Väljaandja: Haridusminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 27.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 15.12.2005 Avaldamismärge: Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra kinnitamine Vastu võetud kultuuri- ja haridusministri 16.06.1994 määrus nr 10 ( RTL 1994, 39) jõustunud 24.08.1994 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 5. 07. 2002/ 62 ( RTL 2002, 81, 1239) jõust. 27.07.2002. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 22 ( RT I 1993, 63, 892) täitmiseks ja ühtsete nõuete kehtestamiseks, kultuuri- ja haridusminister määrab: 1. Kinnitada "Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, kooist lahkumise ja väljaheitmise kord" (juurde lisatud). 2. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud kultuuri- ja haridusministri 16. juuli 1994. määrusega nr. 10 PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE VASTUVÕTMISE, ÜHEST KOOLIST TEISE ÜLEMINEKU, KOOLIST LAHKUMISE JA VÄLJAHEITMISE KORD Üldsätted 1. Käesolev kord kehtib munitsipaal- ja riigikoolidele. 2. Õpilased, kes vajavad eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi või ravi, võivad õppida hälvikute erikoolis, sanatoorses koolis või kodus; erinevused käesolevast korrast kehtestab Kultuuri- ja Haridusministeerium kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. 3. Kui õpilase kodune keel erineb kooli õppekeelest, on nõutav kooli õppekeele valdamine õppeks piisaval tasemel. Keeleoskust kontrollib kooli juhtkond õpilase kooli vastuvõtmisel. Õpilaste vastuvõtmine põhikooli 4. Kool on kohustatud vastu võtma kõik oma teeninduspiirkonna koolikohustuslikud õpilased. 5. Väljaspool teeninduspiirkonda võib õpilasi vastu võtta vabade kohtade olemasolul. 6. Õpilasi võetakse põhikooli vastu üldjuhul kuni 20. augustini. 7. I klassi võetakse õpilasi, kes on jooksva aasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks. 8. Lapsevanema (teda asendava isiku) soovil võetakse I klassi vastu ka neid õpilasi, kes jooksva aasta 30. aprilliks on saanud kuueaastaseks. 9. Lapse astumiseks I klassi esitab lapsevanem (teda asendav isik): 1) avalduse, 2) lapse sünnitunnistuse, 3) oma isikut ja alalist elukohta tõendavad dokumendid, 4) tervisekaardi. 10. Koolil on õigus lapsevanema (teda asendava isiku) nõusolekul viia vähemalt 7-aastane I klassi tulnud õpilane üle II klassi, kui laps on vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt hästi arenenud ning tema teadmised ja oskused vastavad üldjoontes I klassi lõpetanu tasemele. 11. Õpilase üleminekul ühest põhikoolist teise esitab lapsevanem uude kooli avalduse, lapse sünnitunnistuse ning kõik dokumendid, mis eelmisest koolist lahkumisel on õpilasele kaasa antud (vt. punkt 22). Õpilase vastuvõtmine gümnaasiumi 12. Põhikooli lõpetanud õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav gümnaasium olenemata õpilase alalisest elukohast. 13. Gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel. 14. Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi suunitlusele. 15. Gümnaasium kooskõlastab oma vastuvõtutingimused õppekasvatustöö üle riiklikku järelevalvet teostava organiga, kellele esitatakse taotlus, kus määratletakse vastuvõtutingimused ja -aeg. Taotlus esitatakse hiljemalt iga aasta 1. jaanuariks. 16. Gümnaasiumi vastuvõtutingimused avalikustatakse hiljemalt 1. märtsiks. Avaldusi gümnaasiumisse astumiseks hakatakse vastu võtma 15. juunil. 17. Gümnaasiumisse astumiseks esitab õpilane: 1) avalduse (kui õpilane on alaealine, peab avaldusel olema märge lapsevanema või teda asendava isiku nõusoleku kohta), 2) põhikooli lõputunnistuse (tagastatakse õpilasele gümnaasiumi lõpetamise või sellest lahkumise korral), 3) tervisekaardi, 4) sünnitunnistuse või passi. 18. Otsus gümnaasiumisse vastuvõtmise kohta langetatakse ja tehakse õpilasele teatavaks hiljemalt kahe nädala jooksul pärast nõutavate dokumentide esitamist. Õpilaste lahkumine ja üleminek ühest põhikoolist või gümnaasiumist teise põhikooli või gümnaasiumi 19. Õpilase üleminekut ühest põhikoolist või gümnaasiumist teise käsitatakse kui ühest põhikoolist või gümnaasiumist lahkumist ja teise põhikooli või gümnaasiumisse vastuvõtmist. 20. Üleminek toimub üldjuhul suvisel koolivaheajal. Mõjuvatel põhjustel võib üleminek toimuda ka õppeaasta kestel. 