Teksti suurus:

Konsulaarseadus

Konsulaarseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.01.2003
Avaldamismärge:

Konsulaarseadus

Vastu võetud 09.12.1998
RT I 1998, 113, 1874
jõustumine 01.07.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.02.2001RT I 2001, 23, 12616.03.2001
14.11.2001RT I 2001, 93, 56514.12.2001
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib Eesti riigi, Eesti kodanike ja juriidiliste isikute huvide ja õiguste kaitset välisriikides, konsulaarasutuse pädevust, konsulaarteenistust ning konsulaarametniku ja aukonsuli õigusi ja kohustusi konsulaartoimingute tegemisel.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Õigusaktid

  Konsulaarsuhete korraldamisel lähtutakse konsulaarsuhete Viini konventsioonist (RT II 1993, 23, 53), käesolevast seadusest ja teistest Eesti õigusaktidest.

§ 3.  Konsulaarasutus

  (1) Konsulaarasutused on peakonsulaat, konsulaat ja asekonsulaat.

  (2) Aukonsulaat on konsulaarasutus käesoleva seaduse 3. peatükis, rahvusvahelistes lepingutes ja teistes õigusaktides sätestatud erisustega.

  (3) Konsulaarasutusi avab ja suleb Välisministeerium.

§ 4.  Konsulaarasutuse juht

  (1) Konsulaarasutust juhib peakonsul, konsul või asekonsul.

  (2) Aukonsulaati juhib aupeakonsul, aukonsul või auasekonsul.

  (3) Konsulaarasutuse juhi nimetab ametisse ja kutsub tagasi välisminister.

  (4) Välisminister annab konsulaarasutuse juhile ametisse nimetamisel kirjaliku volikirja – konsulipatendi ning taotleb temale konsulaarasutuse asukohariigi valitsuselt tegutsemisloa (exequatur).

§ 5.  Konsulaarasutuse pädevus

  (1) Konsulaarasutus täidab järgmisi konsulaarfunktsioone:
  1) võtab tarvitusele abinõud Eesti kodanike ja juriidiliste isikute õiguste ja seaduslike huvide kaitseks;
  2) lahendab seadusega sätestatud korras Eesti kodanike ja juriidiliste isikute avaldusi;
  3) jälgib konsulaarpiirkonna ja asukohariigi poliitilist, majanduslikku, ühiskondlikku ja kultuurielu ning hangib kõigi seaduslike vahenditega informatsiooni konsulaarpiirkonnas ja asukohariigis toimuva kohta;
  4) levitab konsulaarpiirkonnas ja asukohariigis Eesti poliitilist, majanduslikku, ühiskondlikku ja kultuurielu tutvustavat teavet;
  5) loob ja arendab suhteid konsulaarpiirkonna ja asukohariigi asutustega;
  6) vajadusel taotleb konsulaarpiirkonna ja asukohariigi asutustelt konsulaartoiminguid takistavate asjaolude kõrvaldamist;
  7) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

  (2) Konsulaarasutus täidab oma ülesandeid Eesti õigusaktides sätestatud korras ja kooskõlas Välisministeeriumi juhenditega.

  (3) Välisministeeriumil on konsulaarasutuse pädevus Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses.

  (4) Diplomaatilisel esindusel on konsulaarasutuse pädevus välisministri kehtestatud ulatuses.

§ 6.  Volitatud isik

  Volitatud isik on konsulaarametnik ja aukonsul, kellele on pandud konsulaarasutuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine käesolevas seaduses ning teistes Eesti ja asukohariigi õigusaktides sätestatud korras.

§ 7.  Teenistuslik järelevalve

  Välisministeerium teostab teenistuslikku järelevalvet konsulaarasutustes tehtavate konsulaartoimingute õiguspärasuse, korrektse asjaajamise ja raamatupidamise üle.

§ 8.  Konsulaarpiirkond

  (1) Konsulaarpiirkond on asukohariigi territoorium või selle haldusüksus, mille välisminister kinnitab asukohariigi nõusolekul konsulaarasutusele tegutsemiseks tema pädevuse piires.

  (2) Eesti diplomaatilise esinduse poolt konsulaarfunktsiooni täitmisel on tema konsulaarpiirkonnaks asukohariigi territoorium, kui seal ei asu eraldi konsulaarpiirkonnaga konsulaarasutust.

