Riigieelarve seadus
Vastu võetud 09.06.1999
RT I 1999, 55, 584
jõustumine 01.01.2000, 2. ja 3. peatükk 1. 07. 1999.
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 17.11.1999 | RT I 1999, 92, 824 | 15.12.1999 |
| 14.06.2000 | RT I 2000, 55, 360 | 12.07.2000 |
| 20.06.2002 | RT I 2002, 64, 393 | 20.07.2002, osaliselt 1. 01. 2003 |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse otstarve ja rakendamine
(1) Käesolev seadus sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra.
(2) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri, Riigikohtu, Riigikantselei ja maavalitsuste eelarvete koostamise, täitmise, täitmise arvestuse ja aruandluse korraldamisel rakendatakse käesoleva seadusega ministeeriumidele ja nende valitsemisaladele kehtestatud korda, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 2. Riigieelarve sisu
(1) Riigieelarve sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele.
(2) Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest.
(3) Tulude ja kulude tasaarvestus ei ole riigieelarves lubatud.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 3. Eelarveaasta
Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
§ 4. Riigieelarve liigendus
(1) Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse administratiivselt osadeks, jagudeks ja peatükkideks ning majandusliku sisu järgi artikligruppideks, artikliteks ja artiklite alajaotisteks.
(2) Riigieelarve jaotatakse administratiivselt osadeks lähtuvalt põhiseaduslikest halduskorralduse valdkondadest, jagudeks lähtuvalt funktsionaalsetest tegevusaladest ning peatükkideks riigiasutuste järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantseerimistehingut tegema.
(3) Tulud ja kulud liigendatakse riigieelarves majandusliku sisu järgi vähemalt artikligruppideks.
(4) Tulude artikligrupid on:
1) maksud;
2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud;
3) materiaalse ja immateriaalse vara müük;
4) tulud varadelt;
5) toetused, sealhulgas välisabi;
6) muud tulud, sealhulgas trahvid.
(5) Kulude artikligrupid on:
1) tegevuskulud;
2) eraldised;
3) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine;
4) muud kulud.
(6) Kulusid, mille koostis on seotud riigisaladusega, ei liigendata.
(7) Vabariigi Valitsus võib riigieelarve eelnõus riigieelarve tulude ja kulude administratiivset liigendust koondada.
(8) Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse ettepanekule.
(9) Eelarveklassifikaatoriga sätestatakse eelarvete tulude, kulude ning finantseerimistehingute detailne liigendus. Eelarveklassifikaatori kehtestab rahandusminister.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
(1) Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid.
(2) Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse riigieelarves ette finantseerimistehingud, mis kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 6. Riigieelarve kulude täiendav liigendamine
(1) Täidesaatva riigivõimu asutuste kulud liigendatakse majandusliku sisu järgi riigieelarves või Vabariigi Valitsuse poolt artiklite kaupa järgmiselt:
1) personalikulud;
2) majandamiskulud;
3) subsiidiumid ettevõtlusele;
4) sotsiaaltoetused;
5) eraldised mitteresidentidele;
6) eraldised muule valitsussektorile;
7) muud eraldised;
8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine;
9) intressid ja kohustistasud;
10) muud kulud.
(2) Rahandusministri põhjendatud ettepanekul võib Vabariigi Valitsus liigendada täidesaatva riigivõimu asutuste kulusid vastavalt eelarveklassifikaatorile ulatuslikumalt.
(3) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ning Riigikohus (edaspidi põhiseaduslik institutsioon) liigendab riigieelarves toodud kulud täiendavalt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga. Põhiseaduslik institutsioon esitab oma eelarve Rahandusministeeriumile nelja nädala jooksul pärast Riigikogu vastuvõetud riigieelarve avaldamist Riigi Teatajas.
(4) Minister liigendab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja tähtajal riigieelarves toodud ja Vabariigi Valitsuse poolt liigendatud ministeeriumi valitsemisala kulud valitsemisala eelarves vastavalt liigendusele eelarveklassifikaatoris.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 7. [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 8.
Kulude määramine riigieelarves
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
(1) Kulu liigid riigieelarves on kindlaksmääratud, arvestuslikud ja ülekantavad kulud. Kui kulu liiki riigieelarves ei ole sätestatud, loetakse kulu kindlaksmääratud kuluks.
(2) Kindlaksmääratud kuluna määratud kulusummat ei ole lubatud ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse.
(3) Arvestuslikku kulu võib eelarveaastal ületada. Kulu arvestuslikkus sätestatakse riigieelarves. Arvestuslikud kulud on:
1) kulud, mille suurus tuleneb seadusest;
2) kulud, mis sõltuvad konkreetsetest tuludest vastavalt Vabariigi Valitsuse ettepanekule.