21. Üleminek ühest gümnaasiumist teise õppeaasta jooksul või järgmisel õppeaastal on võimalik, kui vastuvõtvas gümnaasiumis on vabu õpilaskohti ja õpilane on täitnud vastuvõtvas gümnaasiumis kehtestatud vastuvõtutingimused. 22. Üleminek ühest põhikoolist teise võib toimuda lapsevanema (teda asendava isiku) avalduse alusel vabade õpilaskohtade olemasolul soovitud koolis. Olenemata vabade kohtade olemasolust tagatakse õppimisvõimalus teeninduspiirkonda alaliselt elama asunud koolikohustuslikule õpilasele. 23. Gümnaasiumiõpilane võib gümnaasiumist omal soovil lahkuda ja siirduda kutseõppeasutusse või tööle isikliku avalduse alusel mis tahes õppeaastal kogu õppeaasta kestel. Kui õpilane on alaealine, on nõutav avaldusel lapsevanema või teda asendava isiku nõusolekut väljendav märge. 24. Põhikool ja gümnaasium on kohustatud andma koolist lahkuvale õpilasele (kui õpilane on koolikohuslane, siis lapsevanemale või teda asendavale isikule) kaasa järgmised dokumendid: 1) lahkumisel õppeaasta lõpul: lõpetatud klassi tunnistuse, väljavõtte õpilasraamatust, tervisekaardi, gümnaasiumist lahkujale põhikooli lõputunnistuse; 2) lahkumisel õppeveerandi lõpul: kooli direktori (juhataja) allkirja ja kooli pitsatiga kinnitatud klassitunnistuse, millele on kantud jooksval õppeaastal lõpetatud õppeveerandite hinded, arsti teatise õpilase tervise kohta, gümnaasiumist lahkujale põhikooli lõputunnistuse. 25. Õppeveerandi kestel lahkujale lisandub punkti 22 alapunktis 2 nimetatud dokumentidele jooksva õppeveerandi hinneteleht. Õpilaste väljaheitmine põhikoolist ja gümnaasiumist 26. Põhikooli nimekirjast võib õppeaasta lõpul kustutada õppenõukogu otsusega ja kooskõlastatult lastekaitseteenistusega need 17-aastaseks saanud õpilased, kes jääksid klassikursust kordama või rikuvad pidevalt üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, eiravad kooli kodukorda või on karistatud kriminaalkorras 27. Koolikohustuslikku õpilast võib õppenõukogu otsusega välja heita, kui õpilane pidevalt rikub kooli kodukorda, eirab üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme või on karistatud kriminaalkorras. Õppenõukogu istungist võtavad osa lapsevanem ja lastekaitseteenistuse esindaja. Õppenõukogu otsus koolikohustusliku õpilase koolist väljaheitmise kohta jõustub pärast selle kooskõlastamist lastekaitseteenistuse ja kohaliku omavalitsuse täitevorganiga tingimusel, et õpilase jaoks on leitud võimalus haridusteed jätkata põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 28. Gümnaasiumi X-XI klassi õpilasi mitterahuldavate aastahinnetega järgmisesse klassi üle ei viida ning ilma mõjuvate põhjusteta klassikursust kordama ei jäeta. Nad võidakse õppeaasta lõpul õppenõukogu otsusega gümnaasiumi nimekirjast kustutada. 281. 12. klassi õpilane arvatakse õppeaasta lõpul õppenõukogu otsusega gümnaasiumist välja, kui: 1) tal on enam kui kahes õppeaines mitterahuldav aastahinne; 2) tal on kuni kahes õppeaines mitterahuldav aastahinne ja ta ei ole 25. augustiks sooritanud järeltööd; 3) ta on sooritanud mitterahuldavalt koolieksami ja ta ei ole 25. augustiks sooritanud positiivselt korduseksamit; 4) ta on riigieksami sooritanud mitterahuldavalt. [ RTL 2002, 81, 1239 - 27.07.2002] 29. Kui gümnaasiumi õpilane pidevalt rikub üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja eirab kooli kodukorda või kui ta on karistatud kriminaalkorras, võib õpilase õppenõukogu otsusega gümnaasiumist välja heita. 30. Õpilane (lapsevanem või teda asendav isik) võib mittenõustumisel õppenõukogu otsusega enda (oma lapse) põhikoolist või gümnaasiumist väljaheitmise kohta pöörduda vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli õppekasvatustöö üle riiklikku järelevalvet teostava organi poole. Õpilaste arvestusest 31. Kõik muudatused kooliõpilaste nimekirjas (vastuvõtmine, lahkumine, väljaheitmine) vormistatakse kooli direktori (juhataja) käskkirjaga, mis sisaldab õpilase ees- ja perekonnanime, klassi, nimekirja arvamise või nimekirjast kustutamise kuupäeva, koolist lahkumise korral ka põhjust ning viidet alusdokumendile (avaldus, õppenõukogu otsus, kooskõlastused vms.). 32. Õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus vastavalt kehtestatud korrale. Arvestuse õigsuse eest vastutab kooli direktor (juhataja), seda kontrollib õppekasvatustöö üle riiklikku järelevalvet teostav organ, kes lahendab ka käesoleva juhendi rakendamisega seotud lahkarvamused kooli, lastevanemate ja õpilaste vahel.