Eurovoci märksõnad (näita)

12 ÕIGUS1226 õiguskorraldusõiguserialakohtunik

12 ÕIGUS1226 õiguskorraldusõigussüsteemkohtud

12 ÕIGUS1226 õiguskorraldusõigussüsteemkohtute sõltumatus

12 ÕIGUS1226 õiguskorraldusõigussüsteemkohus

RIIGIÕIGUSKohtud

HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSPensionide eriregulatsioonid

KOHTUMENETLUSÕIGUSKohtukorraldus ja õigusabi

Teksti suurus:

Kohtute seadus (lühend - KS)

Kohtute seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.07.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.03.2003
Avaldamismärge:RT I 2002, 64, 390

Välja kuulutanud
Vabariigi President
09.07.2002 otsus nr 219

Kohtute seadus

Vastu võetud 19.06.2002

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolevas seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused.

§ 2.  Õigusemõistmine ja kohtu sõltumatus

  (1) Õigust mõistab ainult kohus.

  (2) Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse.

  (3) Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele.

§ 3.  Kohtuniku sõltumatuse põhitagatised

  (1) Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks.

  (2) Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel.

  (3) Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.

  (4) Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

§ 4.  Kohtualluvus

  (1) Kohtualluvus sätestatakse seadusega.

  (2) Kohtuasja võib ühe kohtu alluvusest üle anda teisele kohtule üksnes seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 5.  Kohtu töökeel

  (1) Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimuvad eesti keeles.

  (2) Muu keele kasutamine kohtumenetluses sätestatakse kohtumenetluse seadustes.

§ 6.  Kohtu tööaeg

  (1) Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu.

  (2) Kohtuistungid peetakse tööpäevadel kella üheksast kella kaheksateistkümneni. Pärast seda võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on otstarbekas õigusemõistmise huvides.

  (3) Väärteo eest karistuse mõistmiseks, tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks võib kohtuistungit pidada ka muul ajal.

§ 7.  Kohtuasutus

  (1) Kohus on riigi ametiasutus.

  (2) Kohtul on oma eelarve ja väikese riigivapi kujutisega pitsat.

  (3) Kohtud registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

§ 8.  Kohtuteenistus

  (1) Kohtuteenistus on töötamine kohtuasutuses. Kohtuteenistuses on kohtunikud ja kohtuteenistujad.

  (2) Kohtunikule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 19, õiend; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117) üksnes juhtudel, mida käesolevas seaduses ei ole sätestatud.

  (3) Kohtuteenistujale kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

2. peatükk ESIMESE ASTME KOHUS 

1. jagu Maa- ja linnakohus 

§ 9.  Maa- ja linnakohus

  (1) Maa- ja linnakohus esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maa- ja linnakohus teevad ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse.

  (2) Maa- ja linnakohtud on:
  1) Harju Maakohus;
  2) Ida-Viru Maakohus;
  3) Jõgeva Maakohus;
  4) Järva Maakohus;
  5) Lääne Maakohus;
  6) Lääne-Viru Maakohus;
  7) Põlva Maakohus;
  8) Pärnu Maakohus;
  9) Rapla Maakohus;
  10) Saare Maakohus;
  11) Tartu Maakohus;
  12) Valga Maakohus;
  13) Viljandi Maakohus;
  14) Võru Maakohus;
  15) Narva Linnakohus;
  16) Tallinna Linnakohus.

  (3) Maa- ja linnakohus asuvad oma tööpiirkonnas. Kohtu täpse asukoha määrab justiitsminister.

  (4) Maa- ja linnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab haldusdirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.

§ 10.  Maa- ja linnakohtu tööpiirkond

  (1) Maa- ja linnakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister.

  (2) Seadusega võib ette näha kohtud, kes lahendavad mõnda liiki kohtuasju tööpiirkonda arvestamata.

§ 11.  Maa- ja linnakohtunike arv

  Maa- ja linnakohtu kohtunike arvu määrab justiitsminister, kuulanud ära maa- või linnakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.

§ 12.  Maa- ja linnakohtu esimees

  (1) Maa- või linnakohtu esimees nimetatakse selle kohtu kohtunike seast viieks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse.

  (2) Maa- või linnakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus.

  (3) Maa- või linnakohtu esimees:
  1) korraldab õigusemõistmise alast tegevust;
  2) kooskõlastab haldusdirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu;
  3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
  4) koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest;
  5) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

  (4) Kohtu esimehe võib justiitsminister enne tähtaja lõppemist vabastada:
  1) tema enda soovil;
  2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab justiitsminister ära kohtu üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda maa- või linnakohus kuulub.

  (6) Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.

  (7) Kui kohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannete täitmisest.

  (8) Kohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtuesimehel säilivad kohtuniku volitused.

  (9) Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.

§ 13.  Maa- ja linnakohtuniku asendamine

  (1) Kui maa- või linnakohtus ei ole ühtki kohtunikku, määrab ringkonnakohtu üldkogu selleks ajaks kohtu tööpiirkonnas õigust mõistma oma tööpiirkonna kohtute seast teise maa- või linnakohtu.

  (2) Õigusemõistmise huvides võib esimese või teise astme kohtu kohtuniku tema nõusolekul ajutiselt üle viia maa- või linnakohtusse justiitsminister, kuulanud enne ära selle kohtu esimehe arvamuse, kus kohtunik alaliselt õigust mõistab.

§ 14.  Rahvakohtunik

  Maa- ja linnakohtu rahvakohtunike arvu määrab justiitsminister, kuulanud ära maa- või linnakohtu üldkogu arvamuse.

§ 15.  Kinnistusosakond

  (1) Maa- ja linnakohtus on kinnistusosakond.

  (2) Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit.

  (3) Justiitsminister võib määrata, et mõnes maa- või linnakohtus ei ole kinnistusosakonda. Sel juhul määrab justiitsminister, millise maa- või linnakohtu kinnistusosakond täidab registripidamisega seotud ülesandeid selle kohtu tööpiirkonnas, kus kinnistusosakonda ei ole.

  (4) Kinnistusosakonna juhataja on haldusdirektori määratud kohtunikuabi. Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad.

§ 16.  Registriosakond

  (1) Maa- ja linnakohtus on registriosakond.

  (2) Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut.

  (3) Justiitsminister võib määrata, et mõnes maa- või linnakohtus ei ole registriosakonda. Sel juhul määrab justiitsminister, millise maa- või linnakohtu registriosakond täidab registri pidamisega seotud ülesandeid selle kohtu tööpiirkonnas, kus registriosakonda ei ole.

  (4) Registriosakonna juhataja on haldusdirektori määratud kohtunikuabi. Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad.

§ 17.  Kriminaalhooldusosakond

  (1) Maa- ja linnakohtus on kriminaalhooldusosakond.

  (2) Kriminaalhooldusosakond valvab kriminaalhooldusaluste käitumise ja neile kohtu pandud kohustuste täitmise järele ning täidab muid seaduses sätestatud ülesandeid.

  (3) Justiitsminister võib määrata, et mõnes maa- või linnakohtus ei ole kriminaalhooldusosakonda. Sel juhul määrab justiitsminister, millise maa- või linnakohtu kriminaalhooldusosakond täidab kriminaalhooldusega seotud ülesandeid selle kohtu tööpiirkonnas, kus kriminaalhooldusosakonda ei ole.

  (4) Kriminaalhooldusosakonna koosseisu kuuluvad kriminaalhooldusametnikud ja muud kohtuteenistujad. Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetab haldusdirektor.

2. jagu Halduskohus 

§ 18.  Halduskohus

  (1) Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.

  (2) Halduskohtud on:
  1) Jõhvi Halduskohus;
  2) Pärnu Halduskohus;
  3) Tallinna Halduskohus;
  4) Tartu Halduskohus.

  (3) Halduskohus asub halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab justiitsminister. Halduskohtu täpse asukoha määrab justiitsminister.

  (4) Halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab haldusdirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.

§ 19.  Halduskohtunike arv

  Halduskohtu kohtunike arvu määrab justiitsminister, kuulanud ära halduskohtu esimehe arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda halduskohus kuulub.

§ 20.  Halduskohtu esimees

  (1) Halduskohtu esimees nimetatakse selle kohtu kohtunike seast viieks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse.

  (2) Halduskohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus.

  (3) Halduskohtu esimees:
  1) korraldab õigusemõistmise alast tegevust;
  2) kooskõlastab haldusdirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu;
  3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
  4) koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest;
  5) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

  (4) Kohtu esimehe võib justiitsminister enne tähtaja lõppemist vabastada:
  1) tema enda soovil;
  2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab justiitsminister ära kohtu üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda halduskohus kuulub.

  (6) Kui kohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannete täitmisest.

  (7) Kohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtuesimehel säilivad kohtuniku volitused.

  (8) Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.

  (9) Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.

§ 21.  Halduskohtuniku asendamine

  Õigusemõistmise huvides võib esimese või teise astme kohtu kohtuniku tema nõusolekul ajutiselt üle viia halduskohtusse justiitsminister, kuulanud enne ära selle kohtu esimehe arvamuse, kus kohtunik alaliselt õigust mõistab.

3. peatükk TEISE ASTME KOHUS 

§ 22.  Ringkonnakohus

  (1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid.

  (2) Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus.

  (3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju Maakohus, Järva Maakohus, Lääne Maakohus, Pärnu Maakohus, Rapla Maakohus, Saare Maakohus ja Tallinna Linnakohus ning Tallinna Halduskohus ja Pärnu Halduskohus.

  (4) Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Jõgeva Maakohus, Põlva Maakohus, Tartu Maakohus, Valga Maakohus, Viljandi Maakohus ja Võru Maakohus ning Tartu Halduskohus ja Jõhvi Halduskohus.

  (5) Viru Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Ida-Viru Maakohus, Lääne-Viru Maakohus ja Narva Linnakohus.

  (6) Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas, Tartu Ringkonnakohus Tartus ja Viru Ringkonnakohus Jõhvis. Ringkonnakohtu täpse asukoha määrab justiitsminister.

  (7) Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab haldusdirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.

§ 23.  Ringkonnakohtunike arv

  Ringkonnakohtu kohtunike arvu määrab justiitsminister, kuulanud ära ringkonnakohtu esimehe arvamuse.

§ 24.  Ringkonnakohtu esimees

  (1) Ringkonnakohtu esimees nimetatakse sama kohtu kohtunike hulgast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära ringkonnakohtu üldkogu arvamuse.

  (2) Ringkonnakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus.

  (3) Ringkonnakohtu esimees:
  1) korraldab õigusemõistmise alast tegevust;
  2) kooskõlastab haldusdirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu;
  3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
  4) koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest;
  5) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

  (4) Kohtu esimehe võib justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtu üldkoguga teenistusest enne tähtaja lõppemist vabastada:
  1) tema enda soovil;
  2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab justiitsminister ära kohtu üldkogu arvamuse.

