Teksti suurus:

Kriminaalhooldusseadus (lühend - KrHS)

Kriminaalhooldusseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.04.2004
Avaldamismärge:RT I 2002, 82, 478

Kriminaalhooldusseadus

Vastu võetud 17.12.1997
RT I 1998, 4, 62
jõustumine 01.05.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.06.2002RT I 2002, 56, 35001.09.2002
19.06.2002RT I 2002, 64, 39029.07.2002
terviktekst RT paberkandjalRT I 2002, 82, 478

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Kriminaalhooldus

  Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

§ 2. Kriminaalhooldusalune

  Kriminaalhooldusalune on süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 3. Kriminaalhooldaja

 (1) Kriminaalhooldaja on kriminaalhooldusametnik ja kriminaalhooldusabiline.

 (2) Kriminaalhoolduse ülesanded võib anda ka mittetulundusühingule (kriminaalhooldusühingule), mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on kriminaalhoolduse teostamine.

§ 4. Ametiabi ja koostöö

  Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused osutavad kriminaalhooldajatele kriminaalhooldusülesannete täitmiseks vajalikku sotsiaalhoolekandealast abi.

2. peatükk KRIMINAALHOOLDUSOSAKOND 

§ 5. Kriminaalhooldusosakond

 (1) Maa- või linnakohtus on kriminaalhooldusosakond, mille koosseisu kuuluvad kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametnikud.

 (2) Justiitsminister võib jätta mõnes maa- või linnakohtus kriminaalhooldusosakonna loomata, pannes selle ülesanded teise maa- või linnakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

 (3) Kriminaalhooldusosakond võib jaguneda talitusteks. Kriminaalhooldusosakonna jagunemise talitusteks kinnitab

  justiitsminister.

 (4) Kriminaalhooldusosakonna ja selle talituste asukohad määrab justiitsminister, lähtudes kriminaalhoolduse läheduse põhimõttest ja arvestades majanduslikke kaalutlusi.

 (5) Justiitsminister võib ühtsete probleemidega kriminaalhooldusalustega tegelemiseks määrata kindlad kriminaalhooldusametnikud, moodustada spetsiaalseid talitusi ja osakondade vahelisi töörühmi.

 (6) Teenistusvalvet kriminaalhooldusosakonna üle teostavad kohtu haldusdirektor ja justiitsminister.

 (7) Kriminaalhooldusosakonna asjaajamise ja tööks vajalikud tingimused tagab kohtu kantselei.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 6. Kriminaalhooldusosakonna juhataja

 (1) Kriminaalhooldusosakonna tööd juhib kriminaalhooldusosakonna juhataja, kelle nimetab ametisse kohtu haldusdirektor.

 (2) Kriminaalhooldusosakonna juhatajaks võib nimetada isiku, kes vahetult enne ametisse nimetamist on vähemalt kolm aastat töötanud kriminaalhooldusametnikuna.

 (3) Kriminaalhooldusosakonna juhataja jätkab osakonna juhtimisega kaasnevat koormust arvestades ka üksikute kriminaalhooldusjuhtumitega tegelemist.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 7. Kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja

 (1) Kriminaalhooldusosakonna talituse tööd juhib talituse juhataja, kelle nimetab ametisse kohtu haldusdirektor kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul.

 (2) Talituse juhataja nimetatakse ametisse kaheks aastaks. Talituse juhatajat ei saa ametisse nimetada rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.

 (3) Kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja jätkab talituse juhtimisega kaasnevat koormust arvestades ka üksikute kriminaalhooldusjuhtumitega tegelemist.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 8. Kriminaalhooldusnõunik

 (1) Kriminaalhooldusnõunik on kohtu esimehe määratud sotsiaaltöös kogenud kriminaalhooldusametnik, kellega kriminaalhooldajatel on võimalus nõu pidada üksikute kriminaalhooldusjuhtumite lahendamisel.

 (2) Kriminaalhooldusnõunik ei tohi avaldada nõustamise käigus teada saadud asjaolusid.

§ 9. Psühholoog

  Justiitsministeerium määrab kriminaalhooldusametnike ja vajadusel ka kriminaalhooldusabiliste nõustamiseks kriminaalhooldusosakonna juurde psühholoogi.

