Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning kohanemisaja läbimise nõuded ja hindamise kord
Vastu võetud 04.01.2002 nr 6
RTL 2002, 10, 101
jõustumine 21.01.2002
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19. 07. 2002/101 (RTL 2002, 85, 1337) 05. 08. 2002
Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284) § 30 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning kohanemisaja läbimise nõuded ja hindamise korra välisriigis omandatud arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda kvalifikatsiooni Eestis omandatud kvalifikatsioonile vastavuse hindamiseks.
(2) Määrust kohaldatakse välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel Tervishoiuametis ning sobivustesti korraldamisel Tartu Ülikoolis, Tallinna Meditsiinikoolis ja Tartu Meditsiinikoolis.
[RTL 2002, 85, 1337 – jõust. 05. 08. 2002]
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
tervishoiutöötaja kvalifikatsioon – dokumentaalselt tõendatud kõrg-
või kutseharidus ja töökogemus, mida nõutakse Eestis arstina,
hambaarstina, õena või ämmaemandana töötamiseks;
2)
välisriik – riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu;
3)
tervishoiutöötaja sobivustest – tehakse välisriigis kvalifikatsiooni
omandanud isiku (edaspidi taotleja) kutse- ja erialaste
teadmiste kontrollimiseks, eesmärgiga hinnata taotleja erialaste
oskuste ja kvalifikatsiooni vastavust Eestis nõutavale
kvalifikatsioonile;
4) tervishoiutöötaja kohanemisaeg – taotleja
kuni kuuekuuline töötamine tervishoiuteenuse osutaja (perearstina
tegutsemise õigust või tegevusluba omava isiku) juhendamisel ja
vastutusel, mille eesmärk on taotleja erialaste oskuste ja
kvalifikatsiooni vastavuse hindamine Eestis nõutavale
kvalifikatsioonile.
§ 3. Sobivustesti või kohanemisaja rakendamine arstile, eriarstile ja hambaarstile
Tervishoiuamet teeb välisriigis kvalifikatsiooni omandanud taotlejale,
kellel puudub enne käesoleva määruse jõustumist töökogemus Eestis,
ettekirjutuse kas sobivustesti tegemiseks või kuni kuue kuu pikkuse
kohanemisaja läbimiseks taotleja enda valikul järgmistel juhtudel:
1)
taotleja on välisriigis omandanud kvalifikatsiooni õppekava (edaspidi taotleja
õppekava) alusel, mis erineb Eestis arsti, eriarsti või
hambaarsti kvalifikatsiooni aluseks olevast õppekavast;
2)
taotlejal puudub töökogemus, mida nõutakse Eestis arsti, eriarsti või
hambaarstina töötamiseks.
§ 4. Sobivustesti või kohanemisaja rakendamine õele ja ämmaemandale
Tervishoiuamet teeb välisriigis kvalifikatsiooni omandanud taotlejale,
kellel puudub enne käesoleva määruse jõustumist töökogemus Eestis,
ettekirjutuse kas sobivustesti tegemiseks või kuni kuue kuu pikkuse
kohanemisaja läbimiseks taotleja enda valikul järgmistel juhtudel:
1)
taotleja õppekava erineb Eestis õe või ämmaemanda kvalifikatsiooni
aluseks olevast õppekavast;
2) taotleja õppekava ei vasta
Eestis kehtivale õe või ämmaemanda kutsestandardile;
3)
taotlejal puudub töökogemus, mida nõutakse Eestis üldõe või
ämmaemandana töötamiseks.
2. peatükk
SOBIVUSTESTI KOOSTAMINE, KORRALDAMINE JA HINDAMISE KORD
1. jagu
Arsti, eriarsti ja hambaarsti sobivustest
§ 5. Arsti, eriarsti ja hambaarsti sobivustesti koostamine
(1) Arsti, eriarsti ja hambaarsti sobivustesti koostab Tartu Ülikooli arstiteaduskond.
(2) Sobivustesti koostamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid:
1)
vajadust lülitada sobivustesti õppeaineid, mis ei sisaldu taotleja
õppekavas, kuid mille omandamine on vajalik Eestis tervishoiutöötajana
töötamiseks;
2) taotleja on omandanud välisriigis selle
kutse- või eriala kvalifikatsiooni.