  (6) Kui kohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannete täitmisest.

  (7) Kohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtuesimehel säilivad kohtuniku volitused.

  (8) Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.

  (9) Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.

4. peatükk RIIGIKOHUS 

§ 25.  Riigikohus

  (1) Riigikohus on riigi kõrgeim kohus.

  (2) Riigikohus asub Tartus.

  (3) Riigikohtus on 19 riigikohtunikku.

§ 26.  Riigikohtu pädevus

  (1) Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.

  (2) Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik.

  (3) Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

§ 27.  Riigikohtu esimees

  (1) Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks.

  (2) Riigikohtu esimees:
  1) juhib ja esindab Riigikohut;
  2) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks;
  3) teostab seaduses ettenähtud järelevalvet;
  4) täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

  (3) Riigikohtu esimees esitab kord aastas Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.

  (4) Riigikohtu esimehe äraoleku ajal või volituste lõppemisel täidab Riigikohtu esimehe ülesandeid tema määratud riigikohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud kolleegiumi esimees või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kolleegiumi esimees.

  (5) Riigikogu võib Vabariigi Presidendi ettepanekul vabastada Riigikohtu esimehe teenistusest tema enda soovil.

  (6) Kui Riigikohtu esimees on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega. Riigikohtu üldkogu otsus vabastab Riigikohtu esimehe ametist.

  (7) Kui Riigikohtu esimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtu esimehe ülesannetest.

  (8) Kohtu esimehe ülesannetest vabastatud Riigikohtu esimehel säilivad riigikohtuniku volitused.

  (9) Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.

§ 28.  Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium

  (1) Riigikohtus on tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium.

  (2) Iga riigikohtunik kuulub ühte kolleegiumi. Riigikohtu üldkogu otsustab, millisesse kolleegiumi riigikohtunik kuulub, samuti kolleegiumidevahelise roteerumise korra ja tähtajad.

  (3) Riigikohtu esimehel on õigus kaasata Riigikohtu kodukorras ettenähtud korras asja läbivaatavasse kohtukoosseisu eri kolleegiumide kohtunikke.

  (4) Kolleegiumi esimehe nimetab Riigikohtu üldkogu kolleegiumi liikmete seast.

  (5) Kolleegiumi esimees täidab Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

§ 29.  Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

  (1) Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub üheksa riigikohtunikku.

  (2) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees. Teised liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu.

  (3) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmete volituste tähtaeg ja nende asendamise kord sätestatakse Riigikohtu kodukorras.

§ 30.  Riigikohtu üldkogu

  (1) Riigikohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud.

  (2) Riigikohtu üldkogu:
  1) vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid;
  2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks;
  3) lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused;
  4) lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused;
  5) otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu;
  6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

  (3) Riigikohtu üldkogu kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. Riigikohtu esimehe distsiplinaarasja algatamiseks kutsub üldkogu kokku ja seda juhatab kõige kauem kohtunikuteenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik.

  (4) Riigikohtu üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt üksteist kohtunikku. Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab Riigikohtu esimehe hääl.

  (5) Justiitsministril on õigus osa võtta Riigikohtu üldkogust, kui seal ei vaadata läbi kohtulahendeid. Justiitsministril on üldkogul sõnaõigus. Riigikohtu esimees võib üldkogule kutsuda ka teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda sõnaõiguse.

§ 31.  Kohtunõunik

  (1) Kohtunõunik on Riigikohtu ametnik, kes üldistab kohtupraktikat ja osaleb kohtuasjade menetluseks ettevalmistamisel.

  (2) Kohtunõuniku täpsemad teenistuskohustused määratakse Riigikohtu kodukorraga.

  (3) Kohtunõunikuks võib nimetada isiku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava.

§ 32.  Riigikohtu teenistujate töö tasustamine

  Riigikohtu kohtuteenistujate palgad ning lisatasude, preemiate ja toetuste maksmise korra määrab Riigikohtu eelarve piires kindlaks Riigikohtu esimees.

§ 33.  Riigikohtu kodukord

  (1) Riigikohtu töökorraldus nähakse ette Riigikohtu kodukorras, mille kinnitab Riigikohtu üldkogu.

  (2) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.

  (3) Riigikohtu sisekorraeeskirjad kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.

§ 34.  Kohtulahendite register

  (1) Kohtulahendite register on ringkonnakohtute ja Riigikohtu lahendite kogumiseks, süstematiseerimiseks ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks.

  (2) Kohtulahendite registri riigiasutuse andmekoguna asutajaks on Riigikohtu esimees kooskõlastatult justiitsministriga. Kohtulahendite registrit peab ja selles sisalduvaid andmeid töötleb Riigikohus.

  (3) Registriandmete esitajad on:
  1) Riigikohus, kes esitab Riigikohtu lahendid;
  2) ringkonnakohtud, kes esitavad ringkonnakohtute lahendid.

  (4) Ringkonnakohtute lahendite esitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega, mis on kooskõlastatud Riigikohtuga.

5. peatükk KOHTUNIKE OMAVALITSUS JA TÖÖJAOTUS 

§ 35.  Kohtu üldkogu

  (1) Igas kohtus on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud.

  (2) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb enamus kohtunikest.

  (3) Üldkogu kutsub kokku kohtu esimees, kes on ka üldkogu eesistuja.

  (4) Üldkogu otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab kohtu esimehe hääl.

  (5) Riigikohtu üldkogu tegevust reguleerib käesoleva seaduse § 30.

§ 36.  Kohtu üldkogu pädevus

  Kohtu üldkogu:
  1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;
  2) annab justiitsministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta;
  3) annab kohtu esimehele soovitusi kohtu eelarve eelnõu koostamise ja eelarveraha kasutamise kohta ja muudes töökorralduslikes küsimustes;
  4) täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

§ 37.  Kohtunike tööjaotus

  (1) Kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme kohtutes nähakse ette tööjaotusplaanis.

  (2) Töö tuleb kohtunike vahel jaotada, lähtudes järgmistest põhimõtetest:
  1) tööjaotusplaani järgi tuleb kohtunike vahel jaotada kõik kohtusse läbivaatamiseks saabuvad asjad;
  2) asjad tuleb jaotada tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest.

  (3) Tööjaotusplaanis nähakse ette kohtu koosseisude moodustamise ja kohtunike asendamise kord.

  (4) Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks. Üldkogu võib tööaasta kestel tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.

  (5) Igaüks võib tööjaotusplaaniga tutvuda kohtu kantseleis.

§ 38.  Kohtunike täiskogu

  (1) Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud.

  (2) Kohtunike täiskogu koguneb igal aastal veebruari teisel reedel. Erakorralise kohtunike täiskogu võib kokku kutsuda justiitsminister või Riigikohtu esimees.

  (3) Kohtunike täiskogu:
  1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust;
  2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi;
  3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas käesoleva seaduse § 40 lõikega 1;
  4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis;
  5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
  6) valib kohtunikuabieksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
  7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
  8) valib advokaadi kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning kriminaalhooldusametnike eksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
  9) kinnitab kohtunike eetikakoodeksi.

  (4) Kohtunike täiskogu juhataja on Riigikohtu esimees, kui kohtunike täiskogu ei otsusta teisiti.

  (5) Kohtunike täiskogu kodukord kehtestatakse täiskogul osalevate kohtunike häälteenamusega.

  (6) Kohtunike täiskogu tehnilise teenindamise tagab Justiitsministeerium.

  (7) Kohtunike täiskogu materjalid publitseeritakse.

6. peatükk KOHTUHALDUS, KOOLITUS JA JÄRELEVALVE 

§ 39.  Kohtuhaldus

  (1) Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest.

  (2) Justiitsminister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtule.

  (3) Justiitsministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes.

  (4) Kohtuhaldus peab tagama:
  1) võimaluse sõltumatult õigust mõista;
  2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused;
  3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe;
  4) õigusemõistmise kättesaadavuse.

§ 40.  Kohtute haldamise nõukoda

  (1) Kohtute haldamise nõukotta (edaspidi nõukoda) kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister või tema poolt nimetatud esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega.

  (2) Nõukoja istungi kutsub kokku Riigikohtu esimees või justiitsminister. Istungi kokkukutsuja määrab istungi päevakorra. Nõukoja esimees on Riigikohtu esimees.

  (3) Nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukoda võtab otsuseid vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukoda kinnitab esimesel istungil kodukorra. Nõukoja tehnilise teenindamise tagab Justiitsministeerium.

§ 41.  Kohtute haldamise nõukoja pädevus

  (1) Nõukoda annab nõusoleku:
  1) kohtu tööpiirkonna määramisel (§ 10 lõige 1, § 18 lõige 3);
  2) kohtute struktuuri määramisel (§ 9 lõige 4; § 18 lõige 4; § 22 lõige 7);
  3) kohtu täpse asukoha määramisel (§ 9 lõige 3; § 18 lg 3; § 22 lg 6);
  4) kohtu kohtunike arvu määramisel (§ 11; § 19; § 23);
  5) kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel (§ 12 lõiked 1 ja 5, § 20 lõiked 1 ja 5; § 24 lõiked 1 ja 5);
  6) rahvakohtunike arvu määramisel (§ 14);
  7) kohtu kodukorra kehtestamisel (§ 33 lõige 1; 42lõige 1);
  8) kohtunikukandidaatide arvu määramisel (§ 61 lõige 6);
  9) kohtunikukandidaadi ametisse nimetamisel (§ 61 lõige 3);
  10) kohtunikule erakorralise lisatasu maksmisel (§ 76 lõige 3).

  (2) Nõukoda annab eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta.

  (3) Nõukoda:
  1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta (§ 55 lg 4);
  2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta (§ 99 lõike 1 punktid 4–8);
  3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);
  4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel.

§ 42.  Kohtu kodukord

  (1) Esimese ja teise astme kohtu töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu esimees kooskõlastatult kohtu üldkoguga. Maa- või linnakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna, kriminaalhooldusosakonna ja kantselei kodukorra kehtestab justiitsminister.

  (2) Kodukorras nähakse ette:
  1) kohtuteenistujate ülesanded;
  2) kohtu esimehe ja teiste kohtunike kohtu töökorraldusest tulenevad ülesanded;
  3) kohtu asjaajamise kord;
  4) kohtu muu töökorraldus.

  (3) Kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.

  (4) Kohtuasutuse sisekorraeeskirjad ja ametijuhendid kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse kohaselt.

§ 43.  Kohtu eelarve

  (1) Esimese ja teise astme kohtute eelarved kinnitab justiitsminister riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta (§ 41 lg 2).