(4) Ülekantavat kulu võib üle kanda järgmisesse eelarveaastasse, kuid seda ei või ületada. Ülekantav kulu on kulu, mis kuulub väljamaksmisele hanke-, välisabi- või laenulepingu alusel või mille ülekantavus on sätestatud riigieelarves. Järgmisesse eelarveaastasse ülekantavaid kulusid võib kasutada üksnes järgmise eelarveaasta jooksul. Kulude ülekandmine toimub Vabariigi Valitsuse või tema volitusel rahandusministri kehtestatud korras.
(5) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 9. Riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega
(1) Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest.
(2) Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse:
1) eelarvete tasandusfondi kaudu;
2) sihtotstarbeliste eraldistena.
(3) Eelarvete tasandusfondi suurus riigieelarve eelnõus ja eelarvete tasandusfondi jaotus määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse üksuste ja kohalike omavalitsuste liitude volitatud esindajate ja Vabariigi Valitsuse esindajate vahelise kokkuleppe alusel. Kui kokkulepet ei saavutata, otsustab eelarvete tasandusfondi suuruse riigieelarve eelnõus ja selle jaotuse Vabariigi Valitsus ning esitab lahkarvamused eelarve eelnõu seletuskirjas Riigikogule. Tasandusfondi suurus ja selle jaotamise põhimõtted sätestatakse riigieelarves.
(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on ületanud eelarveaastal valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332) § 8 lõike 1 alusel kehtestatud kohustuste võtmise mahu, on Vabariigi Valitsusel õigus rahandusministri ettepanekul vähendada kohaliku omavalitsuse üksusele eelarvete tasandusfondist tehtavaid väljamakseid summa ulatuses, mille võrra mahtu ületati.
(5) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel on riigi ees täitmata rahalisi kohustusi, on Vabariigi Valitsusel õigus jätta talle tasandusfondist selle summa ulatuses väljamakse tegemata. Riik loobub välja maksmata jääva summa ulatuses nõudest kohaliku omavalitsusüksuse vastu Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
2. peatükk RIIGIEELARVE EELNÕU KOOSTAMINE JA ESITAMINE RIIGIKOGULE
§ 91. Riigi eelarvestrateegia
(1) Riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) on aluseks riigieelarve eelnõu koostamisel.
(2) Eelarvestrateegias esitatakse:
1) eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes;
2) Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid;
3) majandusolukorra analüüs;
4) majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos;
5) muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon.
(3) Eelarvestrateegia koostatakse järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta ning selle kiidab rahandusministri ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust.
(4) Eelarvestrateegia koostamiseks on Rahandusministeeriumil õigus saada andmeid riigiasutustelt ja valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt.
(5) Valitsussektor koosneb:
1) riigist;
2) kohaliku omavalitsuse üksustest;
3) muudest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest, välja arvatud Eesti Pank, Hüvitusfond, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond ning avalik-õiguslikud kutseühendused;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikute asutatud sihtasutustest, mille tuludest kahe viimase aasta jooksul üle poole moodustavad toetused punktides 1–3 nimetatud isikutelt.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 10. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti lähtealused
(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti lähtealused on eelarvestrateegia, valdkondlikud strateegilised arengukavad, ministeeriumi strateegia ning ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste tegevuskavad ja investeeringute kavad. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostab ministeerium.
(2) Strateegiline arengukava on eesmärkide ja tegevuste üldprogramm, milles määratletakse meetmed ja vajalikud ressursid arenguvisiooni elluviimiseks ning antakse ülevaade eeltingimustest eesmärkide saavutamisel. Strateegiliste arengukavade liigid ja koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Lähtudes eelarvestrateegiast ja strateegilistest arengukavadest, koostab ministeerium koos eelarveprojektiga enda ja oma valitsemisala riigiasutuste tegevuskavad järgmise eelarveaasta kohta. Tegevuskavas kajastatakse strateegilised eesmärgid ning kavandatud väljundid ja tulemused järgmiseks eelarveaastaks ning kirjeldatakse peamisi väljundite ja tulemuste saavutamiseks vajalikke tegevusi.
(4) Lähtudes eelarvestrateegiast ning strateegilistest arengukavadest, koostab ministeerium igal aastal enda ja oma valitsemisala investeeringute kava järgmise eelarveaasta ning sellele järgneva kolme aasta kohta. Investeeringute kavas esitatakse andmed kõigi, nii kavandatavate kui jätkuvate investeeringute maksumuse ja nende rahastamise ulatuse kohta eelarveaastate ja investeerimisprojektide lõikes.