§ 10. Kriminaalhooldusametniku tööaeg

 (1) Kriminaalhooldusametnik võib kriminaalhooldust teostada väljaspool tööruume ning tööaega.

 (2) Vähemalt kaks tööpäeva nädalas on kriminaalhooldusametnik kohustatud viibima oma tööruumides.

§ 11. Teenistusarutelu

 (1) Kriminaalhooldustöö ühtlustamiseks, teadmiste ja kogemuste vahetamiseks ning erialaküsimuste lahendamiseks korraldab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusametnikega vähemalt kaks korda kuus kindlal ajal, kriminaalhooldusabilistega aga vähemalt üks kord kuus kindlal ajal kohtumise, millel arutatakse kriminaalhooldusalustega tehtavat tööd.

 (2) Kui kriminaalhooldusosakond jaguneb talitusteks, korraldab kriminaalhooldajatega teenistusarutelusid talituse juhataja. Kui kriminaalhooldusjuhtumi erilisus või täiendõppe vajadused seda nõuavad, võib talituse juhataja juuresolekul teenistusarutelusid läbi viia ka kriminaalhooldusosakonna juhataja.

 (3) Teenistusaruteludele võib kaasata kriminaalhooldusosakonda nõustava psühholoogi ja teisi asjakohaseid isikuid.

§ 12. Aruandlus

  Kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldab regulaarsete statistiliste aruannete edastamise Justiitsministeeriumile.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

3. peatükk KRIMINAALHOOLDUSAMETNIK 

§ 13. Kriminaalhooldusametniku eksam

 (1) Kriminaalhooldusametnikuks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused, vastav rakenduslik kõrgharidus või muu kõrgharidus ja kes on sooritanud kriminaalhooldusametniku eksami.

 (2) Kriminaalhooldusametniku eksami viib läbi kriminaalhooldusametniku eksamikomisjon, mille koosseisu kuuluvad justiitsministri nimetamisel Justiitsministeeriumi esindaja, kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusametnik, Riigikohtu esimehe nimetamisel üks maa- või linnakohtu kohtunik ja üks Riigikohtu liige ning riigiprokuröri nimetamisel üks prokurör.

§ 14. Kriminaalhooldusametniku ametisse nimetamine

 (1) Kriminaalhooldusametnik nimetatakse ametisse avaliku konkursi teel.

 (2) Kriminaalhooldusametniku nimetab ametisse vastava kohtu haldusdirektor.

 (3) Kriminaalhooldusametnik nimetatakse ametisse kuuekuulise katseajaga.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 15. Juhendamiskohustus

 (1) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldusel juhendama kriminaalhoolduse praktikanti ja kriminaalhooldusabilist. Kriminaalhooldusametnik ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui kahte praktikanti ja viit kriminaalhooldusabilist.

 (2) Kriminaalhooldusametnikule, kes juhendab praktikanti või kriminaalhooldusabilist, makstakse juhendamistasu, mis on viis protsenti kriminaalhooldusametniku ametipalgast ühe juhendatava eest.

§ 16. Varalise kahju hüvitamine

  Teenistusliku tegevuse tõttu kriminaalhooldusametnikule või tema perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult.

4. peatükk KRIMINAALHOOLDUSABILINE 

§ 17. Kriminaalhooldusabiline

 (1) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata.

 (2) Kriminaalhooldusabiline tegutseb kriminaalhooldusametniku juhendamisel.

 (3) Kriminaalhooldusabiline võib olla isik, kes on avaldanud sellekohast soovi ja sobib kriminaalhooldusabilisena tegutsema. Sobivuse hindamisel tutvutakse dokumentide ja vestluse kaudu taotleja isikuomaduste, hariduse, elukäigu ja tööalase tegevusega.

 (4) Kriminaalhooldusabiline ei või olla kohtunik ega prokurör, samuti kohtu, prokuratuuri, politsei või kinnipidamiskoha koosseisuline töötaja, kes on avalik teenistuja.

§ 18. Kriminaalhooldusabiliste nimekiri
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

 (1) Kriminaalhooldusabilisena võib tegutseda isik, kelle kriminaalhooldusosakonna juhataja on kandnud kriminaalhooldusabiliste nimekirja.