  (3) Konsulaarfunktsiooni täitmine väljaspool konsulaarpiirkonda, samuti Välisministeeriumi konsulaarametniku konsulaarfunktsiooni täitmine välisriigis toimub asjaomase riigi nõusolekul välisministri kehtestatud korras.

§ 9.  Konsulaarasutuse alluvus

  (1) Konsulaarasutus allub Eesti diplomaatilisele esindusele või peakonsulaadile asukohariigis.

  (2) Välisminister võib määrata konsulaarasutuse alluvuse vahetult Välisministeeriumile või diplomaatilisele esindusele või peakonsulaadile väljaspool konsulaarasutuse asukohariiki.

§ 10.  Sümboolika

  Konsulaarasutusel on Eesti Vabariigi riigilipp, Eesti Vabariigi suure riigivapi kujutisega kilp ja väikese riigivapi kujutisega pitser.

§ 11.  Konsulaarasutuse arhiiv

  Konsulaarasutuse arhiivi (edaspidi konsulaararhiiv) moodustab ametialane teave, sealhulgas kirjavahetus, dokumendid, aktid ja registrid mis tahes andmekandjal.

2. peatükk KONSULAARAMETNIK 

§ 12.  Konsulaarametniku õiguslik seisund

  (1) Konsulaarametnik on välisteenistuses olev isik, kellele on antud diplomaatiline au- või teenistusaste ning kellele on pandud konsulaarfunktsioonide täitmine.

  (2) Konsulaarametniku ametisse võtmise, teenistuskäigu ning tema õigused ja kohustused sätestab välisteenistuse seadus (RT I 1995, 15, 172; 50, 764; 1996, 49, 953).

§ 13.  Konsulaarametnikule esitatavad nõuded

  (1) Konsulaarametniku ametialase ettevalmistuse nõuded kinnitab välisminister.

  (2) Konsulaarametniku ametialase ettevalmistuse erinõuded, mis puudutavad käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud toimingute tegemist, kehtestab välisminister kooskõlastatult justiitsministriga.

  (3) Konsulaarametniku ametialast ettevalmistust kinnitava tunnistuse vormi ja väljaandmise korra kehtestab välisminister.

3. peatükk AUKONSUL 

§ 14.  Aukonsul

  (1) Aukonsul on välisministri poolt tähtajaliselt või määramata ajaks nimetatud ja temale antud volituste piires konsulaarfunktsioone täitev isik, kellel on konsulipatent ja asukohariigi poolt antud tegutsemisluba.

  (2) Aukonsuli all mõistetakse käesolevas seaduses ka aupeakonsulit ning auasekonsulit.

  (3) Aukonsul võib olla välisriigi kodanik.

  (4) Aukonsul ei ole välisteenistuses ega oma õigust diplomaatilisele au- ega teenistusastmele.

  (5) Aukonsul annab nimetamisel järgmise ametivande: «Tõotan kohusetundlikult ja Eesti seadusi järgides täpselt täita ülesandeid, milleks usaldatud amet mind kohustab.»

  (6) Aukonsul ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu.

  (7) Aukonsulite nimetamise ja tagasikutsumise korra kehtestab välisminister.

§ 15.  Aukonsulile esitatavad nõuded

  (1) Aukonsuliks nimetatakse asukohariigis ühiskondlikul, majandus-, kultuuri- või muul alal tuntud ja hea mainega isik, kes on suuteline täitma konsulaarasutuse pädevusse kuuluvaid ülesandeid.

  (2) Aukonsul ei või olla riigiteenistuses, välja arvatud akadeemiline tegevus õppe- või teadusasutuses, kui see loetakse asukohariigis riigiteenistuseks.

  (3) Aukonsul ei või ilma välisministri nõusolekuta täita mõne teise riigi aukonsuli ülesandeid.

  (4) Välisministri nõudmisel on aukonsul kohustatud oma kulul tööle võtma eesti keelt valdava sekretäri.

§ 16.  Aukonsulaat

  (1) Aukonsulaat (ka aupeakonsulaat ja auasekonsulaat) on aukonsuli juhitav konsulaarasutus, mis asub konsulaarasutuse valdustes ning kus aukonsul täidab konsulaarfunktsioone ja kus hoitakse konsulaararhiivi.