  (2) Maa- ja linnakohtu eelarves näidatakse õigusemõistmise funktsiooni teostamiseks vajalikud kulutused kinnistusosakonna, registriosakonna ja kriminaalhooldusosakonna kulutustest eraldi.

  (3) Eelarveaasta jooksul võib justiitsminister kohtu eelarvekulusid muuta üksnes mõjuval põhjusel, kuulanud ära kohtu esimehe arvamuse ja lähtudes Kohtute haldamise nõukoja kujundatud põhimõtetest.

  (4) Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses (RT I 1999, 55, 584; 92, 824; 2000, 55, 360) sätestatud korras.

§ 44.  Kohtunike koolitus

  (1) Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus on kolm aastat. Koolitusnõukokku kuuluvad kaks esimese astme, kaks teise astme ja kaks Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, justiitsministri ja Tartu Ülikooli esindaja. Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab kohtunike koolitamiseks loodud sihtasutus (edaspidi  sihtasutus).

  (2) Kohtunike koolituse aluseks on koolitusnõukogu poolt kinnitatavad kohtunike koolituse strateegia ja iga-aastased koolitusprogrammid ning kohtunikueksami programm. Sihtasutus selgitab välja kohtunike koolitusvajaduse, koostab kohtunike koolituse strateegia, iga-aastase koolituse programmi ja kohtunikueksami programmi (§ 66), analüüsib koolituse tulemusi, tagab vajalike õppe- ja metoodiliste materjalide ettevalmistamise, aitab ette valmistada ja valida koolitajaid ning koostab koolitusnõukogule iga-aastase ülevaate kohtunike koolitusest. Sihtasutus esitab iga-aastase koolitusprogrammi koolitusnõukogule hiljemalt 15. augustil. Koolitusnõukogu kinnitab kohtunike koolitusvajadust ja riigieelarves kohtunike koolituseks ettenähtud vahendeid arvestades kohtunike koolituse programmi hiljemalt 1. oktoobril.

  (3) Koolitusnõukogu määrab igal aastal koolitusprogrammi osa, milles ettenähtud koolituse läbimine on kohtunikule koolitusnõukogu määratud mahus kohustuslik.

  (4) Kohtunik osaleb koolitusel kohtu iga-aastase koolituskava alusel. Kohtu koolituskava kinnitab kohtu üldkogu. Koolitusel osalemise arvestust peetakse kohtus iga kohtuniku kohta vastavalt kohtu kodukorrale. Koolituskava täitmist kontrollib kohtu esimees.

  (5) Kohtunike koolituse programmi koostamiseks ja koolituse korraldamiseks vajalikud sihtotstarbelised vahendid nähakse ette Riigikohtu eelarves.

§ 45.  Järelevalve

  (1) Õigusemõistmise korrakohase toimimise ja kohtunike kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet kohtu esimees. Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees.

  (2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet justiitsminister. Justiitsminister võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus.

  (3) Kinnistusosakonna, registriosakonna ja kriminaalhooldusosakonna tegevusvaldkonnas teostavad järelevalvet haldusdirektor ja justiitsminister. Haldusdirektori üle teostab järelevalvet justiitsminister. Justiitsminister võib nõuda nimetatud osakondade töötajatelt ja kohtu haldusdirektorilt seletusi, kontrollida asjaajamist, eelarve täitmist ja koguda muud vajalikku teavet. Järelevalve korra kehtestab justiitsminister.

§ 46.  Kohtute aruandlus

  Esimese ja teise astme kohtud esitavad justiitsministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab justiitsminister.

7. peatükk KOHTUNIKUKS NIMETAMINE 

§ 47.  Kohtunikule esitatavad nõuded

  (1) Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused.

  (2) Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
  1) süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
  2) kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud;
  3) advokatuurist välja heidetud;
  4) avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
  5) pankrotivõlgnik.

§ 48.  Kohtuniku teenistusvanus

  Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat.

§ 49.  Kohtuniku ametikitsendused

  (1) Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.

  (2) Kohtunik ei või olla:
  1) Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige;
  2) erakonna liige;
  3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;
  4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja;
  5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.

§ 50.  Esimese astme kohtu kohtunik

  Maa-, linna- või halduskohtu kohtunikuks (maa-, linna- või halduskohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunikueksami.

§ 51.  Ringkonnakohtu kohtunik

  Ringkonnakohtu kohtunikuks (ringkonnakohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning on sooritanud kohtunikueksami. Kohtunikueksamist on vabastatud isik, kes vahetult enne nimetamist töötas kohtunikuna.

§ 52.  Riigikohtu kohtunik

  Riigikohtu kohtunikuks (riigikohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.

§ 53.  Avalik konkurss

  (1) Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.

  (2) Avaliku konkursi maa- või linnakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja justiitsminister.

  (3) Konkurss vaba kohtunikukoha täitmiseks kuulutatakse välja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldus esitatakse Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist.

  (4) Kui vaba kohtunikukoht täidetakse käesoleva seaduse §-s 57 või 58 sätestatud korras, siis konkurssi välja ei kuulutata.

§ 54.  Isikuomaduste sobivuse selgitamine

  (1) Kohtunikuks kandideerija isikuomaduste sobivust hinnatakse vestluse alusel. Kohtunikueksamikomisjon võib arvestada ka muid kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid, teha järelepärimisi ning küsida kohtunikukandidaadi juhendaja arvamust.

  (2) Kohtunikuks kandideerija peab enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, mille läbimiseks peab ta esitama kohtunikueksamikomisjoni kaudu «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ning nõusoleku tema kohta teabe kogumiseks. Vastavalt riigisaladuse seadusele (RT I 1999, 16, 271) läbiviidud julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed ja arvamuse edastab Kaitsepolitseiamet kohtunikueksamikomisjonile.

  (3) Kohtunikueksamikomisjon edastab oma otsuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid Riigikohtu üldkogule ja teeb selle teatavaks eksamineeritule.

§ 55.  Kohtunikuks nimetamine

  (1) Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib.

  (2) Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks.

  (3) Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu.

  (4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu arvamuse kandideerija kohta.

§ 56.  Kohtunikuvanne

  (1) Ametisse astudes annab kohtunik järgmise vande:

  «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

  (2) Riigikohtunikud annavad ametisse astudes vande Riigikogu ees ja ülejäänud kohtunikud Vabariigi Presidendi ees.

§ 57.  Kohtuniku üleviimine

  Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja justiitsministri ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse.

§ 58.  Kohtuniku töötamine Riigikohtus ja Justiitsministeeriumis

  (1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul üle viia kuni kolmeks aastaks Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusse. Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistuses oleku ajal peatuvad kohtuniku volitused. Tal säilivad Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistuses oleku ajal kohtunikupalk ja muud tagatised.

  (2) Kohtunik võib samasse kohtusse vabale kohtunikukohale tagasi pöörduda, teatades sellest vähemalt üks kuu ette. Riigikohtu üldkogu võib Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusest lahkuda sooviva kohtuniku tema nõusolekul määrata kohtunikuks teise sama või madalama astme kohtusse. Kui kohtunikul pärast Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusest lahkumist puudub võimalus tagasi pöörduda kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse, säilivad tal ühe aasta jooksul kohtuniku palk ja muud tagatised.

§ 59.  Kohtuniku teenistusleht

  (1) Kohtuniku kohta peetakse teenistuslehte, milles märgitakse:
  1) kohtuniku nimi ja isikukood;
  2) sünniaeg ja -koht;
  3) elukoht;
  4) perekonnaseis;
  5) andmed õigushariduse ja akadeemilise kraadi kohta;
  6) ametivande andmise kuupäev;
  7) teenistuskäik;
  8) puhkused;
  9) distsiplinaarkolleegiumi otsused ja karistuse kustumise aeg.

  (2) Maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtuniku teenistuslehe pidamist korraldab justiitsminister.

  (3) Riigikohtuniku teenistuslehe pidamist korraldab Riigikohtu esimees.

  (4) Teenistusest lahkuvale kohtunikule antakse tema soovil teenistuslehe ärakiri.

§ 60.  Kohtuniku isikutoimik

  (1) Kohtuniku kohta peetakse isikutoimikut, kuhu võetakse:
  1) õigusharidust ja akadeemilist kraadi tõendava dokumendi ärakiri;
  2) kohtunikueksamikomisjoni otsus;
  3) isikutunnistuse ärakiri;
  4) kohtunikuks nimetamise otsus;
  5) distsiplinaarkolleegiumi otsused;
  6) kohtunikuametist vabastamise või tagandamise otsus.

  (2) Isikutoimikusse võib lisada muid kohtuniku kutsetegevust kajastavaid dokumente.

  (3) Maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab justiitsminister.

  (4) Riigikohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohtu esimees.

8. peatükk KOHTUNIKU ETTEVALMISTUSTEENISTUS 

§ 61.  Kohtunikukandidaat

  (1) Kohtunikukandidaadiks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele nõuetele.

  (2) Avaliku konkursi kohtunikukandidaadi kohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldused esitatakse justiitsministrile ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist.

  (3) Kohtunikukandidaadi nimetab ametisse justiitsminister kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. Kohtunikueksamikomisjon kontrollib eelnevalt avalduse esitanud isikute õigusalaseid teadmisi ja viib läbi vestluse.

  (4) Kohtunikukandidaat läbib ettevalmistusteenistuse.

  (5) Kohtunikukandidaadi ametipalk on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäära ja koefitsiendi 0,8 korrutis.

  (6) Kohtunikukandidaatide arvu määrab justiitsminister.

§ 62.  Ettevalmistusteenistus

  (1) Ettevalmistusteenistuse kestel valmistatakse kohtunikukandidaat ette kohtunikuametiks.

  (2) Ettevalmistusteenistus toimub selles esimese astme kohtus, kus töötab kohtunikukandidaati juhendav kohtunik. Osa ettevalmistusteenistusest toimub teistes kohtutes, nii et kohtunikukandidaat oleks ettevalmistusteenistuses olnud nii maa- või linna-, haldus- kui ka ringkonnakohtus. Osa ettevalmistusteenistusest võib toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või riigi täitevvõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses.

  (3) Kohtunikukandidaadi ettevalmistuskava kinnitab justiitsminister kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul.

  (4) Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat.

  (5) Kohtunikukandidaadi ettevalmistusteenistuse tähtaja möödumisel kohtunikukandidaadi teenistussuhe lõpetatakse.

  (6) Kui kohtunikukandidaat ettevalmistusteenistuse ajal kohtunikueksamit ei soorita, kestab ettevalmistusteenistus kuni kohtunikueksami sooritamiseni või teenistussuhte lõpetamiseni käesoleva seaduse § 67 lõike 3 alusel.