(5) Riiklike investeeringute programm (edaspidi RIP) on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud loetelu projektidest või programmidest, mida täielikult või osaliselt rahastatakse riigieelarvest. RIP võetakse aluseks järgmiste aastate riigieelarvete kavandamisel. RIP koostatakse Rahandusministeeriumi poolt põhiseaduslike institutsioonide ettepanekute ja ministeeriumide taotluste alusel. Investeeringu võtmise RIP-i otsustab Vabariigi Valitsus.
(6) Investeeringute kava koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister.
(7) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise tingimused, projekti vormid, tegevuskava koostamise korra ja eelarve projekti esitamise tähtaja kehtestab iga eelarveaasta kohta rahandusminister.
(8) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt esitatakse koos seletuskirja ning tegevuskava ja investeeringute kavaga Rahandusministeeriumile. Koos seletuskirjaga esitatakse Rahandusministeeriumile ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvetaotlused ja nende põhjendused.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 11. [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 12. Ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide eelarveläbirääkimised
(1) Eelarve projekti, selle kulude põhjendatuse ja otstarbekuse ning investeeringute RIP-i võtmise taotluste üle peetakse Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni esindajate vahel läbirääkimisi.
(2) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
(3) Läbirääkimiste kohta koostatakse protokoll, milles fikseeritakse poolte esindajate vahel kooskõlastatud ja kooskõlastamata jäänud eelarve projekti summad, lisades viimaste puhul lahkarvamused.
(4) Rahandusminister vaatab läbi ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud protokolli, tehes läbirääkimiste tulemused teatavaks vastavale ministrile. Rahandusministril on õigus teha ministrile ettepanek protokollis fikseeritud summade muutmiseks või väljajätmiseks.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 13. Ministeeriumi valitsemisala eelarveläbirääkimistel tekkinud lahkarvamuste lahendamine
Kui minister ei nõustu käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud eelarveläbirääkimiste tulemustega või rahandusministri ettepanekuga, esitab ta lahkarvamuse rahandusministrile. Kui ministritevahelistel läbirääkimistel ei saavutata kokkulepet, lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 14. Riigieelarve eelnõu koostamine
(1) Pärast läbirääkimisi ning käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud lahkarvamuste lahendamist Vabariigi Valitsuses koostab Rahandusministeerium põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide eelarvete projektidest lähtuvalt riigieelarve eelnõu ning esitab selle koos seletuskirjaga Vabariigi Valitsusele. Seletuskirjas antakse selgitused ja põhjendused eelnõus kavandatud tulude ja kulude ning finantseerimistehingute kohta, samuti esitatakse ülevaade majandusolukorrast ning tegevus- ja investeeringute kavadest ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvetaotlustest.
(2) Põhiseadusliku institutsiooni eelarve projekti summade võtmisel riigieelarve eelnõusse võib Rahandusministeerium teha nendes muudatusi, mis on kooskõlastatud käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 3 sätestatud läbirääkimiste käigus.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 15. Riigieelarve eelnõu läbivaatamine Vabariigi Valitsuses
(1) Riigieelarve eelnõu läbivaatamisel on Vabariigi Valitsusel õigus riigieelarve eelnõusse võetud summasid muuta või eelnõust välja jätta, kui seadusega pole sätestatud teisiti.
(2) Põhiseaduslikule institutsioonile riigieelarve eelnõus ettenähtud kulude muutmisel või väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused koos põhjendustega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 16.
Riigieelarve eelnõu esitamine Riigikogule
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
(1) Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.
(2) Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule ülevaade riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest ning riigieelarve eelnõu seletuskiri ja RIP.
(3) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 17. [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
3. peatükk RIIGIEELARVE EELNÕU MENETLEMINE RIIGIKOGUS
§ 18. Riigieelarve eelnõu menetlemise kord
(1) Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus toimub Riigikogu kodukorra seaduses (RT I 1994, 90, 1517; 1995, 11, 115; 20, 295; 74, 1285; 83, 1440 ja 1444; 1996, 29, 576; 30, 595; 1998, 107, 1765; 1999, 10, 148; 27, 382; 53, 574) sätestatud seaduseelnõude menetlemise korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Riigieelarve eelnõu teise lugemise jätkamiseks, kolmandaks lugemiseks ning selle jätkamiseks esitatud muudatusettepanekuid, mida algataja ei toeta ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei panda hääletusele.