(3) Sobivustest peab kajastama teadmisi vähemalt järgmistes
valdkondades:
1) erialased teadmised;
2) Eesti tervishoiualane
seadusandlus;
3) ravikindlustuse ja sotsiaalabi korraldus Eestis;
4)
tervishoiuteenuste osutamise dokumenteerimine;
5) retseptiravimite
väljakirjutamine.
(4) Sobivustest võib sisaldada kutse- ja ametialase käitumise reegleid.
§ 6. Arsti, eriarsti ja hambaarsti sobivustesti korraldamine
(1) Sobivustesti korraldamiseks moodustab Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan (edaspidi dekaan) õigusaktidega sätestatud korras 5-liikmelise eksamikomisjoni, millesse kuulub üks arsti ja üks hambaarsti erialaühenduse esindaja, kaks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esindajat ja üks Tervishoiuameti esindaja. Eksamikomisjoni esimehe nimetab dekaan komisjoni liikmete hulgast.
(2) Eksamikomisjon koostab arsti, eriarsti ja hambaarsti sobivustesti programmid.
(3) Sobivustesti programm peab kirjeldama sobivustesti vormi (suuline või kirjalik) ja toimumise korda ning teadmiste hindamise viisi.
(4) Sobivustesti toimumise aja kinnitab eksamikomisjon kooskõlastatult Tervishoiuametiga.
(5) Sobivustesti tasu suuruse või sellest vabastamise korra kehtestab dekaan kooskõlastatult Tervishoiuametiga.
(6) Taotleja, kes on kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks valinud
sobivustesti tegemise, esitab dekaanile Tervishoiuameti ettekirjutuse,
milles on esitatud sobivustestis nõutavad õppeained, ja avalduse,
milles on märgitud:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi;
2)
taotleja kutse või eriala;
3) aadress;
4) avalduse
esitamise kuupäev.
(7) Avaldusele lisatakse järgmiste dokumentide koopiad:
1)
kvalifikatsiooni tõendav dokument;
2) töötamist tõendav
dokument selle olemasolul;
3) isikut tõendav dokument.
(8) Taotleja avalduse alusel vormistab dekaan korralduse, milles kajastub taotleja sobivustestile registreerimine ja sobivustesti toimumise aeg. Korralduse koopia ja sobivustesti programm edastatakse taotlejale posti teel.
(9) Taotleja kinnitab sobivustestil osalemist registreerumisega vähemalt kaks nädalat enne sobivustesti toimumist Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.
§ 7. Arsti, eriarsti ja hambaarsti sobivustesti tulemuste hindamise kord
(1) Registreerunud taotleja lubatakse sobivustestile isikut tõendava dokumendi esitamisel.
(2) Sobivustesti tulemusi hindab eksamikomisjon haridusministri 11. veebruari 1999. a määrusega nr 10 «Kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtse hindamissüsteemi kehtestamine» (RTL 1999, 46, 598; 109, 1395 ) kehtestatud korras.
(3) Eksamikomisjon teeb otsuse sobivustesti tulemuse kohta ja väljastab taotlejale sobivustesti sooritamist tõendava dokumendi hiljemalt kaks nädalat pärast sobivustesti toimumist. Sobivustesti mittesooritanule antakse otsusest ärakiri või koopia.
(4) Sobivustesti saab teistkordselt sooritada kuus kuud pärast esimest sobivustesti.
(5) Sobivustesti teistkordsel mittesooritamisel on taotlejal õigus esitada uus avaldus sobivustesti sooritamiseks ühe aasta pärast.
§ 8. Arsti, eriarsti ja hambaarsti sobivustesti sooritamist tõendav dokument
Sobivustesti sooritamist tõendava dokumendi sisu ja vormi kehtestab Tartu Ülikool.
§ 9. Arsti, eriarsti ja hambaarsti sobivustesti vaide lahendamine
Taotlejal on õigus esitada vaie oma sobivustesti tulemuse vaidlustamiseks Tervishoiuametile «Haldusmenetluse seadusega» (RT I 2001, 58, 354) kehtestatud tingimustel ja korras.
