Teksti suurus:

Eesti sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel otsingu- ja päästetööde tegemise, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:19.07.2006
Avaldamismärge:RT I 2002, 66, 403

Eesti sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel otsingu- ja päästetööde tegemise, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord

Vastu võetud 23.07.2002 nr 237

Määrus kehtestatakse « Päästeseaduse» § 19 lõike 1 alusel.

I. ÜLDSÄTTED

§1. Reguleerimisala

Käesolev määrus määrab kindlaks ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimeste, laeva, lennuki või muu sõiduki otsingu ja päästmise, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise korralduse Eesti sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluval alal (edaspidi Eesti päästepiirkond).

§2. Eesti päästepiirkonna ingliskeelne nimetus

Rahvusvahelises suhtlemises kasutatakse Eesti päästepiirkonna ingliskeelset nimetust ja lühendit: Estonian Search and Rescue Region – Estonian SRR.

§3. Otsingu- ja päästetööde juhtimise struktuur

(1) Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise (edaspidi otsingu- ja päästetööd ) korraldamist juhib Piirivalveamet tema koosseisu kuuluvate struktuuriüksuste kaudu.

(2) Rahvusvahelises suhtlemises on Eesti päästepiirkonna otsingu- ja päästetööde koordinatsioonikeskuseks (MRCC) Piirivalveameti mereosakond.

II. OHUOLUKORD JA SELLE SEISUNDID

§4. Ohuolukorra kehtestamine ja selle seisundid

(1) Päästepiirkonnast ja mujalt saadud teabe alusel kehtestatakse esmane ohuolukord ja selle seisund.

(2) Ohuolukorra seisundid on:
1) määramatuse seisund;
2) häireseisund;
3) õnnetusseisund.

§5. Määramatuse seisund ja selle kehtestamine

(1) Määramatuse seisund on olukord, kus on kahtlusi inimese, laeva või muu sõiduki ohutuse suhtes.

(2) Määramatuse seisundi kehtestamise aluseks on:
1) laeva või muu sõiduki hilinemine, võrreldes ajakavas ettenähtud ajaga;
2) olukord, kus ei õnnestu saada ettenähtud ettekannet õhusõiduki või ujuvvahendi asukoha või ohutuse kohta.

§6. Määramatuse seisundi lõpetamine

Määramatuse seisund lõpetatakse, kui on saadud usaldusväärset teavet selle kohta, et inimene, laev või muu sõiduk ei ole ohus, või kehtestatakse häireseisund või õnnetusseisund.

§7. Häireseisund ja selle kehtestamine

(1) Häireseisund on olukord, kus on kartus inimese, laeva või muu sõiduki ohutuse suhtes.

(2) Häireseisundi kehtestamise aluseks on selline olukord, kus:
1) määramatuse seisundi ajal ei ole õnnestunud saada ühendust inimese, laeva või muu sõidukiga ja ka pöördumised teiste teabeallikate poole ei ole andnud selgust laeva või muu sõiduki seisundi kohta;
2) on saadud teavet, mis viitab õhusõiduki või ujuvvahendi liikumise häiretele, mis aga ei anna veel alust oletada õnnetusjuhtumi toimumist.
(3) Kui häireseisundi ajal on saadud teavet inimest, laeva või muud sõidukit ähvardava ohu kohta, rakendatakse õnnetusseisundi korral kasutatavat tegevuskava. (õ) 28.06.2006 17:50

§8. Häireseisundi lõpetamine

Häireseisund lõpetatakse, kui on tehtud kindlaks, et inimest, laeva või muud sõidukit ei ähvarda õnnetuse oht, või kehtestatakse õnnetusseisund.

§9. Õnnetusseisund ja selle kehtestamine

(1) Õnnetusseisund on olukord, kus ollakse põhjendatult kindel, et inimest, laeva või muud sõidukit ähvardab tõsine ja otsene oht ning on vajalik viivitamatu abi või on ohus Eesti päästepiirkonna merekeskkond või kaldapiirkond.