§ 19. Riigieelarve eelnõu arutamine
(1) Riigieelarve eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel.
(2) Riigieelarve kulud, mis on seotud riigisaladusega, vaadatakse vajadusel läbi rahanduskomisjoni kinnisel istungil.
§ 20. Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekud
(1) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.
(2) Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarve eelnõus muude seadustega ettenähtud või Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutest tulenevaid kulusid.
(3) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek ei või põhjustada riigieelarve puudujääki, selle suurenemist või ülejäägi vähenemist.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 21. Riigieelarve vastuvõtmine ja jõustumine
(1) Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena.
(2) Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest.
§ 22. Kulutuste tegemine, kui riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud
(1) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulusid kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarve vastavast kulust.
(2) Ministeeriumil ning tema valitsemisala riigiasutusel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul lubatud teha ainult neid kulusid, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud aasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.
(3) Kulusid, mis eelmise aasta eelarves puudusid, kuid mille tegemine alanud eelarveaastal tuleneb seadusest, teeb põhiseaduslik institutsioon, informeerides sellest eelnevalt Vabariigi Valitsust. Ministeerium ning tema valitsemisala riigiasutus teeb selliseid kulusid Vabariigi Valitsuse korralduse alusel.
(4) Kulude rahastamisel lähtub Rahandusministeerium tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes ning riigieelarve kassatagavara seisust.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
4. peatükk RIIGIEELARVE TÄITMINE
[Paragrahvi 23 pealkirja ja lõike 1 sõnastus kuni 31. 12. 2002]
§ 23. Riigieelarves kavandatud tulude täitmine
(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud riigieelarve tulude laekumise üle teostab järelevalvet ja kontrolli Rahandusministeerium.
[Paragrahvi 23 pealkirja ja lõike 1 sõnastus alates 1. 01. 2003]
§ 23.
Riigieelarve tulude laekumine
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002; 1. 01. 2003]
(1) Riigieelarve tulud laekuvad Rahandusministeeriumi hallatavatele kontodele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Riigiasutusel ei või olla krediidi- ega finantseerimisasutuses oma kontot. Erandjuhul võib riigiasutusel olla oma konto rahandusministri loal ja tema määratud tingimustel. Riigieelarve tulude laekumise üle teostab järelevalvet ja kontrolli Rahandusministeerium.
(2) -(3)
[Kehtetud - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 24. Eelmiste eelarveaastate eest laekuvad tulud
Riigieelarve tulud on selle eelarveaasta tulud, millal nad riigieelarvesse laekuvad, olenemata sellest, millise aasta eest nad on arvestatud või millal nad oleksid pidanud laekuma. Nende tulude laekumisel ja nendest väljamaksete tegemisel kohaldatakse laekumise ajal kehtivates seadustes sätestatud tulude laekumise ja nendest väljamaksete tegemise aluseid ja korda.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 25. Riigieelarves ettenähtud kulude otstarbe muutmine
(1) Ministril ei ole õigust muuta riigieelarves ettenähtud kulude otstarvet.
(2) Riigieelarves määratud kulude otstarvet on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmise teel.
§ 26. [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 27. Riigieelarve kulude ajaline jaotus
(1) Põhiseaduslik institutsioon ning ministeerium esitavad Rahandusministeeriumile koos oma eelarvega kulude jaotuskavad kuude lõikes. Eelarveaasta kestel on ministril rahandusministri nõusolekul õigus kulude jaotuskava muuta. Põhiseaduslik institutsioon võib eelarveaasta kestel oma kulude jaotuskava muuta, teavitades sellest Rahandusministeeriumi.
(2) Rahandusministril on õigus lähtuvalt riigieelarve tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes muuta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotuskavas ettenähtud kulude ajalist jaotust, informeerides sellest vastavat ministrit.
(3) Rahandusministri otsusega mittenõustumise korral esitab minister vastulause Vabariigi Valitsusele. Lahkheli lahendatakse Vabariigi Valitsuse otsusega.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 28. Riigieelarve kulude ajalise jaotuse muutmine
(1) Riigieelarve täitmise käigus on Riigikassa kohustatud ministeeriumi taotlusel, mis on kooskõlastatud rahandusministriga, muutma käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud jaotust.
(2) Riigieelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral on rahandusministril õigus Riigikassa ettepanekul ajutiselt piirata käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud ajalises jaotuses ettenähtud kulude tegemist, teatades sellest Vabariigi Valitsusele.
§ 29. Kohustuste võtmine riigieelarve assigneeringute arvel
(1) Riigiasutusel on õigus teha kulusid ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves selleks vahendid ette nähtud.