§ 63.  Ettevalmistusteenistuse korraldamine

  (1) Justiitsminister nimetab kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul kohtuniku, kes kohtunikukandidaati juhendab.

  (2) Ettevalmistusteenistuse eesmärk on anda kohtunikukandidaadile vajalikud teadmised ja vilumus ning selgitada, kas kohtunikukandidaat oma isikuomaduste poolest sobib kohtunikuks. Kohtunikukandidaat kaasatakse kohtuasjade ettevalmistamisse ja ta võib täita istungisekretäri või kohtunõuniku ülesandeid.

  (3) Kohtunikukandidaadi soovil antakse talle kohtunikueksamiks valmistumiseks 30 kalendripäeva tasulist õppepuhkust.

§ 64.  Ettevalmistusteenistusest vabastamine ja teenistusaja lühendamine

  (1) Kohtunikueksamikomisjon võib põhistatud otsusega vabastada isiku ettevalmistusteenistusest või lühendada ettevalmistusteenistuse tähtaega, kui isik on töötanud kohtunikuna või vahetult enne kandideerimist vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina.

  (2) Kohtunikueksamikomisjon võib isiku ettevalmistusteenistust lühendada, kui isik on vähemalt kaks aastat töötanud vandeadvokaadi vanemabina või abina või abiprokurörina või muul juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal.

§ 65.  Kohtunikukandidaadi aruanne

  (1) Kohtunikukandidaat esitab ettevalmistusteenistuse iga poolaasta lõpus ja ettevalmistusteenistuse lõpus kohtu esimehele ja teda juhendavale kohtunikule kirjaliku aruande ettevalmistusteenistuse kohta.

  (2) Kohtunikukandidaati juhendav kohtunik esitab ettevalmistusteenistuse iga poolaasta lõpus ja ettevalmistusteenistuse lõpus kohtu esimehele kirjaliku arvamuse kohtunikukandidaadi ettevalmistusteenistuse tulemuste kohta.

  (3) Kohtu esimees saadab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid koos oma seisukohaga kohtunikueksamikomisjonile ja Justiitsministeeriumile.

  (4) Kohtunikueksamikomisjon annab iga kohtunikukandidaadi puhul hinnangu ettevalmistusteenistuse jätkamise või selle lõpetamise kohta. Justiitsminister vabastab kohtunikukandidaadi ametist kohtunikueksamikomisjoni ettepaneku alusel.

§ 66.  Kohtunikueksam

  (1) Kohtunikueksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast.

  (2) Kohtunikueksami suuline osa seisneb kohtunikukandidaadi teoreetiliste teadmiste kontrollimises.

  (3) Kohtunikueksami kirjalik osa seisneb kaasusülesannete lahendamises.

§ 67.  Kohtunikueksami tegemine

  (1) Kohtunikukandidaat teeb kohtunikueksami ettevalmistusteenistuse ajal, kuid mitte varem kui neli kuud enne ettevalmistusteenistuse lõppu. Isik, kes käesoleva seaduse § 64 lõike 1 järgi võidakse ettevalmistusteenistusest vabastada, võib esitada sellekohase avalduse kohtunikueksamikomisjonile. Kui isik ettevalmistusteenistusest vabastatakse, määrab eksamiaja kohtunikueksamikomisjon.

  (2) Kui kohtunikukandidaat eksamit ettevalmistusteenistuse ajal ei soorita, teeb ta korduseksami. Sel juhul pikeneb ettevalmistusteenistus korduseksamini, kuid mitte rohkem kui kuus kuud.

  (3) Teist korda korduseksamit teha ei ole lubatud. Kui korduseksam jääb sooritamata, lõpetatakse ettevalmistusteenistuses oleva kohtunikukandidaadiga teenistussuhe.

  (4) Kohtunikueksami aja ja koha määrab kohtunikueksamikomisjon.

  (5) Kui isikut ei ole nimetatud kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamist, peab ta kohtunikuametisse nimetamiseks sooritama eksami uuesti. Ettevalmistusteenistust teist korda läbida ei tule.

§ 68.  Eksamitulemuste hindamine

  (1) Kohtunikueksami osade tulemusi hinnatakse hinnetega nullist kümneni. Eraldi hinded antakse eksami suulisele ja kirjalikule osale.

  (2) Eksamikomisjoni hinne on komisjoniliikmete hinnete keskmine, mis ümardatakse täisarvuks.

  (3) Eksam on sooritatud, kui nii suulise kui ka kirjaliku osa keskmine hinne on vähemalt viis.

§ 69.  Kohtunikueksamikomisjon

  (1) Kohtunikueksamikomisjon moodustatakse 10-liikmelisena viieks aastaks.

  (2) Kohtunikueksamikomisjoni kuuluvad kohtunike täiskogu valitud kaks esimese astme kohtu kohtunikku, kaks ringkonnakohtunikku ja kaks riigikohtunikku, üks Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane, justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja, advokatuuri juhatuse määratud vandeadvokaat ja riigi peaprokuröri määratud riigiprokurör.

  (3) Kohtunikueksamikomisjoni esimees moodustab eksami läbiviimiseks vähemalt viieliikmelise komisjonikoosseisu, milles on vähemalt kolm kohtunikku.

  (4) Kohtunikueksamikomisjoni töökorra kinnitab kohtunikueksamikomisjon.

  (5) Kohtunikueksamikomisjoni tehnilise teenindamise tagab Riigikohus.

9. peatükk KOHTUNIKU KOHUSTUSED 

§ 70.  Üldkohustused

  (1) Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust.

  (2) Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet.

§ 71.  Vaikimiskohustus

  (1) Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil.

  (2) Kohtunik võib avaldada asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa saamiseks võivad Riigikohtu üldkogu poole pöörduda asja menetlev kohus või uurimisasutus ning vaikimiskohustusega seotud kohtunik.

  (4) Kohtuniku vaikimiskohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.

§ 72.  Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus

  (1) Kohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi.

  (2) Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu ja kehtib ka pärast teenistussuhte lõppemist.

§ 73.  Juhendamiskohustus

  Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante. Kohtunikku ei või kohustada samal ajal juhendama üle kahe kohtuniku- või kohtunikuabikandidaadi või praktikandi.

§ 74.  Enesetäiendamine

  Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses.

10. peatükk KOHTUNIKU SOTSIAALTAGATISED 

§ 75.  Kohtuniku ametipalk

  Kohtuniku ametipalk sätestatakse Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega (RT I 1996, 81, 1448; 1999, 29, 406; 2000, 55, 359; 2002, 21, 117).

§ 76.  Kohtuniku lisatasud

  (1) Kohtunikule makstakse lisaks ametipalgale teenistusaastate eest lisatasu alates kohtunikuna töötamise:
  1) viiendast aastast 5% ametipalgast;
  2) kümnendast aastast 10% ametipalgast;
  3) viieteistkümnendast aastast 15% ametipalgast.

  (2) Esimese ja teise astme kohtu esimehele makstakse lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest 15% tema ametipalgast. Kui esimese astme kohtus töötab vähemalt 15 kohtunikku, on kohtu esimehele makstav lisatasu 25% ametipalgast.

  (3) Justiitsminister võib esimese astme kohtu kohtunikule, kes nimetatakse õigusemõistmise vajadusi arvestades teenistusse teise paikkonda, määrata lisatasu kuni 15% kohtuniku ametipalgast.

  (4) Kohtunikukandidaati, kohtunikuabikandidaati või üliõpilasest praktikanti juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast.

  (5) Kohtuniku palk koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud lisatasuga ei tohi ületada kõrgema astme kohtu kohtuniku ametipalka. Riigikohtu liikme palk koos lõikes 1 ettenähtud lisatasuga ei tohi ületada Riigikohtu esimehe ametipalka.

§ 77.  Kohtunikupension

  (1) Kohtunikupension on:
  1) kohtuniku vanaduspension;
  2) kohtuniku väljateenitud aastate pension;
  3) kohtuniku töövõimetuspension;
  4) kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension.

  (2) Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle kohtunikupensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest.

  (3) Kohtunikupensioni ei määrata isikule, kes on ametist tagandatud distsiplinaarsüüteo eest või kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest. Kohtunikupension võetakse ära isikult, kes on süüdi mõistetud õigusemõistmise vastases kuriteos.

  (4) Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

  (5) Käesolevas seaduses sätestamata juhtudel kohaldatakse kohtunikupensionile seaduses riiklike pensionide kohta sätestatut. Kohtunikupensioni see osa, mis ületab riiklikku pensioni või ei ole sellega kaetud, makstakse riigieelarve täiendavatest vahenditest.

§ 78.  Kohtuniku vanaduspension

  (1) Kohtuniku vanaduspensioni on õigus saada isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt viisteist aastat ning on jõudnud vanaduspensioniikka.

  (2) Õigus saada kohtuniku vanaduspensioni tekib 100, 90 või 80%-lise töövõime kaotuse korral pärast 15-aastast kohtunikuna töötamist ka juhul, kui kohtunik ei ole jõudnud vanaduspensioniikka. Pensioniikka jõudnud kohtunikul tekib 100, 90 või 80%-lise töövõime kaotuse korral õigus saada kohtuniku vanaduspensioni pärast 10-aastast kohtunikuna töötamist.

  (3) Kohtuniku vanaduspensioni suurus on 75% tema viimasest ametipalgast.

  (4) Riigikohtu esimehel või isikul, kes on olnud Riigikohtu esimees, on pensioniea saabumisel õigus kohtuniku vanaduspensionile 75% ulatuses Riigikohtu esimehe ametipalgast, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähemalt seitse aastat ja 50% ulatuses, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähem kui seitse aastat.

  (5) Kui kohtunik jõuab pensioniikka pärast kohtunikuametist lahkumist, arvutatakse tema kohtunikupension selle määramise ajal kehtivast selle astme kohtu kohtuniku ametipalgast, kus isik kohtunikuna viimati töötas.

§ 79.  Kohtuniku väljateenitud aastate pension

  Kohtunikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 30 aastat, tekib õigus saada väljateenitud aastate pensioni 75% suuruses tema viimasest ametipalgast.

§ 80.  Kohtuniku töövõimetuspension

  (1) Kohtunikuna töötamise ajal tekkinud püsiva töövõimetuse korral on kohtunikul õigus saada kohtuniku töövõimetuspensioni.

  (2) Kohtuniku töövõimetuspensioni suurus on:
  1) 100%-lise töövõime kaotuse korral 75% kohtuniku viimasest ametipalgast;
  2) 80 või 90%-lise töövõime kaotuse korral 70% kohtuniku viimasest ametipalgast;
  3) 40–70%-lise töövõime kaotuse korral 30% kohtuniku viimasest ametipalgast.

