 elaniku kohta.
| Minister Siiri OVIIR |
|
Tööala asekantsler kantsleri ülesannetes Piret LILLEVÄLI |
Facebook
Twitter