  (2) Aukonsul kehtestab aukonsulaadi töökorralduse ja esitab aruanded aukonsulaadi tegevuse kohta vastavalt alluvusele.

  (3) Aukonsulaadil on iseseisev asjaajamine ja raamatupidamine.

  (4) Aukonsulaadi kulud katab aukonsul.

§ 17.  Välisministeeriumi kohustused

  Välisministeerium annab aukonsulaadile sümboolika, saadab tööks vajalikud Eesti õigusaktid ja tagab aukonsulaadi konsulaararhiivi üleandmise vastavalt konsulaarasutuse alluvusele ning kannab diplomaatilise postiga seotud kulud.

§ 18.  Aukonsuli äraolek

  (1) Kui aukonsul lahkub konsulaarpiirkonnast või ei saa muul põhjusel ajutiselt täita temale pandud ülesandeid, teatab ta sellest välisministrile.

  (2) Välisministeerium võib asukohariigi nõusolekul aukonsuli äraoleku ajaks lähetada aukonsulaati konsulaarametniku.

§ 19.  Aukonsuli volituste peatamine

  (1) Välisminister peatab aukonsuli volitused, kui:
  1) aukonsulaat on suletud rohkem kui 35 kalendripäeva järjest;
  2) aukonsul pole suuteline täitma temale pandud ülesandeid;
  3) aukonsulaadi tegevuses on järelevalve käigus avastatud olulisi puudusi;
  4) aukonsulile on esitatud süüdistus kriminaalasjas;
  5) aukonsul on kahjustanud Eesti mainet.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 täheldatud asjaolude äralangemisel taastab välisminister aukonsuli volitused.

  (3) Välisministeerium teatab aukonsuli volituste peatamisest ja taastamisest aukonsulile ning aukonsulaadi asukohariigi valitsusele.

§ 20.  Aukonsuli volituste lõppemine

  (1) Aukonsuli volitused lõpevad:
  1) aukonsuli konsulipatendi kehtetuks tunnistamisega;
  2) aukonsuli tegutsemisloa kehtetuks tunnistamisega;
  3) aukonsuli konsulipatendi kehtivuse tähtaja lõppemisega;
  4) aukonsuli tegutsemisloa kehtivuse tähtaja lõppemisega;
  5) aukonsuli surmaga.

  (2) Välisminister tunnistab konsulipatendi kehtetuks:
  1) aukonsuli sellekohase avalduse alusel;
  2) aukonsulaadi asukohariigi valitsuse palvel;
  3) kui aukonsul on kaotanud usalduse;
  4) kui aukonsul pole jätkuvalt suuteline täitma temale pandud ülesandeid;
  5) kui aukonsuli suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas.

  (3) Välisministeerium teatab aukonsuli volituste lõppemisest ja konsulipatendi kehtetuks tunnistamisest aukonsulile ja aukonsulaadi asukohariigi valitsusele.

§ 21.  Aukonsuli kohustused volituste lõppemisel

  (1) Volituste lõppemisel annab aukonsul aukonsulaadi asjaajamise, raamatupidamise, konsulaararhiivi, sümboolika ja aukonsulaadile kasutamiseks antud vara üle uuele aukonsulile või vastavalt konsulaarasutuse alluvusele teisele konsulaarasutusele.

  (2) Aukonsuli volituste lõppemisel koostatakse akt, kus fikseeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud.

4. peatükk KONSULAARTOIMINGUD 

§ 22.  Valimisõiguse teostamise tagamine

  Volitatud isik tagab konsulaarpiirkonnas viibivale hääleõiguslikule Eesti kodanikule võimaluse teostada oma valimisõigust vastavalt Riigikogu valimise seadusele (RT I 1994, 47, 784; 1998, 105, 1743).

§ 23.  Eesti kodaniku passi väljastamine

  Konsulaarametnik või aukonsul väljastab Eesti kodaniku passi välisriigis viibivale Eesti kodanikule pärast isikusamasuse tuvastamist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 24.  Kodakondsusest vabastamine

  (1) Vastavalt kodakondsuse seadusele (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442) võtab konsulaarasutus vastu välisriigis elava Eesti kodaniku taotluse Eesti kodakondsusest vabastamiseks ja edastab selle menetlemiseks vastavale asutusele Eestis.