2. jagu
Õe ja ämmaemanda sobivustest
§ 10. Õe ja ämmaemanda sobivustesti koostamine
(1) Õe ja ämmaemanda sobivustesti koostab Tallinna Meditsiinikool ja Tartu Meditsiinikool (edaspidi meditsiinikool).
[RTL 2002, 85, 1337 – jõust. 05. 08. 2002]
(2) Sobivustesti koostamisel arvestatakse järgmiseid asjaolusid:
1)
vajadust lülitada sobivustesti õppeaineid, mis ei sisaldu taotleja
õppekavas, kuid mille omandamine on vajalik Eestis tervishoiutöötajana
töötamiseks;
2) taotleja on omandanud välisriigis selle
kutse- või eriala kvalifikatsiooni.
(3) Sobivustest peab kajastama teadmisi vähemalt järgmistes
valdkondades:
1) õe või ämmaemanda kutsestandardis esitatud nõuded
kvalifikatsioonile;
2) Eesti tervishoiualane seadusandlus;
3)
ravikindlustuse ja sotsiaalabi korraldus Eestis;
4)
tervishoiuteenuste dokumenteerimine.
§ 11. Õe ja ämmaemanda sobivustesti korraldamine
(1) Sobivustesti korraldamiseks moodustab meditsiinikooli direktor õigusaktidega sätestatud korras 5-liikmelise eksamikomisjoni, millesse kuulub üks Õdede Ühingu ja üks Ämmaemandate Ühingu esindaja, kaks meditsiinikooli esindajat ja üks Tervishoiuameti esindaja. Eksamikomisjoni esimehe nimetab meditsiinikooli direktor komisjoni liikmete hulgast.
(2) Eksamikomisjon koostab õe ja ämmaemanda sobivustesti programmid.
(3) Sobivustesti programm peab kirjeldama sobivustesti vormi (suuline või kirjalik) ja toimumise korda ning teadmiste hindamise viisi.
(4) Sobivustesti toimumise ajad kinnitab eksamikomisjon kooskõlastatult Tervishoiuametiga.
(5) Sobivustesti tasu suuruse või sellest vabastamise korra kehtestab meditsiinikooli direktor kooskõlastatult Tervishoiuametiga.
(6) Taotleja, kes on kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks valinud
sobivustesti tegemise, esitab meditsiinikooli direktorile
Tervishoiuameti ettekirjutuse, milles on esitatud sobivustestis
nõutavad õppeained ja avalduse, milles on märgitud:
1)
taotleja ees- ja perekonnanimi;
2) taotleja kutse või eriala;
3)
aadress;
4) avalduse esitamise kuupäev.
(7) Avaldusele lisatakse järgmiste dokumentide koopiad:
1)
kvalifikatsiooni tõendav dokument;
2) töötamist tõendav
dokument selle olemasolul;
3) isikut tõendav dokument.
(8) Taotleja avalduse alusel vormistab meditsiinikooli direktor korralduse, milles kajastub taotleja sobivustestile registreerimine ja sobivustesti toimumise aeg. Korralduse koopia ja sobivustesti programm edastatakse taotlejale posti teel.
(9) Taotleja kinnitab sobivustestil osalemist registreerumisega vähemalt kaks nädalat enne sobivustesti toimumist meditsiinikoolis.
§ 12. Õe ja ämmaemanda sobivustesti tulemuste hindamise kord
(1) Registreerunud taotleja lubatakse sobivustestile isikut tõendava dokumendi esitamisel.
(2) Sobivustesti tulemusi hindab eksamikomisjon haridusministri 11. veebruari 1999. a määrusega nr 10 «Kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtse hindamissüsteemi kehtestamine» kehtestatud korras.
(3) Eksamikomisjon teeb otsuse sobivustesti tulemuse kohta ja väljastab taotlejale sobivustesti sooritamist tõendava dokumendi hiljemalt kaks nädalat pärast sobivustesti toimumist. Sobivustesti mittesooritanule antakse otsusest ärakiri või koopia.
(4) Sobivustesti saab teistkordselt sooritada kuus kuud pärast esimest sobivustesti.
(5) Sobivustesti teistkordsel mittesooritamisel on taotlejal õigus esitada uus avaldus sobivustesti sooritamiseks ühe aasta pärast.