(2) Ministeeriumil ja tema valitsemisala riigiasutusel on õigus eelarves ettenähtud assigneeringuid kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud ülekantavad kulud.
(3) Ministeeriumil ja tema valitsemisala riigiasutusel on keelatud võtta laenu, kasutada kapitalirenti või võtta muid selliseid kohustusi, anda tagatisi, samuti kasutada riigieelarvest saadavaid summasid laenu andmiseks, annetusteks ning aktsiate, osade ja muude osaluste ostmiseks või muu finantsvara omandamiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud ülekantavate kulude arvel täidetavad kohustused, täidetakse järgmise aasta eelarve kulude arvel.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 30. Vabariigi Valitsuse reservi kasutamine
(1) Vabariigi Valitsuse reservist tehakse eraldisi ettenägematuteks kuludeks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldised on sihtotstarbelised ning nende arvestust peab Rahandusministeerium.
(3) Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 31. Lepingute sõlmimine järgmise aasta eelarve arvel
(1) Ministeeriumil ja tema valitsemisala riigiasutusel on õigus sõlmida hankelepinguid järgmise aasta assigneeringute arvel kuni 50 protsendi ulatuses jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest.
(2) Hankelepingute sõlmimise summas, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra, otsustab rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.
§ 32. Riigieelarve kassaline teenindamine
(1) Riigieelarve kassaline teenindamine on riigieelarve tulude arvestamine ja riigieelarvest tehtavate kulude ning riigi finantsvarade ja kohustuste üle arvestuse pidamine ning väljamaksete tegemine riigieelarvest seda teenindavate krediidiasutuste kaudu. Riigieelarve kassalise teenindamise eeskirja kehtestab rahandusminister.
(2) Riigieelarve kassalist teenindamist teostab Rahandusministeerium.
(3) Rahandusministeeriumil on õigus kontrollida väljamakse aluseks oleva dokumendi vastavust õigusaktidele ning mittevastavuse korral keelduda väljamakse tegemisest.
(4) Rahandusministeerium paigutab riigi raha ja teeb sellega tehinguid. Riigi raha paigutamise ja sellega tehingute tegemise piirangud kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5) Rahandusministeeriumil on õigus lepingu alusel paigutada avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja riigi poolt asutatud või riigiosalusega eraõiguslike juriidiliste isikute raha ning teha sellega tehinguid.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 33. Riigieelarve assigneeringute sulgemine
(1) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud ülekantavad kulud, suletakse eelarveaasta 31. detsembril.
(2) Ülekantavateks kuludeks ettenähtud summasid võib kasutada järgmisel eelarveaastal ainult samaks otstarbeks, milleks need olid eelarves määratud.
§ 34. [Kehtetu - RT I 1999, 92, 824 - jõust. 15.12.1999]
§ 35. [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
5. peatükk RIIGIEELARVE KASSATAGAVARA JA RESERVID
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 36. Riigieelarve kassatagavara
(1) Riigieelarve kassatagavara (edaspidi kassatagavara) on riigieelarve vahenditest moodustatud likviidreserv, mida Rahandusministeeriumil on õigus kasutada eelarveaastasiseselt riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimiseks.
(2) Kassatagavara suuruse ja selle muutmise otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Kassatagavara suurust muudetakse riigieelarvega.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 361. Tagatisreserv
(1) Tagatisreserv on riigieelarve tuludest ja muudest laekumistest moodustatav vara kogum, mis on ette nähtud:
1) välisabist saadavate vahendite arvel tagasimakstavate laenude andmiseks (välisabi sildfinantseerimine);
2) võimalike finantsriskidest tulenevate kahjude katmiseks;
3) riigigarantiidest ja muudest riigi poolt antud tagatistest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(2) Tagatisreservist väljamaksete tegemise otsustab ja sellest väljamaksete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Tagatisreservist saadud vahendite hüvitamise korral tagastatakse need tagatisreservi.
(4) Tagatisreservi haldab ning selle arvestust ja aruandlust peab Rahandusministeerium.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 37. Stabiliseerimisreserv
(1) Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum.
(2) Stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks.
(3) Stabiliseerimisreservi vahendeid võidakse kasutada ka:
1) sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks;
2) eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise korral.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 371. Stabiliseerimisreservi täiendamise allikad
(1) Stabiliseerimisreservi kantakse:
1) eelarveaasta lõpuks riigieelarve kulusid ületav tulude summa, mille sihtotstarve ei ole seadusega määratud ja millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel järgmisesse eelarveaastasse ülekantavad kulud;
2) riigieelarves selleks ettenähtud vahendid;
3) riigivara erastamisest saadud tulu vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seadusele;
4) tulu riigivara võõrandamisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti;
5) riigieelarvesse Eesti Panga kasumist tehtud eraldised;
6) stabiliseerimisreservi haldamisel saadud tulu, mida ei võetud kasutusele käesoleva seaduse §-s 379 sätestatud korras;
7) muud laekumised.