  (2) Konsulaarasutus väljastab kodakondsusest vabastamist taotlenud isikule seaduses sätestatud dokumendid ja võtab vastu kodakondsusest vabastatu poolt tagastatavad Eesti kodakondsust tõendavad dokumendid edastamiseks vastavale asutusele Eestis.

§ 25.  Kutsealuse arvelevõtmine

  (1) Konsulaarasutus võtab arvele konsulaarpiirkonnas viibivad Eestisse ajateenistusse kutsumisele kuuluvad kutsealused ja saadab kutsealuste nimekirjad vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056; 1996, 25, 519; 49, 953; 1997, 95/96, 1575; 1998, 57, 865) vastavale asutusele Eestis.

  (2) Konsulaarametnik tõendab kaitseväeteenistuse seaduses ettenähtud dokumentide esitamist kutsealuse poolt.

§ 26.  Perekonnaseisutoimingud

  Konsulaarasutus koostab, muudab, parandab ja tühistab sünni-, surma-, abielu-, abielulahutus- ja nimemuutmisakte, taastab kaduma läinud perekonnaseisuakte, hoiab aktiraamatuid, annab välja tunnistusi, perekonnaseisuaktide ärakirju ja tõendeid vastavalt perekonnaseadusele (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538).

§ 27.  Esindamine

  (1) Volitatud isik esindab konsulaarpiirkonnas viibivat piiratud teovõimega Eesti kodanikku ning kaitseb tema õigusi ja seaduslikke huve ilma volituseta, kuni sellel isikul puudub seaduslik esindaja.

  (2) Volitatud isik võib esindada konsulaarpiirkonna asutustes Eesti kodanikku või juriidilist isikut nende vastava volikirja alusel.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 28.  Tõendi väljastamine

  Volitatud isik võib Eesti kodaniku ja juriidilise isiku, konsulaarpiirkonna asutuse või kohtu taotlusel väljastada tõendeid talle teada olevate asjaolude kohta.

§ 29.  Dokumendi edastamine

  (1) Volitatud isik võtab Eesti kodaniku või juriidilise isiku taotlusel vastu dokumendi Eesti asutusele edastamiseks.

  (2) Volitatud isik võtab Eesti kodanikult ja juriidiliselt isikult vastu taotluse dokumendi saamiseks Eesti või välisriigi asutuselt.

  (3) Volitatud isik annab konsulaarpiirkonnas viibivale Eesti kodanikule või juriidilisele isikule üle Eesti asutuselt saabunud dokumendi.

  (4) Dokument edastatakse käesolevas paragrahvis sätestatud alusel, kui seaduse või välislepinguga ei ole ette nähtud teistsugust korda.

§ 30.  Tõestamistoimingud

  (1) Konsulaarametnik võib teha tõestamistoimingu, kui selle tegemiseks väljaspool Eestit on põhjendatud vajadus ning toiming on vahetult seotud Eesti kodanikuga või Eestis asuva varaga.

  (2) Konsulaarametnik on pädev tegema notariaadiseaduse (RT I 2000, 104, 684) § 29 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 ning §-des 31 ja 32 nimetatud toiminguid, välja arvatud hääletamise, loosimise ja liisuheitmise tõestamine.

  (3) Konsulaarametnik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 ettenähtud nõuetele, on pädev kinnitama allkirja ja ärakirja ning dokumendi tõlke või tõlkija allkirja õigsust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toiminguid tehakse vastavalt tõestamisseadusele, arvestades järgmisi erisusi:
  1) ei kohaldata tõestamisseaduse § 2 lõiget 2;
  2) kohaldatakse tõestamisseaduse § 5 lõiget 2;
  3) registriseisu tõendeid väljastatakse ja väljatrüki õigsust kinnitatakse vaid juhul, kui konsulaarasutus on arvutivõrgu kaudu ühenduses vastava registriga;
  4) viimse tahte avalduse tõestab konsulaarametnik siis, kui pärandaja on Eesti kodanik;
  5) notariaadiseaduse §-s 32 nimetatud toiming tehakse siis, kui vannutatav on Eesti kodanik.

  (5) Konsulaarametnikule kohaldatakse notariaadiseaduse § 3.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toimingul ja hoiulevõetud notariaalakti ärakirja kinnitamisel Välisministeeriumi poolt on samasugune tähendus kui notariaalsel tõestamistoimingul.

