Teksti suurus:

Kriminaalkoodeks (lühend - KrK)

Kriminaalkoodeks - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.07.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2002
Avaldamismärge:

Kriminaalkoodeks

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.01.1993RT 1993, 7, 10304.02.1993
19.05.1993RT I 1993, 33, 53927.06.1993
17.06.1993RT I 1993, 43, 62020.07.1993
21.06.1993RT I 1993, 49, 69331.07.1993
10.02.1994RT I 1994, 12, 20211.03.1994
22.02.1994RT I 1994, 16, 29018.03.1994
09.03.1994RT I 1994, 24, 39116.04.1994
06.04.1994RT I 1994, 30, 46607.05.1994
11.05.1994RT I 1994, 39, 62012.06.1994
15.06.1994RT I 1994, 50, 84521.07.1994
12.10.1994RT I 1994, 74, 132408.11.1994
09.11.1994RT I 1994, 83, 144709.12.1994
23.11.1994RT I 1994, 91, 152930.12.1994
14.12.1994RT I 1995, 5, 4013.01.1995
15.12.1994RT I 1995, 4, 3620.01.1995
09.01.1995RT I 1995, 11, 11406.02.1995
19.01.1995RT I 1995, 14, 17020.02.1995
26.01.1995RT I 1995, 15, 17302.03.1995
15.02.1995RT I 1995, 26, 35501.09.1995
21.02.1995RT I 1995, 24, 33624.03.1995
22.02.1995RT I 1995, 25, 35225.03.1995
24.05.1995RT I 1995, 53, 84525.06.1995
14.06.1995RT I 1995, 58, 100521.07.1995
28.06.1995RT I 1995, 60, 101827.07.1995
28.06.1995RT I 1995, 62, 105601.01.1996
19.12.1995RT I 1996, 3, 5601.04.1996
08.01.1996RT I 1996, 6, 10105.02.1996
03.04.1996RT I 1996, 26, 52803.05.1996
17.04.1996RT I 1996, 31, 63124.05.1996
11.12.1996RT I 1997, 1, 401.03.1997
18.12.1996RT I 1997, 5, 3024.01.1997
12.02.1997RT I 1997, 16, 26016.03.1997
12.03.1997RT I 1997, 28, 42319.04.1997
26.03.1997RT I 1997, 30, 47202.05.1997
09.04.1997RT I 1997, 34, 53519.05.1997
11.06.1997RT I 1997, 51, 82417.07.1997
11.06.1997RT I 1997, 52, 83301.01.1998
11.06.1997RT I 1997, 52, 83401.11.1997
22.10.1997RT I 1997, 81, 136101.01.1998
12.11.1997RT I 1997, 86, 146101.01.1998
18.11.1997RT I 1997, 87, 146611.01.1998
19.11.1997RT I 1997, 87, 146701.01.1998
19.11.1997RT I 1997, 87, 146821.12.1997
16.12.1997RT I 1998, 2, 4201.05.1998
17.12.1997RT I 1998, 4, 6201.05.1998
28.01.1998RT I 1998, 17, 26508.03.1998
11.02.1998RT I 1998, 23, 32101.07.1998
11.03.1998RT I 1998, 30, 41210.04.1998
25.03.1998RT I 1998, 36, 55201.05.1998
25.03.1998RT I 1998, 36, 55301.07.1998
13.05.1998RT I 1998, 51, 75619.06.1998
19.05.1998RT I 1998, 51, 75919.06.1998
17.06.1998RT I 1998, 59, 94110.07.1998
22.10.1998RT I 1998, 98, 157622.11.1998
25.11.1998RT I 1998, 107, 176621.12.1998
25.11.1998RT I 1998, 108, 178316.03.1999
16.12.1998RT I 1999, 4, 5323.01.1999
21.01.1999RT I 1999, 10, 15615.02.1999
25.01.1999RT I 1999, 16, 26701.07.1999
26.01.1999RT I 1999, 16, 27128.02.1999
27.01.1999RT I 1999, 16, 27628.02.1999
17.02.1999RT I 1999, 26, 37723.03.1999
22.02.1999RT I 1999, 29, 39801.04.1999
16.06.1999RT I 1999, 57, 59517.07.1999
16.06.1999RT I 1999, 57, 59717.07.1999
16.06.1999RT I 1999, 57, 59801.01.2000
16.06.1999RT I 1999, 60, 61626.07.1999
09.12.1999RT I 1999, 97, 85906.01.2000
15.12.1999RT I 1999, 102, 90710.01.2000
18.01.2000RT I 2000, 10, 5525.02.2000
14.03.2000RT I 2000, 28, 16716.04.2000
22.03.2000RT I 2000, 29, 17317.04.2000
04.04.2000RT I 2000, 33, 19304.05.2000
09.05.2000RT I 2000, 40, 24701.06.2000
06.06.2000RT I 2000, 49, 30129.06.2000
07.06.2000RT I 2000, 49, 30508.07.2000
14.06.2000RT I 2000, 54, 35116.07.2000
14.06.2000RT I 2000, 57, 37301.01.2001
14.06.2000RT I 2000, 58, 37601.12.2000
18.10.2000RT I 2000, 84, 53317.11.2000
15.11.2000RT I 2000, 92, 59701.01.2001
13.12.2000RT I 2000, 104, 68508.01.2001
08.02.2001RT I 2001, 21, 11510.03.2001
13.02.2001RT I 2001, 21, 11610.03.2001
07.03.2001RT I 2001, 31, 17402.05.2001
30.05.2001RT I 2001, 53, 30601.07.2001
30.05.2001RT I 2001, 53, 31301.01.2002
05.06.2001RT I 2001, 56, 33201.10.2001
06.06.2001RT I 2001, 56, 33501.09.2001
07.06.2001RT I 2001, 58, 35703.07.2001
14.06.2001RT I 2001, 65, 378 vastavalt §-le 20
10.10.2001RT I 2001, 85, 51001.11.2001
17.10.2001RT I 2001, 87, 52601.01.2002
13.03.2002RT I 2002, 30, 17606.04.2002
20.03.2002RT I 2002, 32, 18918.04.2002
15.05.2002RT I 2002, 44, 28401.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 64, 39029.07.2002
03.04.2002RT III 2002, 11, 108

RT 1992, 20, 288
jõustunud 1. 06. 1992, kehtestatud Ülemnõukogu 7. 05. 1992. a seadusega «Eesti NSV Kriminaalkoodeksi» uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta (RT 1992, 20, 288)

ÜLDOSA

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Kriminaalkoodeksi ülesanded

  Käesolev koodeks määrab kindlaks kriminaalkorras karistatavad teod ja näeb ette karistused ning muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes.

§ 2. [kehtetu]

§ 3. Kriminaalvastutuse alused

 (1) Kriminaalvastutusele ja karistamisele kuulub ainult see isik, kes süüliselt tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu on pannud toime käesolevas koodeksis ettenähtud teo.

 (2) Mitte kedagi ei tohi tunnistada süüdi ega karistada kriminaalkorras teisiti kui kohtuotsuse järgi ja vastavalt seadusele.

§ 4. Käesoleva koodeksi ruumiline kehtivus

 (1) Käesoleva koodeksi järgi kuuluvad kriminaalvastutusele kõik isikud, kes on toime pannud kuriteo Eesti Vabariigi territooriumil. Käesoleva koodeksi järgi kuuluvad kriminaalvastutusele ka isikud, kes on toime pannud kuriteo Eesti Vabariigis registreeritud laeval või õhusõidukil, sõltumata sellise laeva või õhusõiduki asukohast kuriteo toimepanemise ajal.

 (2) Kriminaalvastutus käesolevas koodeksis ettenähtud kuritegude eest, mille on Eesti Vabariigi territooriumil pannud toime välisriigi diplomaatiline esindaja või muu isik, kes kehtivate seaduste või rahvusvaheliste lepingute alusel ei allu Eesti Vabariigi kohtule, lahendatakse diplomaatilisel teel.

§ 5. Käesoleva koodeksi kehtivus tegude suhtes, mis on toime pandud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi

 (1) Eesti Vabariigi kodanikku, välisriigi kodanikku või kodakondsuseta isikut võib käesoleva koodeksi järgi võtta kriminaalvastutusele teo eest, mis on toime pandud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi:
 1) kui välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku kriminaalvastutusele võtmiseks ja teo toimepanemise kohas on selline tegu kriminaalseaduse järgi samuti karistatav või kui teo toimepanemise kohas ei kehti ühegi riigi kriminaalõigus;
 2) kui tegu oli toime pandud Eesti Vabariigi kodaniku, Eesti Vabariigis registreeritud juriidilise isiku või Eesti Vabariigi vastu ja kui selline tegu on käesoleva koodeksi ja teo toimepanemise koha kriminaalseaduse järgi karistatav või kui teo toimepanemise kohas ei kehti ühegi riigi kriminaalõigus.

 (2) Käesolev koodeks kehtib väljaspool käesoleva koodeksi kehtivusala toimepandud teo suhtes, mis on kuritegu käesoleva koodeksi järgi, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu kriminaalseaduse järgi karistatav või kui toimepanemise kohas ei kehti ühegi riigi kriminaalõigus ja kui
 1) toimepanija oli toimepanemise ajal Eesti Vabariigi kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või
 2) toimepanija oli teo toimepanemise ajal välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik, on Eesti Vabariigis kinni peetud ja ei kuulu väljaandmisele.

 (3) Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib käesolev koodeks tegude kohta, mis kuuluvad Eesti Vabariigi välislepingu alusel karistamisele ka siis, kui tegu pannakse toime väljaspool Eesti Vabariigi piire.

§ 6. Kriminaalseaduse ajaline kehtivus

 (1) Teo kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega.

 (2) Seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud - selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist.

 (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust, ei ole tagasiulatuvat jõudu.

 (4) Inimsusevastane kuritegu või sõjakuritegu (§-d 611-614) on karistatav, sõltumata kuriteo toimepanemise ajast.

2. peatükk KURITEGU 

§ 7. Kuriteo mõiste

 (1) Kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu - tegevus või tegevusetus.

 (2) Kui käesoleva koodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase varasemast kriminaal- või halduskorras karistatusest, lähtutakse karistatuse arvestamisel karistusregistri seadusest (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830; 2001, 93, 565).
[RT I 2002, 32, 189 - jõust. 18.04.2002]

§ 71. [kehtetu]

§ 72. Kuritegude raskusastmed

 (1) Kuriteod jagunevad esimese, teise ja kolmanda astme kuritegudeks vastavalt nende toimepanemise eest käesolevas koodeksis ettenähtud karistuse raskusele.

 (2) Esimese astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest käesolevas koodeksis nähakse ette raskemate karistustena tähtajaline vabadusekaotus üle kaheksa aasta või eluaegne vabadusekaotus.

 (3) Teise astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest käesolevas koodeksis nähakse raskeima karistusena ette vabadusekaotus mitte üle kaheksa aasta.

 (4) Kolmanda astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest käesolevas koodeksis nähakse karistusena ette rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine või arest.

§ 8. Kuriteo toimepanemine tahtlikult

 (1) Tahtlus on otsene või kaudne.

 (2) Tahtlus on otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest ning juhul, kui käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks teatava tagajärje saabumisega, näeb ette selle tagajärje ja soovib seda.

 (3) Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, mille saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks, ja kuigi ei soovi seda tagajärge, möönab teadlikult selle saabumist.

§ 9. Kuriteo toimepanemine ettevaatamatuse tõttu

 (1) Ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus.

 (2) Kuritegu on toime pandud kergemeelsuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, kuigi pidi sellest aru saama ja võis aru saada, nägi ette, et tema tegu võib põhjustada tagajärje, mille saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks, kuid lootis kergemeelselt seda vältida.

 (3) Kuritegu on toime pandud hooletuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, ei näinud ette, et tegu võib põhjustada tagajärje, mille saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks, kuigi võis ja pidi seda ette nägema.

§ 10. Kriminaalvastutuse iga

 (1) Kriminaalvastutusele kuulub isik, kes enne kuriteo toime panemist on saanud viisteist aastat vanaks.

 (2) Isik, kes pani kuriteo toime kolmeteistkümne- kuni viieteistkümneaastaselt, kuulub kriminaalvastutusele ainult käesoleva koodeksi §-des 100, 101, 107, 108, 113-115, 139, 140-142, § 1842 2. lõikes, §-des 195 ja 197 ettenähtud juhtudel.

 (3) Kui kohus leiab, et isikut, kes pani kuriteo toime enne viieteistkümneaastaseks saamist, saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, võib ta sellise isiku suhtes kohaldada käesoleva koodeksi § 61 1. lõikes ettenähtud mõjutusvahendit, olenemata toimepandud kuriteo raskusastmest.

 (4) Kui kohus leiab, et isikut, kes pani toime kolmanda astme kuriteo viieteistkümne kuni kaheksateistkümne aasta vanuselt, saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, võib ta sellise isiku suhtes kohaldada käesoleva koodeksi § 61 1. lõikes ettenähtud mõjutusvahendit.

 (5) Kui kohus leiab, et isikut, kes pani kuriteo toime enne viieteistkümneaastaseks saamist, või isikut, kes pani kolmanda astme kuriteo toime viieteistkümne kuni kaheksateistkümne aasta vanuselt, saab mõjutada kriminaalkaristust või käesoleva koodeksi § 61 1. lõikes ettenähtud kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendit kohaldamata, annab ta materjalid läbivaatamiseks alaealiste komisjonile alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendite kohaldamiseks.

§ 11. Süüdimatus

 (1) Kriminaalvastutusele ei kuulu isik, kes käesolevas koodeksis ettenähtud teo toimepanemise ajal oli süüdimatusseisundis, s.t ei olnud võimeline endale oma teost aru andma või seda juhtima vaimuhaiguse, vaimutegevuse ajutise rikke, nõrgamõistuslikkuse või muu haigusliku seisundi tõttu. Selle isiku suhtes võib kohtu määramisel kohaldada käesoleva koodeksi § 59 1. lõikes ettenähtud mõjutusvahendit.

 (2) Karistamisele ei kuulu isik, kes pani kuriteo toime süüdivusseisundis, kuid enne kohtuotsuse tegemist jäi vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima. Sellise isiku suhtes võib kohtu määramisel kohaldada käesoleva koodeksi § 59 1. lõikes ettenähtud mõjutusvahendit, pärast tervenemist aga võib ta kuuluda karistamisele, kui ei ole möödunud käesoleva koodeksi §-s 53 ettenähtud tähtajad või ei ole teisi aluseid tema vabastamiseks kriminaalvastutusest või -karistusest.

§ 12. Vastutus joobeseisundis toimepandud kuriteo eest

  Isik, kes pani kuriteo toime joobeseisundis, ei vabane karistusest.

§ 13. Hädakaitse

 (1) Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine.

 (2) Hädakaitses toimepandud tegu, sealjuures ka ründajale kahju tekitamine on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire.

 (3) Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele.

§ 131. Kurjategija kinnipidamine

  Tegevus, millel on küll käesolevas koodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija kinnipidamisele, ei ole kuritegu.

§ 132. Kuritegude matkimine

  Tegevus, millel on küll käesolevas koodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ning toime pandud isiku poolt, kellel oli kompetentse riigiorgani volitus kuritegu matkida, ei ole kuritegu.

§ 14. Hädaseisund

  Tegevus, millel on küll käesolevas koodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis pandi toime hädaseisundis, s.o ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid, ei ole kuritegu, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem.

§ 15. Vastutus kuriteo ettevalmistamise ja kuriteokatse eest

 (1) Kuriteo ettevalmistamine on kuriteo toimepanemiseks vahendi või riista hankimine või kohandamine, samuti selleks tingimuste muu tahtlik loomine.

 (2) Kuriteokatse on tahtlik tegu, mis on vahetult suunatud kuriteo toimepanemisele, kui seejuures kuritegu ei viidud lõpule põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest.

 (3) Karistus kuriteo ettevalmistamise ja kuriteokatse eest mõistetakse käesoleva koodeksi selle paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse antud kuriteo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdlase isikut, toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kuritegeliku kavatsuse teostamise astet ning põhjusi, mille tõttu kuritegu jäi lõpule viimata.

§ 16. Vabatahtlik loobumine kuriteo toimepanemisest

  Isik, kes vabatahtlikult loobus kuriteo lõpuleviimisest, kuulub kriminaalvastutusele ainult sel juhul, kui tema poolt faktiliselt toimepandud tegu sisaldab mõne teise käesolevas koodeksis ettenähtud kuriteo koosseisu.

§ 17. Osavõtt

 (1) Kuriteost osavõtt on kahe või enama isiku tahtlik ühine osavõtmine kuriteo toimepanemisest.

 (2) Kuriteost osavõtjateks peale täideviija on organisaator, kihutaja ja kaasaaitaja.

 (3) Täideviija on isik, kes kuriteo vahetult toime pani.

 (4) Organisaator on isik, kes organiseeris või juhtis kuriteo toimepanemist.

 (5) Kihutaja on isik, kes kallutas kuritegu toime panema.

 (6) Kaasaaitaja on isik, kes aitas kaasa kuriteo toimepanemisele nõuandega, juhatusega, vahendi või riista andmisega, takistuse kõrvaldamisega või muul viisil soodusolukorra loomisega, samuti isik, kes eelnevalt lubas varjata kurjategijat, kuriteo toimepanemise vahendit või riista, kuriteo jälgi või kuritegelikul teel saadud eset.

 (7) Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama kuriteo toimepanemisest osavõtnud iga isiku osavõtu astet ja iseloomu.

§ 18. Varjamine

 (1) Kuriteo toimepannud isiku, kuriteo toimepanemise vahendi või riista, kuriteo jälgede või kuritegelikul teel saadud eseme eelnevalt mittelubatud varjamine toob kaasa kriminaalvastutuse ainult käesoleva koodeksi §-s 180 ettenähtud juhtudel.

 (2) Kriminaalvastutusele eelnevalt mittelubatud varjamise eest ei võeta kuriteo toimepannud isiku abikaasat, vanemaid, lapsi, lapsendajaid, lapsendatuid, vendi ja õdesid, vanavanemaid ning lapselapsi.

§ 19. Mitteteatamine

 (1) Mitteteatamine kindlasti teadaolevast ettevalmistatavast või toimepandud kuriteost toob kaasa kriminaalvastutuse ainult käesoleva koodeksi §-s 181 ettenähtud juhtudel.

 (2) Kriminaalvastutusele mitteteatamise eest ei võeta kuriteo toimepannud isiku abikaasat, vanemaid, lapsi, lapsendajaid, lapsendatuid, vendi ja õdesid, vanavanemaid ning lapselapsi.

3. peatükk KARISTUS 

§ 20. Karistuse mõiste ja eesmärk

 (1) Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises käesolevas koodeksis ettenähtud ulatuses.

 (2) Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning mõjutatakse teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest.

 (3) Karistuse eesmärk ei ole füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine.

§ 21. Karistuse liigid

 (1) Kohus võib mõista järgmisi põhikaristusi:
 1) rahatrahv;
 2) teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine;
 3) arest;
 4) vabadusekaotus.

 (11) Peale põhikaristuse võib kohus mõista lisakaristusena riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist.

 (2) Rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista ka lisakaristusena.

 (3) Kuriteo eest võib mõista ühe põhikaristuse, millega võib ühendada ühe või mitu lisakaristust.

 (4) Üheliigilisi karistusi ei saa samaaegselt mõista põhi- ja lisakaristusena.

§ 22. [kehtetu]

§ 23. Vabadusekaotus

 (1) Vabadusekaotust võib mõista tähtajaga kolmest kuust kuni viieteistkümne aastani või eluaegsena. Tähtajaliste vabadusekaotuslike karistuste liitmisel vastavalt käesoleva koodeksi § 43 lõikele 31 võib kohus mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni kolmekümne aastani.

 (2) Isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateistkümneaastane, ei või vabadusekaotuse tähtaeg ületada kaheksat aastat.

 (3) -(8) [kehtetud]

§ 231. [kehtetu]

§ 232. Arest

 (1) Aresti võib mõista tähtajaga kuni kolme kuuni.

 (11) Alaealisele võib mõista aresti tähtajaga kuni ühe kuuni õpingutest ja tööst vabal ajal, määrates kindlaks kalendrikuus kantavate arestipäevade arvu.