§ 81.  Kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension

  Kohtuniku surma korral makstakse toitjakaotuspensionile õigust omavale perekonnaliikmele toitjakaotuspensioni 30% kohtuniku viimasest ametipalgast, kuid kokku mitte rohkem kui 70% kohtuniku viimasest ametipalgast.

§ 82.  Pensioni suuruse muutmine

  (1) Kohtunikupension arvutatakse ümber, kui muutub ametikoha palk, mille järgi kohtunikupension on arvutatud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse pension ümber kohtuniku ametipalga muutumise ajast alates.

§ 83.  Toetus kohtuniku surma korral

  Kui kohtunik teenistuskohustuste täitmise tõttu kuritegeliku ründe tagajärjel hukkub, makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust kohtuniku viie aasta ametipalga ulatuses.

§ 84.  Kohtuniku puhkus

  (1) Kohtunikul on õigus saada iga-aastast puhkust.

  (2) Puhkuse kestus on esimese ja teise astme kohtunikul 49 kalendripäeva ning Riigikohtu kohtunikul 56 kalendripäeva.

  (3) Kohtunikul ei ole õigust avaliku teenistuse seaduses sätestatud lisapuhkusele.

  (4) Kohtunike puhkuste ajakava kinnitab kohtu esimees.

  (5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib Riigikohtu kohtunikule anda Riigikohtu esimees ning esimese ja teise astme kohtu kohtunikule justiitsminister selle kohtu üldkogu nõusolekul, kus kohtunik töötab.

§ 85.  Kohtuniku ametiriietus

  (1) Kohtuistungil kannab kohtunik ametiriietusena talaari.

  (2) Talaari annab riik kohtunikule tasuta.

  (3) Talaari kirjelduse kinnitab justiitsminister.

§ 86.  Muud sotsiaaltagatised

  (1) Kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud kohtunikule makstakse hüvitisena viimase ametikoha kuue kuu ametipalk.

  (2) Hüvitist ei maksta kohtu esimehele, kes pärast kohtu esimehe ametikohalt vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna.

  (3) Kui kõrgema astme kohtu kohtunik nimetatakse tema nõusolekul kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise tõttu madalama astme kohtu kohtunikuks, säilib tal ühe aasta jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega.

  (4) Kohtuniku kutsumise kaitseväe tegevteenistusse või õppekogunemisele kooskõlastab kaitseväe juhataja kohtute haldamise nõukojaga.

11. peatükk KOHTUNIKU DISTSIPLINAARVASTUTUS 

§ 87.  Distsiplinaarkaristuse määramise alus

  (1) Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse.

  (2) Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.

§ 88.  Distsiplinaarkaristused

  (1) Distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses;
  3) ametipalga vähendamine;
  4) ametist tagandamine.

  (2) Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks.

  (3) Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist.

  (4) Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid.

  (5) Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele.

  (6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt.

§ 89.  Ametipalga vähendamine

  Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks.

§ 90.  Distsiplinaarsüüteo aegumine

  (1) Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat või avastamisest kuus kuud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub:
  1) kohtuniku teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni;
  2) kohtuniku ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks.

§ 91.  Distsiplinaarmenetluse algatamine

  (1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega.

  (2) Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on:
  1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes;
  2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes;
  3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes;
  4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes;
  5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes.

  (3) Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi.

§ 92.  Distsiplinaarsüüdistus

  (1) Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse:
  1) süüdistatava nimi ning ametikoht;
  2) süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg;
  3) süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
  4) distsiplinaarmenetluse algataja nimi ning süüdistuse koostamise aeg ja koht.

  (2) Distsiplinaarmenetluse algataja edastab distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali distsiplinaarkolleegiumile, kes teatab sellest viivitamata kohtunikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud.

  (3) Kohtunikule, kelle vastu distsiplinaarmenetlus on algatatud, antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kümme päeva enne distsiplinaarkolleegiumi istungit. Kohtunikul või tema esindajal on õigus tutvuda distsiplinaarasja materjalidega.

§ 93.  Distsiplinaarkolleegium

  (1) Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku.

  (2) Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks.

  (3) Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras.

  (4) Kodukorra kohaselt kaasab Riigikohus distsiplinaarasjade lahendamisse käesoleva seaduse § 38 lõike 3 punkti 4 alusel valitud esimese ja teise astme kohtu kohtunikke.

  (5) Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikust liikmest, ühest ringkonnakohtunikust ja ühest esimese astme kohtu kohtunikust.

§ 94.  Distsiplinaarasja arutamine

  (1) Kohtuniku distsiplinaarsüütegu arutab ja distsiplinaarkaristuse määrab Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium.

  (2) Distsiplinaarkolleegium arutab distsiplinaarasja kohtuistungil viieliikmelises kohtukoosseisus.

  (3) Distsiplinaarasja arutamisel on eesistuja distsiplinaarkolleegiumi esimees. Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale, nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme.

§ 95.  Ajutine teenistusest kõrvaldamine

  (1) Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega, millest teatab viivitamatult kohtunikule. Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust, milles kohtunikku süüdistatakse.

  (2) Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui kohtunikuga seonduvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet. Kui selgub, et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole, asub kohtunik distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse.

  (3) Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata.

  (4) Kui distsiplinaarkolleegium kõrvaldab kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest, võib ta kohtuniku palka samaks ajaks vähendada. Palka ei või vähendada rohkem kui poole võrra.

  (5) Kohtu esimees võib ajutiselt teenistusest kõrvaldatud kohtunikule panna õigusemõistmiseväliseid ülesandeid.

  (6) Määruse peale, millega on kohtunik ajutiselt teenistusest kõrvaldatud või millega on tema palka vähendatud, võib kohtunik esitada kaebuse Riigikohtu üldkogule määrusest teada saamisest alates kümne päeva jooksul.

§ 96.  Distsiplinaarkolleegiumi istung

  (1) Distsiplinaarkolleegiumi istungile kutsutakse kohtunik, kelle distsiplinaarasja arutatakse. Kohtunikul võib olla esindaja. Vajaduse korral võidakse istungile kutsuda tunnistajaid ja teisi isikuid.

  (2) Distsiplinaarkolleegiumi istungil teeb eesistuja asjast ettekande, milles tutvustab distsiplinaarsüüdistust.

  (3) Kohtunik, kellele distsiplinaarsüüdistus on esitatud, annab asja kohta seletuse ning kuulatakse ära istungile ilmunud tunnistajate ja teiste isikute seletused. Distsiplinaarkolleegiumi liikmed võivad kohtunikku, kellele süüdistus on esitatud, ning tunnistajaid ja teisi istungile kutsutud isikuid küsitleda.

  (4) Kohtunikul, kelle distsiplinaarasja menetletakse, on õigus avaldada pärast tõendite uurimist asja kohta oma arvamus.

  (5) Distsiplinaarkolleegiumi istung protokollitakse.

§ 97.  Distsiplinaarkolleegiumi otsus

  (1) Kui kohtuniku süü on tõendatud, teeb distsiplinaarkolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi ja määrab distsiplinaarkaristuse.

  (2) Kui kohtunik ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud, teeb distsiplinaarkolleegium otsuse, millega mõistab kohtuniku distsiplinaarsüüdistuses õigeks.

  (3) Kohtunik, kellele on distsiplinaarkaristus määratud, võib esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse otsuse kuulutamisest alates 30 päeva jooksul.

  (4) Kolleegiumi otsus jõustub pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, kui kohtunik pole esitanud kaebust Riigikohtu üldkogule. Kaebuse esitamisel jõustub kolleegiumi otsus üldkogu otsuse kuulutamisest.

§ 98.  Vähendatud palgaosa hüvitamine

  (1) Kui kohtunik mõistetakse distsiplinaarsüüdistuses õigeks, makstakse ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa ning seadusest tulenev intress kohtunikule välja.

  (2) Kui distsiplinaarkolleegium mõistab kohtuniku süüdi sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemises, mis on oluliselt kergem teost, milles süüdistatuna kohtunik oli ajutiselt teenistusest kõrvaldatud, võib kolleegium otsustada, et vähendatud palgaosa tuleb kohtunikule osaliselt või täielikult hüvitada.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel tuleb vähendatud palgaosa kohtunikule välja maksta distsiplinaarmenetluse lõpetamisest või distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.

12. peatükk KOHTUNIKU AMETIST VABASTAMINE JA TAGANDAMINE 

§ 99.  Kohtuniku ametist vabastamine

  (1) Kohtunik vabastatakse ametist:
  1) kohtuniku enda soovil;
  2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks;
  3) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist;
  4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada;
  5) kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise korral;
  6) kui kohtunikul pärast Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusest lahkumist puudub ühe aasta jooksul võimalus tagasi pöörduda kohtuniku kohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse;
  7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega;
  8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise.

  (2) Esimese ja teise astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul.

  (3) Riigikohtu esimehe vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 6 sätestatud juhul. Riigikohtu liikmed vabastab ametist Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.

§ 100.  Ametist vabastamine sobimatuse tõttu

  (1) Ametisse sobimatuse tõttu võib kohtuniku ametist vabastada üksnes kolme aasta jooksul ametisse nimetamisest, kui kohtunik on tunnistatud ametisse sobimatuks Riigikohtu üldkogu otsusega.

  (2) Kohtu esimees esitab kohtunikueksamikomisjonile üks kord aastas arvamuse kohtus töötava alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku kohta. Arvamuse esitamise vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.

  (3) Kohtuniku ametisse sobivuse hindamisel arvestab Riigikohtu üldkogu distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi ettepanekut, kohtunikueksamikomisjoni arvamust ja kohtuniku tööd iseloomustavaid muid andmeid.

  (4) Kohtunikueksamikomisjon viib läbi istungi, kus kuulatakse ära kohtunik, kelle sobivust hinnatakse.

  (5) Vähemalt kümme päeva enne kohtuniku mittesobivuse arutamist Riigikohtu üldkogu istungil esitatakse kohtunikule, kelle sobivust ametisse hinnatakse, distsiplinaarasja algatamiseks õigustatud isiku või organi põhistatud ettepanek tema ametist vabastamiseks ja kohtunikueksamikomisjoni arvamus ning võimaldatakse tal tutvuda kogutud materjaliga.

§ 101.  Kohtuniku ametist tagandamine

  Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast.

13. peatükk RAHVAKOHTUNIK 

§ 102.  Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises

  (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maa- ja linnakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras.

  (2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.

§ 103.  Rahvakohtunikule esitatavad nõuded

  (1) Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.