§ 301.  Tõestamistoiming Välisministeeriumi osalusel

  (1) Kui konsulaarametnik ei vasta käesoleva seaduse § 13 lõike 2 nõuetele, võib ta tõestamistoimingu teha Välisministeeriumi igakordsel heakskiidul.

  (2) Aukonsul võib tõestamistoimingu teha Välisministeeriumi igakordsel heakskiidul.

  (3) Konsulaarametnik ja aukonsul lähtuvad tõestamistoimingu tegemisel Välisministeeriumi juhistest.

  (4) Välisminister kehtestab käesoleva paragrahvi alusel tõestamistoimingute tegemise täpsema korra.

§ 31.  Dokumendi legaliseerimine

  (1) Volitatud isik tõestab välisriigis koostatud dokumendil oleva ametiisiku või notari allkirja ja pitsatijäljendit, kui vastavad näidised on konsulaarasutuses olemas.

  (2) Dokumentide legaliseerimise korra kehtestab välisminister.

§ 32.  Kinnipeetava või karistust kandva Eesti kodaniku õiguste kaitse

  (1) Volitatud isik kohtub konsulaarpiirkonnas kinnipeetud või karistust kandva Eesti kodanikuga tema enda, tema volitatud esindaja või lähedase isiku taotlusel.

  (2) Volitatud isik teeb konsulaarpiirkonnas kinnipeetud või konsulaarpiirkonna kinnipidamisasutuses karistust kandva Eesti kodaniku taotlusel notariaaltoimingutega võrdsustatud toiminguid.

  (3) Volitatud isik esindab kinnipeetud või karistust kandvat Eesti kodanikku tema taotlusel konsulaarpiirkonna asutuses.

§ 33.  Eestisse tagasipöördumise tunnistuse väljastamine

  Volitatud isik väljastab Eesti kodanikule tema taotlusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vormikohase Eestisse tagasipöördumise tunnistuse, mis on tuvastatud isikuandmete, foto ja allkirjaga dokument selle kohta, et kodanikul on õigus pöörduda tagasi Eestisse.

§ 34.  Rahalise abi osutamine

  Volitatud isik annab taotleja kirjaliku avalduse alusel ja tagatise olemasolu korral rahalist abi Eestisse tagasipöördumiseks.

§ 35.  Toimingud põrmu Eestisse saatmisel

  (1) Volitatud isik teeb kindlaks põrmu Eestisse saatmise õiguspärasuse ja pitseerib urni või kirstu.

  (2) Volitatud isik väljastab urni või kirstu saatvale isikule tõendi, millega kinnitab urni või kirstu pitseerimise fakti ning seal kõrvaliste esemete puudumist.

  (3) Urni või kirstu pitseerimise korra ja tõendi vormi kehtestab välisminister.

§ 36.  Toimingud pärimisasjades

  (1) Kui volitatud isik saab teate Eesti kodaniku pärandi avanemisest konsulaarpiirkonnas, koostab ta järelejäänud vara nimekirja ning informeerib pärandi avanemisest ja võimalikest pärijatest Välisministeeriumi, kes rakendab abinõud pärijate leidmiseks Eestis.

  (2) Kui pärija on Eesti kodanik või juriidiline isik, teeb volitatud isik pärandvara inventuuri, koostab pärandvara nimekirja ja võtab võimaluse korral tarvitusele abinõud pärandvara säilimiseks.

  (3) Pärandvara koosseisus olevad riknevad või suuri säilitamiskulusid nõudvad asjad võib volitatud isik müüa. Müügist saadud raha deponeerib volitatud isik konsulaarasutuse arvele, arvestanud maha pärandvara hoiu- ja realiseerimiskulud.

  (4) Volitatud isik esindab vajaduse korral konsulaarpiirkonna asutustes konsulaarpiirkonnas mitteviibiva õigustatud isiku seaduslikke huve pärandvara suhtes.

  (5) Kui Eesti kodaniku pärand avaneb tema ajutise viibimise ajal konsulaarpiirkonnas, koostab volitatud isik konsulaarpiirkonnas asuva pärandajast järelejäänud vara nimekirja, võtab hoiule surnud isiku dokumendid, raha ja isiklikud esemed. Isiku dokumendid ja raha edastab volitatud isik Välisministeeriumile üleandmiseks pärijatele või vastavale asutusele. Asjad saadab volitatud isik pärijatele nende taotlusel ja kulul.