 (2) [kehtetu]

§ 24-26. [kehtetud]

§ 27. Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine

 (1) Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista põhi- või lisakaristusena ühest kuni viie aastani.

 (2) Selle karistuse mõistmisel lisakaristusena kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale.

 (3) Käesoleva karistuseliigi alla kuulub ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.

§ 28. Rahatrahv

 (1) Kohus võib mõista rahatrahvi kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani.

 (11) Rahatrahvi päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib süüdimõistetu päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes.

 (12) Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Päevamäära suurus väljendatakse täiskroonides.

 (13) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta, või kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

 (2) Mõistes karistusena rahatrahvi, võib kohus, arvestades süüdimõistetu isikut, perekondlikku ja majanduslikku seisundit, määrata trahvi maksmise osade kaupa. Rahatrahvi osade kaupa maksmine ei ole lubatud süüdimõistetu suhtes, kellel ei ole Eesti Vabariigis alalist elukohta.

 (3) Rahatrahvi ei saa mõista alaealisele süüdimõistetule, kellel puudub iseseisev sissetulekuallikas.

 (31) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistkümneaastasele isikule võib kohus mõista rahatrahvi kolmekümnest kuni kahesaja viiekümne päevamäärani.

 (4) Kui kolmanda astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetu hoiab kõrvale rahatrahvi maksmisest, asendab kohus rahatrahvi arestiga, kui teise või esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetu hoiab kõrvale rahatrahvi maksmisest, asendab kohus rahatrahvi, olenevalt päevamäärade arvust, kas aresti või vabadusekaotusega, juhindudes käesoleva koodeksi § 43 sätetest karistuste võrdleva raskuse kohta.

 (41) Keskmise päevasissetuleku arvutamise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks vajalike andmete nõudmise ja esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 29-32. [kehtetud]

§ 321. Karistuste täitmise kord ja tingimused

  Karistuste täitmise kord ja tingimused sätestatakse vastava seadusega.

§ 33. Erikonfiskeerimine

 (1) Kohus võib kohaldada kuriteo toimepanemise vahendi ja riista ning kuriteo läbi omandatud vara erikonfiskeerimist.

 (2) Kohus võib kohaldada kuriteo vahetuks objektiks olnud asja või aine erikonfiskeerimist käesoleva koodeksi §-des 76, 86, 147, 148, 1481 lg 2, 1487, 14815, 149, 1491, 1523, 155, 157, 1772, 2002 ja 281 sätestatud kuritegudes.

 (3) Erikonfiskeerimist kohaldatakse:
 1) käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2025, 2101, 2102, 2103 ja 2104 sätestatud kuriteo toimepanemise vahendile ja riistale, kuriteo läbi omandatud varale ning kuriteo vahetuks objektiks olnud asjale või ainele;
 2) asjale või ainele, kui selle omamiseks vajalik eriluba puudub;
 3) liiklusvahendile, mis on salaküttimiseks või salakaubaveoks eriliselt ümber ehitatud, kui liiklusvahendi omanik või seaduslik valdaja teadis või pidi teadma selle ebaseaduslikust kasutamisest;
 4) teosele ja teose koopiale, mis on pornograafilise sisuga, vägivalda või julmust propageeriv, kui seda demonstreeriti väljaspool spetsialiseeritud tegevuskohta, või müüdi, renditi, laenutati või anti muul viisil üle või demonstreeriti alaealisele, samuti teosele või teose koopiale, milles alaealist kujutati erootilises või pornograafilises situatsioonis;
 5) piraatkoopiale;
 6) tootele, mis on valmistatud patendiomaniku või kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia omaniku ainuõigust rikkudes;
 7) kaubale, pakendile, majandus- või äridokumendile, reklaammaterjalile või kauba kasutamisjuhendile, mis on tähistatud õiguskaitset omava kaubamärgi, geograafilise tähise või nendega eksitavalt sarnase tähisega õigusvastaselt;
 8) võltsitud maksumärgile või asjale, mis on märgistatud võltsitud maksumärgiga;
 9) maksumärgiga märgistamata või teistele kohustuslikele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootele.

§ 331. Erikonfiskeerimise asendamine

  Kui kuriteo läbi omandatud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või kui seda ei ole muul põhjusel võimalik ära võtta, võib kohus süüdimõistetult välja mõista rahasumma, mis vastab erikonfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

§ 34. [kehtetu]

§ 341. Riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmine

 (1) Riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist võib kohus mõista süüdimõistetule lisakaristusena ühest kuni kolme aastani.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud lisakaristuse mõistmisel kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale.

§ 35. [kehtetu]

4. peatükk KARISTUSE MÕISTMINE 

§ 36. Karistuse mõistmise üldsätted

  Kohus mõistab karistuse käesoleva koodeksi eriosa selle paragrahviga kehtestatud piirides, mis näeb ette vastutuse toimepandud kuriteo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

§ 37. Vastutust kergendavad asjaolud

 (1) Karistuse mõistmisel on vastutust kergendavad asjaolud:
 1) toimepandud kuriteo kahjuliku tagajärje ärahoidmine või tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine või kõrvaldamine süüdlase poolt;
 2) kuriteo toimepanemine raskete isiklike, perekondlike või muude asjaolude kokkusattumise mõjul;
 3) kuriteo toimepanemine ähvarduse, sundimise või materiaalse, teenistusliku või muu sõltuvuse mõjul;
 4) kuriteo toimepanemine tugeva hingelise erutuse mõjul, mille kannatanu on esile kutsunud oma mitteõiguspärase teoga;
 5) kuriteo toimepanemine kaitsel õigusvastase ründe vastu, kuigi seejuures ületati hädakaitsepiirid;
 6) kuriteo toimepanemine alaealise poolt;
 7) kuriteo toimepanemine raseda poolt;
 8) puhtsüdamlik kahetsus või süü ülestunnistamisele ilmumine.

 (2) Kohus võib karistuse mõistmisel arvestada ka kergendavaid asjaolusid, mida käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud.

§ 38. Vastutust raskendavad asjaolud

  Karistuse mõistmisel on vastutust raskendavad asjaolud:
 1) kui kuriteo paneb toime isik, kes varem on pannud toime kuriteo, millest ei ole möödunud käesoleva koodeksi §-s 53 või karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830) § 25 lõikes 1 ettenähtud tähtaeg. Olenevalt esimese kuriteo iseloomust on kohtul õigus seda mitte lugeda raskendavaks asjaoluks;
 2) kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt;
 3) kuriteo toimepanemine omakasu või muul madalal ajendil või süstemaatiliselt;
 4) kuriteoga raske tagajärje põhjustamine;
 5) kuriteo toimepanemine lapseealise, kõrges vanuses või abitus seisundis oleva isiku, vaimuhaige või nõrgamõistusliku isiku suhtes või ära kasutades teise isiku teenistuslikku alluvust või muud sõltuvust süüdlasest;
 6) alaealise või teise isiku, kelle võime oma teost aru saada või seda juhtida oli piiratud, kihutamine kuriteo toimepanemisele või ahvatlemine kuriteost osavõtmisele, samuti kuriteo toimepanemisel isiku ärakasutamine, kes ei kuulu kriminaalvastutusele;
 7) kuriteo toimepanemine erilise julmuse või kannatanu mõnitamisega;
 8) kuriteo toimepanemine ühiskondliku õnnetuse tingimuste ärakasutamisega;
 9) kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil;
 10) kuriteo toimepanemine joobeseisundis. Olenevalt kuriteo iseloomust on kohtul õigus seda mitte lugeda vastutust raskendavaks asjaoluks;
 11) kuriteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal;
 12) kuriteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine;
 13) kuriteo toimepanemine korruptsiooniohtliku suhte ärakasutamisega.

§ 39. Käesoleva koodeksi eriosas ettenähtust kergema karistuse mõistmine

  Arvestades toimepandud kuriteo raskust oluliselt vähendavaid erandlikke tehiolusid, samuti süüdlase isikut ning pidades vajalikuks mõista temale karistus alla alammäära, mille käesoleva koodeksi eriosa selle kuriteo eest ette näeb, või üle minna mõnele teiseliigilisele karistusele, võib kohus karistust selliselt kergendada, ära märkides kergendamise motiivid.

§ 40. Karistuse mõistmine mitme kuriteo toimepanemise eest

 (1) Kui isik tunnistatakse süüdi kahe või enama käesoleva koodeksi eriosa erinevates paragrahvides ettenähtud kuriteo toimepanemises ja teda ei ole varem nendest ühegi eest süüdi tunnistatud, siis kohus, mõistes karistuse eraldi iga kuriteo eest, mõistab lõpliku karistuse kuritegude kogumi eest, kas lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega või liites mõistetud karistused täies ulatuses või osaliselt.

 (2) Põhikaristusele võib liita lisakaristused.

 (3) Kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et süüdimõistetu on süüdi veel teises käesoleva koodeksi eriosa samas või mõnes muus paragrahvis tähendatud kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas, liidab kohus hiljem mõistetud karistusega varem mõistetud karistuse täies ulatuses või osaliselt või loeb kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.

 (4) Karistuste liitmisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 43 sätetest.
[RT III 2002, 11, 108 - jõust. 03.04.2002]

§ 41. Karistuse mõistmine mitme kohtuotsuse järgi

 (1) Kui süüdimõistetu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist pani toime uue kuriteo, liidab kohus eelmise otsuse järgi kandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega.

 (2) Karistuste liitmisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 43 sätetest.

§ 42. [kehtetu]

§ 43. Karistuste liitmine, ümberarvutamine ja võrdlev raskus

 (1) Üheliigilised karistused liidetakse nende kestuse või suuruse järgi.

 (2) Eriliigilised põhikaristused liidetakse kõige raskemaliigilise karistusega, välja arvatud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine ja rahatrahv, mis viiakse täide iseseisvalt. Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt.

 (3) Karistuste liitmisel ei tohi karistuse üldine tähtaeg või suurus ületada antud karistusliigi ülemmäära, mis on kehtestatud käesoleva koodeksiga, karistuste liitmisel käesoleva koodeksi §-s 40 ettenähtud juhtudel aga käesoleva koodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud raskema karistuse ülemmäära, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 31 ja 32 loetletud juhtudel.

 (31) Kui mõni liidetavatest tähtajalistest vabadusekaotuslikest karistustest mõistetakse esimese astme kuriteo eest, võib kohus karistuste täielikul või osalisel liitmisel mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni kolmekümne aastani.

 (32) Kui mõni liidetavatest karistustest on eluaegne vabadusekaotus, mõistab kohus lõpliku karistusena eluaegse vabadusekaotuse.

 (4) Karistuste ümberarvutamisel vastab ühele päevale vabadusekaotusele üks päev aresti või kolm rahatrahvi päevamäära.

 (5) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõike sätteid kohaldatakse ka eelvangistusaja ja karistuse ärakandmata osa arvestamisel karistuse kandmise hulka.

§ 44. Karistuse tähtaegade arvutamine

  Vabadusekaotuse ja teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise tähtaega arvutatakse kuudes ja aastates, aresti tähtaega arvutatakse päevades, nädalates ja kuudes. Karistuste asendamisel või liitmisel, samuti ümberarvestamisel on lubatud karistuste tähtaegade arvutamine päevades.

§ 45. Eelvangistuse arvestamine

  Eelvangistusaja arvestab kohus karistuse tähtaja hulka käesoleva koodeksi § 43 sätete kohaselt.

§ 451. [kehtetu]

§ 46. Karistuste asendamine

 (1) Kui toimepandud kuriteo eest on käesoleva koodeksi eriosas ette nähtud karistus, mida antud juhul ei saa mõista või täita, mõistab kohus süüdlasele teiseliigilise karistuse või asendab mõistetud karistuse teiseliigilise karistusega.

 (2) Karistuste asendamisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 43 sätetest karistuste võrdleva raskuse kohta.

 (3) Lisakaristust, mida ei saa mõista ega täide viia, ei asendata ega kohaldata.

5. peatükk KARISTUSEST VABASTAMINE 

§ 47. Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine

 (1) Kui kohus, arvestades teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vabadusekaotuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tähtajalist vabadusekaotust süüdimõistetu suhtes tingimuslikult ei kohaldata. Sel juhul määrab kohus, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseaja kestel toime uut kuritegu või haldusõiguserikkumist ja täidab temale katseajaks käesoleva paragrahvi lõike 3 ja § 471 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

 (2) Katseaeg määratakse kestusega ühest kuni kolme aastani.

 (3) Kohus määrab süüdimõistetu katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

 (4) Kohus määrab süüdimõistetu katseajaks järgima kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all käesoleva koodeksi § 471 lõike 1 alusel ning võib lisaks sellele määrata talle käesoleva koodeksi § 471 lõikes 2 nimetatud kohustusi.

 (5) Kui süüdimõistetu paneb katseaja jooksul toime haldusõiguserikkumise või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida temale katseajaks määratud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldaja sellekohase ettekande alusel teha määruse süüdimõistetu saatmise kohta temale mõistetud karistust kandma.

 (6) Kui süüdimõistetu paneb katseaja jooksul toime kuriteo, mille eest teda karistatakse mittevabadusekaotusliku karistusega, või ettevaatamatuse tõttu kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusliku karistusega, võib kohus kriminaalhooldaja sellekohase ettekande alusel mõista temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.

 (7) Kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.

 (8) Kui kohus kriminaalhooldaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 5 ja 6 tehtud ettekande läbivaatamisel leiab, et karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekohane, võib ta määrata täiendavaid kohustusi kooskõlas käesoleva koodeksi §-ga 471.

 (9) Kui kohus kriminaalhooldaja sellekohase ettekande alusel leiab, et süüdimõistetu oma eeskujuliku käitumise ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmisega on tõestanud enda paranemist, võib ta kergendada või tühistada süüdimõistetule katseajaks määratud kohustusi.

§ 471. Kontrollnõuded ja kohustused

 (1) Kriminaalhooldaja järelevalve alla määratud süüdimõistetu peab järgima järgmisi kontrollnõudeid:
 1) ilmuda perioodiliselt registreerimisele kriminaalhooldaja määratud ajal ja kohta;
 2) esitada kriminaalhooldajale dokumente temale kohtu poolt määratud kohustuste täitmise kohta;
 3) elada kindlaksmääratud kohas;
 4) taotleda kriminaalhooldusametniku luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
 5) taotleda kriminaalhooldusametniku luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks.

 (2) Kriminaalhooldaja järelevalve alla määramise korral võib kohus määrata süüdimõistetule katseajaks järgmisi kohustusi:
 1) kõrvaldada tekitatud kahju kohtu poolt määratud tähtajaks ja kohtu poolt määratud ulatuses;
 2) asuda tööle või õppima kohtu poolt määratud tähtajaks;
 3) täita ülalpidamiskohustusi;
 4) läbida ravi- ja võõrutuskuure, milleks ta on eelnevalt oma nõusoleku andnud;
 5) hoiduda suhtlemast kohtu poolt nimetatud isikutega;
 6) mitte viibida kohtu poolt nimetatud paikades.

 (3) Kui süüdimõistetu annab lubadusi oma eluviisi suhtes ja lubab võtta endale katseajaks kohustusi, mis ei ole loetletud käesoleva paragrahvi lõikes 2, võib kohus need kohustustena kinnitada.

  §-d 48--481 [kehtetud]

§ 482. Kaitseväelase või kaitseteenistuskohustuslase suhtes sõja ajal kohtuotsuse täitmise edasilükkamine

 (1) Sõja ajal kaitseväelase või kutse alla või mobiliseerimisele kuuluva kaitseteenistuskohustuslase suhtes tehtud, aresti või vabadusekaotust ettenägeva kohtuotsuse täitmise võib kohus kuni sõjategevuse lõppemiseni edasi lükata ja saata süüdimõistetu tegevväkke.

 (2) Kohus võib süüdimõistetu poolt ülesnäidatud isikliku vapruse korral vastava väeosa ülema taotlusel vabastada ta karistusest või asendada karistuse teise, kergemaliigilise karistusega.

 (3) Kui isik, kelle suhtes kohtuotsuse täitmine lükati edasi seoses sõjaseisukorraga, paneb toime uue kuriteo, mõistab kohus talle karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.

§ 49. Karistusest vabastamise alused

 (1) Karistusest vabastatakse ainult käesolevas peatükis ettenähtud alustel või käesoleva koodeksi eriosas tähendatud juhtudel ning see kuulub kohtu pädevusse, välja arvatud karistusest vabastamine või karistuse kergendamine amnestia või armuandmise korras.

 (2) Kohus otsustab karistusest vabastamise süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel või pärast seda.

§ 491. [kehtetu]

§ 50. Karistusest vabastamine isiku andmise korral käendusele

 (1) Isiku, kes on toime pannud teise või kolmanda astme kuriteo, võib kohus vabastada karistusest ja anda individuaalsele või kollektiivsele käendusele, kui ta leiab, et süüdimõistetut saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata.

 (2) Kohus võib anda süüdimõistetu käendusele sellekohase taotluse esitanud isikule või kollektiivile, kui ta leiab, et need soovivad ja suudavad valvata süüdimõistetu käitumise järele ning avaldada temale kasvatuslikku mõju.

 (3) Käendus lõpeb kahe aasta möödumisel käendusele andmise päevast.

 (4) Kui käendatav jätkab õiguserikkumiste toimepanemist, võib kohus käendaja või politseiasutuse sellekohasel taotlusel teha määruse mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kui käendatav paneb käenduse ajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.

§ 501. Karistusest vabastamine süüdistatava poolt kuriteo tehiolude või kurjategija väljaselgitamisel osutatud abi eest

 (1) Isiku, kes on toime pannud kuriteo, võib kohus riikliku süüdistaja taotlusel vabastada karistusest, kui ta leiab, et süüdimõistetu poolt antud olulised tõendid on viinud kuriteo tehiolude väljaselgitamiseni või kurjategija süüdimõistmiseni. Karistusest vabastamine on võimalik ainult juhtudel, kui süüdimõistetu poolt esitatud tõendid on viinud jõustunud kohtuotsuseni asjas, milles süüdimõistetu abi osutas.

 (2) Kui süüdimõistetu kahe aasta jooksul pärast karistusest vabastamist paneb toime uusi õiguserikkumisi, siis võib kohus politseiasutuse taotlusel teha määruse mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.

  §-d 51--511 [kehtetud]

§ 52. Karistuse kandmisest vabastamine isiku parandamatult raskesti haigestumise korral

  Isiku, kes pärast kohtuotsuse tegemist on parandamatult raskesti haigestunud, võib kohus vabastada karistuse kandmisest. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, süüdimõistetu isikut, haiguse iseloomu ja ärakantud karistuse kestust. Kui isik pärast kohtuotsuse tegemist on jäänud vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima, siis vabastab kohus ta karistuse kandmisest ja juhindub käesoleva koodeksi § 59 sätetest, pärast tervenemist aga võib see isik kuuluda karistamisele kooskõlas käesoleva koodeksi § 11 2. lõikega.

§ 53. Kriminaalvastutusele võtmise aegumine

 (1) Isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt kuriteo toimepanemisest on möödunud järgmised tähtajad:
 1) kaks aastat kolmanda astme kuriteo toimepanemisest;
 2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest;
 3) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest.

 (2) Aegumine katkeb, kui isik enne käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaegade möödumist paneb toime uue kuriteo. Aegumise arvestamist alustatakse sel juhul uue kuriteo toimepanemisest.

 (3) Aegumine peatub, kui kuriteo toimepannud isik ennast uurimise või kohtu eest varjab. Neil juhtudel aegumine uuendub ajast, mil isik kinni peeti või ilmus süü ülestunnistamisele. Seejuures ei või isikut kriminaalvastutusele võtta, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat ja aegumine ei ole katkenud uue kuriteo toimepanemise tõttu.

 (4) [kehtetu]

 (5) Käesolevas paragrahvis ettenähtud aegumine ei ole kohaldatav isiku suhtes, kes on süüdi kuriteos rahu või inimsuse vastu või sõjakuriteos.

§ 54. Süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumine

 (1) Süüdimõistvat kohtuotsust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kolme aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.