 (2) Osakonna kriminaalhooldusabiliste nimekirja peab kriminaalhooldusosakonna juhataja, üleriigilist kriminaalhooldusabiliste nimekirja peab Justiitsministeerium.

 (3) Kriminaalhooldusabiliste nimekirja märgitakse kriminaalhooldusabilise ees- ja perekonnanimi, elukoht, telefon ja töökoht. Kui kriminaalhooldusabiline eelistab tegelemist kindla isikute rühmaga, tehakse selle kohta nimekirja märge.

 (4) Isik kustutatakse kriminaalhooldusabiliste nimekirjast, kui ta on rikkunud kriminaalhooldaja kohustusi või muul viisil osutunud sobimatuks kriminaalhooldusabilisena tegutsema või on korduvalt põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete

  täitmisest.

 (5) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 19. Kriminaalhooldusabilise väljaõpe

  Kriminaalhooldusabilisele antakse enne kriminaalhooldusülesannete täitmisele asumist väljaõpe, mille tagab Justiitsministeerium.

§ 20. Kriminaalhooldusabilise kulude hüvitamine

  Kriminaalhooldusabilisele hüvitatakse kriminaalhooldustöö kulud, kuid mitte suurema summa ulatuses kui 10 protsenti kriminaalhooldusametnikule makstavast töötasust.

5. peatükk KRIMINAALHOOLDUSÜHING 

§ 21. Kriminaalhooldusühing

 (1) Justiitsminister võib halduslepingu alusel anda kriminaalhooldusülesannete täitmise osaliselt mõne kohtu tööpiirkonnas selleks sobivale ja vastavat soovi avaldanud mittetulundusühingule.

 (2) Kriminaalhooldusühing peab tagama ühtse ja otstarbeka kriminaalhoolduse.

 (3) Kriminaalhooldusühingu kriminaalhooldusega tegelevatele liikmetele kohaldatakse kriminaalhoolduse teostamisel kriminaalhooldusametniku kohta käivaid sätteid.

 (4) Kriminaalhooldusühing määrab ühingu liikmed, kes kriminaalhoolduse teostamisel täidavad kriminaalhooldusosakonna juhataja või selle talituse juhataja ülesandeid.

 (5) Kriminaalhooldusühingu kulude hüvitamise ja rahalise toetuse määramise otsustab justiitsminister iga-aastase riigieelarve seaduse alusel.

 (6) Kriminaalhooldusühingu tegevuse järele kriminaalhooldusülesannete täitmisel ja selleks riigi määratud rahalise toetuse kasutamisel valvavad sama piirkonna kriminaalhooldusosakonna juhataja ja justiitsminister.

 (7) Kriminaalhooldusosakonna juhataja ja justiitsminister võivad anda kriminaalhooldusühingule kriminaalhooldusülesannete täitmisel kohustuslikke juhiseid. Justiitsminister võib kriminaalhooldusühinguga sõlmitud halduslepingu kriminaalhooldusülesannete mittenõuetekohasel täitmisel või kohustuslike juhiste järgimata jätmisel lõpetada halduslepingus sätestatud korras.

 (8) Riik soodustab ja toetab eraühingute poolt kriminaalhoolduse teostamist ja nende liikmete väljaõpet.

§ 22. Kriminaalhooldusühingute esindajate nõupidamine

  Vähemalt üks kord aastas korraldab justiitsminister kriminaalhooldusühingute esindajate nõupidamise, millel arutatakse kriminaalhooldusühingute tegevuse finantseerimise ja täiendõppega seotud küsimusi ning kriminaalhoolduse sisulisi küsimusi ning arenguperspektiive.

6. peatükk KRIMINAALHOOLDUSE ETTEVALMISTAMINE 

§ 23. Kriminaalhooldusametniku määramine

 (1) Kohus võib kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel anda kohtualuse elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesande teha ettepanek kriminaalasjas kriminaalhooldusametniku määramiseks.

 (2) Kriminaalhooldusametnik koostab kohtualuse kohta käesoleva seaduse § 24 alusel kohtueelse ettekande ja esitab selle kohtule kohtuniku näidatud tähtaja jooksul.