(2) Õnnetusseisundi kehtestamise aluseks on:
1) teave selle kohta, et inimene, laev või muu sõiduk on ohus;
2) asjaolu, et häireseisundi ajal ei ole õnnestunud saada ühendust laeva või muu sõidukiga ja katsed täiendava teabe saamiseks laeva või muu sõiduki seisundi kohta on ebaõnnestunud;
3) teave selle kohta, et laeva või muu sõiduki tehnoseisund on selline, et võib juhtuda õnnetus;
4) teave selle kohta, et on tekkinud otsene Eesti päästepiirkonna merekeskkonna või kaldapiirkonna reostuse oht.

§10. Õnnetusseisundi peatamine ja lõpetamine

(1) Kui õnnetusseisundi ajal toimunud otsingute käigus selgub, et edasised otsingud on kasutud, peatatakse päästeoperatsioon.

(2) Päästeoperatsiooni jätkatakse, kui saadud teave annab lootust kannatanu leidmiseks.

(3) Õnnetusseisund lõpetatakse, kui:
1) kõik inimesed on päästetud ning laev on paigutatud sadamasse või pandud ankrusse;
2) on kontrollitud võimaliku õnnetuse kogu arvatav toimumispiirkond ning ammendatud kõik teabe saamise võimalused või õnnetuspiirkonnas ellujäämise võimaluse tõenäosus puudub täiesti;
3) merekeskkonna või kaldapiirkonna reostus on likvideeritud.

III. OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDE KORRALDAMINE JA JUHTIMINE

§11. Otsingu- ja päästetööde korraldamine

Otsingu- ja päästetööde korraldamise juhtimisel Piirivalveamet:
1) korraldab päästepiirkonna pidevat vaatlust;
2) tagab päästeplaanis (§ 14) ettenähtud päästeüksuste valmisoleku otsingu- ja päästetöödeks;
3) kontrollib kaasatavate päästeüksuste komplekteeritust ja valmisolekut;
4) kontrollib sidesüsteemide valmisolekut;
5) tagab pideva ööpäevaringse valveteenistuse päästepiirkonnas;
6) teeb koostööd otsingu- ja päästetöödele kaasatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutused) ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
7) koostab ja kinnitab tegevuskava määramatuse, häire- ja õnnetusseisundi ajaks;
8) koordineerib ja suunab päästeüksuste personali väljaõpet ning koostab vastavad väljaõppekavad;
9) omab pidevat ülevaadet kõigi päästepiirkonnas olevate laevade asukohtadest;
10) korraldab otsingu- ja päästetöödeks vajaliku dokumentatsiooni väljatöötamist ja rakendamist;
11) peab Eestis registreeritud laevade avariiraadiopoide arvestust.

§12. Piirivalveameti mereosakonna ülesanded

(1) Piirivalveameti mereosakond kogub ööpäevaringselt teavet olukorrast Eesti päästepiirkonnas ja korraldab ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsimist ja päästmist ise või koostöös teiste riikide päästeteenistustega vastavalt välislepingutele.

(2) Piirivalveameti mereosakond informeerib viivitamata Päästeameti juhtimiskeskust ja Piirivalveameti juhtkonda ning merepääste allkeskus vastava maakonna häirekeskust järgmistest sündmustest:
1) laeva avarii, kokkupõrge ja madalikule sattumine, mis ohustab inimesi või millega võib kaasneda veekogu laialdane reostamine;
2) laevahukk või selle oht;
3) õhusõiduki hädamaandumine, lennuõnnetus või lennuõnnetuse oht.

(3) Veekogu laialdasest reostusest teavitab Piirivalveameti mereosakond Keskkonnainspektsiooni.

(4) Piirivalveameti mereosakond alustab otsingu- ja päästetöid vastavalt § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras kehtestatud ohuolukorrale ning selle määramatuse, häire- või õnnetusseisundile ning teavitab kaasatavaid asutusi ja päästeüksusi.

(5) Inimeste päästmisest ja laeva paigutamisest sadamasse või ankrusse teatab Piirivalveameti mereosakond viivitamata kõigile otsingu- ja päästetöödes osalenud asutustele ja päästeüksustele ning laeva või muu sõiduki omanikule, valdajale või agendile.

(6) Ohuolukorra seisundi muutmisest, peatamisest või lõpetamisest teatab Piirivalveameti mereosakond viivitamata otsingu- ja päästetöödele kaasatud asutustele ja päästeüksustele.