  (2) Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
  1) süüdi mõistetud kuriteo eest;
  2) pankrotivõlgnik;
  3) tervise tõttu sobimatu;
  4) omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks;
  5) kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses;
  6) kaitseväeteenistuses;
  7) advokaat, notar või kohtutäitur;
  8) Vabariigi Valitsuse liige;
  9) valla- või linnavalitsuse liige;
  10) Vabariigi President;
  11) Riigikogu liige;
  12) maavanem.

  (3) Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada.

§ 104.  Rahvakohtuniku volituste tähtaeg

  (1) Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks.

  (2) Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks.

  (3) Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab maa- või linnakohtu esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette.

  (4) Kui rahvakohtuniku volitused lõpevad kohtumenetluse ajal, jätkab ta oma ülesannete täitmist kohtuasja lahendamiseni selles kohtus.

§ 105.  Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegne lõpetamine

  (1) Rahvakohtuniku volitused lõpetatakse, kui ilmneb käesoleva seaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolu. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib rahvakohtuniku volitused lõpetada tema avalduse alusel,

  (2) Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab käesoleva seaduse §-s 108 nimetatud komisjon maa- või linnakohtu esimehe ettepanekul.

§ 106.  Rahvakohtunikukandidaadi valimise kord

  (1) Kandidaate võib esitada omavalitsusüksuse volikogu iga liige.

  (2) Rahvakohtunikukandidaadid valib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu.

  (3) Maa- või linnakohtu tööpiirkonda kuuluva omavalitsusüksuse volikogu esitatavate kandidaatide arvu määrab kohtu esimees. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega.

§ 107.  Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri

  (1) Rahvakohtunikukandidaatide nimekirja esitab omavalitsusüksuse volikogu maa- või linnakohtule vähemalt kaks kuud enne rahvakohtunike volituste lõppemist. Nimekirjas märgitakse rahvakohtunikukandidaadi nimi, isikukood, aadress, töökoht ning amet või tegevusala.

  (2) Rahvakohtunikukandidaatide nimekiri avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kaks kuud enne varem nimetatud rahvakohtunike volituste lõppemist. Nimekirja esitab avaldamiseks omavalitsusüksuse volikogu.

  (3) Avaldada tuleb rahvakohtunikukandidaadi nimi, töökoht ja amet või tegevusala.

  (4) Igaühel on õigus rahvakohtunikukandidaadi rahvakohtunikuks nimetamine vaidlustada maa- või linnakohtu rahvakohtunike nimetamise komisjonis.

  (5) Teade vaidlustamise õiguse kohta ja vaidlustamise kord avaldatakse koos rahvakohtunikukandidaatide nimekirjaga väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 108.  Rahvakohtuniku nimetamine

  (1) Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees.

  (2) Rahvakohtunike nimetamise komisjoni kuuluvad maa- või linnakohtu esimees ja kohtu üldkogu valitud kohtunik ning kohtu tööpiirkonna igast omavalitsusüksusest üks volikogu liige, kelle valib volikogu. Komisjoni esimeheks on kohtu esimees.

  (3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjon teeb otsuse kohalolevate liikmete häälteenamusega.

  (4) Komisjon nimetab rahvakohtunikukandidaatide seast rahvakohtunikuks selle kohtu jaoks kindlaks määratud arvu isikuid.

  (5) Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.

§ 109.  Rahvakohtuniku vanne

  Rahvakohtunik annab kohtu üldkogu ees järgmise vande:

  «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

§ 110.  Rahvakohtuniku osalemine õigusemõistmises

  (1) Rahvakohtunikud kutsutakse kohtusse õigusemõistmises osalema arvestusega, et rahvakohtunikud osaleksid õigusemõistmises võimalikult võrdselt.

  (2) Kui rahvakohtunik ei saa kohtuistungile ilmuda, kutsutakse tema asemel istungile teine rahvakohtunik.

§ 111.  Rahvakohtuniku kohustused

  (1) Õigusemõistmises osalema kutsutud rahvakohtunik on kohustatud ilmuma kohtuistungile.

  (2) Kui rahvakohtunik ei saa kohtuistungil mõjuval põhjusel osaleda, peab ta sellest kohtule viivitamata teatama.

  (3) Rahvakohtuniku kohta kehtivad käesoleva seaduse §-des 70–72 loetletud kohustused.

  (4) Rahvakohtunikule võib ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult tema tööpiirkonna maa- või linnakohtu esimehe nõusolekul.

§ 112.  Rahvakohtunikule tasu maksmine

  (1) Rahvakohtuniku tasu iga õigusemõistmises osaletud päeva eest on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäära ja koefitsiendi 0,024 korrutis.

  (2) Rahvakohtunikule hüvitatakse õigusemõistmises osalemisega seotud kulud.

  (3) Tööandja peab rahvakohtuniku õigusemõistmises osalemise ajaks tööst vabastama.

  (4) Rahvakohtunikule tasu maksmise korra kehtestab justiitsminister.

§ 113.  Rahvakohtuniku pension

  (1) Kui isik kaotab püsiva töövõime rahvakohtuniku kohustuste täitmise tõttu tema suhtes toimepandud kuritegeliku ründe tagajärjel, suurendatakse tema riiklikku töövõimetuspensioni 100%-lise töövõime kaotuse korral 20%, 80 või 90%-lise töövõime kaotuse korral 15% ja 40–70%-lise töövõime kaotuse korral 10%.

  (2) Kui isik sureb rahvakohtuniku kohustuste täitmise ajal tema suhtes toimepandud kuritegeliku ründe tagajärjel, suurendatakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule perekonnaliikmele makstavat riiklikku toitjakaotuspensioni 20%.

  (3) Rahvakohtunikupensioni see osa, mis ületab riiklikku pensioni või ei ole sellega kaetud, makstakse riigieelarve täiendavatest vahenditest.

14. peatükk KOHTUNIKUABI 

§ 114.  Kohtunikuabi õiguslik seisund

  (1) Kohtunikuabi on kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid.

  (2) Kohtunikuabi on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.

§ 115.  Kohtunikuabile esitatavad nõuded

  (1) Kohtunikuabiks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava või kellel on rakenduskõrgkoolis omandatud kohtunikuabi eriharidus, kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on läbinud kohtunikuabi ettevalmistusteenistuse ja sooritanud kohtunikuabieksami.

  (2) Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kes ei ole läbinud kohtunikuabi ettevalmistusteenistust, kuid kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunikuabi- või kohtunikueksami.

  (3) Kohtunikuabiks ei või nimetada isikut, kes on:
  1) süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
  2) kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud;
  3) advokatuurist välja heidetud;
  4) avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
  5) pankrotivõlgnik.

§ 116.  Kohtunikuabi ametikitsendused

  Kohtunikuabi kohta kehtivad kohtuniku ametikitsendused.

§ 117.  Kohtunikuabikandidaadi ettevalmistusteenistus

  (1) Ettevalmistusteenistuses saab kohtunikuabikandidaat väljaõppe töötamiseks kohtunikuabina. Ettevalmistusteenistuses selgitatakse, kas kohtunikuabikandidaat oma isikuomaduste poolest sobib kohtunikuabiks.

  (2) Kohtunikuabi ettevalmistusteenistus toimub selles esimese astme kohtus, kus töötab kohtunikuabikandidaati juhendav kohtunikuabi või kohtunik.

  (3) Kohtunikuabikandidaadi ettevalmistusteenistuse kava kinnitab justiitsminister, kes määrab kohtunikuabikandidaadi teenistuskoha ja juhendaja.

  (4) Kohtunikuabikandidaadi ettevalmistusteenistus kestab aasta ja lõpeb kohtunikuabieksamiga. Kui kohtunikuabikandidaat selle aja jooksul kohtunikuabieksamit ei soorita, jätkub ettevalmistusteenistus korduseksami sooritamiseni.

  (5) Kui kohtunikuabikandidaat ettevalmistusteenistuse ajal kohtunikuabieksamit ei soorita, teeb ta korduseksami. Sel juhul pikeneb ettevalmistusteenistus korduseksamini, kuid mitte enam kui kolm kuud.

  (6) Teist korda korduseksamit teha ei ole lubatud. Kui korduseksam jääb sooritamata, lõpetatakse kohtunikuabikandidaadiga teenistussuhe.

  (7) Ettevalmistusteenistuse ajal kohtunikuabikandidaadile makstav tasu on pool kohtunikuabi palka.

  (8) Kohtunikuabi eriharidust andva rakenduskõrgkooli lõpetamisel loetakse ettevalmistusteenistus sooritatuks. Justiitsminister määrab õppepraktika koha ja juhendaja. Juhendamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 122 lõiget 2. Kohtunikuabieksami komisjon võib võtta vastu rakenduskõrgkooli lõpueksami, mida loetakse sel juhul kohtunikuabieksamiks.

§ 118.  Kohtunikuabikandidaadi aruanne

  (1) Kohtunikuabikandidaat esitab justiitsministrile ettevalmistusteenistuse kohta kirjalikult poolaastaaruande ja teenistuse lõpus aastaaruande.

  (2) Kohtunikuabikandidaadi juhendaja esitab ettevalmistusteenistuse lõpus justiitsministrile kirjaliku arvamuse kohtunikuabikandidaadi ettevalmistusteenistuse tulemuste kohta.

  (3) Justiitsminister esitab kohtunikuabikandidaadi aruande ja tema juhendaja arvamuse koos oma seisukohaga kohtunikuabieksami komisjonile.

§ 119.  Kohtunikuabieksami komisjon

  (1) Kohtunikuabieksami komisjon moodustatakse seitsmeliikmelisena viieks aastaks.

  (2) Kohtunikuabieksami komisjoni kuuluvad kohtunike täiskogu valitud kaks esimese astme kohtunikku ja üks ringkonnakohtunik, justiitsministri määratud kaks kohtunikuabi ja üks Justiitsministeeriumi esindaja ning kohtunikuabi eriharidust andva rakenduskõrgkooli rektori määratud õppejõud.

  (3) Kohtunikuabieksami komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt viis liiget.

  (4) Kohtunikuabieksami komisjoni töökorra kinnitab justiitsminister.

§ 120.  Kohtunikuabi ametikohale kandideerimine

  (1) Kohtunikuabid nimetatakse ametisse avaliku konkursi korras.

  (2) Avaliku konkursi kohtunikuabi vaba koha täitmiseks kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (3) Kohtunikuabi ametikohale võivad kandideerida isikud, kes vastavad kohtunikuabi kohta kehtestatud nõuetele.

  (4) Kohtunikuabieksami komisjon otsustab eksamitulemuste põhjal, kelle kohta eksami sooritanud isikutest teha justiitsministrile ettepanek nimetada ta kohtunikuabiks.

  (5) Kohtunikuabi nimetab ametisse justiitsminister kohtunikuabieksami komisjoni ettepanekul.