(2) Stabiliseerimisreservi tehtavad sissemaksed kajastatakse riigieelarves ja selle täitmise aruandes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud summa kantakse eelarveaasta alguse seisuga stabiliseerimisreservi rahandusministri käskkirja alusel.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 372. Stabiliseerimisreservi haldamine
(1) Stabiliseerimisreservi haldamine on stabiliseerimisreservi eraldatud vahendite hoidmine ja paigutamine.
(2) Stabiliseerimisreservi haldamist korraldab ja selle eest vastutab rahandusminister.
(3) Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on reservi vahendite väärtuse ja likviidsuse säilitamine ning kehtestatud riskipiirangute raames maksimaalse tulu saamine.
(4) Rahandusministril on õigus korraldada stabiliseerimisreservi vahendite haldamist vahetult või tema poolt määratud esindaja (välise portfellihalduri) kaudu. Esindaja leidmiseks ei korraldata riigihanget.
(5) Esindajaks võivad olla:
1) Eesti Pank;
2) Eestis registreeritud äriühing, kellele on antud tegevusluba fondivalitsejana, krediidiasutusena või väärtpaberivahendajana tegutsemiseks;
3) välisriigi äriühing, kellel on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi tegevusluba investeerimistegevuseks.
(6) Esindaja määratakse stabiliseerimisreservi nõukogu nõusolekul.
(7) Piirangud valuuta-, krediidi-, likviidsus- ja vajaduse korral muudele investeerimisriskidele stabiliseerimisreservi haldamisel kehtestab Vabariigi Valitsus stabiliseerimisreservi haldamise üldpõhimõtetega.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 373. Stabiliseerimisreservi nõukogu
(1) Stabiliseerimisreservi nõukogu (edaspidi nõukogu ) moodustatakse käesoleva seaduse alusel. Nõukogu teenindab Rahandusministeerium.
(2) Nõukogu koosneb järgmistest liikmetest:
1) rahandusminister - esimees;
2) Eesti Panga president;
3) neli Riigikogu poolt nimetatud liiget.
(3) Riigikogu poolt nimetatavad liikmed:
1) peavad olema laitmatu reputatsiooniga;
2) omama kõrgharidust ning nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi;
3) ei või kuuluda Vabariigi Valitsuse koosseisu.
(4) Riigikogu nimetab nõukogu liikmed viieks aastaks. Riigikogu otsuse eelnõu nõukogu liikmete nimetamiseks algatab Riigikogu rahanduskomisjon.
(5) Riigikogu võib tema poolt nimetatud liikme tagasi kutsuda enne volituste tähtaja lõppu oma kohustuste olulisel määral täitmata jätmise korral või püsiva võimetuse tõttu osaleda nõukogu töös. Tagasikutsumise aluseks võib olla ka töö- või teenistussuhte muutumine. Tagasikutsumise algatab Riigikogu rahanduskomisjon.
(6) Riigikogu nimetatud liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral nimetatakse tema asemele uus liige. Volituste tähtaja lõppemise, tagasikutsumise või tagasiastumise korral kehtivad Riigikogu nimetatud liikme volitused kuni uue liikme nimetamiseni.
(7) Nõukogu liikmetele ei maksta nõukogu tegevuses osalemise eest tasu.
(8) Nõukogu koosolekutel võib sõnaõigusega osaleda riigikontrolör.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 374. Nõukogu pädevus ja ülesanded
(1) Nõukogu pädevus ja ülesanded on:
1) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine stabiliseerimisreservi täiendamise kohta;
2) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine Vabariigi Valitsuse poolt tehtud stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise ettepaneku kohta;
3) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise piirangute kohta;
4) nõusoleku andmine rahandusministrile käesoleva seaduse § 372 lõikes 4 nimetatud välise portfellihalduri määramiseks;
5) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
(2) Nõukogu võtab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vastu otsuseid.
(3) Nõukogu otsused esitab Vabariigi Valitsusele rahandusminister.