 (2) Aegumine katkeb, kui süüdimõistetu karistuse kandmisest kõrvale hoidub, enne käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tähtaja möödumist paneb toime uue kuriteo või kui kohtusse on saabunud taotlus tingimisi mõistetud vabadusekaotuse täitmisele pööramiseks. Aegumise arvestamine uue kuriteo toimepanemise puhul algab selle toimepanemisest, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise puhul karistuse kandmisele ilmumisest või end varjava süüdimõistetu kinnipidamisest, tingimisi mõistetud vabadusekaotuse täitmisele pööramise puhul aga käesoleva koodeksi § 47 4. lõikes tähendatud määruse tegemisest. Seejuures süüdimõistvat kohtuotsust ei pöörata täitmisele, kui selle tegemisest on möödunud kümme aastat.

 (3) [kehtetu]

 (4) Käesolevas paragrahvis ettenähtud aegumine ei ole kohaldatav isiku suhtes, kes on süüdi kuriteos rahu või inimsuse vastu või sõjakuriteos.

§ 55. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine ja karistuse asendamine kergemaliigilise karistusega

 (1) Isiku suhtes, kes on mõistetud vabadusekaotusele, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 551 loetletud isikud, võib kohaldada tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega.

 (2) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohaldada süüdimõistetu suhtes vaid sel juhul, kui ta eeskujuliku käitumise ja kohusetundliku töössesuhtumisega on tõestanud enda paranemist.

 (3) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist ja karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega kohaldab karistuse kandmise koha järgne kohus karistust täitva asutuse administratsiooni esildise alusel.

 (4) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohaldada pärast seda, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast.

 (5) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohaldada pärast vähemalt kahe kolmandiku mõistetud karistusaja tegelikku ärakandmist isiku suhtes, kellele on tahtlikult toimepandud kuriteo eest mõistetud vabadusekaotus üle kolme aasta.

 (51) Eluaegse vabadusekaotusega karistatud süüdimõistetu suhtes võib tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa vähendamist kohaldada, kui süüdimõistetu on mõistetud karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat.

 (6) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise või karistuse asendamise korral kergemaliigilise karistusega võidakse süüdimõistetu vabastada lisakaristusena mõistetud rahatrahvist või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisest.

 (7) Vabadusekaotuse ärakandmata osa asendamisel rahatrahviga määratakse rahatrahvi suurus vastavalt käesoleva koodeksi § 43 sätetele karistuste võrdleva raskuse kohta.

 (8) -(9) [kehtetud]

§ 551. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise ja karistuse kergemaliigilise karistusega asendamise kohaldamatus

  Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist ja karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega ei kohaldata:
 1) isiku suhtes, kellele surmanuhtlus on armuandmise või amnestia korras asendatud vabadusekaotusega;
 2) isiku suhtes, kellele surmanuhtlus on kohtu poolt asendatud vabadusekaotusega.

§ 552. [kehtetu]

§ 56. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine ja karistuse asendamine kergemaliigilise karistusega alaealise suhtes

 (1) Isiku suhtes, kes on mõistetud vabadusekaotusele kuriteo eest, mille toimepanemise ajal ta oli alaealine - noorem kui kaheksateistkümneaastane -, võib kohaldada tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega.

 (2) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega alaealise suhtes võib kohaldada vaid juhul, kui ta oma eeskujuliku käitumise ja kohusetundliku suhtumisega õpingutesse on tõestanud enda paranemist.

 (3) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist ja karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega kohaldab karistuse kandmise koha järgne kohus karistust täitva asutuse administratsiooni esildise alusel.

 (4) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib isiku suhtes, kes on süüdi mõistetud alaealisena toimepandud kuriteo eest, kohaldada pärast süüdimõistetu poolt vähemalt poole mõistetud karistusaja tegelikku ärakandmist.

 (5) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohaldada pärast vähemalt kahe kolmandiku karistusaja tegelikku ärakandmist alaealisena kuriteo toimepannud isiku suhtes:
 1) kellele on mõistetud vabadusekaotus mitte alla viie aasta tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
 2) kes on varem kandnud vabadusekaotust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille eest karistatus ei ole kustunud või kustutatud, ja pani toime uue tahtliku kuriteo.

 (6) -(7) [kehtetud]

§ 561. Katseaja määramine tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamisel

 (1) Kohus määrab süüdimõistetule, kes vabastati karistusest tingimisi enne tähtaega, katseaja, mille pikkuseks on karistuse ärakandmata osa, kuid mitte rohkem kui kolm aastat.

 (2) Kohus määrab süüdimõistetu, kes vabastati tingimisi enne tähtaega, katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

 (3) Järelevalve alla määramise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes käesoleva koodeksi § 471 sätteid.

 (4) Kui süüdimõistetu paneb katseaja jooksul toime haldusõiguserikkumise või ei järgi kontrollmeetmeid või ei täida temale katseajaks määratud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldaja sellekohase ettekande alusel teha määruse süüdimõistetu saatmise kohta temale mõistetud karistust kandma.

 (5) Kui süüdimõistetu paneb katseaja jooksul toime kuriteo, mille eest teda karistatakse mittevabadusekaotusliku karistusega, või ettevaatamatuse tõttu kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusliku karistusega, võib kohus kriminaalhooldaja sellekohase ettekande alusel mõista temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.

 (6) Kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.

 (7) Kui kohus kriminaalhooldaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4 ja 5 tehtud ettekande läbivaatamisel leiab, et karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekohane, võib ta süüdimõistetule määrata täiendavaid kohustusi kooskõlas käesoleva koodeksi paragrahviga 471.

 (8) Kui kohus kriminaalhooldaja ettekande alusel leiab, et süüdimõistetu oma eeskujuliku käitumise ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmisega on tõestanud enda paranemist, võib ta kergendada või tühistada süüdimõistetule katseajaks määratud kohustusi.

§ 562. Katseaja arvestamine

 (1) Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslikul kohaldamata jätmisel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse või -määruse kuulutamisest.

 (2) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamisel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse või -määruse jõustumisest.

§ 57-58. [kehtetud]

6. peatükk MEDITSIINILISE JA KASVATUSLIKU ISELOOMUGA MÕJUTUSVAHENDID 

§ 59. Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendid

 (1) Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldatakse käesoleva koodeksi §-s 11 tähendatud isikute suhtes ja samuti isiku suhtes, kes pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist on jäänud vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima, ning isiku suhtes, kellel on eeluurimise käigus või asja arutamisel kohtus tuvastatud vaimutegevuse ajutine rike, mis takistab selle isiku vaimse seisundi kindlakstegemist käesolevas koodeksis ettenähtud teo toimepanemise ajal, kui see isik toimepandud teo laadi ja oma vaimse seisundi tõttu on ohtlik ning vajab ravi. Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendid on paigutamine ravile tavalise või tugevdatud järelevalve alla psühhiaatriahaiglasse.

 (11) Isikut, kes on paigutatud ravile tugevdatud järelevalve alla psühhiaatriahaiglasse, hoitakse seal tingimustes, mis välistavad ohtlike tegude toimepanemise tema poolt.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite määramisel arvestab kohus toimepandud teo ja selle toime pannud isiku ohtlikkuse laadi, samuti seda, millist ravi isik vajab. Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendit kohaldatakse kuni selle isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni. Nende mõjutusvahendite kohaldamise, lõpetamise või liigi muutmise määrab kohus.

 (3) Kui pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamist kohaldatakse isiku suhtes karistust, siis arvestatakse mõjutusvahendi kohaldamise aeg karistuse kandmise hulka. Üks päev meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamist loetakse võrdseks ühe päeva vabadusekaotusega.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud isiku suhtes ei ole meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamine vajalik või kui kohus lõpetab selle vahendi kohaldamise, võib ta anda sellise isiku omaste või muude isikute hooldamisele ja arstliku järelevalve alla.

§ 591.   -60. [kehtetud]

§ 61. Kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendid alaealiste suhtes

 (1) Kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendid, mida kohus võib kohaldada alaealise suhtes kooskõlas käesoleva koodeksi § 10 3. ja 4. lõikega, on:
 1) paigutamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli;
 2) paigutamine ravikasvatusasutusse.

 (2) Alaealiste kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis ja ravikasvatusasutuses viibimise kord, tingimused ja tähtaeg määratakse kindlaks seadusega.

ERIOSA 

1. peatükk INIMSUSEVASTASED KURITEOD JA SÕJAKURITEOD 

§ 611. Inimsusevastane kuritegu

 (1) Inimsusevastaste kuritegude, sealhulgas genotsiidi toimepanemise eest, nagu need kuriteod on määratletud rahvusvahelise õiguse normides, s.o tahtlike tegude eest, mille eesmärk oli täielikult või osaliselt hävitada rahvuslik, etniline, rassiline, usuline, okupatsioonirežiimile vastupanu osutav või muu sotsiaalne grupp, sellise grupi liikme tapmise või talle raske või üliraske kehavigastuse või vaimsete hälvete tekitamise või tema piinamise eest, laste vägivaldse äravõtmise, relvastatud ründe, okupatsiooni või anneksiooni korral põliselanike deporteerimise või väljasaatmise, majanduslikest, poliitilistest ja sotsiaalsetest inimõigustest ilmajätmise või nende õiguste piiramise eest - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega.

 (2) Võimuorgani esindaja, kelle nõusolekul pandi toime käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud kuritegu, kannab § 17 6. lõike kohaselt vastutust selle kuriteo toimepanemisest kaasaaitajana osavõtu eest.

§ 612. Vägivald elanikkonna kallal sõjategevuse piirkonnas

  Sõjategevuse piirkonnas röövimise, vara ebaseadusliku hävitamise, vägivalla või vara ebaseadusliku äravõtmise eest sõjalise vajaduse ettekäändel või muude tsiviilelanikkonna kaitset käsitlevate rahvusvahelise õiguse normide rikkumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani.

§ 613. Sõjavangi kohtlemise õigusliku režiimi rikkumine

  Sõjavangi kohtlemise õigusliku režiimi rikkumise eest, mis on seotud erilise julmusega või toime pandud haige või haavatud sõjavangi suhtes, samuti hooletu kohustuse täitmise eest haige või haavatud sõjavangi suhtes isiku poolt, kellele oli pandud sõjavangi ravimine ja tema eest hoolitsemine, raskema kuriteo tunnuste puudumisel - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 614. Keelatud sõjapidamisvahendite või -viiside kasutamine või nende kasutamiseks käsu andmine

  Keelatud sõjapidamisvahendite või -viiside kasutamiseks käsu andmise, samuti kehtivate sõjapidamisnormide rikkumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

§ 615. Keemiarelva omandamine, hoidmine, edasiandmine või kasutamine

 (1) Keemiarelva väljatöötamise, tootmise, omandamise, hoidmise, säilitamise, edasiandmise või keemiarelva kasutamiseks tehtavatest sõjalistest ettevalmistustest osavõtmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kümne aastani.

 (2) Keemiarelva kasutamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne aastani.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuriteo eest kannab vastutust ka võimuesindaja ja sõjaväeline ülem, kes andis korralduse kuriteo toimepanemiseks, kelle nõusolekul kuritegu toime pandi või kes ei takistanud kuriteo toimepanemist, kuigi see oli tema võimuses.

2. peatükk RIIGIVASTASED KURITEOD 

§ 62. Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevus

 (1) Välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku või nende grupi või nende ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevuses, kui see ei ole seotud vägivallaga ning puuduvad käesoleva koodeksi §-s 63 ettenähtud kuriteo tunnused - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.

 (2) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või kehtiva riigikorra vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

§ 63. Salakuulamine

  Riigisaladust sisaldava teabe kogumise eest selle edasiandmise eesmärgil või selle teabe edasiandmise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule, samuti välisriigi luure ülesandel muu teabe kogumise või edastamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

§ 64. [kehtetu]

§ 641. Terrorism

 (1) Isikule, ettevõttele, asutusele või organisatsioonile kallaletungimise, samuti vara hõivamisele, purustamisele või rikkumisele või inimeste hävitamisele või tervisekahjustuste tekitamisele suunatud tegude toimepanemise eest sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või muul poliitilisel või usulisel eesmärgil - karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuni kaheteistkümne aastani.

 (2) Sama tegevuse eest samal eesmärgil, kui see tõi kaasa inimeste hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega.

§ 65. Terroristlik akt välisriigi esindaja vastu

 (1) Välisriigi esindaja tapmise eest sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise eesmärgil - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega.

 (2) Samale isikule samal eesmärgil üliraske kehavigastuse tekitamise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 66-68. [kehtetud]

§ 69. Sõjapropaganda

  Igasugusel kujul tehtava sõjapropaganda eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 70-71. [kehtetud]

§ 72. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise õhutamine

 (1) Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise õhutamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise, vigastamise või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 721. Võrdõiguslikkuse rikkumine

  Üksikisiku õiguste otsese või kaudse kitsendamise või talle otseste või kaudsete eeliste kehtestamise eest olenevalt tema rahvusest, rassist, nahavärvusest, soost, keelest, päritolust, usutunnistusest, poliitilistest või muudest veendumustest, varalisest või sotsiaalsest seisundist või muude asjaolude alusel - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 73. Riigisaladuse avalikustamine

 (1) «Konfidentsiaalse» tasemega riigisaladuse avalikustamise või ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu lubamise eest, kui puuduvad salakuulamise tunnused, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) «Salajase» tasemega riigisaladuse avalikustamise või ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu lubamise eest, kui puuduvad salakuulamise tunnused, - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani.

 (3) «Täiesti salajase» tasemega riigisaladuse avalikustamise või ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu lubamise eest, kui puuduvad salakuulamise tunnused, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 731. [kehtetu]

§ 74. Riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamine

 (1) Riigisaladust sisaldava teabekandja kaotamise eest isiku poolt, kellele see teabekandja oli usaldatud, kui kaotamine oli tingitud riigisaladuse kaitset reguleerivate õigusaktide rikkumisest, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani.

  §-d 741--75 [kehtetud]

§ 751. Kinnipidamisasutuse tegevuse desorganiseerimine

  Kinnipidamisasutusse paigutatud isiku poolt teiste kinnipeetavate või süüdimõistetute terroriseerimise või administratsiooni esindajale kallaletungimise, samuti sel eesmärgil grupi organiseerimise või selle grupi tegevusest aktiivse osavõtu eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani.

§ 76. Salakaubavedu

 (1) Salakaubaveo, s.o tollikontrollile kuuluva kauba või muu väärtuse olulises ulatuses ebaseadusliku toimetamise eest üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna või sellest kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Keelatud või vastava loata eriluba nõudva kauba või muu väärtuse - radioaktiivse või lõhkematerjali, narkootilise, psühhotroopse aine, narkootilise või psühhotroopse aine lähteaine, mittenarkootilise ravimi või mürkaine, strateegilise kauba, tulirelva või laskemoona - salakaubaveo eest - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kuue aastani.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest:
 1) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või
 2) isikute grupi poolt - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 761. Ebaseadusliku avaliku koosoleku läbiviimine

  Avaliku koosoleku läbiviimise eest, mille kohta ei ole esitatud avaliku koosoleku seaduses sätestatud teadet või mille teadet ei ole registreeritud või mille läbiviimine on keelatud - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 762. Seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku läbiviimise takistamine või selle laialiajamine

  Seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku läbiviimise takistamise või selle laialiajamise eest vägivalda kasutades või vägivallaga ähvardades - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 763. Ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega ja tolli järelevalve all oleva kaubaga

  Tolliterritooriumile tollisoodustusega sisseveetud või tolli järelevalve all oleva kaubaga ebaseaduslike toimingute või tehingute tegemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud halduskaristust või kui teo objektiks oli kaup suures koguses või väärtuses, – karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 77. Massilised korratused

  Massiliste korratuste organiseerimise eest, millega kaasnes rüüstamine, purustamine, süütamine või muu taoline tegevus, samuti sellise kuriteo vahetu toimepanemise eest massilistest korratustest osavõtja poolt või tema relvastatud vastuhakkamise eest võimuesindajale - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kümne aastani.

§ 78. [kehtetu]

§ 781. Tegevteenistusest või õppekogunemisest kõrvalehoidumine

 (1) Kaitsejõudude õppekogunemisele ilmumisest kõrvalehoidumise eest reservväelase poolt - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Kaitsejõudude tegevteenistusse ilmumisest kõrvalehoidumise eest kutsealuse poolt - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 782. Mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine või kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine

 (1) Reservväelase poolt mobilisatsioonikäsu või rahuajal teatavaks tehtud mobilisatsioonikorralduse põhjendatud takistuseta täitmata jätmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama teo eest sõjaajal, samuti sõjaajal kõrvalehoidumise eest järjekordsesse kaitseväeteenistusse kutsumisel - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 79. [kehtetu]

§ 791. Riigikaitselise sundkoormise täitmisest kõrvalehoidumine

  Riigikaitselise sundkoormise täitmisest kõrvalehoidumise eest sõjaseisukorra ajal - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 792. Vara sundvõõrandamiseks ja sundkasutamisele võtmiseks pädeva voliniku tegevuse takistamine

  Sõjaseisukorra ajal riigikaitseliseks vajaduseks vara sundvõõrandamiseks ja sundkasutusele võtmiseks pädeva voliniku tegevuse takistamise eest vara sundvõõrandamisel või sundkasutusele võtmisel - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 80-81. [kehtetud]

§ 811. Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine

 (1) Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest, kui see oli seotud piirivalveametniku peatumise märguande või käsu täitmata jätmisega, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) isikute grupi poolt või
 2) kui sellega kaasnes vägivald või vägivallaga ähvardamine kuriteo toimepanemist tõkestanud isiku suhtes või
 3) liiklusvahendiga selleks mitte ettenähtud kohas - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.

§ 812. Isiku ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamine

 (1) Isiku ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) isikute grupi poolt või
 2) kui sellega kaasnes vägivald või vägivallaga ähvardamine kuriteo toimepanemist tõkestanud isiku suhtes või
 3) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani.

§ 82. Rahvusvahelise õhusõidu eeskirjade rikkumine

  Sellekohase loata Eesti Vabariiki sisselendamise või Eesti Vabariigist väljalendamise eest, loas tähendatud marsruudist, õhuväravast või lennukõrgusest mittekinnipidamise või rahvusvahelise õhusõidu eeskirjade muu rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 83. Transpordi ohutu liiklemise või liiklusvahendi käituseeskirjade rikkumine

 (1) Raudtee-, vee- või õhutranspordi töötaja poolt transpordi ohutu liiklemise või liiklusvahendi käituseeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas õnnetusjuhtumi inimestega, katastroofi, avarii või muu raske tagajärje, samuti liiklusvahendi, tee, signalisatsiooni- või sidevahendi halvakvaliteedilise remondi eest, mis põhjustas samasuguse tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani.

 (2) Samade tegude eest, mis küll ei põhjustanud sellist tagajärge, kuid teadvalt lõid selle saabumise ohu, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 84. Tee ja raudtee, liiklusvahendi ning side-, signalisatsiooni- ja energiaseadme rikkumine

  Tee või raudtee, liiklusvahendi või side-, signalisatsiooni- või energiaseadme tahtliku purustamise või rikkumise eest, mis põhjustas või võis põhjustada rongi- või lennuõnnetuse, laevaavarii, liiklusõnnetuse, transpordi või side normaalse töö rikkumise, häire energia tootmise või jaotamise süsteemis, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 841. Raadiohäire tekitamine või vale või eksitava teate saatmine

 (1) Raadiohäire tekitamise või vale või eksitava teate saatmise eest, kui see põhjustas ohu inimese elule, tervisele või muu raske tagajärje saabumise ohu, - karistatakse rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) isikute grupi poolt või
 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo, või
 3) kui sellega kaasnes vägivald või vägivallaga ähvardamine või
 4) kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 85. Raha või väärtpaberi võltsimine või võltsitud raha või väärtpaberi kasutamine

 (1) Raha, krediitkaardi või muu maksevahendi, samuti aktsia, obligatsiooni, tšeki, veksli või muu väärtpaberi võltsimise eest käibelelaskmise eesmärgil või teadvalt võltsitud raha, krediitkaardi või muu maksevahendi, samuti aktsia, obligatsiooni, tšeki, veksli või muu väärtpaberi käibelelaskmise eest - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani.

 (2) Sama tegevuse eest süstemaatiliselt või suures ulatuses - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.