§ 37.  Toimingud Eesti laeva suhtes

  (1) Volitatud isik registreerib konsulaarpiirkonna sadamasse saabunud Eesti lipu all sõitva laeva kapteni teated laeva ja laevapere kohta.

  (2) Asukohariigi õigusi kahjustamata lahendab volitatud isik laevapere omavahelisi vaidlusi ning rakendab abinõusid laevapere liikmete ja teiste isikute tervise ja vara kaitseks.

  (3) Volitatud isikul on õigus tutvuda laevadokumentidega, teha neist ärakirju ja väljavõtteid, vestelda laevapere liikmetega ning võtta neilt kirjalikke seletusi.

  (4) Volitatud isik väljastab Eesti laevale ajutise liputunnistuse ning pikendab laevadokumente vastavalt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusele (RT I 1998, 23, 321; 59, 941).

§ 38.  Laeva- ja lennuloa taotlemine

  (1) Volitatud isik esitab asukohariigi asutusele taotluse vormikohase loa saamiseks Eesti riiklikku ülesannet täitva laeva sisenemiseks asukohariigi territoriaalvetesse või sadamasse, viibimiseks seal ning väljumiseks asukohariigi territoriaalvetest või sadamast vastavalt asukohariigi õigusaktidele.

  (2) Volitatud isik esitab asukohariigi asutusele taotluse vormikohase loa saamiseks Eesti riiklikku ülesannet täitva lennuki sisenemiseks asukohariigi õhuruumi, maandumiseks asukohariigi territooriumil, lahkumiseks asukohariigi õhuruumist või asukohariigi territooriumilt ülelennuks vastavalt asukohariigi õigusaktidele.

  (3) Volitatud isik võtab vastu ja edastab pädevale asutusele Eestis taotluse välisriigi lennukile lennuloa saamiseks vastavalt lennundusseadusele (RT I 1993, 36, 557). Volitatud isik edastab vastuse välisriigi asutusele.

  (4) Volitatud isik võtab taotluse välisriigi laevale laevaloa saamiseks vastu ja edastab selle riigipiiri seaduses (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550) sätestatud korras pädevale valitsusasutusele Eestis. Volitatud isik edastab vastuse välisriigi asutusele.

§ 39.  Viisa vormistamine

  (1) Volitatud isik võtab vastu viisataotlusi, registreerib need, menetleb neid ning annab välja Eesti viisasid Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. Viisa taotlemise ja andmise menetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatut.

  (2) Volitatud isik vastutab viisa väljaandmise õiguspärasuse eest ning tema otsus viisa andmise kohta ei kuulu vaidlustamisele halduskohtumenetluse korras.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 40.  Elamis- ja tööloa vormistamine

  (1) Volitatud isik võtab vastavalt välismaalaste seadusele (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981; 1997, 19, 306; 53, 837; 73, 1202; 1998, 98/99, 1575) vastu ja registreerib konsulaarpiirkonnas viibiva välismaalase elamis- ja tööloa taotluse ning edastab selle menetlemiseks vastavale asutusele Eestis.

  (2) Volitatud isik edastab elamis- ja tööloa taotluse esitanud välismaalasele pädeva Eesti asutuse otsuse temale elamis- ja tööloa andmise või sellest keeldumise kohta.

  (3) Volitatud isik kannab vormistatud elamis- ja tööloa kleebise taotluse esitanud isiku kehtivasse reisidokumenti.

§ 41.  Abi Eestis resideeruvale välismaalasele

  (1) Välismaalasele, kellel on Eestis kehtiv elamisluba ja kes on välisriigis viibides kaotanud Eesti välismaalase passi või pagulase reisidokumendi, võib volitatud isik väljastada dokumendi tagasipöördumiseks Eestisse.

  (2) Eestis resideeruvale välismaalasele osutatakse konsulaarteenuseid ulatuses, mis vastab rahvusvahelisele tavale.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 42.  Seni tegutseva aukonsuli patendi uuendamine

  Välisminister otsustab kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates enne seaduse jõustumist ametisse nimetatud aukonsuli konsulipatendi uuendamise, arvestades seni tegutseva aukonsuli ja tema poolt juhitava aukonsulaadi vastavust käesoleva seaduse nõuetele.

§ 43.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json