§ 121.  Kohtunikuabi vanne

  Kohtunikuabi annab ametisse astudes justiitsministri ees järgmise vande:

  «Tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

§ 122.  Kohtunikuabi ametipalk ja lisatasu juhendamise eest

  (1) Kohtunikuabi ametipalk on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäära ja koefitsiendi 1,12 korrutis.

  (2) Kohtunikuabikandidaati juhendavale kohtunikuabile makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast.

§ 123.  Kohtunikuabi sotsiaaltagatised

  Kui kohtunikuabi vabastatakse teenistusest ametikoha koondamise tõttu, makstakse talle kohtunikuabi ametipalka kuni uuele töökohale asumiseni, kuid mitte kauem kui kuus kuud.

§ 124.  Kohtunikuabi töötamine Justiitsministeeriumis ja kõrgkoolis

  Kohtunikuabi võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul üle viia Justiitsministeeriumi teenistusse või kohtunikuabisid ettevalmistava rakenduskõrgkooli õppejõuks. Muus osas kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 58 sätestatut.

15. peatükk KOHTUTEENISTUJAD 

§ 125.  Haldusdirektor

  (1) Haldusdirektor:
  1) korraldab kohtuasutuse asjaajamist;
  2) korraldab kohtuasutuse vara kasutamist;
  3) valmistab kooskõlastatult kohtu esimehega ette kohtuasutuse eelarve eelnõu ja esitab selle justiitsministrile;
  4) käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid;
  5) vastutab kohtuasutuse raamatupidamise korralduse eest;
  6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuteenistujad;
  7) täidab muid kohtu kodukorraga määratud ülesandeid.

  (2) Justiitsminister võib anda haldusdirektori töövaldkonda kuuluvate küsimuste korraldamiseks käskkirju.

  (3) Haldusdirektoril peab olema kõrgharidus. Esimese ja teise astme kohtu haldusdirektori nimetab ametisse justiitsminister.

  (4) Justiitsminister võib otsustada, et mitmel justiitsasutusel on üks haldusdirektor.

§ 126.  Kohtukordnik

  (1) Kohtukordnik on kohtuametnik, kelle ülesanne on hoida kohtus korda, toimetada isikutele kätte teateid ja kohtukutseid ning täita teisi kohtu kodukorras määratud ülesandeid, mis kuuluvad kordnikukohustuste hulka. Kohtukordnikul on samad õigused mis abipolitseiniku seaduse (RT I 1994, 34, 533; 1997, 73, 1201) § 5 punktide 1, 2, 4, 5 ja 13 kohaselt abipolitseinikul.

  (2) Kutsete ja teadete kättetoimetamise eest makstakse kordnikule lisatasu. Lisatasu määrad kehtestab justiitsminister.

  (3) Kohtukordnikule hüvitatakse ametiülesannete täitmisel ühissõiduki kasutamisest tekkivad sõidukulud.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib halduslepingu alusel üle anda äriühingule.

§ 127.  Muud kohtuteenistujad

  Käesolevas peatükis nimetamata kohtuametnike ja kohtu abiteenistujate teenistuskohustused määratakse kohtu kodukorras.

16. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 128.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

  (2) Käesoleva seaduse § 61 lõiget 5, § 76 lõikeid 1 ja 5, §-sid 122, 134 ja 146 rakendatakse alates 2002. aasta 1. juulist.

§ 129.  Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi moodustamine

  Käesoleva seaduse alusel moodustatakse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 2003. aasta 1. jaanuariks.

§ 130.  Distsiplinaarkolleegiumi moodustamine

  (1) Distsiplinaarkolleegiumi moodustamisel valib kohtunike täiskogu distsiplinaarkolleegiumisse kaks ringkonnakohtu kohtunikku ja kaks esimese astme kohtunikku kaheks aastaks ning kolm ringkonnakohtu kohtunikku ja kolm esimese astme kohtunikku kolmeks aastaks.

  (2) Kuni käesoleva seaduse alusel distsiplinaarkolleegiumi moodustamiseni täidab tema ülesandeid senine distsiplinaarkomisjon. Käesoleva seaduse alusel tuleb distsiplinaarkolleegium moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

§ 131.  Kohtu esimeeste ja haldusdirektorite volitused

  (1) Seaduse jõustumisel ametisoleva kohtu esimehe volituste tähtaeg algab käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Kohtu haldusdirektor nimetatakse avaliku konkursi teel hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Avaliku konkursi alusel haldusdirektori nimetamiseni täidab käesoleva seaduse § 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 4 ning § 125 lõikes 1 sätestatud haldusdirektori ülesandeid kohtu esimees.

§ 132.  Kohtunikueksamikomisjoni moodustamine

  (1) Käesoleva seaduse alusel tuleb kohtunikueksamikomisjon moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Kuni käesoleva seaduse alusel kohtunikueksamikomisjoni moodustamiseni täidab komisjoni ülesandeid senine kohtunikueksamikomisjon.

  (3) Seaduse jõustumisel ettevalmistusteenistuses olevate isikute teenistus jätkub senise kava alusel kuni selle vastavusse viimiseni käesoleva seadusega. Seaduse jõustumisel ettevalmistusteenistuses olevate isikute teenistusaega võib lühendada, kuid mitte rohkem kui aasta võrra.

§ 133.  Kohtunikupensioni maksmine

  (1) Kohtuniku vanaduspensioni saamiseks vajaliku kohtunikustaaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kohtunikuna töötatud aeg.

  (2) Seaduse jõustumiseni ametissenimetatud kohtunike pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse töötamine kodumaise kõrgkooli teaduskraadiga õigusteaduse õppejõuna, vandeadvokaadina, prokurörina või õiguskantslerina või mõnel teisel juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal. Käesolevas lõikes sätestatu ei laiene väljateenitud aastate pensioni (§ 79) staaži arvestamisele.

  (3) Kohtunikueksamikomisjon teeb otsused kõigi kohtunike pensioniõigusliku staaži kindlaksmääramiseks, pidades silmas käesolevas paragrahvis sätestatut, ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

  (4) Käesoleva seaduse §-sid 77–81 kohaldatakse ka isikule, kes seaduse jõustumise ajal kohtunikuna ei tööta, kuid on olnud kohtunikuametis pärast 1991. aasta 31. detsembrit.

  (5) Seaduse jõustumisest alates viie aasta jooksul tekib kohtuniku vanaduspensioni saamise õigus pärast viieaastast kohtunikuna töötamist ka isikul, kes pärast 1991. aasta 31. detsembrit on kohtunikuametis, on jõudnud vanaduspensioniikka ja on vähemalt kümme aastat töötanud ametikohal, mille kohtunikueksamikomisjon on võrdsustanud töötamisega kohtunikuametis.

  (6) Seaduse jõustumisest alates viie aasta jooksul pensioniikka jõudval kohtunikul, kellel puudub viieaastane kohtunikustaaž, on õigus jääda kohtunikuametisse kuni staaži täitumiseni tingimusel, et ta käesoleva seaduse jõustumise ajal oli kohtunikuametis ja on vähemalt kümme aastat töötanud ametikohal, mille kohtunikueksamikomisjon on võrdsustanud töötamisega kohtunikuametis.

  (7) Kohtunikul, kes on seaduse jõustumisel vähemalt 55-aastane ja töötanud vähemalt viimased 10 aastat kohtunikuna, tekib kohtuniku ametist lahkudes õigus kohtuniku vanaduspensionile. Ametist lahkumise otsus selle õiguse kasutamiseks tuleb teha 2003. aasta 1. jaanuariks. Kui kohtunik jätkab töötamist avalikus teenistuses, ei tohi tema pensioni ja avalikus teenistuses teenitava töötasu suurus ületada tema kohtunikuna teenitud ametipalka.

§ 134.  Palga säilitamine

  Palgakorralduse muudatuste tõttu ei tohi kohtuniku palk väheneda. Palga vähenemisel hüvitatakse vahe riigieelarvest.

§ 135.  Kohtukaasistujate pädevus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist valitud kohtukaasistujal on volituste tähtaja lõppemiseni rahvakohtuniku pädevus.

§ 136.  Kohtunikuabieksami komisjoni volitused

  (1) Käesoleva seaduse alusel tuleb kohtunikuabieksami komisjon moodustada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.

  (2) Kuni käesoleva seaduse alusel kohtunikuabieksami komisjoni moodustamiseni täidab selle komisjoni ülesandeid senine kohtunikuabieksami komisjon.

§ 137.  Kohtunike koolituse korralduse üleminekusätted

  (1) Kuni 2004. aastani sisaldub kohtunike koolituse programmis ka järelkoolitus.

  (2) Justiitsministeerium annab ministri kinnitatud korras kohtunike koolituse programmide koostamiseks vajaliku teabe ja lepingud sihtasutusele üle ja sihtasutus alustab 2003. aasta koolituse programmi koostamist hiljemalt 2002. aasta 1. septembril.

  (3) Käesoleva seaduse alusel koolitusnõukogu moodustamiseni täidab koolitusnõukogu ülesandeid senine koolitusnõukogu.

§ 138.  Kohtute ühendamine

  (1) Kohtla-Järve Linnakohus ja Ida-Viru Maakohus ühendatakse hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Selle ajani tegutseb Kohtla-Järve Linnakohus eraldi kohtuasutusena.

  (2) Hiiu Maakohus ja Lääne Maakohus ühendatakse hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Selle ajani tegutseb Hiiu Maakohus eraldi kohtuasutusena. Pärast kohtute ühendamist jääb Hiiumaale püsivalt tööle vähemalt üks Lääne Maakohtu kohtunik.

§ 139.  Kohtute seaduse kehtetuks tunnistamine

  Senine kohtute seadus (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967; 1998, 4, 62; 2000, 35, 219; 51, 321; 2001, 21, 113; 43, 240; 48, 264) tunnistatakse kehtetuks.

§ 140.  Kohtuniku staatuse seaduse kehtetuks tunnistamine

  Kohtuniku staatuse seadus (RT 1991, 38, 473; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 1994, 13, 234; 40, 654; 81, 1382; 1995, 83, 1440; 1996, 51, 967; 73, 1294; 81, 1448; 1997, 28, 426; 93, 1557; 1998, 34, 487; 1999, 16, 271; 2000, 28, 167; 35, 222; 40, 251; 2001, 58, 353) tunnistatakse kehtetuks.

§ 141.  Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse kehtetuks tunnistamine

  Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seadus (RT 1993, 1, 1; RT I 1993, 24, 429; 43, 622; 65, 922; 76, 1131; 1994, 81, 1382; 1995, 29, 358; 97, 1664; 1996, 31, 631; 42, 811; 1999, 88, 809; 2000, 102, 678) tunnistatakse kehtetuks.