§ 851. Väärismetalltoodete riikliku proovijärelevalve märgise võltsimine või kasutamine märgisele mittevastaval materjalil

 (1) Väärismetalltoodete riikliku proovijärelevalve märgise võltsimise või kasutamise eest märgisele mittevastaval materjalil nende toodete käibelelaskmise eesmärgil - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

 (2) Sama tegevuse eest süstemaatiliselt - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheksa aastani.

§ 86. Valuutatehingute sooritamise korra rikkumine

  Valuutatehingute sooritamise korra rikkumise eest olulises ulatuses - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

  §-d 861--87 [kehtetud]

3. peatükk  

§ 88-99. [kehtetud]

4. peatükk ISIKUVASTASED KURITEOD 

§ 100. Tahtlik tapmine

  Tahtliku tapmise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 101. Tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel

  Tahtliku tapmise eest, kui see pandi toime:
 1) omakasu ajendil või
 2) huligaansel ajendil või
 3) teise kuriteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil või seoses vägistamisega või
 4) seoses kannatanu poolt teenistusliku või ühiskondliku kohustuse täitmisega või
 5) kahe või enama isiku suhtes või
 6) süüdlasele teadvalt raseda naisisiku, rauga või lapseealise suhtes või
 7) eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil või
 8) isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise, välja arvatud käesoleva koodeksi §-des 103 ja 104 ettenähtud tapmine, või
 9) lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega, - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega.

§ 102. Ema poolt oma vastsündinud lapse tapmine

  Ema poolt oma vastsündinud lapse tahtliku tapmise eest sünnituse ajal või vahetult pärast sünnitust - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 103. Tapmine hingelise erutuse seisundis

  Tahtliku tapmise eest äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt, - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 104. Tapmine hädakaitse piiride ületamisel

  Tapmise eest hädakaitse piiride ületamisel - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 105. Surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu

  Surma põhjustamise eest ettevaatamatuse tõttu - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 106. Enesetapmisele viimine

  Julma kohtlemise või mõnitamisega teise isiku enesetapmisele või selle katsele viimise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 107. Üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine

 (1) Kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, mis on eluohtlik või põhjustas mõne organi kaotuse, selle tegevuse lakkamise, vaimuhaiguse, töövõime püsiva, mitte alla ühe kolmandiku kaotusega seotud muu terviserikke, raseduse katkemise või näo parandamatu, inetuks tegeva rikke, - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.

 (2) Sama teo eest:
 1) kui sellega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm või
 2) kui see pandi toime huligaansel ajendil või
 3) seoses kannatanu poolt oma teenistusliku või ühiskondliku kohustuse täitmisega või
 4) kahe või enama isiku suhtes või
 5) eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil või
 6) isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise või tahtlikult tekitanud üliraske kehavigastuse, välja arvatud käesoleva koodeksi §-des 103 ja 104 ettenähtud tapmine ja § 109 1. lõikes ja §-s 110 ettenähtud üliraske kehavigastuse tekitamine, - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.

§ 108. Raske kehavigastuse tahtlik tekitamine

 (1) Kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, mis ei ole eluohtlik ega põhjustanud käesoleva koodeksi §-s 107 ettenähtud tagajärgi, kuid tõi kaasa pikaajalise terviserikke või terviserikke, mis on seotud töövõime püsiva, alla ühe kolmandiku olulise kaotusega, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) Sama teo eest, kui see pandi toime:
 1) seoses kannatanu poolt oma teenistusliku või ühiskondliku kohustuse täitmisega või
 2) kahe või enama isiku suhtes või
 3) eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil või
 4) isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise või tahtlikult tekitanud üliraske või raske kehavigastuse, välja arvatud käesoleva koodeksi §-des 103 ja 104 ettenähtud tapmine ning §-des 109 ja 110 ettenähtud üliraske või raske kehavigastuse tekitamine, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni seitsme aastani.

§ 109. Kehavigastuse tekitamine hingelise erutuse seisundis

  Raske või üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 110. Üliraske kehavigastuse tekitamine hädakaitse piiride ületamisel

  Üliraske kehavigastuse tekitamise eest hädakaitse piiride ületamisel - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 111. Üliraske kehavigastuse tekitamine ettevaatamatuse tõttu

  Üliraske kehavigastuse tekitamise eest ettevaatamatuse tõttu - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kuue kuuni.

§ 112. [kehtetu]

§ 113. Vägivallateod isiku kallal

  Kerge kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, samuti tahtliku löömise, peksmise või füüsilise valu põhjustanud muu vägivallateo eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 114. Piinamine

  Käesoleva koodeksi §-s 113 ettenähtud tegude eest, kui need olid piinava iseloomuga, - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 115. Vägistamine

 (1) Suguühenduse eest täisealise naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või ära kasutades kannatanu abitut seisundit - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani.

 (2) Vägistamise eest:
 1) isiku poolt, kes on varem toime pannud vägistamise või
 2) isikute grupi poolt või
 3) alaealise vägistamise eest või
 4) kui sellega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani.

 (3) Vägistamise eest:
 1) kui sellega põhjustati raske tagajärg või
 2) lapseealise vägistamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani.

§ 1151. Sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil

 (1) Sugulise kire ebaloomulikul viisil rahuldamise eest vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või ära kasutades kannatanu abitut seisundit, kui puuduvad käesoleva koodeksi §-s 118 ettenähtud kuriteo tunnused, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

 (2) Sama tegevuse eest teadvalt noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.

§ 116. Suguühendus noorema kui neljateistkümneaastase naissoost isikuga

  Täisealise poolt suguühendusse astumise eest teadvalt noorema kui neljateistkümneaastase naissoost isikuga käesoleva koodeksi §-s 115 ettenähtud kuriteo tunnuste puudumisel - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 117. Sugukõlvatu tegevus noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes

  Sugukõlvatu tegevuse eest teadvalt noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 118. Pederastia

 (1) Pederastia eest vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või ära kasutades kannatanu abitut seisundit - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani.

 (2) Pederastia eest teadvalt noorema kui kuueteistkümneaastase isikuga - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kümne aastani.

§ 119. Suguhaigusesse nakatamine

 (1) Suguühenduse või muu tegevusega teise isiku teadvalt suguhaigusesse nakatamise ohtu asetamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Teise isiku nakatamise eest suguhaigusesse isiku poolt, kes teadis selle haiguse olemasolu enesel, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest isiku poolt, keda on varem karistatud teise isiku suguhaigusesse nakatamise eest, samuti kahe või enama isiku või alaealise nakatamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1191. Suguhaiguse ravist kõrvalehoidumine

  Suguhaiguse ravist kõrvalehoidumise eest, mis jätkub pärast hoiatuse tegemist tervishoiuorgani poolt, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1192. AIDS-i viirusega nakatamine

 (1) Teise isiku teadvalt AIDS-i nakatumise ohtu asetamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

 (2) Teise isiku nakatamise eest AIDS-i isiku poolt, kes teadis selle haiguse olemasolust enesel, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani.

§ 120. Raseduse ebaseaduslik katkestamine ja ebaseaduslik steriliseerimine

 (1) Raseda tahtel tema raseduse katkestamise eest naistearsti poolt hiljem, kui seda seaduse kohaselt võib teha, - karistatakse rahatrahviga või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

 (2) Raseda tahtel tema raseduse katkestamise eest isiku poolt, kellel ei ole seadusest tulenevat õigust rasedust katkestada - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kaks aastat.

 (3) Raseda tahtel kauem kui 21 nädalat kestnud raseduse katkestamise eest isiku poolt, kellel ei ole seadusest tulenevat õigust rasedust katkestada - karistatakse vabadusekaotusega kuni neli aastat.

 (4) Raseda tahte vastaselt tema raseduse katkestamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.

 (5) Isiku tahte vastaselt tema steriliseerimise eest - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.

§ 1201. Võõra munaraku või sellest loodud embrüo ülekandmine naisele

  Võõra munaraku või sellest loodud embrüo ülekandmise eest naisele kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust (RT I 1997, 51, 824) rikkudes, samuti võõra munaraku või sellest valmistatud embrüo ülekandmise eraviisilise vahendamise eest - karistatakse rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1202. Keelatud toimingud embrüoga

  Naise kunstliku viljastamise või kehaväliselt säilitatava inimembrüoga teostatavate toimingute käigus:
 1) naise munaraku kunstliku viljastamise eest seemnerakuga, mis on välja valitud selles sisalduva sugukromosoomi järgi, välja arvatud juhud, mil sugurakk on välja valitud, hoidmaks ära lapse haigestumist raskesse soolisse pärilikku haigusesse või
 2) viljastatud munaraku tuuma asendamise eest mõne teise embrüo, loote, elava või surnud inimese keharakuga eesmärgiga luua selle embrüo, loote, elava või surnud inimesega samase päriliku informatsiooniga inimembrüo või
 3) erineva päriliku informatsiooniga embrüote üheks rakuühenduseks liitmise eest, kui neist vähemalt üks on inimembrüo, samuti inimembrüoga sellise raku liitmise eest, mis sisaldab teistsugust pärilikku informatsiooni kui embrüo rakud ja mis võib koos sellega edasi areneda või
 4) arenemisvõimelise embrüo loomise eest inimese munaraku viljastamisega looma seemnerakuga või looma munaraku viljastamisega inimese seemnerakuga - karistatakse rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 121. Lapsele alimentide maksmisest kõrvalehoidumine

 (1) Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest lapsele kohtu poolt väljamõistetud alimentide maksmisest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama teo eest isiku poolt, kellel on karistatus lapsele alimentide maksmisest kõrvalehoidumise eest, - karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 122. Vanemale alimentide maksmisest kõrvalehoidumine

  Lapse kuritahtliku kõrvalehoidumise eest elatanud või töövõimetule vanemale kohtu poolt väljamõistetud alimentide maksmisest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 123. Eestkoste- või hooldusõiguste kuritarvitamine

  Eestkoste- või hooldusõiguste kasutamise eest omakasu eesmärgil eestkostetava või hooldatava kahjuks - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1231. Lapse müümine või ostmine

  Lapse müümise või ostmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.

§ 124. Lapse ümbervahetamine või vargus

 (1) Lapse ümbervahetamise või varguse eest kättemaksu, omakasu või muul isiklikul ajendil - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

 (2) Sama tegevuse eest isikute grupi poolt - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheksa aastani.

§ 1241. Pantvangi võtmine

 (1) Isiku pantvangi võtmise või pantvangina kinnipidamise eest tapmise, kehavigastuse tekitamise või selle isiku kinnipidamise jätkamise ähvardusel, sundimaks pantvangi vabastamise tingimusena riiki, rahvusvahelist organisatsiooni, füüsilist või juriidilist isikut või isikute gruppi mingi tegevuse toimepanemisele või sellest hoidumisele, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas raske tagajärje või pandi toime lapseealise suhtes, - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani.

§ 1242. Ebaseaduslik psühhiaatriahaiglasse paigutamine

  Teadvalt terve isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1243. Ebaseaduslik vabaduse võtmine

 (1) Isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see oli seotud elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 1244. Geenidoonorlusele kallutamine

  Ainelise tasu pakkumisega või kahju tekitamisega või sellega ähvardades inimese mõjutamise eest andma nõusolekut endalt koeproovi võtmiseks geeniuuringute eesmärgil - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1245. Ebaseaduslik inimuuringute tegemine

  Meditsiinilise või teadusliku uuringu tegemise eest inimesega, kes ei olnud selleks andnud oma kehtivat nõusolekut, - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 125. Eluohtlikus seisundis oleva isiku abita jätmine

  Eluohtlikus seisundis oleva isiku tahtlikult abita jätmise eest, kui see isik ise ei olnud suuteline tarvitusele võtma enesealalhoiu abinõusid oma abituse tõttu ja süüdlasel oli kohustus ja võimalus abi anda, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 126. Haigele meditsiinilise abi mitteandmine

  Haigele mõjuva põhjuseta meditsiinilise abi mitteandmise eest meditsiini alal töötaja poolt, kellel oli kohustus ja võimalus sellist abi anda, kui selle tegevusetuse tõttu saabus raske tagajärg, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 127. Laeva kapteni poolt veeteel hukkumisohus olevale inimesele abi mitteandmine

  Laeva kapteni poolt merel või muul veeteel hukkumisohus olevale inimesele abi mitteandmise eest, kui sellist abi võis anda tõsise ohuta oma reisijaile, meeskonnale või laevale ja kui selle tegevusetuse tagajärjel saabus raske tagajärg, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 128. Ähvardamine

 (1) Ähvardamise eest tapmise või üliraske kehavigastuse tekitamisega või vara hävitamise või rikkumisega olulises ulatuses, kui oli alus karta selle ähvarduse täideviimist, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama tegevuse eest, kui ähvardati kasutada lõhkeseadeldist või lõhkematerjali või muud üldohtlikku viisi, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1281. Kutsetegevuses teatavaks saanud saladuses hoitava teabe avaldamine

  Arsti, velskri, meditsiiniõe, ämmaemanda, psühholoogi, advokaadi, notari või muu isiku poolt talle kutsealases tegevuses teatavaks saanud saladuses hoitava ning isiku päritolu, geeniandmeid, kunstlikku viljastamist, perekonda või tervisesse puutuva teabe avaldamise eest, kui sellega rikuti kutsetegevust reguleerivaid või muid õigusakte, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 129. Laim

 (1) Teadvalt vale ja teist isikut häbistava väljamõeldise levitamise eest - karistatakse rahatrahviga.

 (2) Laimu eest trükis või muul teel paljudele isikutele kättesaadavaks tehtud viisil, samuti riiklikule, ühiskondlikule või muule organisatsioonile esitatud avalduses või anonüümkirjas - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 130. Solvamine

  Teise isiku au ja väärikuse alandamise eest ebasündsas vormis - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

5. peatükk KURITEOD ISIKU POLIITILISTE JA TÖÖALASTE ÕIGUSTE VASTU 

§ 131. Valimis- või hääletamisõiguse teostamise takistamine

  Vägivalla, pettuse või ähvardusega või muul viisil valija või hääletaja takistamise eest vabalt teostamast oma õigust valida või olla valitud Vabariigi Presidendiks, Riigikogu liikmeks või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks või hääletada Eesti Vabariigi seaduste järgi korraldataval rahvahääletusel või tegemast valimis- või rahvahääletuseelset kihutustööd, samuti valija või hääletaja hääle ostmise eest - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 132. Valimis- või hääletamisdokumendi või -tulemuse võltsimine või hääletamise saladuse rikkumine

  Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel või Eesti Vabariigi seaduste järgi korraldataval referendumil valimis- või hääletamisdokumendi või -tulemuste võltsimise, teadvalt ebaõigesti häälte lugemise või hääletamise saladuse rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. [19.05.1993]

§ 1321. Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikme või kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kandidaadi kohta vale või muu teda häbistava väljamõeldise levitamine või tema au ja väärikuse alandamine

  Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikme või kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kandidaadi kohta teadvalt vale või muu teda häbistava väljamõeldise levitamise või tema au ja väärikuse ükskõik millisel viisil alandamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 133. Ebaseaduslik läbiotsimine või väljatõstmine

  Ebaseadusliku läbiotsimise või elamispinnalt väljatõstmise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1331. Ebaseaduslik jälitustegevus

 (1) Tahtliku tegevuse eest isiku või isikute grupi poolt, kellel ei olnud õigust jälitustegevuseks ja kelle tegevuses esinevad jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353) § 12 1. lõikes loetletud jälituse eritoimingu tunnused, kui selle tegevusega rikuti õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele või õigust kodu puutumatusele - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Tahtliku tegevuse eest isiku või isikute grupi poolt, kellel ei olnud õigust jälitustegevuseks ja kelle tegevuses esinevad jälitustegevuse seaduse § 12 2. lõikes loetletud jälituse erandtoimingu tunnused - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 1332. Ebaseadusliku jälitustegevuse erandtoimingute teostamise eesmärgil teabe varjatud kogumist ja salvestamist võimaldavate abivahendite valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine, müümine või edasiandmine

  Ebaseadusliku jälitustegevuse erandtoimingute teostamise eesmärgil teabe varjatud kogumist ja salvestamist võimaldavate abivahendite valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, vedamise, müümise või edasiandmise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 134. Sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumine

 (1) Isikliku kirjavahetuse, telefonikõne või telegraafi või muu sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse tahtliku rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama teo eest isiku poolt, kes sõnumi juurde pääses oma teenistusseisundi tõttu, - karistatakse rahatrahviga või arestiga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1341. Isiku tagakiusamine kriitika tõttu

 (1) Ametiisiku poolt isiku õiguste ja seadusega kaitstud huvide tahtliku kitsendamise eest, mis on seotud tema tagakiusamisega ettepanekute, avalduste või kaebuste kehtestatud korras esitamise või neis sisalduva kriitika pärast, samuti muus vormis kriitika esinemise tõttu, - karistatakse rahatrahviga.

 (2) Sama tegevuse eest, mis tekitas olulise kahju isiku õigustele ja seadusega kaitstud huvidele, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1342. Diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel

  Inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema pärilikkusriskide alusel - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 135. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine

 (1) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest nende täitmise eest vastutava isiku poolt, kui see rikkumine võis kaasa tuua õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga.

 (2) Sama rikkumise eest, kui sellega põhjustati kehavigastus või töövõime kaotus, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud rikkumise eest, kui sellega põhjustati inimese surm või tekitati üliraske kehavigastus mitmele isikule, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

  §-d 1351-137 [kehtetud]

§ 138. Usutalituse täitmise takistamine

  Usutalituse täitmise takistamise eest, kui see talitus ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

6. peatükk VARAVASTASED KURITEOD 

§ 139. Salajane vargus

 (1) Võõra vara salajase varguse eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) isikute grupi poolt või
 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 140-143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, või
 3) kui see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kuue aastani.

 (3) Salajase varguse eest:
 1) suures ulatuses või
 2) kuritegeliku ühenduse poolt - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 140. Avalik vargus

 (1) Võõra vara avaliku varguse eest, kui sellega ei kaasnenud vägivalda isiku kallal, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) kui sellega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, või ähvardus kasutada vahetult sellist vägivalda või
 2) isikute grupi poolt või
 3) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 139, 141-143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, või
 31) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist või
 4) kui see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega ühest kuni seitsme aastani.

 (3) Avaliku varguse eest:
 1) suures ulatuses või
 2) kuritegeliku ühenduse poolt - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni üheksa aastani.

§ 141. Röövimine

 (1) Võõra vara röövimise eest elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) isikute grupi poolt või
 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 101 p 1, 142, 2071 lg 3 või 2103 lg 3 ettenähtud kuriteo, või
 3) kui see oli toime pandud relvaga või relvana kasutatava muu esemega või
 4) kui see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega või
 41) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, või
 5) kuritegeliku ühenduse poolt - karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 1411. Riisumine omastamise, raiskamise või ametiseisundi kuritarvitamise teel

 (1) Süüdlasele usaldatud või tema korralduses oleva võõra vara omastamise või raiskamise eest, samuti võõra vara riisumise eest ametiisiku poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise teel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) isikute grupi poolt või
 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 139-141, 142, 143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kahest kuni seitsme aastani.

 (3) Riisumise eest ametiseisundi kuritarvitamise või omastamise või raiskamise teel:
 1) suures ulatuses või
 2) kuritegeliku ühenduse poolt - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 142. Väljapressimine

 (1) Võõra vara või varalise õiguse või muu varalise kasu üleandmise nõudmise eest ähvardusega kasutada isiku kallal vägivalda, piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid ähvardatava või teise isiku kohta, hävitada või rikkuda vara - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) kui see oli seotud vägivallaga, mis ei olnud ohtlik elule ega tervisele, või
 2) kui see oli seotud ähvardusega tappa või tekitada üliraske kehavigastus või
 3) isikute grupi poolt või
 4) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 139-1411, 143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, või
 41) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, või
 5) kui see oli seotud vara hävitamise või rikkumisega, - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.

 (3) Väljapressimise eest:
 1) kui see oli seotud elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega või
 2) kui see oli seotud isikult vabaduse võtmisega või
 3) kuritegeliku ühenduse poolt või
 4) kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg, - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.

§ 143. Kelmus

 (1) Võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamise eest pettuse teel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) isikute grupi poolt või
 11) kui sellega põhjustati suur varaline kahju või
 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 139-142, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni kuue aastani.