 (3) Kui kohtualuse elukohta ei ole võimalik kindlaks teha, annab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande enda piirkonna kriminaalhooldusosakonna juhatajale.

 (4) Lihtmenetluses määrab kriminaalhooldusametniku prokurör vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatule.

§ 24. Kohtueelne ettekanne

 (1) Kriminaalhooldusametnik koostab süüdistatava või kohtualuse kohta kohtueelse ettekande, mis sisaldab kokkuvõtet süüdistatava või kohtualuse isikuomadustest ja sotsiaalsest olukorrast ning arvamust katseaja ja süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku kohta.

 (2) Kohtueelne ettekanne koosneb süüdistatava või kohtualuse eluloolistest faktidest ja psühholoogilis-sotsiaalsest prognoosist.

 (3) Kriminaalhooldaja kohtub süüdistatava või kohtualusega, tema lähedastega ja teiste isikutega kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumise eesmärgil, tutvub riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste andmetega süüdistatava või kohtualuse kohta, nõuab andmeid süüdistatava või kohtualuse seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt süüdistatava või kohtualuse käitumise ja õppimise kohta.

 (4) Süüdistatava või kohtualuse eluloolised faktid peavad põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid.

 (5) Kohtueelse ettekande kinnitab kriminaalhooldusosakonna juhataja.

7. peatükk KRIMINAALHOOLDUSE TEOSTAMINE 

§ 25. Kriminaalhooldaja määramine

 (1) Kohus nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusameti juhataja ettepanekul.

 (2) Kohus teeb kriminaalhooldaja määramise teatavaks süüdimõistetu elukohajärgsele kohtule.

 (3) Kohus määrab võimaluse korral kriminaalhooldust teostama kriminaalhooldusametniku, kes koostas kohtueelse ettekande.

 (4) [Kehtetu - RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 26. Kriminaalhoolduse teostamine

 (1) Kriminaalhoolduse teostamise käigus valvab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi.

 (2) Kriminaalhooldusalusele osutatakse katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel.

 (3) Kriminaalhooldaja peab soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevases elus iseseisvalt toime tulla.

 (4) Kriminaalhoolduse teostamisel peab kriminaalhooldaja austama kriminaalhooldusaluse väärikust.

§ 27. Hoolduskava

 (1) Pärast kohtuotsuse jõustumist koostab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse läbiviimise kava.

 (2) Hoolduskava koostamise juures osaleb ka kriminaalhooldusalune.

 (3) Kriminaalhooldaja võib hoolduskava vastavalt vajadusele kriminaalhoolduse teostuse käigus muuta.

 (4) Kriminaalhooldaja esitab hoolduskava ja selle muudatused kriminaalhooldusameti juhatajale tutvumiseks.

§ 28. Sotsiaalne rühmatöö

  Kriminaalhooldust võib teostada ka sotsiaalse rühmatöö vormis.

§ 29. Kriminaalhooldusaluse kohustused

  Kriminaalhooldusalune on kohustatud täitma talle kohtuotsusega määratud kohustusi ja kriminaalhooldaja poolt kohtuotsuse ja hoolduskava alusel antud korraldusi.

§ 30. Korraline ettekanne

 (1) Kriminaalhooldaja esitab katseaja jooksul kohtule kriminaalhooldusaluse kohta korralisi ettekandeid, mis sisaldavad ülevaadet kohtuotsuse ja hoolduskava täitmisest ja hoolduskava muutmisest.

 (2) Korraline ettekanne esitatakse kriminaalhooldusosakonna juhatajale, kes võib teha ettekande koostajale ettepaneku seda täiendada. Kui ettekanne ei vaja täiendamist, kinnitab juhataja ettekande ja saadab selle kohtule.

 (3) Korraline ettekanne esitatakse kohtuotsuses määratud tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui iga kuue kuu järel.

 (4) Korralise ettekande võib esitada ka enne kohtuotsuses märgitud tähtaega, kui kohtunik või kriminaalhooldusosakonna juhataja leiab, et see on kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste muutmiseks või muul põhjusel vajalik.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 31. Erakorraline ettekanne

 (1) Kriminaalhooldaja esitab kohtule erakorralise ettekande, kui kriminaalhooldusalune:
 1) ei täida talle kohtu poolt käitumiskontrolliga määratud kontrollnõudeid ja kohustusi või
 2) paneb katseaja kestel toime kuriteo või
 3) käitub viisil, mis takistab kriminaalhoolduse teostamist.