(4) Rahandusministeerium avalikustab nõukogu otsused oma veebilehel kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
(5) Nõukogu töökord määratakse nõukogu põhimäärusega, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§-d 375-- 378
[Kehtetud - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 379. Stabiliseerimisreservi kasutamise otsustamine
(1) Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmise otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Vabariigi Valitsus on kohustatud enne Riigikogule stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise ettepaneku tegemist küsima arvamuse nõukogult. Nõukogu esitab oma motiveeritud arvamuse ja vajaduse korral ettepanekud Vabariigi Valitsusele 12 tööpäeva jooksul, arvates Vabariigi Valitsuselt arvamuse avaldamiseks vajalike materjalide saamisest.
(2) Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmise ettepanekuna esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule Riigikogu otsuse eelnõu ning nõukogu arvamuse ja ettepanekud. Riigikogu otsuse eelnõu koostamisel ja otsuse vastuvõtmisel lähtutakse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustest.
(3) Kui stabiliseerimisreservi vahendeid võetakse kasutusele käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul, võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule ettepaneku stabiliseerimisreservi kasutusele võtmiseks ilma nõukogult eelnevalt arvamust küsimata. Vajaduse korral esitab nõukogu oma motiveeritud arvamuse ja ettepanekud Riigikogule.
(4) Vabariigi Valitsuse ettepanekul võib stabiliseerimisreservi haldamisest saadud dividenditulu ja kuni 3 protsenti stabiliseerimisreservi mahust, millest on maha arvatud paigutused aktsiatesse, erandina kasutusele võtta riigieelarvega ilma Riigikogu eelneva otsuseta.
(5) Stabiliseerimisreservi kasutamise otsustamisel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust suuremas ulatuses võetakse vastav Riigikogu otsus vastu Riigikogu koosseisu häälteenamusega.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 3710. Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamine
Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamine toimub riigieelarve kaudu.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 3711. Arvestus ja aruandlus
(1) Rahandusministeerium peab stabiliseerimisreservi kohta eraldi arvestust vastavalt eelarvelistele asutustele ettenähtud raamatupidamist korraldavatele õigusaktidele.
(2) Rahandusministeerium esitab nõukogule, Riigikontrollile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile hiljemalt iga kvartali kümnendal tööpäeval aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta eelmise kvartali viimase tööpäeva seisuga. Aruande vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Rahandusministeerium avaldab aruande oma veebilehel hiljemalt iga kvartali kaheteistkümnendal tööpäeval.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 3712. [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
6. peatükk LAENUD
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 38. Riigieelarveline laen
(1) Riigieelarvelised laenud on riigieelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võetav pikaajaline laen (edaspidi eelarvelaen) ja kassalaen.
(2) Riigieelarvelist laenu võetakse laenulepingu sõlmimise või riigi võlakirjade emiteerimise teel. Eelarvelaenu ja kassalaenu võtmiseks riigi võlakirjade emiteerimise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 39.
Eelarvelaen
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
(1) Eelarvelaenu võib võtta kuni eelarveaastaks ettenähtud investeeringute kogusummani, kuid mitte rohkem kui 10 protsenti riigieelarves ettenähtud tuludest.
(2) Eelarvelaenu piirsumma määratakse iga-aastase riigieelarvega.
(3) Eelarvelaenu vajaduse ja suuruse otsustab Vabariigi Valitsus, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirsummast.
(4) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
(5) Eelarvelaenu võtmise tingimused otsustab rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Laenulepingu sõlmib ja selle täitmist korraldab Vabariigi Valitsuse nimel rahandusminister.
(6) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 40. Kassalaen
(1) Kassalaen on riigieelarve kulude finantseerimiseks sama eelarveaasta piires võetav lühiajaline laen, sealhulgas arvelduskrediit või emiteeritavad võlakirjad. Kassalaen peab olema tagasi makstud sama eelarveaasta lõpuks.
(2) Kassalaenu võtmine on lubatud riigieelarve kassalise teenindamise vajadusteks riigieelarves ettenähtud summa ulatuses.
(3) Kassalaenu võtmise otsustab rahandusminister.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 401. Laenu andmine
(1) Vabariigi Valitsus võib riigieelarves ettenähtud summa piires anda laenu avalike ülesannete täitmiseks.
(2) Laenu antakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Laenu andmiseks teeb ettepaneku rahandusminister. Väljaantud laenude arvestust peab Rahandusministeerium.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
7. peatükk RIIGIEELARVE MUUTMINE JA LISAEELARVE
§ 41.
Riigieelarve muutmine
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
(1) Riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata võib Vabariigi Valitsus algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Riigieelarve muutmisel eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu ajalised piirangud ei kehti.
(2) Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu koostab Rahandusministeerium.