 (3) [kehtetu]

§ 144. Vara tahtlik hävitamine või rikkumine

 (1) Võõra vara tahtliku hävitamise või rikkumise eest üldohtlikul viisil või kui see põhjustas olulise varalise kahju või kui see pandi toime lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

 (2) Sama tegevuse eest lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega, mis põhjustas isiku surma, - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega.

§ 145. Vara hävitamine või rikkumine ettevaatamatuse tõttu

  Võõra vara hävitamise või rikkumise eest ettevaatamatuse tõttu, mis põhjustas suure varalise kahju või muu raske tagajärje ning oli toime pandud üldohtlikul viisil, kui puuduvad käesoleva koodeksi §-s 2061 ettenähtud tunnused, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1451. Elektrooniliselt salvestatud võõra teabe hävitamine või rikkumine

  Elektrooniliselt salvestatud võõra teabe tahtliku hävitamise või rikkumise eest, kui see tekitas suure varalise kahju, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1452. Võrgugaasi, vedelkütuse või energia omavoliline tarbimine

  Tarbija omavolilise ühendamise eest gaasi-, vedelkütuse- või energiavõrku või vastava arvestusseadme näidu moonutamise eest, kui sellega tekitati oluline kahju, või kui süüdlase suhtes oli sama tegevuse eest kohaldatud halduskaristust - karistatakse rahatrahviga või arestiga.

§ 1453. Arhivaali hävitamine

 (1) Avaliku arhivaali või arhiiviregistrisse kantud eraarhivaali loata hävitamise eest - karistatakse rahatrahviga.

 (2) Avaliku arhivaali või arhiiviregistrisse kantud eraarhivaali loata hävitamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku või asutuse seadusega kaitstud huvidele või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse huvidele - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1454. Arhivaali kasutuskõlbmatuks muutmine

 (1) Avaliku arhivaali või arhiiviregistrisse kantud eraarhivaali kasutuskõlbmatuks muutmise eest teabekandja rikkumise või arhivaali säilitusnõuete eiramise tõttu - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kuus kuud.

 (2) Avaliku arhivaali või arhiiviregistrisse kantud eraarhivaali teabekandja rikkumise eest, millega kahjustati arhivaali väärtust, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (3) Avaliku arhivaali või arhiiviregistrisse kantud eraarhivaali kasutuskõlbmatuks muutmise eest teabekandja rikkumise või arhivaali säilitusnõuete eiramise tõttu, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku või asutuse seadusega kaitstud huvidele või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse huvidele - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

7. peatükk MAJANDUSALASED KURITEOD 

§-d 146--1461 [kehtetud]

§ 147. Mittekvaliteetse toodangu väljastamine

 (1) Tehnilisele normile või kinnitatud retseptuurile mittevastava toodangu väljastamise eest tootmis-, teenindus-, kaubandus- või toitlustusettevõttest isiku poolt, kellele on pandud vastutus kvaliteetse toodangu väljastamise eest, kui mittekvaliteetse toodangu väljastamine põhjustas ohu inimese elule või tervisele või avalikule julgeolekule, - karistatakse rahatrahviga.

 (2) Mittekvaliteetse toodangu väljastamise eest, mis põhjustas raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1471. Mittekvaliteetne ehitamine

  Projektis ettenähtud tugevuse, vastupidavuse või ekspluatatsiooni kvaliteedi nõuetele mittevastava hoone või ehitise püstitamise, samuti nende ekspluatatsiooni andmise eest isiku poolt, kellele on pandud vastutus kvaliteetse ehitamise eest, või oma kohustuste rikkumise eest järelevalve alal kvaliteetse ehitamise üle, kui käesolevas paragrahvis ettenähtud tegudega põhjustati raske tagajärg või oht inimese elule või tervisele, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 148. Ebaseaduslik ettevõtlus

  Tootmis- või teenindustegevuse eest alal, mille kohta kehtib erikeeld, samuti tegevusloa või litsentsita tegutsemise eest alal, kus selline tegevusluba või litsents on nõutav, kui nimetatud tegevuse eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust ja puuduvad käesoleva koodeksi §-des 1487 või 1523 ettenähtud kuriteo tunnused, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1481. Maksukorralduse seaduse ja maksuseaduse rikkumine

 (1) Maksuhaldurile seaduses sätestatud teabe, deklaratsiooni või dokumentide esitamata jätmise või mittetähtaegse esitamise eest, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Maksuhaldurile valeteabe või võltsitud dokumentide või deklaratsioonis valeandmete esitamise eest, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (3) Maksuhalduri korralduse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (4) Maksuhalduri tegevuse takistamise eest kontrolli teostamisel, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (5) Maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma tasumisel, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (6) Maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma tasumisel, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (7) Maksumaksja või maksu kinnipidaja poolt oma maksevõimelisuse halvendamise või enda seaduses sätestatud korras ja tähtajal maksuhalduri asutuses registreerimata jätmise või maksuhalduri eest elu-, töö- või tegevuskoha varjamise või dokumentide hävitamise eest eesmärgiga muuta maksu määramine või sissenõudmine võimatuks või seda raskendada, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (8) Maksukorralduse seadusega või maksuseadusega juriidilisele isikule või asutusele pandud kohustuse täitmata jätmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (9) Sama tegevuse eest isiku poolt, kes varem on pannud toime käesoleva paragrahvi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7. või 8. lõikes ettenähtud kuriteo, millest ei ole möödunud käesoleva koodeksi §-s 53 või karistusregistri seaduse § 25 1. lõikes sätestatud tähtaeg, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.

 (10) Käesoleva paragrahvi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7 või 8. lõikes ettenähtud tegevuse eest, kui selle tulemusel jäi maksudena laekumata 1 000 000 krooni või enam, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni seitsme aastani.

 (11) Isiku võib täielikult või osaliselt vabastada karistusest käesolevas paragrahvis ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, kui ta teatab enne revisjoni või kriminaalmenetluse alustamist maksuhaldurile või muule pädevale riigiasutusele kirjalikult andmed kuriteo tulemusel tasumata jäänud maksusumma kohta ning on maksuvõla tasunud või asunud seda tasuma.

§ 1482. Maksejõuetuse tahtlik põhjustamine

  Tahtlikult oma maksevõime olulise vähendamise või enda maksejõuetuks muutmise eest vara hävitamise või rikkumise, põhjendamatu kinkimise või loovutamise või välismaale paigutamise või põhjendamatute kohustuste võtmise teel, samuti soosides ühte kreeditori teisele võlgniku poolt, kes on teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu tema teod võivad kahjustada kreeditori huve, - karistatakse rahatrahvi või arestiga. [19.05.1993]

§ 1483. Vara või võlgade varjamine pankroti- või sissenõudemenetluses

 (1) Pankroti- või sissenõudemenetluses võlgniku poolt oma vara või võlgade varjamine või nende või muude kreeditori jaoks tähtsust omavate asjaolude kohta eksitavate või teadvalt valeandmete esitamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Võlgnik vabastatakse karistusest, kui ta õiendab eksitavad või valeandmed või muul viisil hoiab ära kreeditorile kahjuliku tagajärje saabumise enne, kui ta kinnitab kohtus vandega vara ja võlgade nimekirja õigsust.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tegude eest, kui sellega kaasnes kreeditorile oluline kahju või kohtus valevande andmine, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1484. Raamatupidamise ebarahuldav korraldamine

 (1) Majandusüksuste majandusalase, sealhulgas kaubandus- ja finantsalase tegevuse või vara kohta peetavat raamatupidamisarvestust ja aruandlust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise eest, kui selle tagajärjel pole võimalik õigesti kindlaks teha majandusüksuste tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust, maksevõimet või vara suurust, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) [kehtetu]

§ 1485. Raamatupidamisandmete moonutamine, varjamine ja hävitamine

 (1) Majandusüksuse majandusliku, sealhulgas kaubandusliku ja finantsalase tegevuse või vara kohta peetava raamatupidamisarvestuse ja aruannete andmete moonutamise, varjamise või hävitamise eest, kui selle tagajärjel pole võimalik kas osaliselt või täielikult kindlaks teha majandusüksuse tegevuse majanduslikke tulemusi, selle tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust ja maksevõimet või vara suurust, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) [kehtetu]

§ 1486. Ebaõigete andmete esitamine

 (1) Järelevalveõiguslikele riigiasutustele või nende määratud komisjonidele, revidentidele või teistele pädevatele ametiisikutele teadvalt ebaõigete andmete esitamise eest majandusüksuse tulude, kulude, kasumi, kahjumi, võlgnevuse ja varade kohta - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) [kehtetu]

 (3) Raamatupidamise eest vastutav isik vabaneb karistusest käesoleva paragrahvi ja kriminaalkoodeksi §-des 1484 ja 1485 nimetatud tegude eest kas täielikult või osaliselt, kui ta teatab raamatupidamisandmete toimunud, teoksil olevast või kavatsetavast moonutamisest, varjamisest või hävitamisest õigeaegselt politseile või muule pädevale organile. Õigeaegne on teatamine ajal, millal saadud informatsioon on või oli oluliselt kasulik teo vältimisel või teo toimepanijate kindlakstegemisel.

§ 1487. Loterii korraldamise nõuete rikkumine

  Loterii korraldamisel loterii korraldamise nõuete või korraldusloa väljaandja poolt kehtestatud eritingimuste rikkumise eest või loterii korraldamise eest ilma korraldusloata, kui nimetatud tegevuse eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1488. Rahapesu tõkestamise seaduse nõuete mittetäitmine

 (1) Krediidi- või finantseerimisasutuse või rahapesu tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533) § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja töötaja poolt rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse mittetäitmise eest - karistatakse rahatrahviga koos teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta.

 (2) Krediidi- või finantseerimisasutuse juhi või kontaktisiku poolt rahapesukahtlusest rahapesu andmebüroole tahtliku mitteteatamise eest - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani koos vastaval ametikohal töötamise või vastaval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta.

 (3) Krediidi- või finantseerimisasutuse või rahapesu tõkestamise seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja juhi või kontaktisiku poolt rahapesu andmebüroole teadvalt ebaõigete andmete esitamise eest - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani koos vastaval ametikohal töötamise või vastaval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta.

 (4) Krediidi- või finantseerimisasutuse või rahapesu tõkestamise seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja juhi, kontaktisiku või muu töötaja poolt isiku, kelle tegevuse suhtes on rahapesukahtlus, või kolmanda isiku informeerimise eest rahapesu andmebüroole andmete edastamisest - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani koos vastaval ametikohal töötamise või vastaval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta.

§ 1489. Ebaõigete andmete esitamine kohturegistri pidajale ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale

  Äriregistri pidajale, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale, laevakinnistusraamatu pidajale, Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale ning kommertspandiregistri pidajale ebaõigete andmete tahtliku esitamise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 14810. Ebaõigete andmete esitamine osanikele, aktsionäridele, liikmetele või nõukogule

  Äriühingu juhatuse või nõukogu liiget või likvideerijat, kes on osanikele või aktsionäridele või liikmetele tahtlikult esitanud valeandmeid äriühingu varalise seisundi kohta või äriühingu või sihtasutuse juhatuse liiget, kes on nõukogule tahtlikult esitanud valeandmeid äriühingu või sihtasutuse varalise seisundi kohta - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 14811. Teatamis- või avaldamiskohustuse järgimata jätmine

  Osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liiget, kes ei kutsu kokku osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut, kui bilansist selgub, et vara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või vara on alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära, samuti äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse juhatuse liiget või likvideerijat, kes ei esitanud seaduses sätestatud pankrotiavaldust, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 14812. Ärisaladuse avaldamine

  Osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liiget või likvideerijat, kes on õigustamatult avaldanud talle teatavaks saanud ühingu ärisaladuse, samuti isikut, kes kasutab talle sel viisil teatavaks saanud ärisaladust, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 14813. Audiitori vastutus

  Audiitorit, kes esitab aruandes tahtlikult ebaõigesti talle audiitorkontrolli teostamisel teatavaks saanud asjaolusid, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 14814. Investeerimisfondi fondijuhi vastutus

  Investeerimisfondi fondijuhti, kes on investeerimisfondi vara investeerimisel tahtlikult rikkunud seaduses sätestatud piiranguid, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 14815. Rahapesu

 (1) Rahapesu eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) isikute grupi poolt või
 2) korduvalt - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni seitsme aastani.

 (3) Rahapesu eest:
 1) suures ulatuses või
 2) kuritegeliku ühenduse poolt - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani.

§ 14816. Turguvalitseva seisundi kuritarvitamine

  Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise või ostjate kahjuks tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramise või muu turguvalitseva seisundi otsest või kaudset kuritarvitamist kaubaturul põhjustava tegevuse eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 14817. Konkurentsi kahjustav kokkulepe, tegevus või otsus

  Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt konkurentsi kahjustava kokkuleppe, tegevuse või otsuse keelu rikkumise eest, samuti erandit vajava kokkuleppe, tegevuse või otsuse eest ilma erandi loata või erandi loa tingimuste rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [5.06.2001]

§ 14818. Koondumisega seotud kohustuste täitmata jätmine

  Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt koondumisest tähtaegselt teatamata jätmise, samuti koondumise keelu või koondumise loa tingimuste rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 14819. Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava juriidilise isiku poolt raamatupidamises selge vahe mittehoidmine

  Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava juriidilise isiku raamatupidamises erinevate põhi- ja lisategevusalade vahel selge vahe mittehoidmist põhjustava tegevuse eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 149. Kodusel teel valmistatava kange alkohoolse joogi ajamine, turustamine või hoidmine

  Puskari, meski või muu kodusel teel valmistatava kange alkohoolse joogi ajamise või hoidmise eest turustamise eesmärgil või selle ajamiseks kasutatava aparaadi valmistamise või hoidmise eest turustamise eesmärgil, samuti tähendatud alkohoolsete jookide või aparaatide turustamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1491. Alkoholi ebaseaduslik tootmine

 (1) Alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 15% mahust, ebaseadusliku tootmise eest turustamise eesmärgil tegevusloata käesoleva koodeksi §-s 149 ettenähtud kuriteo tunnuste puudumisel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) isikute grupi poolt või
 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud kuriteo, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1492. Tubakatoodete käitlemise korra rikkumine

  Maksumärgiga märgistamata või teistele kohustuslikele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootega kauplemise, hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures ulatuses - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1493. Erimärgistatud vedelkütusega seotud rikkumised

 (1) Erimärgistatud vedelkütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise või selle tulemusel saadud vedelkütuse hoidmise, ladustamise, võõrandamise või müügiks pakkumise eest, kui teo objektiks oli vedelkütus suures koguses või samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, – karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) isikute grupi poolt või
 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo, – karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 150. [kehtetu]

§ 151. Ostja või tellija petmine

 (1) Kaubandus-, toitlustus-, teenindus- või kommunaalmajanduse ettevõtte töötaja poolt ostja või tellija petmise eest alakaalumise, -mõõtmise või arvutamisega või teenuste tariifide või hindade suurendamisega või muul viisil, kui süüdlase suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või arestiga.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) isikute grupi poolt või
 2) isiku poolt, kellel on karistatus ostja või tellija petmise eest, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§-d 1511--1514 [kehtetud]

§ 1515. Riigireservi ebaseaduslik kasutamine

 (1) Riigireservi omavolilise kasutamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, - karistatakse rahatrahviga või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati suur kahju või muu raske tagajärg - karistatakse rahatrahviga või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

  §-d 152--1522 [kehtetud]

§ 1523. Metallide kokkuostu, ekspordi, reekspordi või nendega kauplemise eeskirjade rikkumine

 (1) Musta või värvilise metalli või vanametalli või metallijäätmete kokkuostu, ekspordi, reekspordi või nendega kauplemise eeskirjade rikkumise eest, kui süüdlase suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahviga või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel on karistatus käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud kuriteo eest, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (3) Musta või värvilise metalli või vanametalli või metallijäätmete kokkuostu, ekspordi, reekspordi või nendega kauplemise eeskirjade rikkumise eest suures ulatuses, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.

  §-d 153--154 [kehtetud]

§ 1541. Maaomandiõiguse rikkumine

  Maatüki omavolilise hõivamise või vahetamise eest, samuti maatüki ostmise ja müümise, pantimise, kinkimise, rentimise või muu tegevuse eest, mis rikub omandiõigust maale, - karistatakse rahatrahviga.

§ 1542. Maakasutuse nõuete või maakatastri pidamise korra rikkumine

 (1) Maa ja mulla kaitse või maakasutuse muude nõuete või maakatastri pidamise korra rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati suur kahju või muu raske tagajärg, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1543. Maapõue kaitse ja kasutamise nõuete rikkumine

 (1) Maapõue kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati suur kahju või muu raske tagajärg, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 155. Ebaseaduslik raie

 (1) Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega põhjustati oluline kahju keskkonnale või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama teo eest:
 1) kui sellega põhjustati suur kahju keskkonnale või
 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. [4.04.2000]

§ 1551. Metsa, puude või põõsaste tahtlik hävitamine või kahjustamine

 (1) Metsa, puude või põõsaste tahtliku hävitamise või kahjustamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju keskkonnale, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati suur kahju keskkonnale, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1552. Metsa, puude või põõsaste hävitamine või kahjustamine ettevaatamatusest

  Metsa, puude või põõsaste hävitamise või kahjustamise eest ettevaatamatusest, kui sellega põhjustati suur kahju keskkonnale, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1553. Metsamaterjali veo või kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute ning kasvava metsa raieks andmise nõuete rikkumine

  Metsamaterjali veo või kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute ning kasvava metsa raieks andmise nõuete rikkumise eest, kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 156. Külvi või istandiku kahjustamine

  Külvi või puuvilja-, marjapõõsa- või muu istandiku tahtliku kahjustamise eest, kui sellega tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu põhjustati suur varaline kahju, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 157. Loodusliku loomastiku kaitse ja kasutamise nõuete rikkumine

 (1) Jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku kaitse nõuete või küttimise, püügi või kasutamise muude nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju keskkonnale või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati suur kahju keskkonnale, samuti ebaseadusliku jahipidamise või kalapüügi eest üldohtlikul viisil, - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 158. Veeobjekti saastamine, risustamine või veehulga lubamatu vähendamine või atmosfääriõhu saastamine

 (1) Veeobjekti saastamise, risustamise või veehulga lubamatu vähendamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, samuti atmosfääriõhu saastamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju või muu raske tagajärg, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1581. Kalavarude hävitamine

 (1) Kalavarude hävitamise eest kalavarude kaitseks kehtestatud eeskirjade rikkumise tagajärjel, kui sellega põhjustati oluline kahju kalamajandusele, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju kalamajandusele, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1582. [kehtetu]

§ 1583. Ebaseaduslik majandus- või uurimistegevus majandusvööndis

  Loodusvarade ebaseadusliku uurimise või kasutamise eest Eesti Vabariigi majandusvööndis, kui sellega põhjustati oluline kahju, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 159. Postimaksumärgi või transpordidokumendi võltsimine või võltsitud postimaksumärgi või transpordidokumendi kasutamine või käibelelaskmine

 (1) Postmargi, kuigi see oli käibelt kõrvaldatud või ei olnud kasutamisel, postiteenistuses kasutatava isikutõendi, vastuskupongi, vinjeti või frankeerimis- või trükimasina postmärgijäljendi võltsimise eest omakasu ajendil või postiteenistuses kasutamise eesmärgil, samuti teadvalt võltsitud postimaksumärgi käibelelaskmise eest süstemaatiliselt või selle kasutamise eest postiteenistuses - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Raudtee-, vee- või muu transpordi sõidupileti või veodokumendi võltsimise eest omakasu ajendil - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1591. Maksumärgi võltsimine või teadvalt võltsitud maksumärgiga kauba hoidmine, edasitoimetamine või müümine

 (1) Maksumärgi, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 159 tähendatud maksumärgi võltsimise või teadvalt võltsitud maksumärgiga kauba hoidmise või edasitoimetamise või müümise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest suures ulatuses või isikute grupi poolt - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

8. peatükk AMETIALASED KURITEOD 

§ 160. Ametiisiku mõiste

 (1) Ametiisik on isik, kellel on ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis, kui temale on riigi või omaniku poolt pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded.

 (2) Käesoleva koodeksi § 1642 rakendamisel on ametiisikuna käsitatud korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357) §-s 4 loetletud isikuid.