 (2) Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud asjaolude kohta, kriminaalhooldusaluse seletust ning kriminaalhooldaja põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

 (3) Kriminaalhooldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel kohtule erakorralise ettekande, kui uues kriminaalasjas tehtud süüdimõistva kohtuotsusega on kriminaalhooldusaluse suhtes jäetud täitmisele pööramata talle varasema kohtuotsusega tingimisi kohaldatud vangistus
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 32. Kriminaalhooldaja asendamine

 (1) Kohus määrab kriminaalhooldusalusele uue kriminaalhooldaja, kui:
 1) kriminaalhooldusametnik vabastatakse ametist või viiakse üle teise kriminaalhooldusosakonna koosseisu;
 2) kriminaalhooldusametniku teenistussuhe on peatatud;
 3) kriminaalhoolduse eesmärk ja huvid nõuavad senise kriminaalhooldaja asendamist;
 4) kriminaalhooldusalune muudab elukohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 esitatud juhul võib kohus jätta kriminaalhooldaja asendamata, kui asendamine pole vajalik kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamise seisukohalt ja on majanduslikult põhjendatud.

 (3) Uue kriminaalhooldaja määramisel rakendatakse kriminaalhooldaja määramise korda. Uue kriminaalhooldaja määrab kriminaalhooldusaluse eelmise elukoha järgne kohus uue elukoha järgse kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul.

 (4) Kriminaalhooldusaluse elukoha muutusest teatab kriminaalhooldaja uue elukoha järgsele kohtule viivitamatult.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§-d 33--35. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 36. Kriminaalhooldusametniku ametisse nimetamise erisused

 (1) Kuni 1999. aasta 31. detsembrini nimetab justiitsminister kriminaalhooldusametnikuks isiku, kes on läbinud justiitsministri kinnitatud koolituse, sooritanud eksami ning kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused.

 (2) Koolitusse valitakse konkursi alusel isikud, kellel on vähemalt keskharidus.

 (3) Koolitusse võetud isik asub teenistusse kohtu tehnilise sekretäri ametikohale kolmekuulise katseajaga.

 (4) Koolituse läbinud isik sooritab kriminaalhooldusametniku eksami justiitsministri kinnitatud komisjoni ees.

 (5) Justiitsminister kinnitab konkursi korras kriminaalhoolduseksami sooritanud isiku kriminaalhooldusametniku ametikohale.

 (6) Kriminaalhooldusametniku konkursi korra kinnitab justiitsminister.

 (7) Konkursi läbinud isiku nimetab justiitsminister vastava kohtu kriminaalhooldusametnikuks.

 (8) Kriminaalhooldusametnik osaleb kutsetöö kõrval Justiitsministeeriumi poolt korraldatavas täiendõppes ning läbib pärast üheaastast koolitust atesteerimise, mille korraldab justiitsministri kinnitatud atesteerimiskomisjon.

 (9) Kuni kriminaalhooldusametnike ametisse nimetamiseni täidavad kriminaalhooldusametniku ülesandeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud.

§ 37. Kriminaalhooldusosakonna ja selle talituse juhataja

 (1) Kuni 2002. aasta 1. jaanuarini nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ametisse justiitsminister.

 (2) Kuni 2002. aasta 1. jaanuarini kohaldatakse kriminaalhooldusosakondade talituste juhatajate ametisse nimetamisel käesoleva seaduse § 36 lõigete 2-6 sätteid.

§ 38. Seaduse jõustumise hetkel tingimisi karistust kandvate ja tingimisi enne tähtaega vabastatute suhtes kriminaalhoolduse kohaldamine

  Isikud, kelle suhtes on enne käesoleva seaduse jõustumist kohaldatud tingimisi karistamist või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastamist ning kelle katseaeg seaduse jõustumise hetkeks ei ole lõppenud, võetakse arvele isikute elukohajärgsetes kriminaalhooldusosakondades ühe aasta jooksul pärast seaduse jõustumist.

§ 39. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. mail.