(7) Piirivalveameti mereosakond ja vastav merepääste allkeskus peavad ohuolukorra ajal otsingu- ja päästetööde päevikut, milles kajastatakse iga neile saabunud teadet ja antud korraldust ning korralduse täitmise tulemusi.

§13. Otsingu- ja päästetööde koordinaator

(1) Otsingu- ja päästetööde koordinaator on ametiisik, kes koordineerib otsingu- ja päästetöid konkreetses päästeoperatsioonis.

(2) Õnnetuskohal juhib päästeüksuste tegevust päästetööde koordinaator.

(3) Päästetööde koordinaatori määrab otsingu- ja päästetööde koordinaator.

(4) Ohuolukorra puhul tekkinud vajaduse korral antakse päästeüksused otsingu- ja päästetööde koordinaatori käsutusse ja nad täidavad merepäästeplaanist tulenevaid ülesandeid.

IV. PÄÄSTE- JA OPERATSIOONIPLAAN

§14. Päästeplaan

(1) Päästeplaaniga määratakse kindlaks otsingu- ja päästetööde korraldus Eesti päästepiirkonnas, otsingu- ja päästetööde koordinaatori määramine ja kaasatavad päästeüksused.

(2) Päästeplaanis märgitakse:
1) Eesti päästepiirkonna jaotus merepääste allkeskuste vastutusaladeks;
2) Piirivalveameti mereosakonna ja merepääste allkeskuste struktuur, koosseisud ja asukohad;
3) otsingu- ja päästetööde koordinaator;
4) Piirivalveameti mereosakonna ja merepääste allkeskuste ülesanded ohuolukorras;
5) otsingu- ja päästetöödele kaasatavad jõud ja vahendid ning nende peamised ülesanded ohuolukorras, alaline asukoht, võimalused ja valmisolek;
6) ohuolukorrast teavitamise kord;
7) sidepidamise korraldus ja selleks kasutatavad tehnilised vahendid;
8) ilmateadete ja -prognooside saamise kord;
9) otsingu- ja päästetöödes osalevate päästeüksuste ja neid toetavate üksuste ülesanded ja ohuolukorras tegutsemise kord;
10) koostöö korraldus naaberriikide päästeteenistustega, abipalve esitamise ja vastuvõtmise kord ning omapoolse abi osutamise kord, kui selleks taotlus esitatakse;
11) jõudude ja vahendite ümberpaigutamise ja suunamise kord vastavalt ohuolukorrale ja selle muutustele;
12) teadete esitamise kord ning ettekannete vormid;
13) päästeüksuste tegutsemisvalmiduse astmed ja nende rakendamise kord;
14) päästeüksuste juhtimise põhimõtted ning sidepidamise kord ja vormid;
15) otsingumeetodid ning otsingutele kaasatavad jõud ja vahendid.

(3) Päästeplaani kinnitab siseminister ning see kooskõlastatakse ministeeriumidega, kelle valitsemisalas olevate asutuste päästeüksused kaasatakse otsingu- ja päästetööde tegemisele ohuolukorras.

(4) Päästeplaani korrigeeritakse vähemalt üks kord aastas.

§15. Operatsiooniplaan

Ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsimiseks ja päästmiseks koostab Piirivalveameti mereosakond operatsiooniplaani, millega määratakse kindlaks:
1) võimalik otsingu- ja päästepiirkond;
2) tegelik päästepiirkond;
3) ohuolukorra eri seisunditest tulenevad ülesanded;
4) osalevad päästeüksused;
5) tegutsemise kord.

V. OTSINGU- JA PÄÄSTETÖÖDELE KAASATAVAD JÕUD JA VAHENDID

§16. Otsingu- ja päästetööde tegemine

(1) Otsingu- ja päästetöid teevad päästeüksused.

(2) Päästeüksused on selleks väljaõpetatud meeskonnad, kes kasutavad vajaliku otsingu- ja päästetehnikaga varustatud:
1) piirivalvelaevu ja õhusõidukeid;
2) muid laevu ja õhusõidukeid vastavalt päästeplaanile.