§ 161. Ametiseisundi kuritarvitamine

  Ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1611. Võimuliialdus

  Oma ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva ebaseadusliku kasutamise, vägivalla tarvitamise või kannatanut piinava või solvava teo eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kuue aastani.

§ 1612. Emitendi väärtpaberit ja sellise väärtpaberi emitenti puudutava siseteabe kasutamine

  Siseteavet kasutades emitendi väärtpaberitega oma nimel või kolmanda isiku kaudu tehingu tegemise, siseteabe kolmandale isikule õigustamatu edastamise või siseteabe alusel kolmandale isikule tehingu tegemise soovituse andmise eest sellist siseteavet omava isiku poolt - karistatakse rahatrahviga või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1613. Reguleeritud väärtpaberituruga manipuleerimine

  Reguleeritud väärtpaberituruga manipuleerimise eest - karistatakse rahatrahviga või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 162. Ametialane lohakus

  Ametiisiku poolt oma ametialaste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmise eest nendesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tagajärjel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1621. Seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumine

  Seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest, kui:
 1) sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele või kui
 2) süüdlasele oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmisega.

§ 1622. Korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmine

  Korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmise eest, kui
 1) sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele või kui
 2) süüdlasele oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmisega.

§ 1623. Majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise ja kontrolli teostamisega seotud ülesannete täitmata jätmine

  Asutuse juhi või muu korruptsioonivastases seaduses nimetatud majanduslike huvide deklaratsiooni kogumise, hoidmise või kontrolli teostamise eest vastutava isiku poolt majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise või kontrolliga seotud ülesannete täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmisega.

§ 163. [kehtetu]

§ 164. Altkäemaksu võtmine

 (1) Vara, varalise õiguse või muu varalise kasu altkäemaksuna saamise eest isiklikult või vahendaja kaudu altkäemaksu andja huvides mingi teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest, mida ametiisik pidi tegema või võis teha oma ametiseisundit kasutades, - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) korduvalt või
 2) isikute grupi poolt või
 3) suures ulatuses või
 4) väljapressimisega - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

 (3) Altkäemaksu võtja vabastatakse karistusest, kui ta esimesena pärast vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamist, kuid enne altkäemaksu andja huvides teo toimepanemist või toime panemata jätmist vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult.

§ 1641. Altkäemaksu vahendus

 (1) Altkäemaksu vahenduse eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

 (2) Altkäemaksu vahenduse eest:
 1) korduvalt või
 2) isiku poolt, kellel on karistatus altkäemaksu eest või
 3) kasutades ametiseisundit - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.

 (3) Altkäemaksu vahendaja vabastatakse karistusest, kui temalt altkäemaksu vahendust välja pressiti või kui ta pärast altkäemaksu vahendust, kuid enne altkäemaksu andja huvides altkäemaksu saaja poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist esimesena vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult.

§ 1642. Korruptiivne tegu

 (1) Korruptiivne tegu käesoleva seaduse tähenduses on ametiisiku poolt korruptiivse tulu saamise või muul omakasupüüdlikul eesmärgil oma ametiseisundit kasutades põhjendamatute või õigusvastaste otsuste või toimingute tegemine või põhjendatud õiguspäraste otsuste või toimingute tegemata jätmine.

 (2) Korruptiivse teo eest - karistatakse rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või arestiga.

 (3) Korruptiivse teo eest, kui sellega tekitatakse olulist kahju, - karistatakse rahatrahviga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (4) Sama teo eest:
 1) korduvalt või
 2) isikute grupi poolt või
 3) kui sellega tekitatakse suurt kahju või
 4) väljapressimisega - karistatakse vabadusekaotusega kuni kuue aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1643. Avalikustamisele kuuluvas majanduslike huvide deklaratsioonis mittetäielike või valeandmete esitamine

 (1) Avalikustamisele kuuluvas majanduslike huvide deklaratsioonis mittetäielike või valeandmete esitamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani ühes vastaval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmisega.

§ 1644. Avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni esitamata jätmine või selles valeandmete esitamine

  Nõuetekohase avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmise või selles valeandmete esitamise eest, kui
 1) sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele või kui
 2) süüdlasele oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise või avalikus teenistuses olemise õiguse äravõtmisega.

§ 1645. Valeandmete esitamine majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollivale isikule või asutusele või komisjonile

 (1) Mittetäielike või valeandmete esitamise eest või andmete õigeaegselt esitamata jätmise eest majanduslike huvide deklaratsiooni üle seaduslikult kontrolli teostavale isikule või asutusele või korruptsioonivastases seaduses märgitud komisjonile - karistatakse aresti või vabadusekaotusega kuni kuue kuuni.

 (2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele, - karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuust kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1646. Mõjuvõimuga kauplemine

  Ametiisiku poolt tasu võtmise eest, lubades mõjutada teist ametiisikut tasuandjale soodsa otsuse tegemiseks, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 165. Altkäemaksu andmine

 (1) Altkäemaksu andmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

 (2) Altkäemaksu andmise eest:
 1) korduvalt või
 2) isiku poolt, kellel on karistatus altkäemaksu eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.

 (3) Altkäemaksu andja vabastatakse karistusest, kui temalt altkäemaksu välja pressiti või kui ta pärast altkäemaksu andmist, kuid enne altkäemaksu saaja poolt tema huvides teo toimepanemist või selle tegemata jätmist esimesena vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult.

§ 1651. Altkäemaksu andmine välismaisele ametiisikule

 (1) Altkäemaksu andmise eest välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ametiisikule - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

 (2) Sama teo eest:
 1) korduvalt või
 2) isiku poolt, kellel on karistatus altkäemaksu eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo toimepanija vabastatakse karistusest, kui temalt altkäemaksu välja pressiti või kui ta pärast altkäemaksu andmist, kuid enne altkäemaksu saaja poolt tema huvides teo toimepanemist või selle tegemata jätmist, esimesena vabatahtlikult teatas toimunust kirjalikult.

§ 166. Ametialane võltsimine

 (1) Dokumendi ametialase võltsimise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele või huvidele või riigi huvidele, - karistatakse rahatrahviga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

 (2) Maksude õigsuse kontrollimiseks vajaliku arve, muu maksedokumendi, deklaratsiooni, bilansi või muu raamatupidamisdokumendi ametialase võltsimise eest eesmärgiga maksta vähem makse või kui selle tagajärjel maksti vähem makse - karistatakse rahatrahviga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1661. [kehtetu]

§ 1662. Ettevõtluskeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumine

  Seaduses toodud või kohtu kohaldatud ettevõtluskeelu või teataval erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1663. Seadusevastane tasuvõtmine ametiisiku poolt

  Ametiisiku poolt teenuste osutamisel või otsuste langetamisel seaduses või muus õigusaktis määratud tasust suurema tasu võtmise eest või tasuta teenuste eest tasuvõtmise eest, kui
 1) sellega põhjustati oluline varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse seadusega kaitstud õigustele või huvidele või kui
 2) süüdlasele oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 167. Avaldamisele mittekuuluvate andmete avaldamine

  Riigisaladust mittesisaldavate, kuid avaldamisele mittekuuluvate andmete avaldamise eest ametiisiku poolt, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1671. Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu pidamise või selles asuvate andmete kasutamise korra rikkumine

  Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu pidamise või selles asuvate andmete kasutamise korra rikkumise eest, kui sellega kaasnes isiku põhiõiguste rikkumine või olulise kahju tekitamine riigi huvidele, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1672. Väärtpaberite avaliku pakkumise nõuete rikkumine

  Väärtpaberite pakkuja, tema ametniku või töötaja poolt väärtpaberite avalikul pakkumisel avaliku pakkumise prospekti või noteerimisprospekti inspektsioonis eelnevalt registreerimata jätmise eest, väärtpaberite ilma prospektita avaliku pakkumise eest, prospekti avalikkusele kättesaadavaks tegemata jätmise eest pakkumise väljakuulutamisel või prospekti eest tasu võtmise eest, kui süüdlase suhtes oli samasuguse teo eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahviga või arestiga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta.

§ 1673. Avaliku teabe avalikustamise ja väljastamise nõuete rikkumine

  Teadvalt ebaõige avaliku teabe väljastamise või asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamise või väljastamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1674. Investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikkumine

  Väärtpaberite pakkuja, tema ametniku või töötaja poolt väärtpaberite avaliku pakkumise käigus kõigi võimalike investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta.

§ 1675. Ülevõtmispakkumisnõuete rikkumine

 (1) Isiku poolt ülevõtmispakkumise tegemise kohustuse rikkumise eest, kui isikule ei olnud antud nõusolekut loobuda kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest, - karistatakse rahatrahviga või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

 (2) Ülevõtmispakkumise teinud isiku (edaspidi ülevõtja) poolt ülevõtmispakkumise raames samaliigiliste aktsiate omanike ebavõrdse kohtlemise eest, isiku või sihtemitendi poolt sihtisikutele ülevõtmispakkumise kaalumiseks olulise, õige, täpse, täieliku või ühesuguse teabe andmata jätmise eest või eksitava, ebaõige või ebatäpse teabe andmise eest või erinevatele sihtisikutele erisuguse teabe andmise eest või sihtisikutel ülevõtmispakkumise kaalumise takistamise eest - karistatakse rahatrahviga või arestiga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

 (3) Ülevõtja, juriidilisest isikust ülevõtja juhatuse liikme, nõukogu liikme või neid asendava organi liikme, sihtemitendi, selle sihtemitendi juhatuse liikme või nõukogu liikme, eelnimetatutega kooskõlastatult tegutseva isiku või sihtemitendi aktsionäri poolt ülevõtmispakkumisreeglite või sihtemitendi aktsiaid noteeriva börsi reglemendi ülevõtmispakkumist reguleerivate sätete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga või arestiga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta.

9. peatükk KURITEOD ÕIGUSEMÕISTMISE VASTU 

§ 168. Ebaseaduslik kriminaalvastutusele võtmine või süüdistustõendite kunstlik loomine

  Prokuröri või uurija poolt teadvalt süütu isiku kriminaalvastutusele võtmise või süüdistustõendite kunstliku loomise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 169. Seadusele mittevastava kohtuotsuse või -määruse tegemine

  Kohtuniku poolt teadvalt seadusele mittevastava kohtuotsuse või -määruse tegemise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.

§ 170. Ebaseaduslik vahistamine, arest, kinnipidamine või sundtoomine

  Teadvalt ebaseadusliku vahistamise, aresti, kinnipidamise või sundtoomise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 171. Sundimine ütluse andmisele

 (1) Sundimise eest ütluse andmisele ähvardamise või muu ebaseadusliku tegevusega isiku poolt, kes teostab kohtueelset uurimist, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see on seotud vägivallaga või ülekuulatava mõnitamisega, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 172. Vägivald tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi, manuka või kuriteo toimepannud isiku, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute ähvardamine

 (1) Tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka ähvardamise eest õigusemõistmise takistamise eesmärgil või kättemaksuks nende isikute poolt oma kohustuste täitmise eest või kuriteo toimepannud isiku ähvardamise eest kuriteo teiste osaliste varjamise eesmärgil või kättemaksuks nende paljastamise eest, samuti nimetatud isikute lähedaste ähvardamise eest samadel eesmärkidel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) Vägivalla tarvitamise eest nimetatud isikute kallal samadel eesmärkidel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 1721. Vägivald kohtuniku, rahvakohtuniku, kohtutäituri, advokaadi, prokuröri või uurija, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute ähvardamine

 (1) Kohtuniku, rahvakohtunik, kohtutäituri, advokaadi, prokuröri või uurija ähvardamise eest õigusemõistmise takistamise eesmärgil või kättemaksuks nende isikute poolt oma kohustuste täitmise eest, samuti nimetatud isikute lähedaste ähvardamise eest samadel eesmärkidel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni kahe aastani.

 (2) Vägivalla tarvitamise eest nimetatud isikute kallal samadel eesmärkidel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni nelja aastani.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 173. Tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka ilmumise takistamine või nende isikute poolt oma kohustuse täitmisest keeldumine

 (1) Tunnistaja, kannatanu, spetsialisti, tõlgi või manuka poolt kohtus või kohtueelsel uurimisel oma kohustuse täitmisest keeldumise eest, kui neile oli teatavaks tehtud vastutus sellise keeldumise eest, - karistatakse rahatrahviga.

 (2) Tunnistaja, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka ilmumise takistamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 174. Valekaebus

 (1) Teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama tegevuse eest, kui sellega kaasnes süüdistustõendite kunstlik loomine, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 175. Valeütlus, valearvamus või valetõlge

 (1) Kohtus või kohtueelsel uurimisel tunnistaja või kannatanu poolt teadvalt vale ütluse või eksperdi poolt teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest, samuti tõlgi poolt teadvalt valesti tõlkimise eest, kui nendele isikutele oli teatavaks tehtud vastutus selle tegevuse eest, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest ühenduses süüdistustõendite kunstliku loomisega - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 176. Vahistatu põgenemine

 (1) Põgenemise eest vahi alt või karistuse kandmise kohast - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see on seotud vägivallaga isiku kallal, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni viie aastani.

§ 1761. Vabadusekaotuse kandmisest kõrvalehoidumine

  Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest süüdimõistetu poolt, kellel oli lubatud lühiajaliselt välja sõita vabadusekaotuse kohast, - karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1762. Kohtuotsuse mittetäitmine

  Täitmisele pööratud kohtuotsuse tahtliku mittetäitmise eest, kui puuduvad käesoleva koodeksi §-des 121, 122, 1662 ja 1761 ettenähtud kuritegude tunnused, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 1763. [kehtetu]

§ 1764. Kinnipidamisasutuses viibiva isiku piinamine või tema suhtes ebaseaduslike mõjutamisvahendite kohaldamine

  Vabadusekaotuse või aresti kandmisel või eelvangistuses viibiva isiku piinamise või temale füüsilisi kannatusi põhjustava või tema suhtes muu ebaseadusliku mõjutamisvahendi kohaldamise eest kinnipidamisasutuse administratsiooni hulka kuuluva või järelevalvet või julgestamist teostava isiku poolt - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1765. Kinnipeetavate või väljasaadetavate grupi poolt kinnipidamisasutuse või väljasaatmislaagri ametniku või abiteenistuja teenistuskohustuste täitmise takistamine

  Kinnipeetavate või väljasaadetavate grupi poolt kinnipidamisasutuse või väljasaatmislaagri ametniku või abiteenistuja teenistuskohustuste täitmise takistamise eest, kui takistamise eesmärgiks oli teenistusalase tegevuse lõpetamine või selle piiramine ja takistamine tõi kaasa kinnipidamisrežiimi, kinnipidamisasutuse või väljasaatmislaagri sisekorra eeskirjade või muude õigusaktide nõuete rikkumise, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani.

  §-d 177--1771 [kehtetud]

§ 1772. Aine või eseme ebaseaduslik toimetamine kinnipidamisasutuse või väljasaatmislaagri või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldava asutuse territooriumile või selle ebaseaduslik üleandmine

 (1) Kinnipidamisasutuse või väljasaatmislaagri või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldava asutuse territooriumile alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või raha või relva või muu samalaadse aine, eseme või vahendi ebaseadusliku mis tahes viisil toimetamise eest, kui isiku suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.

 (11) Kinnipidamisasutuse või väljasaatmislaagri või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldava asutuse territooriumile narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku mis tahes viisil toimetamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.

 (2) Kinnipidamisasutuses või väljasaatmislaagris või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldavas asutuses kinnipeetavale või väljasaadetavale alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või raha või relva või muu samalaadse aine, eseme või vahendi ebaseadusliku mis tahes viisil üleandmise eest, kui isiku suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani.

 (21) Kinnipidamisasutuses või väljasaatmislaagris või meditsiinilise või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldavas asutuses kinnipeetavale või väljasaadetavale narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku mis tahes viisil üleandmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 1773. Vahistatu või kinnipeetava või väljasaadetava poolt alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või narkootilise või psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, hoidmine, edasiandmine või arsti ettekirjutuseta tarvitamine

  Vahistatu või kinnipeetava või väljasaadetava poolt alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või narkootilise või psühhotroopse aine valmistamise, omandamise, hoidmise, edasiandmise või arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuust kuni nelja aastani.

§ 178. [kehtetu]

§ 179. Üleskirjutatud vara raiskamine, võõrandamine või varjamine

  Üleskirjutatud vara raiskamise, võõrandamise või varjamise eest isiku poolt, kelle vastutavale hoiule see vara oli antud, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 180. Kuriteo varjamine

  Esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 181. Kuriteost mitteteatamine

  Kindlasti teadaolevast ettevalmistatavast või toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise eest, olenemata sellest, kas mitteteatamine oli eelnevalt lubatud või mitte, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

10. peatükk VALITSEMISKORRAVASTASED KURITEOD 

§ 182. Vastuhakkamine võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale muule isikule või nende sundimine ebaseaduslikule teole

  Vastuhakkamise eest võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale muule isikule, kes on oma ametialase või ühiskondliku kohustuse täitmisel, kui see vastuhakkamine oli seotud vägivallaga isiku kallal, samuti nende isikute sundimise eest ilmselt ebaseaduslikule teole samadel asjaoludel, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 1821. [kehtetu]

§ 1822. Politsei vormiriietuse või politsei ametitunnistuse ebaseaduslik kaasaskandmine või kasutamine

 (1) Politsei vormiriietuse, vormimütsi või politseiembleemiga riietuseseme või politsei ametitunnistuse kaasaskandmise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, - karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Politsei vormiriietuse, vormimütsi või politseiembleemiga riietuseseme või politsei ametitunnistuse kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 183. Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamine

  Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamise eest seoses nende poolt oma ametialase või ühiskondliku kohustuse täitmisega - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1831. [kehtetu]

§ 184. Ähvardus või vägivald ametiisiku või isiku suhtes, kes täidab ühiskondlikku kohustust

 (1) Ametiisiku või ühiskondlikku kohustust täitva isiku ähvardamise eest tapmise, üliraske kehavigastuse tekitamise või vara hävitamisega süütamise teel, kui ähvarduse eesmärgiks oli ametialase või ühiskondliku tegevuse lõpetamine või selle iseloomu muutmine ähvardaja huvides, samuti isiku sellise ähvardamise eest seoses tema osavõtuga kuriteo või õigusvastase teo tõkestamisest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Kerge kehavigastuse tekitamise, peksmise või muu vägivallateo eest, mis pandi toime ametiisiku suhtes seoses tema ametialase tegevusega või isiku suhtes seoses tema poolt ühiskondliku kohustuse täitmisega või isiku suhtes seoses tema osavõtuga kuriteo või muu õigusvastase teo tõkestamisest, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1841. [kehtetu]

§ 1842. Vägivald politseiametniku või politseiametnikuga võrdsustatud isiku suhtes

 (1) Vägivalla, s.o löömise, peksmise või kehavigastuse tekitamise eest politseiametniku või politseiametnikuga võrdsustatud isiku suhtes seoses nende teenistus- või ametialase tegevusega, kui teo toimepanija võis teada või pidi teadma, et tegemist on politseiametniku või politseiametnikuga võrdsustatud isikuga ja kui puuduvad käesoleva koodeksi §-de 101, 107 ja 108 järgi karistatava teo tunnused - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

 (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati raske või üliraske kehavigastus või kannatanu surm - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani või eluaegse vabadusekaotusega.

 (3) Politseiametnikuga võrdsustatud isikuteks käesoleva paragrahvi mõistes on piirivalveametnikud, vanglaametnikud, kohtutäiturid, abipolitseinikud, kohtunikud, prokurörid ja kriminaalhooldusega tegelevad isikud.