(3) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 42. Riigieelarve kulusid suurendava või tulusid vähendava seaduse eelnõu
(1) Seaduse eelnõule, mis tingib vastuvõetud riigieelarve kulude suurendamise või tulude vähendamise, tuleb eelnõu algatajal lisada rahalised arvestused, milles on näidatud kulude katteallikad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse vastuvõtmisel algatab Vabariigi Valitsus lisaeelarve, riigieelarve muutmise seaduse või vastuvõetud seaduse jõustumise tähtaja muutmise seaduse eelnõu.
§ 43. Lisaeelarve
(1) Riigieelarve muutmiseks, kui see on seotud kulude kogumahu suurendamise või vähendamisega, võib Vabariigi Valitsuse ettepanekul eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve. Lisaeelarve eelnõus võib ette näha ka riigieelarves määratud kulude otstarbe ja finantseerimistehingute muutmist.
(2) Riigieelarve kulusid suurendava lisaeelarve eelnõu esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu. Riigieelarve kulusid vähendava lisaeelarve eelnõu tuleb Riigikogule esitada vähemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. Lisaeelarve esitamisel eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu ajalised piirangud ei kehti.
(3) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
(4) Koos lisaeelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule eelnõu seletuskiri.
(5) Lisaeelarve eelnõu läbivaatamine, esitamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva seaduse §-des 12-21 sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 sätestatud erisusi.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
8. peatükk RIIGIEELARVE TÄITMISE ARVESTUS JA ARUANDLUS
§ 44. [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 45. Riigieelarve täitmise aruanne
Riigieelarve täitmise aruande koostisse kuuluvad:
1) riigieelarve tulude ja kulude täitmise aruanne;
2) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
3) eelarveaasta lõpuks täitmata rahaliste kohustuste loetelu;
4) ülevaade käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel ülekantud ja lõikes 3 sätestatud arvestuslikest kuludest;
5) Vabariigi Valitsuse reservi kasutamise aruanne;
6) riigi varaliste kohustuste aruanne;
7) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
8) stabiliseerimisreservi haldamise aruanne;
9) tegevuskavade täitmise aruanne.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 46. Riigieelarve täitmise aruande koostamine
(1) Riigieelarvest finantseeritav riigiasutus ja muu riigieelarvest sihtotstarbeliselt finantseeritav asutus koostab oma eelarve täitmise aruande ja esitab selle Rahandusministeeriumile ning oma kõrgemalseisvale organile rahandusministri määratud korras ja tähtajal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruannete alusel koostab Rahandusministeerium riigieelarve täitmise aruande.
(3) Riigieelarve täitmise aruandesse kuuluvas tegevuskavade täitmise aruandes esitatakse ülevaade käesoleva seaduse § 10 alusel koostatud tegevuskavades fikseeritud riigiasutuste tegevuse tulemuslikkusest möödunud eelarveaastal. Tegevuskavade täitmise aruandes peab sisalduma:
1) ülevaade koos selgitustega kavandatud väljundite ja tulemuste saavutamisest eelarveaastal;
2) loetelu ja hinnang väljundite kvaliteedi parandamisele ja organisatsiooni arendamisele suunatud peamistest tegevustest.
[RT I 2002, 64, 393 - jõust. 20.07.2002]
§ 47. Riigieelarve täitmise aruande ja Riigikontrolli arvamuse esitamine
(1) Riigieelarve täitmise aruande esitab Vabariigi Valitsus aruandeaastale järgneva aasta 1. juuniks Riigikogule kinnitamiseks ja Riigikontrollile arvamuse andmiseks.
(2) Riigikontroll annab arvamuse riigieelarve täitmise aruande kohta Riigikogule 1. septembriks.
(3) Riigikontrolli arvamus riigieelarve täitmise aruande kohta kuulatakse ära riigieelarve täitmise aruande kinnitamisel.
§ 48. Riigi raamatupidamine
(1) Riigi raamatupidamine on riigi vara, kapitali ja kohustuste arvestus.
(2) Riigi raamatupidamise korraldamiseks on rahandusministril õigus kehtestada raamatupidamisjuhendeid omavalitsusasutustele, Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste asutatud sihtasutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, välja arvatud Eesti Pank.
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 49. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 50. [Kehtetu - RT I 1999, 92, 824 - jõust. 15.12.1999]
§ 51. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 52. Seaduse jõustumine ja rakendamine
(1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud selle 2. ja 3. peatükk, mis jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(2) Riigieelarve täitmise aruanne 1999. aasta kohta koostatakse 1999. aasta riigieelarve koostamisel kehtinud riigieelarve seaduse alusel.
Facebook
X.com