§ 142.  Kriminaalmenetluse koodeksi muutmine

  Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 333; 65, 378; 100, 645; 102, 676; 2002, 29, 174) tehakse järgmised muudatused:
  1) koodeksis asendatakse sõna «kohtukaasistuja» sõnaga «rahvakohtunik» vastavas käändes;
  2) paragrahv 1211 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 1211. Õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi ja Riigikohtu õigus tutvuda toimiku materjalidega

  (1) Kui uurija on koostanud määruse Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme või kohtuniku kriminaalvastutusele võtmiseks, teatab riigiprokurör sellest õiguskantslerile, Vabariigi Presidendile või Riigikohtule.

  (2) Õiguskantsleril, Vabariigi Presidendil ja Riigikohtul on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega.»;
  3) paragrahvi 124 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (11) Süüdistus Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsuse liikmele, Riigikogu liikmele, riigikontrolörile, õiguskantslerile, Riigikohtu esimehele, Riigikohtu liikmele või kohtunikule tuleb esitada hiljemalt neljakümne kaheksa tunni jooksul, arvates Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusoleku andmisest võtta nimetatud ametiisik kriminaalvastutusele.»

§ 143.  Kriminaalkoodeksi muutmine

  Kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 30, 176; 32, 189; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 44, 284) §-s 1721 asendatakse sõna «kohtukaasistuja» sõnaga «rahvakohtunik».

§ 144.  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

  Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313) § 22 lõike 1 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 26) rahvakohtunikukandidaatide valimine;».

§ 145.  Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seaduse muutmine

  Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seaduses (RT I 1995, 83, 1440; 1998, 41/42, 625) tehakse järgmised muudatused:
  1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«RIIGIKOGU LIIKME, RIIGIKONTROLöRI, õIGUSKANTSLERI JA KOHTUNIKU KRIMINAALVASTUTUSELE VõTMISE KORRA SEADUS»;
  2) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 1. (1) Riigikogu liiget, riigikontrolöri, õiguskantslerit, Riigikohtu esimeest või Riigikohtu liiget saab võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

  (2) Esimese ja teise astme kohtu kohtunikku saab võtta kriminaalvastutusele ainult Vabariigi Presidendi nõusolekul.»;
  3) paragrahvid 4–9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 4. (1) Kinnipidamist, läbiotsimist, võetust, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, tõkendit ja sundtoomist saab käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud isiku suhtes kohaldada pärast Riigikogu ja § 1 lõikes 2 nimetatud isiku suhtes pärast Vabariigi Presidendi nõusoleku saamist võtta ta kriminaalvastutusele.

  (2) Riigikogu nõusolekuta võib käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isikut vastavalt kriminaalmenetluse sätetele kahtlustatavana kinni pidada seoses tema tabamisega esimese astme kuriteo toimepanemiselt. Sel juhul võib isikut Riigikogu nõusolekuta läbi otsida, teostada tema läbivaatust, asjade võetust ja nende vaatlust. Isiku kinnipidamisest ja teostatud toimingutest informeeritakse viivitamatult riigi peaprokuröri.

§ 5.    Riigikogu liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise kohta teeb Riigikogule ettepaneku õiguskantsler. Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise kohta teeb Riigikogule ettepaneku Vabariigi President. Esimese või teise astme kohtu kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise kohta teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku Riigikohtu üldkogu.

§ 6. 

  (1) Käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud organ teeb Riigikogule või Vabariigi Presidendile ettepaneku anda nõusolek käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kriminaalvastutusele võtmiseks riigi peaprokuröri taotluse alusel.

  (2) Riigi peaprokuröri taotlusele lisatakse käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku süüdistatavana vastutusele võtmise määruse ärakiri.

§ 7. 

  (1) Õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohtu üldkogu kontrollib süüdistatavana vastutusele võtmise määruse ja läbiviidud menetluse vastavust kriminaalmenetluse sätetele, kontrollimata ja hindamata tõendeid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud organil on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega.

  (3) Kui süüdistatavana vastutusele võtmise määrus ja läbiviidud menetlus on kooskõlas kriminaalmenetluse sätetega, esitab õiguskantsler või Vabariigi President Riigikogule või Riigikohtu üldkogu Vabariigi Presidendile kirjaliku ettepaneku nõusoleku andmiseks võtta riigi peaprokuröri taotluses nimetatud isik kriminaalvastutusele.

  (4) Kui süüdistatavana vastutusele võtmise määrus või läbiviidud menetlus ei ole kooskõlas kriminaalmenetluse sätetega, tagastab õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohtu üldkogu motiveeritult taotluse selle esitajale 10 päeva jooksul, arvates selle saamisest.

§ 8. 

  (1) Ettepanek Riigikogule või Vabariigi Presidendile anda nõusolek käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kriminaalvastutusele võtmiseks esitatakse kirjalikult ning see peab sisaldama õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu üldkogu motiveeritud seisukohta, milles näidatakse ära süüdistatavana vastutusele võtmise määruses toodud ning muud taotlust põhjendavad asjaolud. Õiguskantsler, Vabariigi President või Riigikohtu üldkogu ei saa oma ettepanekus väljuda süüdistuse piiridest.

  (2) Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi ettepanek Riigikogule või Riigikohtu üldkogu ettepanek Vabariigi Presidendile peab sisaldama andmeid isiku kohta, kelle vastutusele võtmiseks taotletakse Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolekut, samuti andmeid kuriteo kohta, milles isikut süüdistatakse, ning kuriteo kvalifikatsiooni.

  (3) Õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu üldkogu ettepanekule lisatakse riigi peaprokuröri esitatud käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud dokumendid, mis on olnud ettepaneku aluseks.

§ 9.    Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi ettekanne Riigikogule nõusoleku andmiseks võtta käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud isik kriminaalvastutusele peab sisaldama ettepanekus ja sellele lisatud dokumentides esitatut, pidades silmas käesoleva seaduse §-de 7 ja 8 nõudeid.»;
  3) paragrahvid 12–14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 12. (1) Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsus nõusoleku andmise kohta võtta käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isik kriminaalvastutusele jõustub selle vastuvõtmisega. Otsus saadetakse viivitamatult ettepaneku esitajale, riigi peaprokurörile ning isikule, kelle suhtes see tehti.

  (2) Nõusolek võtta käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isik, välja arvatud Riigikogu liige, kriminaalvastutusele peatab tema ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 13. 

  (1) Kui Riigikogu või Vabariigi President on oma otsusega andnud nõusoleku võtta käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isik kriminaalvastutusele, toimub asja edasine menetlemine kriminaalmenetluse sätete kohaselt.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isikut võib süüdistatavana üle kuulata alles pärast Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolekut võtta ta kriminaalvastutusele.

§ 14. 

  (1) Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kriminaalvastutusele võtmiseks mõne teise, õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu üldkogu ettepanekus mitteosundatud teo eest on vajalik Riigikogu või Vabariigi Presidendi uus nõusolek. See nõusolek antakse Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsusega õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi või Riigikohtu üldkogu uue ettepaneku alusel vastavalt käesolevas seaduses sätestatud korrale.

  (2) Toimepandud kuriteo juriidilise kvalifikatsiooni muutumine, süüdistuse muutmine või uue süüdistuse esitamine ei too kaasa uue nõusoleku taotlemist.»

§ 146.  Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse muutmine

  Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses (RT I 1996, 81, 1448; 1999, 29, 406; 2000, 55, 359; 2002, 21, 117) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Peaministri, ministrite, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja liikmete ning ringkonna-, maa-, linna- ja halduskohtu kohtunike ametipalk on Eesti keskmise palga ja käesoleva seadusega kehtestatud vastava koefitsiendi korrutis. Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikmete ning ringkonna-, maa-, linna- ja halduskohtu kohtunike ametipalka korrigeeritakse iga aasta alguses Eesti eelmise aasta keskmise palga alusel.»;
  2) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 7. Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 6,0.»;
  3) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 8. Riigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 5,5.»;
  4) paragrahvid 9 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;
  5) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 10. Ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 4,5.»;
  6) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 12. Maa-, linna- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 4,0.»;
  7) seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:« § 141. Kuni 2002. aasta 31. detsembrini kehtivad § 1 lõige 1 ja §-d 7, 8, 10 ja 12 järgmises sõnastuses:

« § 1. (1) Peaministri, ministri, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametipalk on Eesti keskmise palga ja käesoleva seadusega kehtestatud vastava koefitsiendi korrutis.»;

« § 7. Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 6,0.

§ 8.    Riigikohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 2,3.»;

  « § 10. Ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 1,8.»;

  « § 12. Esimese astme kohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 1,6.»

§ 147.  Kriminaalhooldusseaduse muutmine

  Kriminaalhooldusseaduses (RT I 1998, 4, 62) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 5 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (6) Teenistusvalvet kriminaalhooldusosakonna üle teostavad kohtu haldusdirektor ja justiitsminister.»;
  2) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõna «esimees» sõnaga «haldusdirektor»;
  3) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna «esimees» sõnaga «haldusdirektor»;
  4) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 12. Aruandlus

Kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldab regulaarsete statistiliste aruannete edastamise Justiitsministeeriumile.»;
  5) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõna «esimees» sõnaga «haldusdirektor»;
  6) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Kriminaalhooldusabilisena võib tegutseda isik, kelle kriminaalhooldusosakonna juhataja on kandnud kriminaalhooldusabiliste nimekirja.»;
  7) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse sõnad «kohtu esimees» sõnadega «kriminaalhooldusosakonna juhataja»;
  8) paragrahvi 18 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 148.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

  Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174) asendatakse sõna «kohtukaasistuja» sõnaga «rahvakohtunik» vastavas käändes.

§ 149.  Notariaadiseaduse muutmine

  Notariaadiseaduse (RT I 2000, 104, 684; 2001, 93, 565) § 26 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  «Notarikandidaat saab kandidaaditeenistuse ajal Notarite Kojalt kuutasu vähemalt neljakordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Notarite Koda võib tasu suurendada.»

§ 150.  Karistusseadustiku muutmine

  Karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284) §-des 302–304 asendatakse sõna «kohtukaasistuja» sõnaga «rahvakohtunik» vastavas käändes.»

§ 151.  Kohtute seaduse, Eesti Panga seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse, Riigikogu töökorra seaduse ja Riigikontrolli seaduse muutmise seaduse muutmine

  Riigikogus 2002. aasta 12. juunil vastuvõetud kohtute seaduse, Eesti Panga seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse, Riigikogu töökorra seaduse ja Riigikontrolli seaduse muutmise seaduse § 1 tunnistatakse kehtetuks.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json