§ 1843. Kontrolli takistamine kemikaale käitlevas ettevõttes

 (1) Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni kemikaalide nimekirjas loetletud keemilisi ühendeid ning teisi samas konventsioonis defineeritud diskreetseid orgaanilisi kemikaale tootvaid, töötlevaid, tarbivaid, eksportivaid ning importivaid ettevõtteid kontrollivale ametiisikule kontrollitavale objektile juurdepääsu keelamise või tema muu kontrollialase tegevuse takistamise eest - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see on seotud vägivallaga - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 185. Dokumendi, pitsati või stambi riisumine, hävitamine, rikkumine või peitmine

 (1) Ettevõttes, asutuses või organisatsioonis oleva dokumendi, pitsati või stambi riisumise, hävitamise, rikkumise või peitmise eest ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tegevuse häirimise eesmärgil - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Isikut ja kodakondsust tõendava või muu ametliku isikliku dokumendi riisumise eest, samuti võõra ametliku isikliku dokumendi kasutamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 186. Isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimine

  Isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimise eest kasutamise eesmärgil, samuti teadvalt võltsitud isikut või kodakondsust tõendava või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 187. Valeandmete esitamine või teabe varjamine

 (1) Valeandmete esitamise või teabe varjamise eest Eesti kodakondsuse, Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi, elamisloa või välismaalase passi taotlemisel, samuti perekonnaseisuakti registreerimisel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) Valeandmete esitamise või teabe varjamise eest muu ametliku dokumendi taotlemisel - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1871. Strateegilise kauba kohta valeandmete esitamine või teabe varjamine

  Valeandmete esitamise või teabe varjamise eest strateegilise kauba sisse- või väljaveolitsentsi, transiidiloa, rahvusvahelise impordisertifikaadi, lõppkasutaja sertifikaadi või kauba kättesaamise tõendi taotlemisel - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1872. Keemiarelvade keelustamise konventsioonis sätestatud riiklike deklaratsioonide koostamiseks vajaliku teabe varjamine või valeandmete esitamine

  Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioonis sätestatud riiklike deklaratsioonide koostamiseks vajaliku teabe varjamise või valeandmete esitamise eest - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 188. Omavoli

  Oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui see oli seotud vägivalla või vägivallaga ähvardamisega, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega või kui sellega põhjustati muu oluline kahju, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

  §-d 1881-1895 [kehtetud]

§ 190. Laeval Eesti riigilipu ebaseaduslik heiskamine

  Laeval Eesti riigilipu ebaseadusliku heiskamise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kuue kuuni.

§ 1901. Laeval Eesti riigilipu kandmise kohustuse rikkumine

  Eesti riigilipu laeval kandmise kohustuse rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kuue kuuni.

§ 191. Laeva kapteni poolt laeva nime mitteteatamine

  Laeva kapteni poolt laeva nime, kodu-, lähte- ja sihtsadama mitteteatamise eest merel tema laevaga kokkupõrganud laevale - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 192. Laevade kokkupõrkel teise laeva päästmiseks abinõude tarvitusele võtmata jätmine

  Laevade kokkupõrkel teise laeva päästmiseks vajalike abinõude tarvitusele võtmata jätmise eest laeva kapteni poolt juhul, kui nende abinõude tarvituselevõtmine oli võimalik tõsise ohuta oma reisijaile, meeskonnale või laevale, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 193. Mere-telegraafikaabli rikkumine

  Mere-telegraafikaabli rikkumise eest, kui see põhjustas telegraafiühenduse katkemise, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 194. Punase Risti või Punase Poolkuu nimetuse või märgi ebaseaduslik kasutamine

  Punase Risti või Punase Poolkuu nimetuse või märgi ebaseadusliku kasutamise eest sõjaajal - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1941. [kehtetu]

§ 1942. Riigilipu või riigivapi teotamine

  Eesti Vabariigi või välisriigi riigilipu või riigivapi maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1943. Avalikku korda rikkuva grupilise tegevuse organiseerimine või sellisest tegevusest aktiivne osavõtt

  Grupilise tegevuse organiseerimise, samuti aktiivse osavõtu eest grupilisest tegevusest, mis rikkus jämedalt avalikku korda või oli seotud ilmse mitteallumisega võimuesindaja seaduslikule korraldusele või mis põhjustas häireid transpordis või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töös, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 1944. [kehtetu]

§ 1945. Ebaseaduslik tegevus Eesti riiklike teenetemärkide suhtes

 (1) Eesti riikliku teenetemärgi kandmise või muu kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud halduskaristust, samuti Eesti riikliku kehtiva teenetemärgi ostmise, müümise, vahetamise või muu tasulise üleandmise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Eesti riikliku teenetemärgi võltsimise või tahtliku hävitamise või rüvetamise või muul viisil teotamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

11. peatükk KURITEOD AVALIKU KORRA JA ÜHISKONDLIKU JULGEOLEKU VASTU 

§ 195. Huligaansus

 (1) Huligaansuse eest, s.o tahtliku tegevuse eest, mis jämedalt rikub avalikku korda ja väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Kuritahtliku huligaansuse, s.o sama tegevuse eest, mis oma sisult on eriti küüniline või eriti jõhker või on seotud vastuhakkamisega võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale üldsuse esindajale või teisele isikule, kes tõkestab huligaanset tegevust, samuti huligaansuse eest, mille pani toime isik, kellel on karistatus huligaansuse eest, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest, kui selle toimepanemisel kasutati või püüti kasutada tulirelva, külmrelva või kehavigastuse tekitamiseks külmrelvana kasutatavat või selleks spetsiaalselt kohandatud eset, - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni seitsme aastani.

§ 1951. Loomade julm kohtlemine

  Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest, kui süüdlase suhtes on samasuguse teo eest kohaldatud halduskaristust, või samasuguse teo eest avalikus kohas - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1952. Omavoliline tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile

  Omavolilise tungimise eest võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile ähvardusega kasutada vägivalda isiku kallal või tõkke või lukustuse rikkumise või selle kõrvaldamisega, kui see oli toime pandud isikute grupi või relvastatud või maskis isiku poolt, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 196. [kehtetu]

§ 1961. Kuritegelikku ühendusse kuulumine või selle organiseerimine või sellesse liikmete värbamine või sellise ühenduse või selle osa juhtimine

 (1) Kuritegelikku ühendusse - kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse -, mille eesmärk või tegevus oli suunatud esimese või teise astme kuritegude toimepanemisele, kuulumise eest, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud ühenduse organiseerimise või sellesse liikmete värbamise, samuti sellise ühenduse või selle osa juhtimise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.

 (3) Kuritegeliku ühenduse liige, kes ei ole osa võtnud ühestki selle ühenduse poolt toimepandud kuriteo ettevalmistamisest, katsest või täideviimisest, vabastatakse karistusest, kui ta vabatahtlikult teatab enda kuulumisest sellesse ühendusse.

§ 197. Mootorsõiduki ärandamine

 (1) Mootorsõiduki ärandamise eest selle ajutise kasutamise eesmärgil - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) vähemalt teistkordselt või
 2) isikute grupi poolt või
 21) kui see oli seotud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, või
 3) kui see oli seotud vägivallaga, mis ei olnud ohtlik elule ega tervisele, või ähvardusega vahetult kasutada sellist vägivalda - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kuue aastani.

 (3) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime, kasutades elule või tervisele ohtlikku vägivalda või ähvardusega vahetult kasutada sellist vägivalda - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 1971. Õhusõiduki ebaseaduslik hõivamine

 (1) Maal või lennus oleva õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kuue aastani.

 (2) Maal või lennus oleva õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise eest või sellise sõiduki hõivamise eest ärandamise eesmärgil, mis pandi toime vägivalda või ähvardust kasutades või tõi kaasa õhusõiduki avarii või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes ettenähtud tegude eest, kui need tõid kaasa inimese hukkumise või põhjustasid üliraske kehavigastuse, - karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani.

§ 198. Kultuurimälestise või looduskaitseobjekti hävitamine või rikkumine

  Riikliku kaitse alla võetud kultuurimälestise või looduskaitseobjekti hävitamise või rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1981. Inimsusevastaste või sõjakuritegude toimepanemist kajastavate dokumentide hävitamine, rikkumine või peitmine

 (1) Toimepandud inimsusevastaseid või sõjakuritegusid kajastavate dokumentide tahtliku hävitamise, rikkumise või peitmise eest - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Samasuguse tegevuse eest ametiisiku poolt - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 199. Hauarüüstamine või maetute mälestuse muu teotamine

  Kalmistule, hauale või muule viimseks puhkepaigaks tunnistatud kohale püstitatud mälestusmärgi või muu kaunistuse rüüstamise või viimse puhkepaiga puutumatuse muu rikkumise, sealhulgas sukeldumise, vrakist või merepõhjast laevahuku ohvrite või vara ülestoomise eesmärgil toimuva muu tegevuse eest, samuti kalmistul, haual või hauas või muus viimses puhkepaigas oleva eseme salajase varguse või maetute mälestuse muu teotamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1991. Laiba teotamine

  Laiba teotamise eest selle moonutamisega või kehaosade eraldamisega või tükeldamisega või põletamisega või muu teotava tegevusega - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 200. Alaealist erootilises või pornograafilises situatsioonis kujutava teose omandamine, hoidmine ja levitamine

 (1) Alaealist erootilises või pornograafilises situatsioonis kujutava teose omandamise, hoidmise, veo, edasiandmise, levitamise, demonstreerimise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) [kehtetu]

 (3) Alaealist erootilises või pornograafilises situatsioonis kujutava teose levitamise või demonstreerimise eest või muul viisil alaealisele kättesaadavaks tegemise eest - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani.

§ 2001. [kehtetu]

§ 2002. Hasartmängu ebaseaduslik korraldamine

 (1) Keelatud hasartmängu korraldamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel on karistatus keelatud hasartmängu korraldamise eest, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 2003. Alaealist erootilises või pornograafilises situatsioonis kujutava teose valmistamine

 (1) Alaealist erootilises või pornograafilises situatsioonis kujutava teose või selle koopia valmistamise eest alaealist erootilise või pornograafilise tegevuse objektina kasutamata - karistatakse aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Alaealise kasutamise eest erootilist või pornograafilist situatsiooni kujutava teose valmistamisel erootilise või pornograafilise tegevuse objektina - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani.

§ 2004. Pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose levitamine ja demonstreerimine ning pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageeriva televisiooni- või raadiosaate edastamine

 (1) Pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose demonstreerimise eest väljaspool spetsialiseeritud tegevuskohta - karistatakse rahatrahviga.

 (2) Pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose või selle koopiate müümise, rentimise, laenutamise või muul viisil alaealisele üleandmise eest või alaealisele demonstreerimise eest, samuti pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva televisiooni- või raadiosaate või sellise teose reklaami edastamise eest Eestis televisiooni või raadiosaate edastamise õigust omava isiku poolt - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes tähendatud teo eest, kui see pandi toime vähemalt teistkordselt - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 201. Isikule kuuluvates ruumides seadusega keelatud tegevuse võimaldamine

  Isikule kuuluvates eluruumides või mitteeluruumides narkootilise või psühhotroopse aine või muu uimastava toimega aine ebaseadusliku tarvitamise või ebaseaduslike hasartmängude või prostitutsiooni või seadusega keelatud muu tegevuse võimaldamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2011. Avaliku korra rikkumine või rünne isikule või tema õigustele usutalituse täitmise näol

 (1) Grupi organiseerimise või juhtimise eest, kui grupi tegevus religioosse õpetuse kuulutamise või usutalituse näol on seotud avaliku korra rikkumisega või kahju tekitamisega isiku tervisele või muu ründega isiku elule või õigustele, samuti isiku kallutamisega keeldumisele kodanikukohustuste täitmisest, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud grupi tegevusest aktiivse osavõtu eest, samuti selle grupi religioosses õpetuses ja usutalituses ettenähtud tegude toimepanemise propageerimise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

  §-d 2012-- 2014 [kehtetud]

§ 202. Alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile

  Alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele või prostitutsioonile, samuti alaealise kasutamise eest prostitutsiooniks - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani.

§ 2021. Alaealise kaasatõmbamine joomisele

  Alaealise süstemaatilise kallutamise eest alkoholijoogi pruukimisele vanema või muu täisealise isiku poolt, kellest alaealine oli teenistuslikus või muus sõltuvuses,- karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 2022. Alaealise kallutamine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele

  Alaealise kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani.

§ 2023. Kallutamine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele

 (1) Kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Sama teo eest, kui see pandi toime:
 1) kahe või enama isiku suhtes või
 2) isiku poolt, keda varem on karistatud kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele, samuti isiku poolt, kes varem on toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2102-2105 ettenähtud kuriteo, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2024. Alaealise kaasatõmbamine ravimi või muu uimastava toimega aine mittemeditsiinilisele tarvitamisele

  Alaealise kaasatõmbamise eest mittenarkootilise ravimi või muu uimastava toimega aine mittemeditsiinilisele tarvitamisele - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2025. Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik omandamine või hoidmine või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta

 (1) Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või hoidmise eest ilma edasiandmise eesmärgita või arsti ettekirjutuseta narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest isiku poolt, kellel on kehtiv halduskaristus samasuguse tegevuse eest, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) [kehtetu]

 (3) Narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses omandamise või hoidmise eest ilma edasiandmise eesmärgita - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud tegevuse eest, kui see pandi toime:
 1) vähemalt teistkordselt või
 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2025, 2101, 2102, 2103 või 2104 ettenähtud teo, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni seitsme aastani.

§ 2026. Isiku kallutamine prostitutsioonile või prostitutsiooni vahendamine

 (1) Isiku kallutamise eest prostitutsioonile või prostitutsiooni vahendamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) 18- kuni 21-aastase isiku kallutamise eest prostitutsioonile või tema prostitutsiooni vahendamise eest - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni kolme aastani.

 (3) Isiku kallutamise eest prostitutsioonile või prostitutsiooni vahendamise eest, kui see pandi toime:
 1) vägivalda või muud sundi kasutades või
 2) alaealise suhtes või
 3) kahe või enama isiku suhtes või
 4) isiku poolt, keda varem on karistatud sama teo eest, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni seitsme aastani.

§ 203. Teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamine või turustamine

 (1) Teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise, edasitoimetamise, hoidmise või turustamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest süstemaatiliselt - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (3) Sama tegevuse eest suures ulatuses - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 204. Mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumine isiku poolt, kelle juhtimisel on mootorsõiduk

 (1) Mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise eest isiku poolt, kelle juhtimisel on mootorsõiduk, kui selle rikkumisega põhjustati kannatanu surm või tekitati talle üliraske või raske kehavigastus, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud teo eest, kui sellega põhjustati kahe või enama isiku surm, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne aastani ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks.

 (3) Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, kes on tarvitanud alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet, ja kui isikul on kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani.

  §-d 2041--2042 [kehtetud]

§ 205. Liiklusvahendi ohutu liiklemise või käituseeskirjade muu rikkumine

 (1) Raudtee-, õhu-, veeliiklusvahendi, mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise eest juhtudel, mis ei ole ette nähtud käesoleva koodeksi §-des 83, 84, 204 või 2051, kui selle rikkumisega tekitati kannatanule raske kehavigastus, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati eriti raske tagajärg, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2051. Rongi omavoliline ilma vajaduseta peatamine

 (1) Rongi omavolilise ilma vajaduseta peatamise eest hädapiduriga, õhkpidurmagistraali lahutamise teel või mõnel muul viisil, kui see põhjustas normaalse rongiliikluse rikkumise, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas õnnetusjuhtumi inimesega, katastroofi, veereva koosseisu vigastamise või mõne muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani.

§ 206. Eeskirjade rikkumine ehitustööl

 (1) Ehitustööl ohutustehnika- või ehituseeskirjade või ehitusmehhanismide käituseeskirjade rikkumise eest, kui sellega tekitati kahju inimese tervisele, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama rikkumise eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 2061. Tuleohutuse eeskirjade kuritahtlik rikkumine

 (1) Tuleohutuse eeskirjade kuritahtliku rikkumise eest, mis põhjustas tulekahju tekkimise ohu, kui süüdlase suhtes oli samade eeskirjade rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas tulekahju tekkimise, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas raske tagajärje, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2062. Sideliinide kaitse eeskirjade rikkumine

  Sideliinide kaitse eeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas kaabel- või raadioreleeliinide vigastamise ja side katkemise, välja arvatud käesoleva koodeksi §-des 84 ja 193 tähendatud juhud, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 2063. Mäetööde ohutuseeskirjade rikkumine

 (1) Mäetööde ohutuseeskirjade rikkumise eest, kui sellega põhjustati kahju inimese tervisele, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama rikkumise eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 2064. Ohutuseeskirjade rikkumine plahvatusohtlikus ettevõttes või plahvatusohtlikus tsehhis

 (1) Plahvatusohtlikus ettevõttes või plahvatusohtlikus tsehhis tootmise ohutust tagava tootmis-tehnilise distsipliini või ohutuseeskirjade rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama rikkumise eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 207. Tulirelva või laskemoona ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, kandmine, kasutamine, edasitoimetamine, vedamine, müümine või edasiandmine

 (1) Tulirelva või laskemoona ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, kasutamise, vedamise, müümise või edasiandmise, samuti laskemoona ebaseadusliku kandmise või edasitoimetamise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.

 (2) Tulirelva ebaseadusliku kandmise või edasitoimetamise eest - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes märgitud tegevuse eest, kui see pandi toime:
 1) teistkordselt või
 2) isikute grupi poolt või
 3) siis, kui nimetatud tegevuse objektiks olid tulirelvad või laskemoon suures koguses, - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni seitsme aastani.

 (31) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõikes märgitud tegude eest, kui nende objektiks olid lahingurelvaks või teenistusrelvaks tunnistatud tulirelvad või nende laskemoon - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani.

 (4) Isik, kes on vabatahtlikult ära andnud ilma vastava loata hoitud tulirelva või laskemoona, vabastatakse kriminaalkaristusest.

§ 2071. Tulirelva, laskemoona, lõhkematerjali vargus või röövimine

 (1) Tulirelva, laskemoona või lõhkematerjali salajase varguse eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

 (2) Sama tegevuse eest:
 1) korduvalt või
 2) isikute grupi poolt või
 3) isiku poolt, kellele tulirelv, laskemoon või lõhkematerjal oli välja antud teenistusalaseks kasutamiseks või kelle valve alla see oli usaldatud, - karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega ühest kuni seitsme aastani.

 (3) Tulirelva, laskemoona või lõhkematerjali avaliku varguse või röövimise eest - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kaheteistkümne aastani.

 (4) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõikes märgitud tegude eest, kui nende objektiks olid lahingurelvaks või teenistusrelvaks tunnistatud tulirelvad või nende laskemoon või tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjal - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani.

§ 2072. Tulirelva helisummuti või öösihiku ebaseaduslik kandmine, hoidmine, omandamine, valmistamine, müümine või edasiandmine

 (1) Tulirelva helisummuti või öösihiku ebaseadusliku kandmise, hoidmise, omandamise, valmistamise, müümise või edasiandmise eest - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Isik, kes on vabatahtlikult ära andnud tema juures ebaseaduslikult hoitud tulirelva helisummuti või öösihiku, vabastatakse kriminaalkaristusest.

§ 2073. Lõhkematerjali ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine, müümine või edasiandmine

 (1) Lõhkematerjali ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, vedamise, müümise või üleandmise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tegevuse eest, kui nimetatud tegevuse objektiks oli tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjal, - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani.