§17. Otsingu- ja päästetööde korraldamisel osalejad

(1) Otsingu- ja päästetööde korraldamisel osalevad:
1) Siseministeerium, Teede- ja Sideministeerium, Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium ning Rahandusministeerium;
2) maavalitsused vastavalt päästeplaanile;
3) muud riigiasutused vastavalt päästeplaanile;
4) kohalikud omavalitsusüksused vastavalt päästeplaanile;
5) juriidilised isikud vastavalt päästeplaanile.

(2) Kohalike omavalitsusüksuste ja juriidiliste isikute osalemine otsingu- ja päästetöödes, sealhulgas päästeüksuste moodustamine, varustamine ja väljaõpe, tagatakse nende ja Piirivalveameti vahel sõlmitud otsingu- ja päästetöödes osalemise lepingutega.

(3) Otsingu- ja päästetööde korraldamisel osalevad ministeeriumid ja maavalitsused tagavad nende valitsemisalas olevate või hallatavate asutuste, sealhulgas päästeüksuste varustamise ja personali väljaõppe ning valmisoleku tegutsemiseks päästeplaanis ettenähtud ulatuses, korras ja tähtaegadel.

§18. Ministeeriumide ülesanded otsingu- ja päästetööde korraldamisel

(1) Siseministeerium tagab piirivalve, Päästeameti, sõjaväestatud päästeüksuste ning politsei jõudude ja vahendite osalemise otsingu- ja päästetöödes vastavalt merepäästeplaanile.

(2) Teede- ja Sideministeerium:
1) tagab Veeteede Ameti ja Lennuameti jõudude ja vahendite osalemise otsingu- ja päästetöödes;
2) eraldab Piirivalveameti käsutusse vajalikud raadiosidekanalid;
3) tagab sidepidamise ohtu sattunud laeva ja päästeoperatsioonis osalevate laevadega.

(3) Keskkonnaministeerium tagab:
1) Keskkonnainspektsiooni jõudude ja vahendite osalemise otsingu- ja päästetöödes;
2) ilmateadete õigeaegse edastamise Piirivalveametile.

(4) Sotsiaalministeerium tagab:
1) kannatanule esmaabi andmise ja vajaduse korral raviasutusse toimetamise arstiabi andmiseks;
2) kannatanu(te) ja hukkunu(te) perekonnaliikmete ning lähedaste, samuti päästeoperatsioonis osalenud isikute psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni.

(5) Kaitseministeerium tagab mereväe ja õhuväe ning vajaduse korral ka muude kaitseväeüksuste, samuti Kaitseliidu jõudude ja vahendite osalemise otsingu- ja päästetöödes.

(6) Rahandusministeerium tagab Tolliameti kaudu välisriikidest otsingu- ja päästetöödele appi saabuvate päästeüksuste isikkoosseisu ja vahendite eelisläbipääsu Eesti tolliterritooriumile.

VI. LÕPPSÄTTED

§19. Naaberriikide koordinatsioonikeskuste teavitamine

Piirivalveamet teatab naaberriikide mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskustele oma sidevahendite numbrid ning raadiokutsungid ja -sagedused.

§20. Otsingu- ja päästetöödes osalenute kulutuste hüvitamine

Asutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikute otsingu- ja päästetöödes osalemist finantseeritakse ja nende vastavaid kulutusi hüvitatakse riigieelarvest ministeeriumi kaudu, kelle valitsemisalas või haldamisel otsingu- ja päästetöödes osalev asutus on või kelle kaudu finantseerimine on ette nähtud.

§21. Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. a määrus nr 124 «Eesti sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel otsingu- ja päästetööde tegemise korra kinnitamine» (RT I 1998, 52/53, 778; 2001, 49, 274) tunnistatakse kehtetuks.

Peaminister Siim KALLAS

Siseminister Ain SEPPIK

Riigikantselei peadirektor
riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK

ÕIEND avaldatud RT I 2006, 29

Lugeda RT I 2002, 66, 403 avaldatud Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2002. a määruses nr 237 «Eesti sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel otsingu- ja päästetööde tegemise, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord» § 7 lõike 2 punkt 3 («3)») § 7 lõikeks 3 («(3)»).

Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 17 lõike 31 punkt 2 ja riigisekretäri 20.06.2006 resolutsioon nr 17-1/06-04232.

/otsingu_soovitused.json