§ 13. Õe või ämmaemanda sobivustesti sooritamist tõendav dokument
Sobivustesti sooritamist tõendava dokumendi sisu ja vormi kehtestab meditsiinikool.
§ 14. Õe või ämmaemanda sobivustesti vaide lahendamine
Taotlejal on õigus esitada vaie oma sobivustesti tulemuse vaidlustamiseks Tervishoiuametile «Haldusmenetluse seadusega» kehtestatud tingimustel ja korras.
3. peatükk
KOHANEMISAJA LÄBIMISE NÕUDED JA HINDAMISE KORD
§ 15. Kohanemisaja läbimise nõuded
(1) Kohanemisaeg läbitakse tervishoiuteenuste osutaja juures, kellel on Tervishoiuameti väljastatud tegevusluba taotleja erialale või kutsele vastava tervishoiuteenuse osutamiseks või kellel on maavanema korraldusega antud perearstina tegutsemise õigus.
(2) Taotleja, kes on kvalifikatsiooni hindamiseks valinud kohanemisaja
läbimise, peab esitama Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutaja või
perearsti (edaspidi tervishoiuteenuse osutaja) sellekohase
nõusoleku ja taotluse kohanemisaja läbimiseks, milles on märgitud:
1)
taotleja ees- ja perekonnanimi;
2) taotleja kutse või eriala;
3)
kohanemisaja läbimise aeg ja koht;
4) tervishoiuteenuse
osutaja kontaktandmed;
5) kuupäev.
(3) Tervishoiuamet teeb pärast nõusoleku läbivaatamist käskkirja taotleja kohanemisajale suunamise kohta.
(4) Tervishoiuameti käskkirjas esitatakse nõuded kohanemisaja läbimisele.
(5) Nõusoleku andnud tervishoiuteenuse osutaja määrab taotlejale pädeva juhendaja.
§ 16. Kohanemisaja tulemuste hindamise kord
(1) Kohanemisaja jooksul hinnatakse taotleja kvalifikatsiooni vastavust Eestis nõutavale tervishoiutöötaja kvalifikatsioonile ja juhendatakse taotlejat kvalifikatsiooni vastavuse saavutamiseks.
(2) Kohanemisaja tulemustele antakse kirjalik hinnang.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja hinnangu koostab taotlejale määratud
juhendaja ja vormistab tervishoiuteenuse osutaja. Hinnangus peavad
olema kajastatud järgmised andmed:
1) taotleja isikuandmed;
2)
taotleja kutse või eriala;
3) kohanemisaja läbimise aeg ja
koht;
4) kohanemisaja jooksul omandatud teadmised, oskused ja
praktiline töökogemus ning nende vastavus Tervishoiuameti nõuetele;
5)
kohanemisaja läbinud taotlejat juhendanud tervishoiutöötaja nimi ja
ametinimetus;
6) väljastamise aeg ja koht;
7)
tervishoiuteenuse osutaja seadusliku esindaja nimi ja allkiri.
§ 17. Kohanemisaja vaide lahendamine
Taotlejal on õigus esitada vaie oma kohanemisaja tulemuse vaidlustamiseks Tervishoiuametile «Haldusmenetluse seadusega» kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 18. Rakendussäte
Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud taotlejale, kes on enne
käesoleva määruse jõustumist töötanud Eestis, kohaldatakse teooria- ja
praktikaeksamit, mis võrdsustatakse sobivustesti sooritamise või
kohanemisaja läbimisega, järgmistel juhtudel:
1) arsti,
hambaarsti, õe või ämmaemanda kvalifikatsiooniga isik ei ole taotlenud
enda registreerimist Tervishoiuametis 1. jaanuariks 2005. a;
2)
isiku registreerimisest tervishoiutöötajana keeldutakse põhjusel, et
ta ei ole viie aasta jooksul töötanud kvalifikatsiooni tõendavas
dokumendis esitatud erialal;
3) isiku kvalifikatsiooni tõendav
dokument ei sisaldu «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 29
lõike 2 alusel kehtestatud välisriigis omandatud kvalifikatsiooni
Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise korras.
Facebook
Twitter