§ 2074. Lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vajaliku osa ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, edasitoimetamine, müümine või üleandmine

  Lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vajaliku osa ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, müümise või üleandmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 208. Tulirelva lohakas hoidmine

 (1) Tulirelva lohaka hoidmise eest, kui selle tõttu sai võimalikuks selle kasutamine teise isiku poolt, kui sellega kaasnes kehavigastuse tekitamine või raske tagajärg või kuriteo toimepanemine - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) Sama teo eest isiku poolt, kellele tulirelv oli antud töö- või teenistuskohustuste täitmiseks, kui sellega kaasnes kehavigastuse tekitamine või raske tagajärg või kuriteo toimepanemine - karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

  §-d 2081--2082 [kehtetud]

§ 2083. Radioaktiivse materjali ebaseaduslik omandamine, hoidmine, kasutamine, edasiandmine või lõhkumine

 (1) Radioaktiivse materjali (seadmes või tootes mis tahes füüsikalises seisundis olevate või muul kujul esinevate ioniseeriva kiirguse allikate, radioaktiivsete ainete ja tuumamaterjalide) ebaseadusliku omandamise, hoidmise, kasutamise, edasiandmise või lõhkumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

§ 2084. Radioaktiivse materjali omandamine kuritegelikul teel

  Radioaktiivse materjali omandamise eest kuritegelikul teel - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 2085. Ähvardamine omandada kuritegelikul teel radioaktiivset materjali või kasutada seda materjali kuritegelikul eesmärgil

 (1) Ähvarduse eest omandada kuritegelikul teel radioaktiivset materjali, sundimaks riiki, rahvusvahelist organisatsiooni, füüsilist või juriidilist isikut midagi toime panema või toimepanemisest hoiduma, kui on alust karta selle ähvarduse teostamist, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Ähvarduse eest kasutada radioaktiivseid materjale inimeste hukkumise või muu raske tagajärje põhjustamiseks, kui oli alust karta selle ähvarduse teostamist, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2086. Radioaktiivse materjali hoidmise, kasutamise, arvestamise, veo või nendega ümberkäimise muude eeskirjade rikkumine

 (1) Radioaktiivse materjali hoidmise, kasutamise, arvestamise, veo või nendega ümberkäimise muude eeskirjade rikkumise eest, kui see tegevus oleks võinud kaasa tuua inimeste hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

§ 209. Ohtlike kemikaalide käitlemise nõuete rikkumine

 (1) Lõhkematerjali või muu ohtliku kemikaali käitlemise nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oht inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui see tõi kaasa raske tagajärje, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2091. Reisija poolt lõhkematerjali või kergesti süttiva või sööbiva aine vedu õhusõidukis

 (1) Reisija poolt lõhkematerjali või kergesti süttiva või sööbiva aine veo eest õhusõidukis - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 2092. Narkootilise või psühhotroopse aine valmistamise, tootmise, omandamise, hoidmise, arvestamise, väljastamise, veo või edasisaatmise eeskirjade rikkumine

  Narkootilise või psühhotroopse aine valmistamise, tootmise, omandamise, hoidmise, arvestamise, väljastamise, veo või edasisaatmise kohta kehtestatud eeskirjade rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. [11.06.1997B]

§ 2093. Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise või turustamise nõuete rikkumine

 (1) Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise või geneetiliselt muundatud organismi sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise nõuete rikkumise eest, kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati oht inimese elule, tervisele või keskkonnale - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 210. Mittenarkootilise ravimi või mürkaine ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine, vedu, edasisaatmine või edasiandmine

  Mittenarkootilise ravimi või mürkaine, mis ei ole psühhotroopne aine, ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, veo või edasisaatmise eest edasiandmise eesmärgil, samuti mittenarkootilise ravimi või mürkaine ebaseadusliku edasiandmise eest - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 2101. Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik valmistamine, ümbertöötamine, vedu või edasisaatmine edasiandmise eesmärgita

 (1) Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, ümbertöötamise, veo või edasisaatmise eest edasiandmise eesmärgita - karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime:
 1) teistkordselt või
 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2025 2102, 2103 või 2104 ettenähtud kuriteo, või
 3) siis, kui nimetatud tegevuse objektiks oli narkootiline või psühhotroopne aine suures koguses, - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni seitsme aastani.

 (3) [kehtetu]

§ 2102. Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik valmistamine, ümbertöötamine, omandamine, hoidmine, vedu, edasisaatmine edasiandmise eesmärgil

 (1) Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, ümbertöötamise, omandamise, hoidmise, veo või edasisaatmise eest edasiandmise eesmärgil, samuti narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku edasiandmise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni seitsme aastani.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime:
 1) teistkordselt või
 2) isikute grupi poolt või
 3) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2025, 2101, 2103 või 2104 ettenähtud kuriteo, või
 4) siis, kui nimetatud tegevuse objektiks oli narkootiline või psühhotroopne aine suures koguses, - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheksaaastani.

 (3) [kehtetu]

§ 2103. Narkootilise või psühhotroopse aine vargus või röövimine

 (1) Narkootilise või psühhotroopse aine varguse eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kuue aastani.

 (2) Sama teo eest, kui see pandi toime:
 1) korduvalt või
 2) isikute grupi poolt või
 3) kasutades vägivalda, mis ei olnud ohtlik elule ega tervisele, või
 4) isiku poolt, kellele tähendatud aine oli usaldatud seoses tema ametiseisundiga või valve alla, või
 5) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2102 või 2104 ettenähtud kuriteo, või
 6) suures koguses - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheksa aastani.

 (3) Narkootilise või psühhotroopse aine röövimise eest - karistatakse vabadusekaotusega seitsmest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 2104. Unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseaduslik külvamine või kasvatamine

 (1) Unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku külvamise või kasvatamise eest - karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuust kuni kolme aastani.

 (2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2102 või 2103 ettenähtud kuriteo, - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani.

§ 2105. [kehtetu]

§ 211. Epideemia- või epizootiavastast võitlust sätestavate eeskirjade rikkumine

 (1) Epideemiliste ja muude nakkushaiguste ning loomataudide vastast võitlust sätestavate eeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas ohtliku nakkushaiguse või loomataudi leviku ohu, kui süüdlase suhtes oli samade eeskirjade rikkumise eest kohaldatud halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Epideemiliste või epizootiliste haiguste vastast võitlust sätestavate eeskirjade rikkumise eest, kui selle tagajärjeks oli nimetatud haiguste või loomataudide levik, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

  §-d 2111--2112 [kehtetud]

§ 2113. Vastutavate ametiisikute poolt inimeste tervisele või mere elusressurssidele kahjulike ainete või muude jäätmete ja materjalide vettejuhtimisest mitteteatamine

  Laevade ja muude ujuvvahendite, õhusõidukite, platvormide ja teiste merre paigutatud tehisrajatiste vastutavate ametiisikute poolt lähima Eesti Vabariigi sadama administratsioonile, aga matmise eesmärgil vettejuhtimisel ka vettejuhtimiseks loa andvale organisatsioonile andmete mitteteatamise eest nende poolt Eesti Vabariigi sisemerel, territoriaalvetes või majandusvööndis äärmise hädavajaduse tõttu kavatsetava või toime pandud inimeste tervisele või mere elusressurssidele kahjulike ainete või selliseid aineid üle kehtestatud normi sisaldava segu või muude jäätmete ja materjalide, mis võivad tekitada kahju puhketsoonidele või takistada mere kasutamise muid seaduslikke viise, vettejuhtimise või vältimatu kaotuse kohta, samuti Eesti Vabariigi laevade ja muude ujuvvahendite, õhusõidukite, platvormide ja teiste merre paigutatud tehisrajatiste vastutavate ametiisikute poolt lähima Eesti Vabariigi sadama administratsioonile, aga matmise eesmärgil vettejuhtimisel ka vettejuhtimiseks loa andvale organisatsioonile andmete mitteteatamise eest nimetatud ainete, segude, jäätmete või materjalide äärmise hädavajaduse tõttu kavatsetava või toimepandud vettejuhtimise kohta avamerel - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 2114. Jäätmete käitlemise korra rikkumine

  Jäätmete käitlemise korra rikkumise eest, kui samasuguse rikkumise eest oli kohaldatud süüdlase suhtes halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

12. peatükk  

§ 212-244. [kehtetud]

13. peatükk KAITSETEENISTUSALASED KURITEOD 

§ 245. Vastutus kaitseteenistusalaste kuritegude toimepanemise eest

 (1) Kaitseteenistusalaste kuritegude toimepanemise eest kannavad vastutust isikud, kes on tegevteenistuses kaitseväes, piirivalves, sisekaitse- ja Päästeameti üksustes või muudes organisatsioonides, millele on laiendatud kaitseväes kehtivad määrustikud, samuti õppekogunemisel viibivad reservväelased.

 (2) Isik loetakse tegevteenistuses olevaks käskkirjaga määratud päevast, mil ta arvati väeosa või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutuse või organisatsiooni koosseisu.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud isikud kannavad käesoleva koodeksi eriosa teistes peatükkides ettenähtud kuritegude toimepanemise eest vastutust üldistel alustel.

§ 246. Keeldumine käsu täitmisest

 (1) Keeldumise eest ülema teenistusalase käsu täitmisest isiku poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus sellise üleastumise eest, - karistatakse arestiga.

 (2) Ülema teenistusalase käsu täitmisest avaliku keeldumise eest isiku või isikute grupi poolt - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (3) Keeldumise eest ülema teenistusalase käsu täitmisest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

§ 247. Käsu täitmata jätmine

 (1) Ülema teenistusalase käsu tahtliku täitmata jätmise eest isiku poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus sellise üleastumise eest, - karistatakse arestiga.

 (2) Ülema teenistusalase käsu tahtliku täitmata jätmise eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 248. Ülemale vastuhakkamine või tema sundimine teenistuskohustuste rikkumisele

 (1) Vastuhakkamise eest ülemale või muule isikule, kes on temale pandud kaitseteenistusalaste kohustuste täitmisel, kui see vastuhakkamine oli seotud vägivallaga isiku kallal või vägivallaga ähvardamisega, samuti nende isikute sundimise eest teenistuskohustuste rikkumisele - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kuue aastani.

 (2) Sama tegevuse eest isikute grupi poolt või relva kasutamisega ähvardamisega või relva kasutamisega - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani.

§ 249. Ähvardus või vägivald ülema suhtes

 (1) Ülema ähvardamise eest tapmise, kehavigastuse tekitamise või vara hävitamisega, samuti ülema ähvardamise eest panna samasuguseid tegusid toime tema perekonnaliikmete suhtes, kui ähvarduse eesmärgiks oli kaitseteenistusalaste kohustuste täitmise lõpetamine või nende iseloomu muutmine ähvardaja huvides, samuti ülema sellise ähvardamise eest seoses tema osavõtuga kuriteo või muu õigusvastase teo tõkestamisest - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) Üliraske, raske või kerge kehavigastuse tekitamise, peksmise või muu vägivallateo eest, mis pandi toime kaitseteenistusalaste kohustuste täitmisel oleva ülema suhtes seoses tema poolt nende kohustuste täitmisega või seoses tema osavõtuga kuriteo või muu õigusvastase teo tõkestamisest, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kaheteistkümne aastani.

 (3) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani.

§ 250. Omavoliline lahkumine väeosast või teenistuskohast

 (1) Väeosast või teenistuskohast omavolilise lahkumise eest, samuti väeosast väljalubatu tähtajaks teenistusse mitteilmumise eest, kui omavoliline äraolek kestis üle kolme ööpäeva, - karistatakse arestiga.

 (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 251. Väeosa omavoliline mahajätmine lahinguolukorras

  Väeosast või teenistuskohast omavolilise lahkumise eest lahinguolukorras, sõltumata äraoleku kestusest, - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani.

§ 252. Väejooks

 (1) Väeosast või teenistuskohast omavolilise lahkumise eest kaitseteenistusest kõrvalehoidumise eesmärgil - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani.

 (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kümnest kuni viieteistkümne aastani.

§ 253. Kõrvalehoidumine kaitseteenistusest enesevigastamise abil või muul viisil

 (1) Kõrvalehoidumise eest kaitseteenistusalaste kohustuste kandmisest endale vigastuse tekitamise või tekitada laskmise, haiguse simuleerimise, dokumendi võltsimise või muu pettuse abil - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani.

 (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kümnest kuni viieteistkümne aastani.

§ 254. Masinate juhtimise või käituseeskirjade rikkumine

  Lahingutehnika, spetsiaal- või transpordimasina juhtimise või käituseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

§ 255. Lendude või nendeks ettevalmistamise eeskirjade rikkumine

  Lendude või nendeks ettevalmistamise eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheteistkümne aastani.

§ 256. Laevajuhtimiseeskirjade rikkumine

  Laevajuhtimiseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas laeva hukkumise või sellele tõsise kahjustuse tekkimise, õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, - karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheteistkümne aastani.

§ 257. Garnisoni- või sisemäärustiku sätete rikkumine

 (1) Garnisoni- või sisemäärustiku sätete rikkumise eest, kui see põhjustas olulise kahju või muu raske tagajärje, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

 (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kaheksa aastani.

§ 258. [kehtetu]

§ 259. Võimu kuritarvitamine

 (1) Ülema või ametiisiku poolt võimu või teenistusseisundi kuritarvitamise, võimupiiridest või teenistusvolitustest üleastumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

 (2) Samade tegude eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kaheksa aastani.

§ 260. Teenistusalane lohakus

 (1) Ülema või ametiisiku poolt oma teenistusalaste kohustuste täitmata jätmise või nõuetele mittevastava täitmise eest nendesse kohusetundetu või lohaka suhtumise tagajärjel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Samade tegude eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 261. Kaitseväe vara pillamine

 (1) Kaitseväe relvastuse, tehnika, varustuse või muu vara pantimise, mahajätmise, hooletu hoidmise või ettevaatamatu rikkumise eest, kui sellega tekitati oluline kahju, - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.

§ 262. Sõjajõudude üleandmine või sõjapidamisvahendi jätmine vaenlasele

  Ülema poolt temale usaldatud sõjajõudude üleandmise eest vaenlasele, samuti kindlustuse, lahingutehnika või muu sõjapidamisvahendi jätmise eest vaenlasele, ilma et seda oleks tinginud lahinguolukord, - karistatakse vabadusekaotusega kümnest kuni viieteistkümne aastani.

§ 263. Hukkuva sõjalaeva mahajätmine

 (1) Hukkuva sõjalaeva mahajätmise eest komandöri poolt, kes ei täitnud oma teenistuskohustusi lõpuni, samuti laeva meeskonda kuuluva isiku poolt ilma komandöri sellekohase korralduseta - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

 (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal - karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni seitsme aastani.

§ 264. Lahinguvälja omavoliline mahajätmine või relvaga tegutsemisest keeldumine

  Lahingu ajal lahinguvälja omavolilise mahajätmise või lahingu ajal relvaga tegutsemisest keeldumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kümnest kuni viieteistkümne aastani.

§ 265. Marodeerimine

  Lahinguväljal langenu või haavatu juures oleva eseme riisumise eest - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani.

  §-d 266-- 267 [kehtetud]

14. peatükk ARVUTI- JA ANDMETÖÖTLUSALASED KURITEOD 

§ 268. Arvutikelmus

  Võõra vara, varalise eelise või muu kasu saamise eest arvutiprogrammide või andmete sisestamise, vahetamise, kustutamise või blokeerimise või muul viisil andmetöötlusprotsessi sekkumise teel, mis mõjutab andmete töötlemise tulemust ja põhjustab teise isiku omandile otsest varalist või muud kahju - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni kuue aastani.

§ 269. Arvutis olevate andmete või programmide hävitamine

 (1) Arvutis olevate andmete või programmide ebaseadusliku kustutamise, kahjustamise, rikkumise või blokeerimise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama tegevuse eest, kui see:
 1) põhjustas suure varalise kahju või
 2) oli suunatud riigi poolt peetavate põhi- või riiklike registrite vastu või
 3) pandi toime isikute grupi eelneval kokkuleppel - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 270. Arvutisabotaaž

 (1) Andmete või programmide sisestamise, vahetamise, kustutamise või blokeerimise eest eesmärgiga takistada arvuti- või telekommunikatsioonisüsteemi tööd - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) Sama tegevuse eest, kui
 1) sellega põhjustati oluline kahju või
 2) kui see oli suunatud riigi põhi- või riiklike registrite töö takistamisele - karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 271. Arvuti, arvutisüsteemi või arvutivõrgu ebaseaduslik kasutamine

 (1) Arvuti, arvutisüsteemi või arvutivõrgu ebaseadusliku kasutamise eest nende kaitsevahendite (koodid, salasõnad jne) kõrvaldamise teel - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama tegevuse eest
 1) korduvalt või
 2) kui sellega põhjustati oluline kahju või
 3) kui kasutati riigisaladust või ainult ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavat arvutit, arvutisüsteemi või arvutivõrku - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 272. Arvutivõrgu ühenduse ebaseaduslik rikkumine või tõkestamine

  Arvutivõrgu või arvutisüsteemi ühenduse ebaseadusliku tehniliste vahendite abil rikkumise või tõkestamise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 273. Arvutiviiruse teadlik levitamine

 (1) Arvutiviiruse teadliku levitamise eest - karistatakse rahatrahviga.

 (2) Sama tegevuse eest
 1) korduvalt või
 2) kui sellega põhjustati oluline kahju või
 3) kui viirust levitati riigi arvutisüsteemides või
 4) kui viirust levitati üldkasutatavates arvutivõrkudes - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni nelja aastani.

§ 274. Kaitsekoodide üleandmine

 (1) Arvuti või arvutisüsteemi või arvutivõrgu kaitsekoodide üleandmise eest - karistatakse rahatrahvi või arestiga.

 (2) Sama tegevuse eest, kui üleantavad kaitsekoodid võimaldavad tungida delikaatseid isikuandmeid, riigisaladust või ainult ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavasse arvutisse või andmekogusse - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (3) Sama tegevuse eest, kui
 1) selle eesmärk oli saada kasu või
 2) sellega põhjustati oluline kahju - karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 275. Ametiasutusele ebaõigete andmete esitamine

 (1) Ametiasutusele teadlikult ebaõigete andmete esitamise eest - karistatakse rahatrahviga.

 (2) Sama tegevuse eest
 1) korduvalt või
 2) kui sellega taotleti ja saadi ebaseaduslikke hüvesid või tulu või
 3) kui sellega põhjustati oluline kahju - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 276. Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogust andmete ebaseaduslik väljastamine

  Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogust andmete ebaseadusliku väljastamise eest, kui
 1) sellega taotleti ja saadi ebaseaduslikke hüvesid või tulu või
 2) sellega rikuti isiku perekonna- ja eraelu puutumatust - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

15. peatükk KURITEOD INTELLEKTUAALSE OMANDI VASTU 

§ 277. Autori või teose esitaja isiklike õiguste rikkumine

  Võõra teose või teose esituse oma nimel üldsusele teatavakstegemise (plagiaadi) või autori või teose esitaja isiklike õiguste muu rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 278. Autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumine

  Autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise eest, kui puuduvad käesoleva koodeksi §-s 280 ettenähtud kuritegude tunnused, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 279. Autoriõiguse seadusega ettenähtud tasu maksmisest kõrvalehoidumine

  Kujutava kunsti teose originaali edasimüümise, samuti audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise eest seadusega ettenähtud tasu maksmisest kõrvalehoidumise eest - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 280. Piraatkoopia käitlemine

 (1) Piraatkoopiaga kauplemise eest - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (2) Teose avaliku esitamise, üldsusele näitamise või üldsusele ülekandmise eest, kui seejuures kasutati piraatkoopiat, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

 (3) Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata reprodutseerimise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

 (4) [kehtetu]

§ 2801. Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- või väljavedu

  Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- või väljaveo eest, kui puuduvad käesoleva koodeksi §-s 76 ettenähtud kuriteo tunnused, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 281. Autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumist takistava kaitsevahendi käitlemine

  Teose ebaseadusliku reprodutseerimise vastase kaitsevahendi, samuti satelliidi või kaabli vahendusel ülekantava signaali ebaseadusliku vastuvõtmise vastase kaitsevahendi kõrvaldamiseks mõeldud tehnilise vahendi või seadme valmistamise, omandamise, hoidmise, kasutamise, edasitoimetamise, müümise või üleandmise eest, - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 282. Leiutise või tööstusdisainilahenduse kohta andmete avalikustamine ja leiutise, mikrolülituse topoloogia või tööstusdisainilahenduse autorsuse omastamine

 (1) Leiutise või tööstusdisainilahenduse kohta andmete avalikustamise eest teadvalt ilma patendile, kasulikule mudelile või tööstusdisainilahendusele õigust omava isiku loata enne nende andmete avaldamist seaduses ettenähtud korras - karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

 (2) Leiutise, mikrolülituse topoloogia või tööstusdisainilahenduse autorsuse omastamise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 283. Patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või tööstusdisainilahenduse omaniku või mikrolülituse topoloogia omaniku või kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumine

  Patendiomaniku või kasuliku mudeli omaniku või tööstusdisainilahenduse omaniku või mikrolülituse topoloogia omaniku või kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 2831. Registreeritud geograafilise tähise õigusvastane kasutamine

  Registreeritud geograafilise tähise õigusvastase kasutamise eest - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 284. Sordikaitsest tulenevate õiguste rikkumine

  Kaitsealuse sordi aretajale või omanikule kuuluvate õiguste omastamise või kaitsealuse sordi kasutamise eest ilma omaniku poolt väljastatud litsentsita - karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

  LÕPPSÄTTED

  Käesolev koodeks kehtestatakse eraldi seadusega.